hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Modus ponensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus (jaatus). Tuletist ei anna: [( p q ) p] q [( p q ) p] ? [( p q ) p ] q [( p q ) p ] ? [( p q ) p ] q Tuletist ei anna: [( p q ) p ] ?
teadus ja maailmakäsitlus Kesksel kohal on jumal, edu on jumala Humanism maailmavaate keskpunktiks on soosiingu märk, inimene on jumala kõrval inimene, kes saavutab edu tänu oma tühine oskustele Asketism loodumine maisetest rõõmudest Inimene võin õndsaks saada juma maises hauataguse elu nimel elus, jaatatakse maiseid rõõme, jõukust ja elu nautimist Oluline on uskuda just õige usuline Väärtustatakse teadmisi ja haridust, sest tunnetus aitab inimesel saada paradiisi nende kaudu saab inimene olla edukas, maailma valitseja Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse leida tee jumala juurde peamine eesmärk
- Definitsioon peab olema jaatav (Def. Mõiste sisu saab avada ainult jaatava lause kaudu, eitus ei määratle tegelikult midagi. ,,Teater on maja, kus ei elata'' on vale). - Kõiki mõisteid ei olegi võimalik defineerida (siia alla kuuluvad kõik lihtmõisted. Nt ei saa def. Mõistet ,,lilla värv''- seda peab nägema, et teada mis asi ta on. Def. Ei saa ka individuaalmõisteid nt. ,,see deemant''. Mis on otsustus? Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde või valet (,,Suvi on aastaaeg'' ,,Jupiter on planeet''). Mis on küsimus? Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet. Loogikas jaotatakse küsimusi tavaliselt kahte liiki (esimesed on ,,kas'' küsimused, kui sellele on vastatud siis võib edasi minna disjunktiivse ehk alternatiivse küsimusega).
· Üldistamisel ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Aluseks võetakse need tunnused, mis abstraheerimise teel on saadud: kõik metallid juhivad elektrit · Mõtlemise vormid (ei ole kts) on mõiste, otsus ja järeldus- nendega tegeleb üksikasjalikumalt loogika, mis uurib õige mõtlemise seadusi. Mõiste on eseme oluliste tunnuste kogum Otsus on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi jaatatakse või eitatakse Järelduseks nimetatakse mõtlemisvormi, mille abil saadakse olemasolevatest teadmustest uusi teadmisi
selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid: Otsustuse kvaliteedi järgi: o Jaatav-Räägib sellest, et esemel on mingid tunnused. NT: Eesti on rikas riik. o Eitav-Räägib sellest, et esemel ei ole mingeid tunnuseid. NT: Eesti ei ole rikas riik. Otsustuse kvantiteedi järgi – esemete mingi hulga peegeldumine otsustustes
! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus Kahest väitest, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, on üks tõene ja teine väär. Alati. ! ! Kui üks väide ütleb JA ja teine sama asja kohta EI, siis üks nendest väidetest on 100% alati ! ! tõene ja teine 100% alati väär. Nt laused “Prantsusmaa kuningal on pikad küüned” ja selle !
Vasturääkivuse reegel on üks olulisemaid mõtlemist korrastavatest reeglitest. 5 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. 3. Kolmandat välistav reegel. Kahest vasturääkivast otsustusest, millest ühes jaatatakse seda, mida teises eitatakse, on kindlasti kehtiv üks ((principium exclusi tertii). A A Reegel kõneleb sellest, et kahest vasturääkivast otsustusest (väitest, arutlusest) on üks kehtiv (tõene), teine ei kehti (on väär), kolmandat võimalust ei ole tertium non datur. Näide: kaebealune kas on süüdi või ei ole seda vahepealset (kolmandat) ei ole antud. Vasturääkivaid ehk kontradiktoorseid otsustusi tuleb mõista kui
! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus Kahest väitest, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, on üks tõene ja teine väär. Alati. ! ! Kui üks väide ütleb JA ja teine sama asja kohta EI, siis üks nendest väidetest on 100% alati ! ! tõene ja teine 100% alati väär. Nt laused "Prantsusmaa kuningal on pikad küüned" ja selle !
Kõik metallid juhivad elektrit 25.Mõtlemisvormid( kirjelda) Mõiste- mõistel on sisu ja maht. Sisuks võib olla olulised ja mitteolulised tunnused. Tooli kohta- olulised tunnused e sisu : mööbliese, istumiseks. Mahuks kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab. Mahuks kõik toolid. Mõiste- inimene, sisu- püstikõnnak, kõrgelt arenenud aju, loomariigi esindaja, Maht-kõik inimesed Otsustus- mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse. Otsustus võib olla tõene v väär. Järeldus- Olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi. Eeldused:kõik vedelikud on elastsed. Vesi on vedelik. Järeldus: vesi on elastne 26.Vajaduste jaotamine kahte suurde rühma, missugused on üksikindiviidile elutähtsad, missugune rühm sõltub ühiskonna arengutasemest Bioloogilised vajadused( siia alla lähebki üksikindiviidile elutähtsad vajadused need on : ainevahetuse, puhkuse,
tõeväärtus on määramatu, sest Ükski inimene ei ole kümnevarbaline - ei kehti, (Kalahari kõrbes elavatel suguharu liikmetel on tõepoolest ainult kaks varvast), siis otsustus: Mõned inimesed ei ole kümnevarbalised - jääb loogikas määramatuks. 3.A&I; E&O on ALLUVAD ehk SUBORDINAARSED Neli juhtumit: a) kui üldine ( A, E) on kehtiv, siis on kehtiv ka osaline (vastavalt I ja O). See seos on formuleeritud Aristotelese aksioomis deduktiivse mõtlemise põhilausena: kõike, mida jaatatakse kogu klassi kohta, jaatatakse iga üksiku kohta, mis sellesse klassi kuulub ja vastupidi, kõike, mida eitatakse kogu klassi kohta, eitatakse iga üksiku kohta, mis sellesse klassi kuulub. Näiteks, Ükski jalgpallur ei 11 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
34) Mõtlemisvormid, mida tähendavad 1) Mõiste esemete oluliste tunnuste kogu. Koosneb sisust ja mahust. Näiteks mõiste ,,tool". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, seljatugi. Tema mahuks on kõik tooliliigid. Näiteks mõiste ,,taburet". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, ilma seljatoeta. Tema mahuks on kõik taburetiliigid. Sarnaseid näiteid võib tuua ka sõnaga ,,puu" ja ,,kask" 2) Otsustus mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse (tõene ja väär) 3) Järeldus olemasolevatest teadmistest saadakse uus teadmine. Näiteks, kui kõik autod on sõidukid, siis: A) Volga on auto B) Mõni auto ei ole Volga C) Mõni auto on Volga D) Järeldus ei ole võimalik 35) Tea, mis on mõiste sisu ja maht Näiteks mõiste ,,tool". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, seljatugi. Tema mahuks on kõik tooliliigid. Näiteks mõiste ,,taburet". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, ilma seljatoeta. Tema
Töösse: 1.Psühholoogia mõiste: 2.Psüühika (mõiste ja jagunemine) 3.Protsessid (järjekord) 4.Seisundid 5.Omadused 6.Mõisted: aisting + liigid taju + liigid mälu (2) + osad kujutlus fantaasia + võtted mõtlemine + operatsioonid analüüs süntees võrdlemine abstraheerimine üldistamine Mõtlemisvormid On mõiste, otsustus ja järeldus. Mõiste on eseme oluliste tunnuste kogum. Otsustus on mõtlemis vorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse. Järeldus nimetatakse mõtlemis vormi mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uus teadmine. Loov mõtlemine ehk loovus on mõtlemise eripära, võime luua uusi ideid ja asju, mis on inimese jaoks uued ja tundmatud. (Võib tuleneda olemasolevatest) Õppimine Tundmused ehk emotsioonid on: Inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsioone käsitletakse kui tundmuste konkreetselt läbielamist. Liigitamine:
haaratud objektidele kas omistatakse mingi omadus või omistatakse mingi omaduse puudumine. PROPOSITSIOON – on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustutest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse LOOGILISTEKS LAUSELIIKMETEKS ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatakse
maht : kõik tooli liigid olulised mitteolulised tunnused värvus, suurus, materjal Mööbliese Istumiseks Seljatoega mõiste : ,,PUU" Juured Tüvi maht : kõik maailma puud Võra Otsustus mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse. Üldjaatused kõikkond Üldeitused keegi ei ole Osajaatused Osaeitused Võib olla tõene või väär. Arvestama peab teatud reegleid ja eelnevaid teadmisi. Järeldus olemasolevast teadmistest saadakse uusi teadmisi. NB ! Arvesta teatud reegleid. Eeldused : · kõik vedelikud on elastsed · vesi on vedelik Järeldus : · vesi on elastne Kui kõik autod on sõidukid ja Volga on sõiduk, siis : · Volga on auto · Mõni auto ei ole Volga
[(p → q) ˄ p] → q . Kõigepealt on suurem eeldus (p → q) ja peale ja (˄) märki on väiksem eeldus (p) ja lõpus on tuletis (q). p – alus (esimeses eelduses alati esimesel kohal) q – tagajärg Üks nähtus põhjustab teist nähtust (kutsub esile). 1. Reegel Moodus ponens – kui väiksemas eelduses kinnitatakse alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus. [(p → q) ˄ p] → q _ _ Kui väiksemas eelduses jaatatakse alust, siis tuletiseks on tagajärje jaatus. [(p → q) ˄ p] →q Ta kasutab jaatava asemel kinnitama (kinnitad jaatavat või eitavat). Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T _ p – mitte p _ q – mitte q _ _ [(p → q) ˄ p] →q (kui p siis mitte-q ja eelduseks p siis mitte-q) _ _ _ _ [(p → q) ˄ p] →q
Süntees üksikomadused ja tunnused pannakse üheks mõtteliseks tervikuks Võrdlemine nähtuste ja asjade kõrvutamine, esile tuuakse sarnased ja erinevad jooned Abstraheerimine ja üldistamine eraldab mingist objektist olulisi tunnuseid Klassifitseerimine ja süstematiseerimine seotud liikidesse/rühmadesse jagamisega Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid
vastavalt ka asjaõiguskokkuleppele, näit. lepingu koosnemine ettepanekust ja vastuvõtmisest, teovõimelisuse nõue ja selle puudumise tagajärjed. Kui aga avaldus on tehtud vormis, mis teeb kokkuleppe siduvaks, siis on ka avaldusega seotusel mõte ja seda tuleb reeglina jaatada. Ägedalt vaieldakse selle üle, kas võib sõlmida asjaõiguskokkulepet kolmandate isikute kasuks. Õigusemõistmine on seda võimalust de lege lata eitanud, osas kirjanduses seda põhimõtteliselt jaatatakse. Vahepealne arvamus, mida peaks eelistama, lubab asjaõiguskokkulepet kui lepingut kolmandate isikute kasuks juhul, kui see puudutab õigust, mille alusel saadakse sooritusi kinnisasjast. 4.2. Asjaõiguskokkulepe kui täitmistehing Kokkuleppe esemeks on asjaõiguslik õigusmuudatus ise, vastandina üksnes kohustusele asjaõiguslikku õigustoimet endaga kaasa tuua. Näiteks on omandi ülekandmise
Klassifitseerimine ja süstematiseerimine klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi. Deduktsiooni korral kulgeb mõte milleltki üldiselt üksikule, induktiivse järelduse korral vastupidi üksikult üldisele. Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa).
Klassifitseerimine ja süstematiseerimine- klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine- otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi. Deduktsiooni korral kulgeb mõte milleltki üldiselt üksikule, induktiivse järelduse korral vastupidi- üksikult üldisele. Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa).
mingite tähtsate oluliste tunnuste alusel midagi 5) abstraheerimine - mõtlemise operatsioon, mille korral eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Mõtlemisvormid (struktuur, ülesehitus)- sellega tegeleb loogika- õige mõtlemisõpetus 1) Mõiste - mingite oluliste tunnuste kogum, ilma milleta see mõiste kaotab tähenduse. 2) Otsustus - mõtlemise vorm, milles millegi kohta jaatatakse või eitatakse midagi. 3) Järeldus - mõtlemise vorm, mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uusi teadmisi. Liigitus: 1) deduktiivne - mõtte liikumine üldiselt üksikule 2) induktiivne- üksikult üldisele. J. Piaget- tuntuim lastepsühholoog. Tema meelest toimub mõtlemine etappide kaudu (4), need kõik on erineva kvaliteediga 1) Sensomotoorne etapp (sens- meel, motoorika- liikumine)- sünnimoment kuni 2. eluaasta.
Greenpeace, Rv Olümpiakomitee. Multinatsionaalsed ettevõtted: e hargmaised ettevõtted on äriühingud, mis võtavad osa maj-st elust, tegutsedes rohkem kui ühes riigis, mis on loodud siseriikliku õ-se alusel. Subjektsuse eitamiseks: pole lood rv-se lepingu alusel; puud rv-ne tunnustus; ei tegele ülemvõimu küs-ga. Jaatamiseks: sõlmit lepingud on rv-sed, mille üheks pooleks riik; tülide lahend lepingutes allut rv-stele instantsidele; eksist kohtulahendeid, kus subjektsust jaatatakse. Üksikisik: sekundaarne. Kui rv-se õ-se normid loovad õ-si ja koh-si otse in-tele ja mis on vahetult kohaldatavad, nt Euroopa Inimõiguste konventsiooni normid. Õigus olla kohtuinstantside ees vaidluse üheks pooleks. Vahetult rv-st õ-st tulenevad kohustused- vastutus sõjakuritegude eest. VI Riigi tunnused 1933 Montevideo konventsiooni kohaselt tunnused (3 elemendi doktr 3 esimest) (4): Rahvas e alaline elanikkond: püsiv ühendus terr-ga.
B loomalaps, A kutsikas. D C A B MÄRKUS: Päris kindlasti tasub läbi lahendada asjassepuutuvad ülesanded Vuksi õpikust, kus on esitatud ka ülesannete lahendused. 10_fl_i-v L3 OTSUSTUS Otsustus (ik judgement, statement) on mõtlemisvorm, milles jaatatakse või eitatakse midagi objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause. (Nt Kanti järgi peab enne midagi otsustama, kui seda saab lausuda.) Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse väitelauseid ehk väiteid (ik assertion, statement). Iga väide on lause, kuid iga lause ei ole väide. Väide peab olema kas tõene (ik true) või väär (false) ja grammatiliselt õige (tarvilikud
põhimõisteid, termineid ja nende vahelisi seoseid. Teisalt, me võime mõistete definitsioonid küll pähe tuupida, kuid tegelikult saavad need mõisted meile alles siis täielikult selgeks, kui oleme kogu antud valdkonnaga piisavalt põhjalikult tutvunud. Kui me valdame temaatikat piisavalt hästi ja oskame mõelda, võime arendada seda temaatikat edasi ja loome ise paratamatult ka uusi mõisteid juurde (Õppida mõtlema 2005). Otsustus Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, seoste ja suhete kohta ning millel on omadus väljendada tõde või valet (Grauberg 1996: 37). Kui meie eesmärk on mingi praktilise tulemuseni välja jõuda, siis olenemata sellest, kas olema eelnevalt oma arutluse tulemusena mingi rahuldava järelduseni jõudnud, oleme sunnitud langetama otsuse, mida ja kuidas edasi teha. Võtame vastu põhjendatud otsuse, kui
Võimalikud on kaks varianti: pvq Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga. p Ma sõidan Rooma laevaga. ¬q Järelikult ei sõida ma Rooma lennukiga. pvq Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga. q Ma sõidan Rooma lennukiga. ¬p Järelikult ei sõida ma Rooma laevaga. 2. Modus tollendo ponens'i struktuuri väiksemas eelduses eitatakse kõiki alternatiive peale ühe, mida järelduses jaatatakse. Esineb kaks varianti: pvq Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga. ¬q Ma ei sõida Rooma lennukiga. p Järelikult sõidan ma Rooma laevaga. p v q, Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga. ¬p Ma ei sõida Rooma laevaga. q Järelikult sõidan ma Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik võimalikud alternatiivid ja eeldused on tõesed. ÜLESANDEID 8.10
samadest otsustustest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. Propositsiooni keeleline väljendusvorm on lause (sentence), kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Traditsiooniline ja klassikaline loogika tegelevad väidetega ning neid väljendavate väitlausetega. D4.1.2. Väide (assertion) on mingi propositsiooni jaatus (või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on väitlause (declarative sentence), milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Väide pole sõnastatud konkreetsel kujul – konkreetses keeles ja ütlemisviisis. Üht ja sama väidet (ja otsustust) väljendatakse eri keeltes erinevalt, nt „vihma sajab” või „es regnet”, ning isegi samas keeles saame sama väidet väljendada teisiti, nt „väljas ladistab”. Loogika seisukohalt on tähtis, mida sisuliselt öeldi, mitte keel või ütlemisviis
samadest otsustustest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. Propositsiooni keeleline väljendusvorm on lause (sentence), kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Traditsiooniline ja klassikaline loogika tegelevad väidetega ning neid väljendavate väitlausetega. D4.1.2. Väide (assertion) on mingi propositsiooni jaatus (või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on väitlause (declarative sentence), milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Väide pole sõnastatud konkreetsel kujul konkreetses keeles ja ütlemisviisis. Üht ja sama väidet (ja otsustust) väljendatakse eri keeltes erinevalt, nt ,,vihma sajab" või ,,es regnet", ning isegi samas keeles saame sama väidet väljendada teisiti, nt ,,väljas ladistab". Loogika seisukohalt on tähtis, mida sisuliselt öeldi, mitte keel või ütlemisviis
annaabi.ee 
