Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Juur - peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD ♣ Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris ♣ Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ♣ Leht-salat, spinat ♣ Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime
Juurerõhk – tekib varuainete hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse kontsentratsiooni tagajärjel.
Järelmõju – kui palju saavad taimed mullast toitaineid järgnevatel aastatel Sõnnikus olevast lämmastikust Esimesel a.-l K järelmõju 2.a saavad taimed kätte, 20-30% taimed suudavad kokku ära kasutada 40-50%. Fosfor 20-40% 40-60% Kaalium 50-70% kuni 80%
Juuesrtik - narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel
Järglased on kõik emased, haploidsed(kui (n) munarakk hakkab arenema) ja diploidsed (kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine). Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena.
Juurestik on peen narmasjuurestik Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. Lisajuured, mille ülesandeks toitainete hankimine
Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid metsikult kasvava taime vilju, täites niiviisi oma kõhtu.
Jugapuude väetamisel on oluline, et sügisene kasv lõppeks õigeaegselt, tuleb vältida lämmastiku üledoseerimist (Green team 2010). 4. LEHTPÕÕSAD 4.1. Berberis vulgaris – Harilik kukerpuu 4.1.1. Kirjeldus
Jämedad on sellised terad millepaksus on üle 2,5mm. Õlleodra minimaalne jämedus peab olema 50%. See tähendab et odra sõelumisel peab 2,5mm laiuste avadega sõelale jääma 50% teradest.
Jääkoorik – vesi seisab põllu peal, see külmub koos taimse materjaliga 5. külmakergitus – esineb kevadel, kus päevased temperaturrid on üle 10 kraadi ja öösel külmub läbi.
Jugapuu - ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli. Edasi roosõieised: Toomingas/pihlakas(tuhk-/pooppuu(kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu Edasi pole enam üldse puud
Jugapuu on jugapuuliste sugukonda kuuluv väikeste igihaljaste okaspuude ja põõsaste perekond. Jugapuud on suhteliselt aeglase kasvuga, kuid enamasti pikaealised.
Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, sest see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juurekübar on nagu keskus, mis juhendab juure kasvu allapoole. Raku jagunemine juure tipu kohas on aeglane ning seda piirkonda nimetatakse juurde kasvukuhikuks. Mükoriisa puudub juurtel, mis kasvavad väga kuivas, soolases ja üleujutatud pinnases, kus pinnase viljakus on ekstreemsetes tingimustes, olenevalt kas siis hästi kõrge või madal.
Jaoti kahefaasiline - enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu. Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida.
Jääkoorik - põhjustab taimede hukkumist madala temp ja meh vigastuste läbi.Külmakergitus-kui muld külmub ja sulab pidevalt.
Jooksiklane – vastsed ja valmikud segatoidulised: söövad limuseid, röövikuid, tõuke, vihmausse, ka puuvilju ja õietolmu.
Jugapuud on ühed vähestest okaspuudest, mis on võimelised andma uusi võrseid isegi pärast puu kännuni mahalõikamist.
Järgnevas tabelis on kommentaaride ja soovitusetega märgitud põhilised tegurid ja nende olulisus orhidee hooldamise juures.
Johannseni mõiste - puhas liin- ühe taime järglaskond isetolmlevate liikide korral, kõik geenid on homosügootses olekus.
Jugapuu on meil kõige kärpimiskindlam okaspuu, teda võib kärpida nii kevadel kui ka sügisel (Sander 2009).
Jahutusruumis 4 - 6 nädalat 9º, edasi alandame järkjärgult kuni 2º-ni. Kasvuhoonesse toome alates 5 veebruarist.
Juurevõsuks nimetatakse võrset, mis on tekkinud taimel allpool mullapinda oleval juurel asuvast lisapungast.
Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem.
Juurestik - Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad
Järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel.
Juurdub 80 – 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist.
Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk.
Jaoti kahefaasiline - enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu.
Jugamaa puit on pruunikaspunane, hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav.
Juurepistik – pappel, kirsipuu Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel.
Juureeritised on taimede ainevahetuse heitproduktid, mida sama kultuur ise ei kasuta.
Juveniilne arengufaas – aktiivne kasvufaas, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt.
Jätkatakse 4 - 5 aasta jooksul, hiljem lühendatakse oksi vaid erandjuhtudel.
Juuri lühendatakse – see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse.
Jõgede lammidel on levinud lammimullad, mida rühmitatakse järgmiselt:
Jõhvikas on mätastel ja küngaste ns. Sõstrad:punane ja must.
Juurestiku keskkond - Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained.
Jaoti kolmefaasiline - vili niidetakse vaalu nagu kahefaasilise puhul.
Juureväline maapealne – võime omastada toitaineid väljaspool juuri.
Juurestik - ülesandeks *kinnitada puud 4-6 aasta tagant.
Jäikus on keha võime avaldada kuuske ning pööki.
Jaapani enelas on vähenõudlik ja talub hästi pügamist.
Jalakas - eestis on veel arvestataval hulgal.
Järved on veevaesed ning enamasti ajutised.
Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk.
Juhtkoed on koondunud kimpudeks,
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juur - peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Joonistussüsi – paakspuu,pidi kõge paremolema,ka paju pidi hea olema.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Jalakas – Lääne euroopas männiga sarnaselt.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun