Europa on vastastikmõjus Jupiteri magnetväljaga ja tekitab nii ka endale välja. Võib-olla on see kaudne viide sellele, et seal eksisteerib pinnaalune soolane ookean. Hõre atmosfäär koosneb päikesevalguse mõjul jää molekulidest vabanenud hapnikust. Ganymedes Päikesesüsteemi suurim kaaslane läbimõõduga 5260 kilomeetrit. Tal on kolm sisekihti : väike raudsüdamik paks kivimikiht jäine koor Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid Tal on ainukese kuuna oma magnetväli. Ganymedesel on väga hõre atmosfäär, kuna seal lõhustab päikesevalgus jääpinna veemolekule vesinikuks ja hapnikuks. Kalliste Pind on jäine, läbimõõt umbes 100 kilomeetrit ja täis pikitud kraatreid. Selle all on soolarikka veega ookean
Ära lase määrdel minna kärssama. 4. Eemalda tsikliga ülearune määre. 5. Harja nailonharjaga libisemispinnad siledaks. 6. Viimistle lõpuks pinnad kiudkangaga. PIDAMISE MÄÄRIMINE TAHKETE MÄÄRETEGA Määratle enne pidamise määrimist suuskade jäikus- liialt jäika suuska on raske saada pidama. Valides pidamismääret selgita kõigepealt õhutemperatuur ja lume eripärad; uus, peenestruktuuriline lumi/ vana, teraline lumi/ märg, kare või jäine lumi. Start pidamismäärete valikust leiad kõikidele lumetingimustele sobivad tooted järgi vastavalt alljärgnevale jaotusele: 1. Uus, peenestruktuuriline lumi- tõrvamäärded Tõrv Plus Tõrv Kaks Tõrv Viis Tõrv Null (+1/2...- Tõrv Tõrv Miinus (+2... 1/2) Kümme (-10...-30) +1/2) (0...-3) (-2...-7)
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamise...
V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek
Konflikt- Konflikt on lahkheli · Kasutatakse pilkeid ja või arusaamatus, mille tulemusena solvanguid tekib pinge, mis ajendab osapooli · Vastaspoole kohal üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks olek mõjub ärritavalt peab olema vähemalt kaks osapoolt · Jäine vaikus ja valdkonnad, kus nende huvid · Boikott kokku puutuvad seega on ta oma · Apaatia, Üldine loidus olemuselt sotsiaalne situatsioon, Konflikti Head küljed- milles kaks või enam isikut Konflikti lahendamise ABC- · Võib sõprus-või esindades erinevaid seisukohti, perekonnasidet
Nõnda valusat valgust ta kiirgab, et sunnib sind sulgema laud. Ja nõnda see valgus mind piirab nagu kauge ja igatsev laul. Morn triivmeister sõneleb sillal, vannub vaikust ja taevast ja maad. Siis kasvatab madrust: ,,No millal sinust, heeringast,meremees saab? Kas kojujäi nutma su mammi, kas kirja eiole veel talt? Tahad, kallan sull`viiskümmend grammi puhast piiritust kompassi alt? Tahad varastan! Hakkan või suliks -ära noruta ainult!" - Ning veel hõõgub jäine ja rahutu tuli. Valus Atlandi valgus on see. Selles valguses kallas on kauge. Junga lõpmatult viisikest veab: ,,Süda igatseb selliseid laule . . ." Kuid milliseid laule ei tea. Laev laeva sireeniga huikab. Siis on vaikus. Kuid und ma ei saa. Kord kui õnn, kord kui valu- nii tuikab mõte suvisest kodumaast. Kommentaar: Selle luuletuse pealkiri on pandud raamatu pealkirjaks, kuid tegelikult see luuletus ei ole huvitav ega parim.
Juhan Smuul Leino Lepp Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kus ta õppis Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli ...
Mass on 0,002 Maa massi Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem Orbiit Orbiit on elliptiline Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km
Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“ ilmumise järgselt. Esimene retsen...
Planeet Tempe Atmosfäär Magnetväli Pind Vesi Kaaslased g Päev+aastaajad -ratuur 179°C- Äärmiselt hõre Maa omast *Kõrge 176 Maapäeva, Merkuur 427°C (Vesinik, 100 korda metallisisaldusega. Pole Aastaajad olemas heleium,kaalium) nõrgem *Kraatrid ja Jää + mäeahelikud 100 korda * Sarnaneb 117 Maapäeva tihedam Maa kivikõrbega Pole Pole + Sünoodiline aasta Veenu 480 °C omast (96,5% Puudub *Pruunikas värv, ...
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad Rõngaste süsteem Koosnevad tumedatest osakestest, mille suuru...
Orbiit Orbiit on elliptiline; Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga; Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal; Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi. https://en.wikipedia.org/wiki/Pluto#/media/File:T heKuiperBelt_Orbits_Pluto_Polar.svg Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata. Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida. katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C. https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/ media/File:PIA19947-NH-Pluto- Norgay-Hillary-Mountains- 2050714.jpg Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre https://et.wikipedia.org/w
• Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada • Elukutse: filmi ja televisiooni helilooja
õpetajad. Maapiirkondades käib hoogne kartulivõtt ja metsad on täis seenelisi. Sügisel muutuvad puude lehed värviliseks ja langevad puude okstelt maha. See meenutab kõigile, et suvi on möödas. Linnud kogunevad parvedesse ja valmistuvad lõunasse lendama. Tihti sajab vihma ja ilmad lähevad järjest külmemaks. TALV on kõige külmem aastaaeg. Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Maapinda katab lumine kasukas ja veekogusid jäine kate. Lapsed saavad hullata lumehangedes, ehitada lumemehi ja lumekindlusi. Saab suusatada ja uisutada, kuid vahetevahel on käre pakane ja esineb tihe lumesadu. Talv on ka aasta kõige pimedam aastaaeg. Talvel on inimesed ka tihti peale haiged, köhast ja nohust rääkimata. . , . , . , . - , . , . , - . . , . , . , , . . . , , . , . . , . , .
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP ...
rihmikutega. Kuidas oma koloriidi täiustada. Hele-meresinine+pastellroosa, tinahall+kahvatu helesinine, hele rohekasinine+ hele aprikoosikarva. Sügav-söekarva+õhetavroosa, rukkilillesinine+ kahavtukollane, sügav tumelilla+ samblaroheline. Soe- korallpunane+ kreemikas, hallroheline+ sinakasroheline, merevaigukarva+ tammetõrupruun. Jahe- intsensiivne roosa+ beebiroosa, taevasinine+ keskimine hall, särav sügavsinine+ jäine roheline. Kirgas- Smaragdtürkiis+ pardimunasinine,sarlakpunane+ helehall, kuninglik sinine+ hele aprikoosikarva. Pehme- õhetavroosa+ pehme violetne,kuuseokkaroheline + kahvatu helesinine, kakaokarva+ merekarbikarva. Milliseid aksessuaare kanda. Lisa kuhugi lilli (juustesse, õlale, käekotile või kasvõi kingadele) Lillemustrid mõjuvad hästi, kui sul on pehmed kehajooned (kui ei ole siis vali täpid või siksakid)
Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool...
aplaus kaldastuudios) pind meie all karjus mulle kriginate ja raksatuste keeles ähvardusi, hirmutas mind enam kui miski muu siin ilmas varem, aga ma olin kurt, ei kuulnud ega kuulanud ega isegi näinud. Mu pilk oli kiindunud taevasse, seejärel jääserva (kuuldav ohhetus kaldastuudios), seejärel nagu lifti sattununa sogasesse pruuni hägusse, mis haaras mu enesesse kui pruun jäine vatitekk tuimestava toimega. Kolm sekundit. Vesi tungis läbi rõivaste ja kleepus mu kiirustamisest tuliseks köetud kere külge nagu nahk. Kuid ma suutsin mõelda vaid üht. Kus on see ranne? Ma tundsin vaid üht ja see oli mu enese. 3 ,,Kuidas sa said niiviisi teha?" küsis ta minu käest ja ma ei osanud midagi kosta, sest ma tegin kõik endast oleneva, ehk viivuke viivitades ja peljates, aga see on inimlik. Aga ta küsis seda ikkagi, sest kelle käest ta siis küsinud oleks. Ikkagi isa
ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957– 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. 2.Looming: "Tormi poeg" (poeem, 1947) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) "Mina – kommunistlik noor" (1953) Kirjad Sõgedate külast" (1955) Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965)
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik n...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokume...
Esimene hollandlaste laev jõudis PõhjaDvinaa suud messe 1557. aastal neli aastat pärast inglasi. Alates 1584. aastast üritasid hollandlased liikuda ka ida poole 1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni 1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u. 155097) m ö öda Novaja Ze mlja läänerannikut ja kaardistas seda maad. Osa tema laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad
See teos jäi silma oma kujundusega seinal oli reha ja suga ning selle ees oli laud millel oli klaasist linik. Sellise huvitava lahenduse peale annab tulla. Teisena Räägiksin Kairi Orgussaare teosest ,, Põllud" Need põllud olid riputatud seinale. Olid nelinurksed ja sakilised (tekkis tõeliselt põllu efekt). Huvitavaks tegi teose see, et põllud olid nii hästi ära tuntavad ja klaasi peal sellist asja edasi anda on üsna keerukas. Seal oli välja toodud Lumine põld videvikus, Jäine põld, Raps (kollase ja rohelisega), Tärkav oras (musta ja rohelisega), Lumine põld ja Talirukis (valge ja rohelisega). Kunstniku kirjeldus tööle oli see, et Eestlane on ikka olnud seotud maaga-seda korduvalt välja ostnud ning taas üles harinud. Minu üks lemmikumaid teoseid näitusel oli Piret Ellamaa teos ,, Munast loodud". Soome- ugri algmüütide järgi on maailma loojaks lind. Lind muneb munad, millest tekivad maa, taevas, taevakehad ja kõik muu, mis maailmas leidub
sääl on tüdrukud kui paabud, ( 1: 335) teid tervitan, tundmatud sõbrad, viha lõõtsuvas ajastikus, ( 1 : 121) tuleb puhtel Neitsi Maarja, et end meres pesta, sääl ta äkki komistab üle suure lesta. ( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti, kelle ema laia ilma ahastama jäeti. (1:347) Ent kui puhang vastaks jäine: Arupäine, (1:110) Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis, laineist lapse käsivarsi tõusvat näis. ( 1: 346) Laps võõra rajamaa kolgast, lainetust vägevast Volgast ( 1: 105) Kummassegi pihku valgem teistest täht! Nõnda palju heldust pole enne näht. (1: 347) Püüdmatult põgusa puudutatud, luuletaja, kahvahõbetoonis otsi pühendust! ( 1: 102) Kirjanduslikud allikad: 1
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik. Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. -3- Kirjaniku elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lüh...
Tihti oli tal peas tülltanu, mille alt rippus salk halvasti kinnitatud võltsjuukseid. Kõndides vedas ta oma lohverdavaid tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates inimestes hirmutunde. Kogu tema isik oli ümarik, kui viljasalve rott. Ka tema rind oli lihav ning vabisev. Ta nägu oli jäine ning silmalaud kortsus. Tal oli klaasine silm ja süütu ilme nagu kupeldajal. Kogu tema isik viitas pansionile, nii nagu ka terve pansion viitas tema isikule. Proua Vaquer’i jaoks oli peamine raha. Pansionäride eest kandis ta hoolt ka täpselt vastavalt nende poolt makstavale rahasummale. Kes maksis rohkem selle eest kanti paremat hoolt ja vastupidi. Ta oli omakasupüüdlik, julm, vaikne, kinnine ning valelik
Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe. Lahendus: Lahenduseks piisab sellest, kui viia auto sooja ruumi ja lasta üles sulada – heitgaasid suudavad läbi summutisse kogunenud vee tungida ja auto käivitub jälle. Et järgmisel hommikul ei korduks kõik uuesti, tuleb vesi summutist välja saada. Tavaliselt piisab selleks mõnest tillukesest august summuti madalamas osas. Või siis pikemast sõidust, mis summuti täies pikkuses üles soojendab ja vee sealt auruna välja viib. 5
Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe. Lahendus: Lahenduseks piisab sellest, kui viia auto sooja ruumi ja lasta üles sulada – heitgaasid suudavad läbi summutisse kogunenud vee tungida ja auto käivitub jälle. Et järgmisel hommikul ei korduks kõik uuesti, tuleb vesi summutist välja saada. Tavaliselt piisab selleks mõnest tillukesest august summuti madalamas osas. Või siis pikemast sõidust, mis summuti täies pikkuses üles soojendab ja vee sealt auruna välja viib. 5
perevägivald, kiusamine, surm. Minu jaoks olid kõige võikamad stseenid filmist need, kus Joseph tappis koeri. See oli väga ebainimlik ja väga inetu tegu. Samuti häirisid hetked, kus James oma naisele jõhkralt peksa andis. Tumedate momentide kõrval andis filmile palju vürtsi vana hea inglise huumor. Minu arvates sai Peter Mullan väga hästi oma rolliga hakkama tal oli ärajoonud hääl, karm olek ning jäine pilk, kuid samas oli ta ka hooliv, heasüdamlik. Tal oli kahestunud isik, ta ei suutnud vihahoogudel end talitseda ning tegi tihti mõtlematuid tegusid, nagu oma koera surnuks tagumine. Filmi olustik oli küllaltki masendav. Joseph elas vaeses piirkonnas, tal olid närused riided. Vastupidiselt Josephile elas Hannah rikkate elamurajoonis, kuid tema elus polnud ka päikesekiiri ning elu kulges üpriski kurvas meeleolus ta pidas kaltsukat, mis polnud edukas, ta tahtis lapsi,
HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi Ülesehitus: atmosfäär, vedel vesinik, vedel metalliline vesinik ja kivine tuum Suuruselt 318 korda Maa suurust Kõige kiiremini tiirlev planeet Nimetatud Rooma jumala Jupiteri järgi Ringid udust, mitte jääst nagu Saturnil Puudub tahke pind Saab näha oma silmaga Atmosfäär 1000 km paksune Kiir...
Eugene kuulus nende hulka, kes sepistavad endale ilusat tulevikku, aimates ühiskonnas toimuvaid muutusi ja neid oma õpingutes ette arvestades, et nende pealt esimesenae kasu lõigata. Ilus tulevik - see oligi Eugene unistus nii enda kui oma petekonna jaoks. Eugenel oli oskus paista silma Pariisi kõrgemas seltskonnas. See oskus oli teda abistamas tema teel kõrgseltskonda. Eugene ihaldas saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelus. Proua Vauqueri- pansioniomanikust leskproua. Tal on jäine näoilme, kanavarvastest ümbritsetud silmad, südames hea inimene. Isa Goriot- Lahke, julge, aus, kergeusklik. Endine nuudlikaupmees
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peete...
Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Kes oskab kõiga keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, Nii s¨gavusest tilk Ja kuskil kohab meri -- Suur surma silmapilk. Vassil Ridala Luiged Päev raugeb külmalt kevadhalli uttu, Mis mähib tarvaid, kaugeid vesi, maid. Veel aimab mõni mets ja kivisaid. Ja öine kahu, pime jõuab ruttu. Siis kuuled äkki nagu lapse nuttu, See kostab pilvilt, mereseljalt vaid, Kus mustab sinav vesi, jäine laid. Jääd kuulatama öösest halajuttu. Need - luiged kaugel väina ajujääl, Kes ärksid, kesk külma vaikust, und, Need nende kaeblikkurvad hüüud sääl. Ja meele haarab jube kahjutund: On nagu halaks inimelik hääl Kesk ööde õudu, vastu võigast lund. Henrik Visnapuu Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm.
heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris, seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid kuum ja tihe vedelik) ja välimine kiht, mis koosneb vesinikust ja heeliumist. 4.slaid Uraani keeruline rõngaste süsteem avastati 1977. Aastal. Rõngad koosnevad väga tumedatest osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on (epsilon) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter
Polaaralade loomad Melani Uibo 10.03.2014 Polaarmaastik Elu polaaraladel Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru
Kuidas määrata sõnaväldet Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus
4. Konflikti käitumuslikud tunnused: lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, see segab ka tõsisemate asjadega tegelemist kõrgendatakse häält süüdistatakse teisi nägeletakse pisiasjade pärast teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid püütakse kolleege leeridesse jagada pealekaebamine, laim, ässitamine, ülemäärane kontrollimine jäine viisakus boikott apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas 4. Konflikti tunnused: avalik, sest teadvustatud ja läbielatud pinged avaldusid käitumises; väline, sest tekkis inimeste vajaduste rahuldamisel tema suhetes väliskeskkonnaga; kuum, sest konflikt oli üliaktiivne, esines tundlikkust ja avalikke rünnakuid ja avaldus aktiivset kaitsepositsiooni; vääralt paigutatud konflikt, sest konflikti põhiküsimuse lahendamise asemel tegeldi
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud ...
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige soojuskiirgus, milleta oleks Maa lihtsalt üks järjekordne jäine taevakeha. Päike on vajalik nii taimede ja puude kasvuks, loomade, putukate ja lindude eluks kui ka inimeste jaoks. Inimene vajab päikest, et tal oleksid tugevad luud ja hambad ning ilma päikeseta võib lastel tekkida rahhiit ja hammaste lagunemine. Inimestele on päikesevalgus oluline ka seepärast, et inimese keha toodab D-vitamiini naha kokkupuutel päikesevalgusega ning õigemini UV-kiirgusega. Vitamiin D on vajalik inimeste immuunsüsteemi tööks.
Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse kolleege leeridesse jagada, pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet,
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Konfliktide tunnused: · lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, tõsisemate asjadega ei ole võimalik tegeleda · hääle kõrgendamine, üksteise süüdistamine, pisiasjade pärast nägelemine · teistele kahju tekitamiseks kasutatakse pilkeid ja solvanguid · püütakse kolleege leeridesse jagada · pealekaebamine, ässitamine, laim · vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt · jäine viisakus · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas, · boikott Konfliktid jagunevad: · Horisontaalne konflikt (sama juhtimistasandi esindajate vahel) · Vertikaalne konflikt (eri tasandite inimeste vahel, nt ülem-alluv) · Eetiline konflikt (rikutud on kõlblusnorme) · Väärtuskonflikt (erinevate põhiväärtuste baasil) · Huvikonflikt (nt läbirääkimistel erinevad huvid) · Eesmärgikonflikt (saavutatu osutub sobimatuks eesmärgiga võrreldes)
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Mootoriga pidurdamisel vabastatakse gaasipedaal ja lülitatakse sisse madalam käik.Piduripedaalile vajutatakse algul tugevasti, sõidukiiruse vähenemisel nõrgendatakse jala survet. (massi ja kiiruse tunnetus) Soovitavalt pidurdatakse sujuvalt nähes ette olukorda , kui on vaja jääda seisma . Hea juht kasutab sõidupidurit suhteliselt vähe . Pidurdusteekond pikeneb : Ø langul (mäest alla) sõidul Ø haagisega sõites Ø libeda teekatte korral (märg , lumine , jäine tee) Pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda. Sõiduauto suurim lubatud pidurdusteekond kiirusega 40 km/h on 13 ...14,5 m. Peatumisteekond Peatumisteekond - ohu märkamisest seiskumiseni Pidurdusteekond - pedaali vajutusest seiskumiseni Aeglustusteekond - aeglustuse tekkimisest seiskumiseni Auto kiiruse ja pidurdustee vahel on ruutsõltuvus . Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8...1,0 sek.
Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1
piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Hrustsovi ,,sula" Tuli võimule pärast Stalini surma, kuid polnud eriti edukas. Ta võitles võimu pärast Beria ja Malenkoviga. Beria algul sai küll võimu kohe enda kätte ja alustas uuendusi, sest riik oli jäänud kehva olukorda. Paljudele ta muudatused ei meeldinud ja 26juuni 1953 Beria arreteeriti. Pärast Stalini surma lõppes massiline vägivallapoliitika ja jäine atmosfäär vabanes. Algul peeti Stalinit ikka veel pühaks ja tema süüst hakati tänu Hrustsovile räägima alles mitu aastat hiljem. 1956 veebr toimunud NLKP 20.kongressil pidas Hrustsov kinnisel istungil ettekande ,,Isikukultuses ja selle tagajärgedest", milles esitas hulgalisest fakte stalini kuritegudest. Aastani 1989 jäi see lihtrahvale salastatuks ja see varjas ka võikamaid aspekte. Ungari ülestõus 1956 Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Toimus Budapestis Poola toetuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
