Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IV KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reieluu, pööramine, sääreluu, painutus, niudeluu, alguskoht, eesmine, pindluu, varba, tagumine, mediaalne, mokk, kinnituskoht, lähendamine, varvas, pealne, viimine, tuharalihas, köprus, lateraalne, varvaste, suurele, põndapealne, pakslihas, pöialuu, lihastik, nimme, sirutus, külgmine, sääreluulihas, distaalne, faalanks, kõõlus, sirutajaIga roide ülemiselt servalt. Suunduvad Naaberroide alumisele servale. *roiete langetamine (väljahingamisel) põiki üles-ette. Välimised roietevahelihased Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Roide alumiselt servalt. Kulgevad Naaberroide ülemisele servale. *roiete tõstmine (sissehingamisel) põiki alla-ette. Eesmine saaglihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Saagjate sämpudena 8.-9. Ülemiselt Abaluu mediaalsele servale ning *abaluu ette toomine (nt. Käe roidelt. ülemisele ja alumisele nurgale. liigutamine sõudmisel). Suur rinnalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rangluult, rinnakult, 2.-6
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Vaagnavöötme lihased Eesmine osa- 1 lihas Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset,
VAAGNAVÖÖTMELIHASED EESMINE RÜHM (1) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Fikseeritud alajäseme puhul Viimaselt rinnalülilt, kallutab kere ettepoole,
elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 8. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel
e) Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See jagab keha kaheks: eesmiseks ehk kõhtmiseks ja tagumiseks ehk selgmiseks. f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine. b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes. Luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on kollageenkiudude (osseiinkiudude) asetus korrapäratu (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnad)
5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu) Elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 6. Frontaaltelg- (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg- (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg- (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 7. Frontaaltelg- sirutus, painutus Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine 8. Luukoe ehitus Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus
kuklaluuni), 2-poolne tegevus sirutus ja 1-poolne kallutus Rihmlihas-kaelarihmlihas(3-5 rinnalülit kaelalülidele) ja pearihmlihas(3.kaela ja 3.rinnalülit kuklaluule),2-poolne pea liigutus kuklasse, 1-poolne pea pööramine Saaglihas-ülemis-tagumine saaglihas(alumiste kaela ja ülemiste rinnalülide ogajätketelt 2-5 roidele) ja alumis-tagumine saaglihas(alumise rinna ja ülemiste nimme lülide ogajätkelt neljale alumisele roidele), tõstavad ja langetavad roideid
kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult
Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet) 3. Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab rinnalüli ogajätkedelt ja kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele. 4
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha
3. Vertikaaltelg-ülevalt alla 1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks 2. horisontaaltasapind-läbib keha horisontaalselt ja jagab selle ülemiseks ning alumiseks osaks 3. frontaaltasapind-läbi keha vertikaalselt ,jagab keha kaheks osaks (kõhtmine ja selgmine) 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Frontaaltelg painutus ja sirutus Sagitaaltelg eemaldamine ja lähendamine. Vertikaaltelg-pöörlemine ümber oma telje. 7. Luukoe ehitus. Vaata ka JOONIST! Luukoel on lamell ehitus. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. 1. välimised üldlamellid 2. vahelamellid 3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal
Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele
närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu
närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu
7) Liigutuste liigid telgede suhtes Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 8) Luukoe ehitus Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud
Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar Seljalailihas* Alumine rinnalüli, Õlavarreluu väikese Langetab tõstetud ülajäset,
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel)
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel)
(hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga).
ja põndakõrvaljätke (su, Ru), tõstmine kuklatagusehari ja põndakõrvaljätke (eq) Kaudaalne peapõikilihas - m. Telglüli ogajätke ja kaudaalne Kandelüli risti- ja kaudaalne Ühepoolsel toimel pea pööramine, obliquus capitis caudalis liigesejätke liigesejätke mõlemapoolsel toimel aga teise kuklaliigese fikseerimine Peapikklihas - m. longus capitis 3...6 kaelalüli ristijätked Kuklaluupõhimik Ühepoolselt kaela eesosa küljele
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel)
...............................................................31 Lühike pihulihas.......................................................................................................32 Pikk pihulihas...........................................................................................................33 Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius
M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha; rindkere-nimme lähendab eemaleviidud õlavart sidekirme, rindkerele; fikseeritud käe korral niudeluuhari, IX-XII roie tõstab keret Alumine tagumine Rindkere-nimme Neli alumist roiet Langetab roideid saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab lülisammmast
kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit.
kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit.
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS.
liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid. Ülemine kuklaliiges –Kujult ellipsoidsed. Liigutused toimuvad ümber frontaal- (pea painutus ette ja taha, jaatamisliigutus) ja sagitaaltelje (pea kallutamine paremale ja vasakule). Alumine kuklaliiges – koosneb neljast iseseisvast liigesest, millest tähtsaim on telglüli hambalohu vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas.
interossei palmares .................................................. 20 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................. 20 Alajäseme pindmised lihased: ........................................................................................................ 21 1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25
spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa. (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa. (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 3) Tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee – närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju. (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest – > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel). 4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju
annaabi.ee 
