Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Itaalia uurimustöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alpid, ardi, loodusvarad, sitsiilia, sardiinia, saart, rooma, alpide, itaaliat, üldandmed, mandril, marino, vatikan, itaaliast, peaminister, arendamiseks, talved, suved, talviti, sveits, audentese, erakool, koostaja, tiitelleht, vahemerre, saari, euraasia, maailmajaos, maismaapiir, sloveenia, 7600, vatikani, soodne, tasandik, elba, kahekojaline.................................................................6 Religioon.............................................................................................................................6 Asulad................................................................................................................................. 6 Majandus.................................................................................................................................6 Loodusvarad........................................................................................................................7 Väliskaubandus................................................................................................................... 7 Transport............................................................................................................................. 7 Ajalugu.......................................................................................
Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine
Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). KLIIMA 3
-Lamborghini Buntach. Teine mudel tuli välja aastal 1991.-Lamborghini Diablo. Kolmas lamborghini tuli välja aastal 1997 kaa Buntach jne.Kõige uuem Lamborghini on Lamborghini Veneno a 2014! . See on Lamborghini Veneno . all. Itaalias on väga palju Palju teisi autosi tehtud . (sport autosi) N Ferrari Itaalia Riik. ITAALIA RIIK Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Joonis 1. Itaalia asukoht Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957) Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
.............. 15 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma lähemalt Itaaliast. Tema riigist, majandusest, rahvastikust ja loodusest. Mina valisin selle maa sellepärast , et ma ise pole olnud seal ja tahaksin sinna minna , sest mu sõbrad rääkisid , et see on väga ilus maa ja igal juhul peab ära käima. Kuid selleks ,et sinna minna pean ma natuke õppima sellest riigist ja selle referaadiga ma õpingi. Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus 202,00 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008) Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine
detsembril 1947 ning jõustus 1. Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest
Itaalia Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika
ITAALIA VABARIIK Itaalia vapp Itaalia lipp 1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu
Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule, filmidele mis on saanud rahvusvahelisi auhindu,kunstile, Hispaania kööki teatakse eriti paella, tortilla ja sangaria järgi. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa , Sloveenia ja Sveitsiga . Rannajoone pikkus on 7600 km. Suurem osa Itaaliast on mägine. Põhjas asuvad Alpid. Lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad suurimad järved nagu Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861
Kasutatud kirjandus lk 8 Itaalia geograafiline asend Euraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia, kuigi neil maapiir ei ühendu.
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport......................
juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia
Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teda tahaks. 3 Üldandmed Ametlik nimi: Itaalia Vabariik Pindala:301225km² Rahvaarv: 58 103 000 (2005) 44,6% rahvastikust elab Põhja-Itaalias, 19,2% Kesk-Itaalias ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost. Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km² Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles
Itaalia Looduskeskkond Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m),
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma
Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teada tahaks. http://images.google.ee/images?q=itaalia&hl=et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi 4 Riigi üldiseloomustus: Üldandmed: Keel Itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Loomulik iive(2004) 1,33
Itaalia Itaalia asend Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest. *Kirikuid on kokku umbes viissada. *Aastas külastab Roomat üle kolme miljoni turisti. Itaalia keel *Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda romaani rühma. *Seda keelt kõneleb umbes 70 miljonit inimest. *Kujunenud on rahvaladina keelest. *Itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast. Kliima *Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad talved ja sajused suved.
Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend
.......................................12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
.4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele..
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik.
9 7. Veondus lk. 9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10. Kasutatud kirjandus lk. Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) 3 Asukoht Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Sveits, idast
.............................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................7 3 Riigi üldiseloomustus Itaalia asukoht Euroopas maailmas Itaalia lipp Itaalia vapp Üldandmed Pindala 301 276 km2 Rahvaarv 59 305 600 Pealinn Rooma Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el. Keel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk
asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
Seadusandlik organ on 386-kohaline Rahvuskogu. Peaministrikandidaadi esitab parlament ja kinnitab parlament. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Rahvastikutihedus on keskmiselt 108in/km2, u. 66% rahvastikust elab linnades. Suurim vähemusrahvus on mustlased. Enamik usklike on katoliiklased, järgnevad kalvinistid ja luterlased. Ungari hõlmab enamiku Kesk-Doonau madaliku põhjaosast, 84% territooriumist on madalam, kui 200m. Ungarisse ulatuvad Alpide ja Karpaatide eelmäed. Valitseb mandriline paraskliima, see tähendab soojasid suvesid, mõõdukaid talvi ja sooja ning pikka sügist. Lääne Ungari kuulub Doonau ja Ida-Ungari Tisza jõe jõgikonda. Lääneosas paikneb Kesk-Euroopa suurim järv Balaton. Madalikel valdavad mustmullad, leidub ka sooldunud, soostunud ja liivmuldi. Metsa on Ungaris 4% territooriumist. Peamised maavarad on pruunsüsi, boksiit, uraanimaaki ning kuuma- ja mineraalveeallikaid.
Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri
annaabi.ee 
