Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "It-projektijuhtimine, kvaliteet ja testimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarkvara, testimine, klient, tellija, projektijuht, funktsionaalsus, dünaamiline, töökindlus, funktsionaalse, tehnikad, sisend, väljund, tehnikat, testija, projektid, haldamine, loome, pakume, kvaliteediks, laadi, objektiivselt, keskpunktis, tajus, luues, tegime, olulisemat, tihedas, seoseid, raudne, kolmnurk, iron, rikete, pakutud, arvutitarkvaraTarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse........................................
Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine
tarkvara peab olema arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega). Tarkvaratehnika vaated: • Omaniku vaade (Motivation layer), • Kavandaja vaade (System design layer), • Ehitaja vaade (Deployment layer). Tarkvaraprotsessi etapid: 1. Nõuete esiletoomine ja analüüs, 2. Kavandamine e. disain (Arhitektuuriline kavandamine, Detailne kavandamine), 3. Realiseerimine, 4. Testimine, 5. Hooldus ja evolutsioon. Tarkvaraprojekti jaoks vajalikud osad: inimesed, nõuded, vahendid, testid-mockid. Süsteem Tarkvaratehnika ei ole isoleeritud distsipliin vaid osa laiemast süsteemitehnikast. Tarkvarasüsteemid ei ole isoleeritud süsteemid vaid sotsiaalsete süsteemide osad – sotsiotehniline süsteem. Süsteem on üksteisega ühendatud olemite või komponentide hulk, mis moodustavad keerulise terviku või täidavad koos keerulist funktsiooni
Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt kavandatud ühe aasta asemel aega viis aastat, kuna eesmärgid olid seatud liiga kõrged! Seega on näiteks "Luua maailma parim tekstitöötlussüsteem" liiga üldine, parem oleks "Luua maailma kõige kasutajasõbralikum tekstitöötlussüsteem", kuna annab arendajatele ka ideid, mida ei peaks tarkvara koosseisu lülitama. Põhiotsustaja määratlemine
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. eksam 2. Mis on tarkvaratehnika? 3. Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses. 4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23
Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele,
Süsteemiarenduse elutsükli mudel on arendusprotsessi üldistatud (abstraktne) kirjeldus. See on protsessi kirjeldus teatud vaatenurgast lähtudes. Protsessimudelite kirjeldustes räägitakse tavaliselt tegevustest nagu andmemudeli kavandamine, kasutajaliidese disain jne, kuid nad võivad sisaldada ka dokumentatsiooni ja rollide kirjeldusi. Protsessimudelites võib kohata kahte põhimõttelist lähenemist. Tugev planeerimine. See vanem lähenemine seisneb tegevuste ja tarkvara põhjalikus planeerimises ja järgnevas kindlalt plaani järgivas arenduses. Arendustegevuse progressi mõõdetakse sama plaani abil. Agiilne ehk paindlik arendus, kus planeerimine toimub osade kaupa (inkrementaalselt) ning tänu millele on võimalik protsessi käiku muuta, tulles vastu kasutajate muutuvatele nõuetele. Paindliku protsessi kasutuselevõtt tulenes klientide vajaduste kiirest muutumisest. Protsess peab olema paindlik ja suutma reageerida toote muutmise,
analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest. Milline turunduse ja tootmise strateegia vastab kõige paremini tarbija unikaalsust arvestavale ärikontseptsioonile? Toodangu kohandamine. Kui IT projekt käivitatakse, siis tuleb luua projekti juhtimise organisatsioon. Kes on projektorganisatsiooni peamised vastutajad? Juhtrühm ja projektijuht. Milline lause on tõene kehtiva EL avalike hangete direktiivi kohta? Tellija ei tohi väljendada eelistust ühel tehnoloogial põhinevatele lahendustele. Milline on hea juhi kirjeldus? Kuulab kaebused ära ja võtab vajalikud meetmed tarvitusele, et tagada koostöö tiimi sees. Milline on parim näide audiovisuaalsete vahendite kasutamisest selleks, et tõsta suhtluse arusaadavaust ja tõhusust? Piltide, video- ja heliklippude kasutamine ettekande ilmekamaks muutmiseks.
· Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi.
10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud:
välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused (cloud computing services)? b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus...
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
kättesaadavaks tegemine IS/IT juhte ja nende vastutusi IS/IT juhte ja nende põhivastutusi: · Infosüsteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana.
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
Infosüsteemi piir viiakse inimeseni teatud funktsioonide osas (sisestustegevus jms), Isiksuslikud omadused ei puutu asjasse samas on küll erinevad kasutajate tasemed ja õigused. Infosüsteem oli mingi ülesande tegemiseks, seega võime rääkida IS kattest organisatsiooni sees funktsioonide osas, teisalt aga selle alusel, kas IS ainult mõõdab reaalset süsteemi, või teostab seda (kommunikatsioon). Organisatsiooni piirides: funktsionaalsus, teostatavus, struktuur. Ülepiirilises koostöös: klientide sidumine, partnerite kliendid, riigisuhted, koostööorganisatsioonid, turuuuringud. 15. Selgita IKT valdkonda organisatsioonis (millest koosneb, miks, tasuvus?). 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonda (mitte ainult tehnika, vaid selle tehnika realiseerimine organisatsioonis) võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e-Europe). Igal juhul sõltub
Kogemusi jällegi mõjutavad tema järgi lõpptoodete tehniline kvaliteet (mis?) ja protsessi tegevuslik kvaliteet (kuidas?). Kui teenus ei vasta ootustele, kliendid pettuvad. Kui taas ootused saavutatakse ja ületatakse, ostavad kliendid toodet uuesti. Kriteeriumid, mida tarbijad kasutavad teenuse kvaliteedi hindamisel on põhiliselt järgmised: Kliendilähedus ja usaldatavus Teenindusvalmidus Kompetentsus Ligipääsetavus Sõbralikkus ja viisakus Kommunikatiivsus Kindlus ja turvalisus Kliendi mõistmine Teenindamiskeskkond 1.3. Protsessi kvaliteet Määratledes tootmisprotsessile järgnevad tööetapid sisendiks järgmistele protsessidele, ehitame omamoodi kvaliteediketi läbi kogu organisatsiooni (joonis 1). Nii saame iga tööetapi tegijat vaadelda kui klienti, kellel on piiratud õigus olla ka rahulolematu saadud sisemiste tootepakettidega. Järgnev joonis iseloomustab kvaliteedi kujunemise protsessi läbi ettevõtte
Arvestustöö, vabavastustega testi vormis · Võlgnevuste likvideerimise võimalus: Järelarvestus · Hindamisviis: Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus
efektiivsed); käitumismudelid (rohkem ülesandeid, mis suurendavad vastutust); võimustamine (töötajad saavad muuta töötegemise viise); meeskonna töö (omavad sarnaseid oskusi, otsustavad kollektiivselt, kuidas sooritada ülesandeid); paindlik tööaeg. 13. Tööaja analüüs – mis see on, milleks seda vaja on, mõisted – Tööaja analüüs on erinevad tehnikad, näiteks töömeetodi analüüs ja tööaja mõõtmine, mis on kasutatud inimtöö uurimiseks selleks et süsteemselt läheneda efektiivsuse tõstmisele ja protsesside parendamisele. Töömeetodi analüüs - Süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem
............................................................................... 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) ............................................... 33 Muutmälu (RAM) ....................................................................................................................... 33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) .................................................................... 34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) ......................................................... 36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory) ...................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) ................................................................................. 40 o Mullmälu (Bubble) .............................................................................................................
Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy).............................................................................. 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification)..............................................33 Muutmälu (RAM)......................................................................................................................33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM)..................................................................34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM).......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)................................................................................................................ 41
inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku
mälust lugemist, püsides kuitahes kaua, kui mäluelemendile on rakendatud toitepinge. Kui sisendi-väljundi juhtimise signaal R/W=1, siis on tegemist lugemisega, kui R/W=0, siis on tegemist mällu kirjutamisega. Signaali CS(katusega) kasutatakse 9 selleks, et üldse lubada mälukiibist bitti lugeda või sellesse kirjutada. OE(katusega) avab andmesiini puhvrid. Kasutatakse lülitusi, mis on sarnased D flip-flop trigerile. · Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) Dünaamiliste muutmälude tööpõhimõte on lihtne. Informatsiooni hoidmiseks kasutatakse kondensaatorit. Ühe infobiti kahele loogilisele olekule vastavad siis laetud ja laadimata kondensaator. Skeemilistel ja tehnoloogilistel põhjustel moodustavad ühe mäluelemendi kondensaator ja transistor, kusjuures kondensaatorina on põhimõtteliselt võimalik kasutada transistori kahe viigu vahelist mahtuvust, mis igal
turundussõnumiga. 1 Siinkohal tuleb selgitada mõistete toode ja teenus tausta. Toode on laiem mõiste, mida juhtimisalases kirjanduses kasutatakse, et tähistada nii käegakatsutavaid tooteid kui ka teenuseid või toote- ja teenusepakkumise kombinatsioone. Teisiti öeldes on toode katusmõiste, mis hõlmab ka teenuseid, kuid toode ja teenus võivad olla ka üks ja sama asi (nt kliendile spetsiifilise tarkvara loomist võib käsitleda teenusena, aga ta on kindlasti ka toode). Seega turismimajanduse kontekstis on mõttekas täpsustada, mida mõeldakse turismitoote, turismipaketi ja turismiteenuse all. 3 - Turismipakett (edaspidi ka pakett) koosneb vähemalt kolmest turismiteenusest2. Turismipaketi komponendid ei pea kuuluma pakkujale turismiettevõtja võib nt
Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Optimeerimine y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused: y ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist
. . . . . 11 1.6 Salvestusseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 1.7 Sisend-väljundseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 1.8 Sülearvutite eripärad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 2 Arvuti komplekteerimine ja testimine 35 2.1 Arvutikomponentide garantiitingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 2.2 Arvutimontaaz . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 2.3 Alglaadimine (booting) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
o prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine o sobivaima prognoosi väljavalimine o prognooside ühendamine. Optimeerimisülesande olemus ja lahendamise meetodid y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused: y ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist
5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 9. Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 10. Programmide vormistamine. Identifikaatorite süstematiseerimine. Taanete kasutamine. 11. Programmi dokumenteerimine. Kommentaarid. Programmi projekteerimine. Programmi testimine. 12. Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted. Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic. Siinkohal tahaks rõhutada, et antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte programmeerimiskeele täiuslik omandamine, vaid programmeerimise oskuse omandamine - need kaks oskust on erinevad! Samuti on kursuse materjalidesse peidetud soov näidata, et
annaabi.ee 
