* Miks linnud talvel jää peal istuvad, aga mitte lume peal? Külmimine *Paksu lume korral nad seal ei ole. *Külmumisel eraldub soojust, soojusülekanne toimub madalama temperatuuri suunas *Külmetamise käigus 1 g vette eraldub 70 kalorit soojust. Kõvade külmetamise korral jää pakseneb, toimub soojuse eraldumine, ja linnud soojendavad ennast jää peal. * Miks linnud talvel jää peal istuvad? *Pildid http://ppk.edu.ee:82/wp-content/uploads/2011 /01/Fyysika-meie-ymber.pdf https://him.1september.ru/2003/47/28.htm http://www.prosv.ru/ebooks/Gumaev_Fizika_9-1 0kl/5.html *Kasutatud kirjandus:
................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada et enamus kaheksanda klassi õpilastest istuvad oma vabal ajal arvuti taga, ilmselt suhtluseesmärkidel. Uurimistöö etapid Koostasime uurimistöö kava Kogusime teemakohast materjali Küsitlesime inimesi Sõnastasime uurimustulemused Vormistasime uurimustöö 3 Sisu Enamu kaheksanda klassi õpilastest kasutavad arvutit suhtlemiseks. Nad
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus
Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ? Tegin oma arutluse selle kohta,et mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis olles.Kokku küsitlesin 42 inimest ,vanuses : 14-26 ja tulemused on järgmised : 51 % inimestest istub päevas arvutis 2-3 tundi , 23 % istub 3-4 tundi , 10 % istub 4-5 tundi ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju .Mina istun arvutis päevas kuskil 4-5 tundi ja arvan,et seda on küll.Aga küsisin ka,et mida inimesed teevad arvutis ja enamik vastas,et käivad jututubades,MSN-s ,facebookis,orkutis,loevad meile ja kuulavad muusikat.Lõpetuseks siis see ,et sain tänu arutlusele natuke targemaks ,kui palju
Arvuti neelab enamus noorte ajast ning võib viia ühiskonnast võõrandumiseni. Arvuti ja Internet pakuvad noortele huvitavaid ja meelepäraseid viise aega veeta. Kuid Internet pakub lõpuklassi õpilastele häid õppeallikaid edukamaks õppimiseks ning enese harimiseks samuti annab ka silmaringi laiendada. Internet ja suhtlemisprogrammid pakuvad noortele suhtlemisvõimalusi. Kõige populaarsemad on hetkel loomulikult Rate.ee ja Msn kus väga paljud noored istuvad. Loomulikult sisutavad ka noored oma vaba aega tervislikult käivad tantsimas, aeroobikas, jooksmas, laulmas, muusikakoolis ja palju muid huvitavaid asju. Kuid ka kahjuks paljud rikuvad oma elu alkoholi tarbimise, suitsetamise kui ka narkootikumidega. Väga palju mõjutavad noori vanemad tuttavad kes elavad juba oma elu ja hoolitsevad ise enda eest ja tänu sellele lähevad noored kaasa ja arvavad, et ka nemad suudavad nii iseseisvad olla ja hakkama saada. Kuigi paljud
Need asuvad alati sissepääsu vastas. Juhul, kui sissepääs asub ruumi küljel paiknevad aukohad tänavapoolse akna vastas. Kõige auväärsemad kohad on klassikaliselt peremehe ja perenaise paremal käel. Abikaasad paigutatakse tavaliselt teineteise kõrvale ja seda selliselt, et naine istub teda saatva mehe kõrval. Erinevaid paigutusviise külaliste lauda paigutamiseks on kolm. 1. Klassikaline prantsuse paigutus Peoperemees ja perenaine istuvad prantsuspärasel lauda paigutamisel laua keskossa teineteise vastu. Aukülalised istvad nende paremale käele ja vasakule käele pannake tähtsuselt järmised külalised. Külalisi sedasi lauda paigutades istuvad mehed ja naised lauas vaheldumisi. 2. Klassikaline inglise paigutus Peoperemees ja perenaine istuvad inglisepärasel paigutamisel laua otstes. Laua keskmed kohad on aukohtadeks. Sellise paigutuse juures istuvad perenaise paremal ja vasakul käel
nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek. 4. Sotsiaalse oskuse modelleerimine. Lapsed istuvad vaibal ringselt. Õpetajal on korv riideesemetega. Korvis on püksid, pluus, seelik, müts, sall, kindad, sokid
EELDUSED: laps tunneb oma nime tähti, teab mis on häälimine ning oskab oma nime häälida. VAHENDID: nimetähed, liim, paberid, kirjutusvahendid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused (min) Sissejuhatus Lapsed tähelepanu! Istume iga üks oma laua Lapsed istuvad laudade taha. taha! 5minutit Teie laudade peale on pandud tähed. Nimetage, mis tähti teie laual on! Lapsed nimetavad tähti. Mari, millised tähed sinu laual on? Mari: ,,Mul on I, A, R, M." Tublid! Nüüd vaata, mis tähed on sinu kõrval Lapsed vaatavad ja nimetavad tähti, mis asuvad istuva sõbra laual. sõbra laual. Põhiosa
Vaatlus Nimi:Kaarel Annama Vaatluse eesmärk: Vaadelda, kas Talinna busside inimesed mõtlevad kaassõitjate peale. Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema. Vaatlustulemuste analüüs: Ma leidsin, et neid inimesi on suhteliselt vähe, kes võtavad Tallinna bussides välimise koha aga neid ikkagi on. Ma küll kõike Tallinna busse ei vaadelnud
Unenägu Lapsed liiguvad muusika saatel saalis ringi. Muusika katkeb, kõik magama. Lapsed näevad und. Teatud aja pärast lapsed ärkavad ja peavad matkima, mida nad unes nägid. Võib anda teema (loomad, linnud, mingi tegevus) Kujutlusmäng Proovitakse jooksu, kõndi, erinevate kujutluste kohaselt. ,,Ma olen tugev-nõrk", ,,Jooksen raskelt-kergelt", Olen hiiglane-kääbus", Tuli keeristorm- kerge tuul", Kõnnin paksus lumes- põletavas liivas" Muusika kuulamine Lapsed istuvad ja kuulavad muusikat. (Erinevad muusikad). Mõne aja pärast püüavad lapsed liikumises väljendada seda, mida nad kuulasid. Peeglimäng Juhendaja näitab ette tegevust. Lapsed istuvad peegliks ja teevad koheselt kõike järgi. Kasutatakse ainult miimikat. Näitlejad Lapsed saavad ülesande olla koer, kass, hobune, ema, isa, laps, jne. Teatud aeg lastakse lastel mõelda. Seejärel esineb igaüks. Ema söödab last, peseb pesu. Koer jookseb, haugub, sööb, magab. Algul vajavad lapsed palju abi
tutvumisportaale, kuhu saavad kõik soovijad registreeruda ning endale sõpru leida. See on ka piisavalt riskantne tegevus, sest kunagi ei tea, kes teisel pool on kauni sinisilmse neiu asemel võib olla seal kurjade kavatsustega mees. Kuid kui osata end sellistest asjadest hoida ning lõksud ära tunda, võib internetitutvusest kujuneda tugev sõprusside või lausa midagi enamat. Arvutitel ja internetil, nagu kõigel muul, on ka olemas oma varjupool. Väga paljud, eriti noored, istuvad päevast päeva helendava ekraani taga ning unustavad sootuks, et maailmas eksisteerib midagi muud peale monitori ja klaviatuuri. Üha vähem käiakse väljas ning kuna põhiline suhtlus käib samuti interneti teel, on suhtlusvõime teiste inimestega reaalselt koos olles järk-järgult väiksemaks jäänud. Ja arvutisõltuvus ei ole vaid teismeliste probleem ka paljud vanemad inimesed istuvad justkui naelutatuna ühe koha peal ning nö. elavad elu läbi ülemaailmse sotsiaalvõrgustiku.
inimesed pidavat ühenduses olemeisest sõltuvusse ja kipuvad ennast nutiseadmetesse unustama. Mis tähendab langust näiteks töös ja õppetöös, suhtlemis raskusi inimeste vahel ja üle-üldist vajadust ennast liigutada. Nuti seadmed kipuvad inimesed laisaks tegema. Tihti suudavad nad ka tekitada konflikti noorema ja vanema põlvkonna vahel, kuna vanem pälvkond ei kiida enamasti heaks noorte nn „Pidevat telefoni näppimist“. Suht jube on tegelt vaadata kuidas noored saavad kokku, istuvad maha ja võtavad kõik oma nutiseadmed välja ning istuvad lihtsalt oma nutisedames. Internet võib kergesti tekitada sõltuvust. Ega ka vanem põlvkond vähem sõltuvuses pole. Tihti juhtuvad need kõige hullemad nutisültlased olema just vanaema põlvkonna esindajad. Kes on nutiseadmeid õppinud kasutama hilem ja satuvad kergesti vaimustusse kõigist võimalustest mida nutiseadmed pakuvad Üle üldiselt ma leian et nutiühiskond ongi inimese arenu järgmine etapp. Kui
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja!
Kui aga saab kohe, siis vahetavad nad omavahel kohad nii, et otsija istub sinna, kus istus tema nimega isik, ja see istub teise ritta tema asemele. Sääl istub see siis niikaua, kui kõik on oma õige kätte saanud. Kes on viimane oma nimega isiku otsija, seda nimetatakse ,,jänniks". Mängitakse praegusel ajal. ,,Silmapilgutamise mäng" ETTEVALMISTUS: Mängijaid peab olema paaritu arv. Lapsed jagatakse kaheks, ühed seisavad toolide taha, käed selja taga ja teised istuvad toolidele. Üks tool peab jääma ilma istujata. MÄNGU KÄIK: Tühja tooli taga olev mängija pilgutab ühele toolil istujatest silma ja kutsub teda nii enda toolile istuma. Selle tooli taga seisja aga püüab teda takistada põgenemast, haarates temast kinni. Kui ei jõua, on tema järgmine silmapilgutaja.
parandada. Ilmselt kõik meist on puutunud kokku nii spordi kui arvutitega.Kaasajal on elutempo muutunud väga kiireks,arvutid on aina rohkem arenenud ja arvuteid kasutatakse üha rohkem tööl, koolitööde tegemisel või niisama vaba aja veetmiseks. Samal ajal muutub sport, mis aitab meil hoida normaalset kehakaalu ja ära hoida haiguste tekkimist, aina ebapopulaarsemaks. Kui noored koolist koju jõuavad, ei hakka nad mitte õppima ega lähe välja sõpradega suhtlema või trenni, vaid istuvad arvuti taha. Kas nad ka teavad,et tundide kaupa arvuti taga istumine põhjustab nende silmaliigutaja lihaste nõrgenemist, mille tagajärjeks on kujutise fikseerimise halvenemise silmapõhjal ja sellega võib ära rikkuda nägemise? Kui nooruk enam hästi ei näe või näeb häguselt, tähendab see, et silmad on pinges, mille tagajärjel hakkab pea valutama. Kuna silmi pilgutatakse vähe, hakkavad kuivama ka silmade limaskestad
*Teki keeramine Vaja läheb: väikest tekki ja kahtekümmet mängijat. Mängijad peaksid teki peal seisma suhteliselt kitsalt; teki suurust ja mängijate arvu saab alati varieerida. Nüüd on mängijate eesmärgikstekk tagurpidi pöörata, ilma tekilt maha astumata või maad puudutamata. *Sõnaseletusmäng *Münditeatevõistlus Mängivad 5-7 liikmelised võistkonnad. Mängijad istuvad kas pingil või tihedalt üksteise kõrval asetatud toolidel. Mängujuht paneb kummagi võistkonna esimese mängija parema käe seljale 5-kopikalise. Märguande peale algab lõbus võistlus. Esimene peab mündi asetama teise käeseljale, see omakorda kolmandale ja nõnda edasi. Keegi ei tohi teist kätt appi võtta, münt liigub ainult käeseljalt käseljale. Kui münt maha kukub, peab selle oma käeseljale tagasi panema mängija, kes mündi maha pillas
mille eesmärk on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huvisid neid puudutavates valdkondades. Noortekogu esindab Tartumaa noori ja seisab nende huvide eest, kaitseb nende õigusi ja edendab kohalike omavalitsuste noorsootööd. Noortekogu seisab Tartumaa noorte eest nii kohalikul, maakondlikul kui riiklikul tasandil. Noortekogu üheks tegevuseks ja eesmärgiks on olnud viia noored valda. Enamustes valdades istuvad kohalikud noored esimest korda vallavanemaga laua taga ja arutavad valla probleeme. Kohtumised noorte ja kohalike tasandi ametnikega aga näitasid, et tihti ei arvestata noorte arvamuste ja vajadustega, kohaliku elu juhtimisel ja kordineerimisel. Noortel puudub motivatsioon ja julgus minna ise ametnikega rääkima noorte olukorrast vallas, mistõttu ei tea ametnikud, et nende kodukohas on olemas ka noored, kes soovivad panustada oma aega kohaliku elu parandamisse
häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjust. Vahend. Telefon Reegel. Mängija, kes kuulis viimasena sõna õigesti, saab öelda uue sõna. Käik. Lapsed istuvad toolidel, mis on paigutatud üksteise kõrvale ritta. Õpetaja ütleb reas istuvale esimesele lapsele vaikselt sõna. Laps ütleb kuuldu edasi paremal 1 käel istuvale naabrile ja too omakorda ütleb sõna edasi kuni kõik lapsed on sõna edasi öelnud. Viimane laps ütleb sõna kõvasti. Õpetaja küsib kõigi laste käest, mis sõna ta kuulis ja viimane laps, kes õige sõna ütles, saab järgmiseks sõnade etteütlejaks. 3. Mänguasjade kauplus.
Koopavõrdpildil on see toodud näitena vangist, kes vabastatakse ja valguse kätte viiakse. See valgus kõrvetab silmi ning pimestab. Vang tahab tagasi oma pimedasse mugavustsooni, kus ta enda arvates ,,näeb" ning mõistab ümbrust. Just harjumine on see märksõna, mis nii oluline on. Kui see sama vang peale sunniviisilist valguse käes olemist lõpuks harjub, hakkab ja nägema ning jõuab mõistmiseni. Temas tekib haletsus endiste kaaslaste vastu, kes istuvad all koopas ning endiselt peavad varjudelt lugemist kõige otstarbekamaks tegevuseks. Kui me räägime sellest samast vangist, kes nüüd harjus valgusega. Siis teame, et talle ei läheks korda enam auhinnad, mida jagati all hämaras. Toon siinkohal sisse tänapäeva 21. Sajandi näite. Noormees, kes noorukina veetis aega tänavakampades, tarbides alkoholi ning saades tunnustust oma tugevate rusikalöökide eest ei näe selles elus mingit tõmmet olles lõpetanud ülikooli
jõuda teistsugusesse aega, ning see säilitab identiteeti ning see lähtub ainult minevikusündmustest. Ühiseks jooneks aga on mõlemal mõtlemisel see, et nad käsitlevad maailma kui tervikut. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. (Näiteks Babüloonia Gilgameshi eeposes kirjeldab tegelane Enkidu surma järgmiselt: "On üks maja, mille inimesed istuvad pimeduses, tolm on nende toit ja savi nende liha, nad on riietunud nagu linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma sisenesin tolmu majja ja ma nägin Maa kuningaid, nende kroone ära pandult...." 1.Muutus filosoofias: Thales pakkus välja teooria, et maavärinad on põhjustatud kosmilise ookeani lainetest, mis raputavad ookeanil hõljuvat maad.) Müüt lubab mitmeid seletusi, kus seletused võivad olla teineteisele vastukäivad.
blokiks, sest seal kõrval on suur blokk. Ja teine koht on suur kivi. See on kaugel, aga selle kivi peal istudes tulevad pähe huvitavad ja targad mõtted. Nagu on teada poliitikud ja rikkad inimesed on kavalad ja kadedad. Iga aasta nad saavad 10 korda suuremat palka kui tavainimene. Seega nad saavad endale osta suuri maju väikestes linnades. Igas väikses või suures linnas on majad, mis kuuluvad Eesti kuulsustele. Ausaltöeldes see pole aus, et nad istuvad ja ei täida enda lubadusi, sellel ajal, kui töömees tassib 100 kiloseid blokke tassib, et süüa osta endale koju. Noorte tulevikuperspektiivsed väikestes linnades on üliväike, sest väiksetes linnades peale algkoole või gümnaasiumeid ei ole, seega peavad nad kolima või igapäev suures linnas käima, et saaks õppida. Suurtes linnades on ka rohkem võimalusi ametit valida. Kui väikeses linnas sa
Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea amet endale, kus teenitakse palju ja siis nautida oma elu. Muidugi ei ole sellisel soovil midagi viga, aga probleemiks on laiskus. Õpilased istuvad koolis, aga kuulamise ja hariduse omandamise asemel nad kas istuvad niisama ja vaatavad aknast välja või mängivad telefonis mänge ja isegi vajuvad magama. Ükskõik mida, et mitte kuulata õpetaja tüütut juttu. Sellist olesklemist harrastatakse kuni kooli lõpuni ja siis öeldakse veel, et kool piinab. Peamine argument on: ''matemaatikat meil vaja pole tulevikus, seega milleks ma seda õpin,'' aga ei mõisteta seda, et see arendab inimese aju asjadest paremini aru saamiseks
Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu
Väärtuste ümberhindamisest inimese vananedes kirjeldab järgmine lihtne lugu: "Matemaatikute konverentsil istuvad kõrvuti eakas ja noor matemaatik. Ettekande sisu on kuulajatele teada. Vana matemaatik võtab taskust paberilehe ja hakkab sellel pliiatsiga kirjutades kahte seitsmekohalist arvu korrutama. Kõrvalt toimunut nähes võtab noor matemaatik taskust taskuarvuti ja pakub seda abiks tehte sooritamisel. Elukogenud matemaatik tänab ja lausub "Sa ei kujuta vist ette, millist naudingut ma tunnen, seda korrutist jagamise teel kontrollides"." Korrutamistehe on lihtne ja ilus.
Sikhism hinduismist ja islmamist välja kasvanud. nad usuvad karmasse. ristimine on kõikidele sikhidele kohustuslik rahvus, nahavärv jne pole oluline . sikhism on monoteistlik usk neil on keelatud alkoholi tarbimine ja suitsetamine ja mõnuained. keelatud on ka juuste lõikamine ja liha söömine. kantake turbaneid. Langar'i eesmärk - tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. langar toimub pärast igat jumalateenistust. kesksel kohal usk Jumala ainulisusesse. sikhide pühakiri algab sõnadega ek onkar - (Jumal on üks) sikhide pidustusi, nii usupühi kui ka kultuurisündmusi, on kahte sorti: mõne guru mälestusega seotud aastapäev ning pidustus.
Viimaseks õpetaja võtab kotikesest ussi pilti ja näitab seda lastele Õ: Näitab ussikest, ütleb, et ussike roomab ja näitab vastavat liigutust. Lapsed kordavad kooris tegusõna „roomab“ ja näitavad liigutust. „Lapsed, ussike kutsub meid laulma ja mängima. Vaatame mis veel on kotis“ Lapsed võtavad kotist värvilinte ja mängivad nendega muusika saatel(„Üks ussike“), matkides usside liigutusi. Pärast mängu meie „ussid” minevad koju tagasi (koti) ja lapsed istuvad toolidele. 3)Laste vanus: 5-6 Tegevuse teema: „Sõidukid” Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps reageerib õpetaja korraldustele; saab kuuldust aru; jälgib tähelapanelikult õpetaja kõnet; *Keelelised: aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu (AUTO, RONG, BUSS, LENNUK, LAEV, SÕIDAB). Kasutatud õppevahendid: mängurong, pildid „Sõidukid“, mänguasi „Päike“, karp Õ: Vaadake ümber, kus on kevade päike? Otsige päikest meie ruumis
Mängud kõne arendamiseks Kodulinnud(3 aastased) Eesmärk. Tekitada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu, harjutada õiget hääldamist. Vahendid. Esemed või pildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja paneb tahvlile järjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed Meie pardid hommikul Prääks-prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka Meie kanad põõsa all Kaak- kaak- kaak
Torn (324 m.) Louvre Orsay muuseum Faktid Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva ôhtul alates kella 19.00. kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris) Prantased järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänavaületamise, parkimise, suitsetamise ja järjekorras seismise kohta. Mõnedesse sikkidesse restoranidesse lubatakse kaasa võtta koeri ja nad istuvad seal laua ääres velvetpatjadel, kuid samas ei lasta sinna lapsi Tänan tähelepanu eest
ka pisut kollakad laigud. Lennul välguvad erepunased, väheste mustade laikudega tagatiivad. Sama silmatorkav on ka tagakeha ülakülg. Igal pool Eestis piksepeni polegi. Piksepeni elab niisketes liigirikastes leht ja segametsades ning võsastikes. Piksepeni võib kohata juuni lõpust juuli keskpaigani. Nad on aktiivsed öösel ja toituvad õitel. Piksepeni lendab sageli ka valguse peale. Päeval istuvad liblikad avalikult taimedel, eriti meelsasti vaarikalehtedel.
Meeldis ka Aleksander Vardi õlimaal ,,Montmartre õhtul". Maal jätab hästi värvilise mulje. Kasutatud on väga palju erinevaid värvi varjundeid. Maali alumises ääres on tumedamad ja pruunikamad toonid ning üleval on heledates toonides taevas. Maalitud on ,,Montmartre õhtul" impressionistlikus stiilis. Maalitud on linna tänavat ja parki õhtul. Kuid tänavatuled valgustavad linna. Linnas toimub tegevus, inimesed kõnnivad, käivad poodides, istuvad pargis pingil. Linna vaade on väga kaunis. Pargis istuvad kaks kleidis daami. Need kaks daami on maali keskpunktiks. Ühe naise seljas on erkkollane maani kleit ning teisel naisel on seljas maani punane kleit. Maali meeleolu on töine ja rõõmus. Mulle väga meeldis kunstimuuseumis Pallas Urmas Viigi loomingu näitus. Urmas Viigi teosed on väga omapärased ja tänapäevased. Tema teosed paistavad silma äärmuslikkuse ja julgusega teha midagi teistsugust
7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad valget värvi objekte. TEGEVUSE KÄIK: 1. Sissejuhatus/ tähelepanu haaramine Lapsed istuvad laua taga, mille peal asuvad kaardid, mis näitavad erinevaid loodusnähtusi, mis on iseloomulik erinevate aastaaegadele. Tahvlil on talve maastikud (pildid ja fotod). Mina panen audio mängima ja pakun lastele kuulata helisid. Küsin laste käest, millise loodusnähtuste helisid nad kuulsid? Mis aastaajal võib neid helisid kuulata? 2. Sissejuhatus/ teema teatamine Pakun lastele vaadata talve maastikuid ja küsin, millist värvi võib nimetada talve peavärviks.
Seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.(Näiteks Tuthmosis III haud Kuningate orus) 7. Sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid VanaEgiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg
kunstitarbed on olemas ning lastele topsid, guassvärvid lauale valmis. 5 min kättesaadavad kohas. Otsisin välja Täidavad ise oma veetopsiku. luuletuse lumikellukesest ning vajalikud vahendid "Lumikellukese" mängu mängimiseks. Tegevuse Palun lastel istuda vaibale. Näitan lastele Lapsed istuvad vaibale. Kordavad sissejuhatus lumikellukesi. Loen neile luuletuse ette koos õpetajaga luuletust "Tule, tule "Tule, tule päike" päike." Vaatlevad ja kirjeldavad 5 min "Tule, tule päike hele, lumikellukest. Tee tee lahti kevadele. Lapsed vestlevad õpetajaga Maapind lumest puhtaks pese, lumekellukesest.
Kui kolmekesi järgmine mängija kinni püütakse, jagunetakse kaheks paariks ja jätkatakse püüdmist. Mängitakse, kuni keegi enam pole üksi. Mängu reeglid: 1) kull peab selles mängus koosnema alati vähemalt kahest mängijast (kuid mitte rohkem kui kolmest) 2) joosta tohib ainult mänguala sees Mängu tulem: Lastel on kinnistunud nelja piires arvutamine; Lapsed oskavad liita ning lahutada nelja piires; Ettevalmistus mänguks: Õpetaja märgistab mänguväljaku; Lapsed istuvad ringis kuni õpetaja seletab mängu; Õpetaja määrab mängu alguseks kaks juhtmängijat (kes moodustavad ühe kulli); Mängitakse, kuni keegi enam pole üksi.
Kohtumine ühe viimase elava klassikuga Kokkuvõtte Kurt Vonneguti uksele kell kaksteist koputas intervjueerija.Intervjueerijad juhatatakse köögilaua äärde. Hiljem köögi tuleb ka Kurt. Nad istuvad elutuppa diivanile. Kuristik rukkis ilmumise järel mõistis Rita Rait, et tegu on meistriteosega, ning ta tõlkis selle raamatu vene keelde. Kurti raamatuid avaldati Nõukogude Liidus üllatavalt palju. Kurt vaatab televiisorid vähe, kuna tema arvates on uudised jubedad ja televisiooni konrollivad pööraselt rikkad inimesed. Ta ei vaata ka uusi dokumentaalseepe. Teda vihastab uudistes kõige rohkem et ta ei saa teada, mis maailmas õieti toimub.
Onu Einarit jälgides leiab Kalle lossivaremete keldrist kalliskivid ja peidab need ära. Tagasi lossivaremete keldrisse minnes leiavad lapsed onu Einari kinniseotult Sinna ilmuvad ka Einari sõbrad. Nad pigistavad Kallelt kalliskivide asukoha välja ja panevad lapsed keldrisse kinni. Kuid lapsed leiavad trepi, mis viib keldrist välja. Eva-Lotta maja juurde jõudes näevad lapsed onu Einarit koos kaaslastega linnast lahkumas. Kallet ootavad kaks politseinikut ja kohe istuvad nad koos autosse ja püüavad kurjategijad kinni. Kalle saab suure vaevatasu varaste kinni püüdimise eest ja kalliskivide leidmise eest. Tegelased: Kalle Blomkvist, Andres, Kalle ema ja isa, Eva-Lotta, pagar (Eva-Lotta isa), konstaabel Björk, pr. Petronella Apegren, pr. Lisanden, onu Einar, lonkur Friedrik, Sixten, Benka, Jonte, Artur, Jõmm, politseinikud Tegevuskoht: Lillköpingis ja lossivaremete keldris nii öösel kui ka päeval.
• "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda Gildi ja Küütri tänavat Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad
Arutleme mida nad söövad, mis värvi nad on ja mängime läbi nende häälitsused. Lõpuks küsin kas keegi on oma kodulooma kääst naksata kaa saanud? Mainin ära et loomadega tuleb ettevaatlik olla, sest nad võivad kas hammustada või kriimustada. (10 min.) Siis loen neile ette luuletuse kassist (lisa 2), ning proovime selle pähe õppida. (10 min.) Võrdlemine ja arvutamine (20 min.) Eesmärgid: Eristab suuremat hulka väiksemast ja vastupidi. Teeb vahet suuremal ja väiksemal. Lapsed istuvad laua taga. Annan neile kätte kaks töölehte (lisa 3-4). Esiteks arvutame ja siis võrdleme ning kuna lapsed veel lugeda ei oska või vähemalt ei peaks oskama, loen ise neile ülesanded ette. Vahepeal arutleme piltide üle. (esimene leht 12 min.) (teine leht 8 min.) Kunsti tegevus ( 20 min.) Eesmärgid: Kasutab aktiivselt värvipliiatseid. Joonistab koera, kasutades õigeid, loomulikke värve. Istume vaibal ringis. Vaatleme mängu koera Pontut. Mis tal kõik on?: pea, kõrvad, nina, suu,
Ema vastustest jääb kõlama aga päris mitu sellistes olukordades levinud arvamust: · Lapse õpiraskuste eest vastutavad õpetajad. · Tegelikult on laps teistsugune, ainult ta ei näita seda välja. · Laps ei näita oma võimeid, kuna tal pole huvitav. · Lapse probleemid saab lahendada, kui otsida õpiabi spetsialistidelt väljastpoolt kooli. Proua otsib meeleheitlikult seletusi lapse käitumisele ja üritab olla vastutustundlik. Hoolimata sellest istuvad nad ühel päev psühhiaatri kabinetis, et sealt viimase väljapääsuna abi saada. Võim laste kätte! Võim laste kätte? Herbert Grönemeyer nõudis 1986. Aastal, et võim tuleks anda laste kätte, kuna nood olevat puutumata täiskasvanute võimuihast ja jultumusest. Ta pidas seda Tsernobõli katastroofi järgselt piltlikuks protestiks vanema põlvkonna vigade vastu. Tema nõudmine peegeldas ka suhtumist inimestesse või täpsemalt lastesse.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? E-õpikute loomisel on kaks külge: esimene on muidugi see, et see kergendab rahva rahakotti, kuid teine on ju hoopis negatiivsem külg kui laskuda reaalsusesse. Juba praegu istuvad noored inimesed ainult internetis ja kaugemale nad ei näegi. Kui luua veel e-õpikud siis nad ei saagi virtuaalsest maailmast kaugemale. Minu meelest ei ole see üldse mõistlik mõte, sest mis töö jääb siis õpetajatele? Me õpilased võime siis kõik koju jääda ja internetist endale "haridust" pähe tuupida ja siis võiks ju koolid ka hävitada. Kui küsimus tuleb nüüd selles, kas e-õpikud kergendavad kooli? Siis ma arvan, et kool ei tohiks olla kerge koht, vaid vastupidi
kihelkonna praostile inetu sõnumi, olles endale veel vaenlasi teeninud. Nad jäävad sinnasamasse magama. Öösel lööb välk kirikumõisa rehesse, tekitades väga hirmsa olukorra ja segaduse vendade ümber. Nad asuvad ööseks Tammiku talu Küösti juurde magama, kes jäi neile lõpuni heaks sõbraks. Järgmisel hommikul saavad vennad koju minnes toukolaste kättemaksusalga käest keretäie osaliseks. Koju minnes kütavad vennad sauna üles, istuvad seal ja räägivad veidi, seejärel taas välja. Kuid peaegi süttib saun põlema ning neil ei õnnestu midagi päästa Jukola talu on ilma saunata. Järgmisel päeval istuvad vennad taas koos ja räägivad elust ja usust. Saabub Mäkelä ning räägib vendadele mitmete inimeste vihapidamisest. Vennad otsustavad talu kümneks aastaks rendile anda ning kolida Impivaara mäe küljele Ilvesjärve kaldale. Nii tehaksegi. Impivaara küljele vennad jäävadki
alt välja üks tudisev nooruk. Juss see peale pani auto seisma ja tuli välja . Küsib ,siis tudisevalt noorukilt ,et mis mureks. Nooruks vastab et mis kurat sa siin urised magada ka ei saa rahus. Juss selle peale no sorry vana . Aga ütle parem oma nimi. Nooruke vastab ma Silla Ants. Juss siis küsib ,et pidu ka kuskil on. Silla Ants vastab ,et kui mind peale võtad siis juhendan sind ühele kõvale peole. Istuvad siis autosse ja sõidavad natuke ning lõpuks Ants karjub :jää nüüd seisma! Lähevad noored ühte majja kus ikka käib räige möll. Kõik on jumalast mälleris omadega. Juss siis mõtleb ,et peaks ka nosu täis tõmbama ja hakkab jooma. Antsuga koos pandi sellised tantsud maha nii mis jube. Neljanda päeva hommikul ärkab Juss üles ja viriseb,et tal on räige pohmakas. Sõidab siis autoga vaikselt Tallinna poole ja mõtleb endamisi ,et peaks kuskilt midagi näksima
nad pilkavad ning saadavad nende kaudu veel kihelkonna praostile inetu sõnumi, olles endale veel vaenlasi teeninud. Nad jäävad sinnasamasse magama. Öösel lööb välk kirikumõisa rehesse, tekitades väga hirmsa olukorra ja segaduse vendade ümber. Nad asuvad ööseks Tammiku talu Küösti juurde magama, kes jäi neile lõpuni heaks sõbraks. Järgmisel hommikul saavad vennad koju minnes toukolaste kättemaksusalga käest keretäie osaliseks. Koju minnes kütavad vennad sauna üles, istuvad seal ja räägivad veidi, seejärel taas välja. Kuid peagi süttib saun põlema ning neil ei õnnestu midagi päästa Jukola talu on ilma saunata. Järgmisel päeval istuvad vennad taas koos ja räägivad elust ja usust. Saabub Mäkelä ning räägib vendadele mitmete inimeste vihapidamisest. Vennad otsustavad talu kümneks aastaks rendile anda ning kolida Impivaara mäe küljele Ilvesjärve kaldale. Nii tehaksegi. Impivaara küljele vennad jäävadki
tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Näitan neile elus tigusid ning Teod, joonistatud SISSEJUHAT teopildid küsin lastelt, kes need on. Räägin tigudest (eluiga, toitumine, US elupaigad). Ergutuseks mängime mängu, kus iga laps peab rühmast leidma ära peidetud ühe sinise ja ühe punase teo. Lapsed istuvad laua äärde ning hakkavad kahekaupa rullima Plastiliin, teokarbid II PÕHIOSA tigusid. Kui tigu on valmis, lisame teole teokarbi selga. Iga laps paneb enda teo kõrval laua peal asuva paberi peale, III LÕPETAV OSA kuhu on kirjutatud kõigi laste nimed.
Elus on väga palju ameteid ,ei jõua neid siia üles loendadagi, kellel suures teod ,teistel väiksemad. Minu amet on praegust koolis käia ja kool ära vaja lõpetada, praegust olen ma lihtsalt üks õpilane ja see ongi minu amet, õpilase amet ei olegi nii lihtne, et käid lihtsalt koolis. Koolis käimine on ka väga raske tegevus, mõnel isegi pole töö ka nii raske kui meil õpilastel kes koolis käivad. Istuvad oma kontorites ,kirjutavad mingeid allkirju ja nii edasi, neid nimetatakse kontorirottideks .Aga õpilased see eest tulevad kooli, on ära pikad päevad istuvad tundides ,kuulavad ,õpivad, ei olegi nii kerge, võrreldes sellega, mis ametid paljudel on ja mis tööd teevad, istuvad oma kabinetis, soendavad tagumiku ja vahivad lakke või siis näitavad et teevad tööd ja kritseldavad nii sama paberi peale, see amet on lihtsalt paljudele sülle langenud, kes on rikkad
Mis saab siis kui administaator puudub? Läheb üks mees ees, otsib laua. Tema järel lähevad naised. Kui veel mehi, siis nad järgnevad naistele. Riietus · Tavaliselt viisaka riietuse kandmisest piisab · Lühikesed püksid ja dressid ei pruugi sobida · Pintsak ja lips sobivad restorani ideaalselt Koha leidmine ja istumine · Eestis üldiselt vaba istekoha valik · Mõnes kultuuris istekohal suur tähtsus Mis võib juhtuda Jaapani restoranis, kui kaks naist istuvad lauas kõrvuti (mitte üksteise vastas? Mis võib juhtuda Jaapani restoranis, kui kaks naist istuvad lauas kõrvuti (mitte üksteise vastas? Kelner ei tule neid teenindama. Eine tellimine · Kui olete lauda istunud tuuakse menüü · Menüü ehk toidukaardi toob kelner kõigile lauas olijatele · Enne antakse menüü naistele · Siis meestele Kas vanus mängib menüü andmisel rolli? Kas vanus mängib menüü andmisel rolli?
sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad. Isased ja emased välimuselt ei erine. Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja elukogemusteta linde ära ehmatada. Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades: koobastes, keldrites ja pööningutel. Liblikas muneb munad taimedele, millest röövikud (vastsed) toituvad. Munast areneb röövik. Röövik toitub kõrvenõgestest ja raudnõgestest.
Muusikal räägib ühiskonnas teineteise sallimisest ja armastuse leidmisest. Muusikali peategelane on luigepoeg Inetu, kes teistest välimuse poolest erineb ja keda selle pärast ei sallita. Mulle päris meeldis see muusikal, kuid see pole minu lemmik. Mõnes mõttes oli Inetu minu jaoks pettumust valmistav, sest ootused olid kõrgemad. Minu arvates on "Inetu" rohkem laste-, kui noortemuusikal. Ka etenduse ajal oli enamus osa publikust lapsed ja see oli üsna häiriv, sest minu taga istuvad lapsed krabistasid pidevalt kommipaberitega. Minu jaoks oli see igav, et osad laulud olid sarnased. Mis mulle aga meeldis, olid näitlejate värvilised kostüümid ja vahepeal esinevad naljad. Minu lemmiktegelas etenduses olid kolm pardipoega ja pardisa. Nad jäid meelde oma vaimukuse ja välimusega. Muusikali laulud olid väga lõbusad ja kõige paremini jäi meelde konnade poolt esitatud laul. Ka publik elas sellele laulule kõige energilisemalt kaasa
hulgaliselt inimelusid. 18.jaanuar 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks ning tekitas riigis kaose . Toidu ja peavarjuta oli ligi 3 miljonit inimest Kokku varises kõik, alates supermarketitest ja korterelamutest ning lõpetades kohaliku võimukeskuse National Palace'i ja ÜRO missiooni asupaigaks olnud hoonega. Inimesed istuvad tänavatel, teadmata kuhu minna, kogu linn on vajunud pimedusse, kirjeldas kohalik elanik Rachmani Domersant. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Haiti pealinnas Port-au-Prince´i vanglast põgenema tuhandeid vange. Kiirabide asemel kasutati tavalisi sõiduautosid ning kanderaamiks sobisid ka uksed, mis oma algset funktsiooni ju niikuinii enam täita ei saanud. Vigastatud tuli toimetada ravile kaugele, sest kohapeal olid haiglad purunenud.
ui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui p ole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja ka ov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: „Mida ma sellest õppisin?“ , ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Eriti nooreeas me ei kontrolli oma aega. Tänapäeval paljud istuvad internetis ja raiskavad mõtetult aega selle peale kuigi võiks minna õue, hingata värsket õhku ja suhelda inimestega, aga ikkagi paljud inimesed eelistavad jääda arvuti taha. Kokkuvõtteks peab ütlema, et aega ei saa tagasi võtta aga me saame teha kõik selleks, et seda tulevikus mõistlikult kasutada.
annaabi.ee 
