Haiti maavärin Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Haiti maavärin 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool maavärina kolle oli sügavusel 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Haiti maavärin 15
Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast PortauPrince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu PortauPrince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest
Haiti maavärin (2010) Marko Tarkin VA09 Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Haitit rängalt raputanud seitsme magnituudine maavärin, tappis tuhandeid inimesi , ja see oli tugevaim seda saart tabanud värinatest viimase 200 aasta jooksul. Haiti maavärinate ajalugu Eelmised tugevad maavärinad toimusid samas piirkonnas 1770. ja 1860. aastal seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas väga tugevat maavärinat kogenud, ammu elavatekirjas. Samas 1953. ja 1994. aastal toimusid Haitis samuti väheste inimohvritega maavärinad magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4 hukkunuga. Viimase kümnendi sündmustele keskendudes hirmutas
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 Haiti saare idaosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 15 km pealinnast Port-au-Prince'ist edela pool. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi.
Mehhiko maavärin (19.sept, 1985) Eelmisel sajandil raputas on raputanud Mehhikot palju maavärinaid, kuid 19. septembril aastal 1985 leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju
Tsiili maavärinad Ode Maria Punamäe Tsiili Vabariik Lõuna-Ameerika Click to edit Master text styles läänerannikul Second level Piirneb idas Argentina ja Third level Boliiviaga ning põhjas Fourth level Fifth level Peruuga Pindala 756 950 km² Pealinn Santiago Jääb Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piirile Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam Liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas Väiksema kiiruse perioodidel tekib laamade piirile kurrutus-Andide mäestik Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud PeruuTsiili süvik Pinnamood Peaaegu 80% territooriumist on mägine
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel Chincha Alta linnast 45 km
Kõik kommentaarid