d. abikomponentide lisamisel Küsimus 12 Kihilistesse komposiitmaterjalidesse kuuluvad: Vali üks või enam: a. laminaadid b. vineer c. mineraalid d. pinnakatted Küsimus 13 Kuidas jaotatakse viimistluskilesid valmistatud paberi baasil? Vali üks või enam: a. osaliselt kõvenenud immutusvaiguga b. täielikult kõvenenud immutusvaiguga c. ilma immutusvaiguta Küsimus 14 Sarruse orientatsioon kihilises komposiidis võib olla: Vali üks või enam: a. isotroopne b. anisotroopne c. kvaasi-isotroopne Küsimus 15 Milliste vaikudega immutatakse pabereid? Vali üks või enam: a. karbamiid-melamiin-formaldehüüd b. metall-formaldehüüd c. formaldehüüd d. fenool-formaldehüüd Küsimus 16 Milline on järneva komposiidi tihedus, kui see kooseb maatriksist 70% (tihedis 1,1) ja sarrusest 30% (tihedus 0,7): Vali üks või enam: a. 0,90 b. 0,98 c. 0,89 d. 1,00 Küsimus 17
kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos: Homogeensuse puudumine toob kaasa isotroopsuse puudumise (anisotroopia), isotroopsuse puudumine aga ei pruugi kaasa tuua homogeensuse puudumist. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes: Kosmoloogilise printsiibi rangem versioon, nn täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne
Selleks, et nad säilitaksid oma kuju, peavad nad esmalt läbima stabiliseerimisprotsessi: 250-400°C juures oksüdeeritakse õhus; peale karboneerimist grafitiseeritakse 2500°C juures, kusjuures kõrgema temperatuuri puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist, mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures. Anisotroopsus tekib tänu vedelkristalse mesofaasi esinemisele. Mesofaasiline pigi on ebaühtlane segu isotroopsest pigist ja mesofaasist. Kahe faasi suhtelised kogused saab umbkaudu kindlaks teha, eraldades sellest püridiini ja hinoliini. Kui mesofaasi osa kasvab, siis ka pigi viskoossus suureneb. Mesofaasi
Koosneb vormis painutatud, omavahel kokku liimitud spooni lehtedest; 10. Milles seisneb Thonet' meetod? Michael Thonet oli austria insener, kes leiutas puidu jaoks surumise/painutamise meetodi, kuna puit ei kannata tõmmet. See on massiivpuidu plastiline painutamine. Teda tabas edu, kui ta sai tugevat puitu painutada kaardu ja graatsilisi kujusid vormida puidust, kui see oli kuuma auruga töödeldud. 11. Suusakostüüm, ujumistrikoo, jalgratturipüksid, suusad, suusakepid. 12. Isotroopne materjal materjal, mille füüsikalised omadused on igas suunas ühesugused. Näiteks paber, mis on toodetud nii, et kiude ei suunatud mingisse kindlasse suunda, nt kuld, isotroopne pigi. Anisotroopne materjal materjal, mis omab eri suundades erinevaid omadusi, nt puit. Kvaasi-isotroopne materjal ehk pseudo-isotroop ehk suures plaanis isotroopne (omadused igas suunas samasugused), aga väga väikse tükina vaadates on kiu ühes suunas omadused
Kuld (Au) Kuld Keemiline element järjenumbriga 79 Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197 Kulla keemilised omadused Väheaktiivne metall Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu Lõhenevus ja magentilisus puuduvad On metalliläige Kulla leiukohad Põhilised kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis Kulla kasutusalad Ehted Finantsvahend raha väärtuse tagamiseks Kuldmündid Tarbeesemed Kunst
süsteemi üksikjõudude rakendamise tulemuste summaga v=v1+v2 Arvutusskeem: uurimisobjekti lihtsustatud skeem, kuhu jäetakse vaid olulised omadused ja toed taandatakse põhiliste kokkuleppelistele. 1. Liikuv liigendtugi kõrvaldab konstruktsiooni ühe liikumisvõimaluse, mille sihis mõjub jõud. 2. Liikumatu liigendtugi takistab konstruktsiooni liikumist kahes sihis. 3. Kinnistugi kõrvaldab kolm liikumisvõimalust. Idealiseeritud materjali mudel: ühtlane, pidev, isotroopne ja elastne Ühtlane aine sõltumata mahust omadused samad. Pidev aine tühimiketa; saab kasutada integraal- ja diferentsiaalarvutusi. Isotroopne omadused ei sõltu suunast. Elastne - koormuse eemaldades kuju ja mõõtmed taastuvad. Hooke´i seadus: traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l, pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 1MPa= Pikijõud N, põikijõud Q, paindemoment M, väändemoment T
mida pikem on dipool, seda väiksem on resonantssagedus 12 Dipooli suunadiagramm. Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi sõltuvalt suunast Directional suunadiagramm on teatud suunaomadustega antenn nagu näiteks dipoolantennil (vt joonis üleval). Teatud suundades on kiirgus väga nõrk (dipooli tippude suunal), teistes suundades aga suur 3 ELEMENTAARNE VÕREANTENN 1.Mida kujutab endast võreantenn? 2. Mis on koherentsed allikad? 3. Mis on isotroopne kiirgur? Kõige elementaarsemat kiirgurit nimetatakse isotroopseks kiirguriks. Isotroopne kiirgur on ideaalne punktkiirgusallikas, mis kiirgab elektromagnetlaineid kõikidesse suundadesse võrdselt. Järelikult ei ole sellel kiirguril mingisuguseid suunaomadusi. 4. Mis on antenni suunadiagramm, kuidas teda graafiliselt esitada? Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi sõltuvalt suunast. Enamikul juhtudest esitatakse suunadiagramm kiirguse kaugtsooni
Korrapäraselt asetunud molekulide kogumit nimetatakse kristalliks. Keedusoola kristallide ruumvõre tuvastas esmakordselt saksa teadlane Max Laue 1912 a. röntgenstruktuuranalüüsi abil. Kui ühesugune korrapära säilib üle terve ainetüki, on tegemist monokristalliga. Kui korrapära antud ainetüki piires muutub on tegemist polükristalliga. Kui kristalli füüsikalised omadused ei sõltu suunast, on aine isotroopne, kui sõltuvad, on aine anisotroopne. Näit. kvartskristallist teatud sihis väljalõigatud plaadikese elektrilisel pingestamisel teatud suunas hakkab plaadike võnkuma sünkroonselt elektrivälja võnkumisega ( s.o. piesoelektriline pöördefekt). Amorfsed ained on "pealtnäha" tahked, aga neil puudub kristalliline struktuur. Amorfsed ained on väga suure sisehõõrdeteguriga vedelikud. Nad on teatud üleminekuseisundis e. metastabiilses olekus.
Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks staabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kulla hooldamine: Niisuguseid kuldehteid, millel pole peal kive, võid loputada nõudepesuvedeliku ja vee segus. Pärast loputa ehted üle puhta veega. Kullapoes müüakse ka spetsiaalseid lahuseid kulla puhastamiseks
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub
paikneb 1-meetrise raadiusega kera keskpunktis, siis lõikab 1 steradiaani suurune ruuminurk Ω vastavalt steradiaani definitsioonile kerast 1-ruutmeetrise pinna A. Valgustugevus I ja valgusvoog Φ on seotud valgustustihedusega E E = Φ/A = I ⋅ Ω/A . Arvutusnäide Tavalise majapidamisküünla valgusvoog Φ on umbes 12 luumenit. Vaatleme kõigepealt olukorda, et valgusvoog on isotroopne, s.o levib ühtlaselt igas suunas, seega ruuminurgas 4π = 12,566 sr. Eeltoodud seosest Φ = I∙Ω saame, et I = Φ/Ω; seega küünal valgustab igas suunas valgustugevusega I = 12/12,566 ≈ 1 kandela. Kui niisuguse valgusallika valgusvoog koondada kitsaks valgusvihuks (nagu prožektoris) avanurgaga näiteks 10°, siis vastab sellele ruuminurk 0,0239 sr (vt tabel) ja valgustugevus kiirtevihus on 12/0,0239 ≈ 500 kandelat.
orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt mesogeenideks. Vedelkristallilised faasid · Termotroopsed vedelkristallid: Ained mille kristalliliseks muundumine toimub temperatuuri mõjul. Kristallilinevedelkristallilinevedel (isotroopne) Vastavad ülemineku temperatuurid on olulised. · Lüotroopsed vedelkristallid: Vedelkristalliks muundumine toimub lahuses konsentratsiooni muutudes. Termotroopsed vk. Kalamiitne (Calamitic) · Nemaatiline (Nematic)- suhteliselt madala viskoossusega vedelik · Kolesteeriline (Cholesteric) · Smektiline (Smectic)- kõrge viskoossusega vedelik või vahajas aine. Diskoidne (Discotic) · Nemaatiline · Kolesteeriline
Küsimus 1 Milline tasapindade paigutus on olemas süsinikkius? Vali üks või enam: a. juhuslik b. radiaalne c. juhuslik-radiaalne d. ringjooneline Küsimus 2 Milline nendest materjalidest on isotroopne? Vali üks või enam: a. puit b. klaaskiud c. süsinikkiud Küsimus 3 Millised defektide tüübid eksisteerivad kius? Vali üks või enam: a. sisemised b. välimised c. tugevad d. nõrgad Küsimus 4 Millisel materjalil on nendest suurim eritugevus? Vali üks või enam: a. PE b. alumiiniumoksiid c. s-klaas d. boor Küsimus 5 Spectra on... Vali üks või enam: a. polüetüleeni tüüp b. polüamiidi tüüp c. polüpropüleeni tüüp d. polüstüreeni tüüp Küsimus 6
ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag 2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne.
ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne.
Ohmi seadus vektorkujul Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju: kus on voolutiheduse vektor; on erijuhtivus; on elektrivälja tugevuse vektor. Valem kehtib isotroopsete materjalide korral. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse.
t3= 0,6mm)? Valige üks või mitu: a. [90@t1, 60@t2, 0@t3] b. [90t1, 60t2, 0t3] c. [90Mat1, 60Mat2, 0Mat3] Küsimus 9 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millist eeldust kasutatakse klassikalises laminaatplaadi teoorias? Valige üks või mitu: a. Iga üksikkiht on ortotroopne b. Iga üksikkiht on anisotroopne c. Iga üksikkiht on isotroopne Küsimus 10 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas kirjeldatakse pealistustes kasutatavate laminaatide ja täidise omadused sandwichi 2D tugevusanalüüsis? Valige üks või mitu: a. Laminaat isotroopse materjalina b. Laminaat ortotroopse materjalina c. täidis – vahtplast isotroopse materjalina d. täidis – vahtplast ortotroopse materjalina
Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar(plast)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.
KULD AU & AURUM Keemiline element Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197. Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht Keemiliselt inertne viimane väide
Universumisse. Tänapäeval pole täielikul kosmoloogilisel printsiibil enam erilist tähtsust. Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on evolutsioneerunud väga teistsugustest tingimustest Suurest Paugust saadik ning evolutsioneerub väga teistsugustele tingimustele (eriti varjatud energia tugeva mõju tõttu). Nähtavasti ootab Universumit ees Big Freeze või Big Rip. Mittekosmoloogilistes (väikestes) mastaapides on Universum ajaliselt homogeenne, kuid ta pole ajaliselt isotroopne mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasmõjude kestusest. Mitteisotroopse aja (aja noole)
reliktkiirguse avastamine oli kosmoloogiale pöördelise tähtsusega. Galaktikate maailma paisumisest sõltumatult tõendab see jääkkiirgus varasest Universumist (ehk reliktkiirgus ehk foonkiirgus ehk veel täpsemalt -- mikrolaineline kosmiline taustkiirgus), et Universum oli kunagi väga tihe ja kuum. Sellist Universumit oli ennustanud just Suure Paugu kosmoloogia raames George Gamow 1946. a. Osutub, et see kiirgus on äärmiselt isotroopne, s.t. väga ühesuguse temperatuuriga (täpsusega üks sajatuhandik) sõltumata vaatesuunast. [1] LÄHIAJALUGU 4 Hiljuti mõõtis taustkiirguse täpsemalt ära satelliit COBE (Cosmic Background Explorer -- kosmilise taustkiirguse uurija), mille lennutas orbiidile USA kosmoseagentuur NASA 1990. a. Nelja-aastase mõõtmise tulemusena osutus, et mikrolaineline kosmiline taustkiirgus on ebaühtlane kuni 10-
REFERAAT Klaas Andre Käos 2009 Sisukord 1.*Mis on klaas ? 2.*Klaasi toorained. 3.*Klaasi omadused. 4.*Optilised omadused. 5. *Keemilised omadused. 6. *Klaasi valmistamine ja nende nimetused. 7.*Organiline klaas e.obsidian. *Mis on klaas ? Klaas on keraamiline materjal, mis on kuumutatud sulamistemperatuurini ja mille kristalliseerumine jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi.
levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109.Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Plaatina: ..
WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria. Kosmoloogiliste mudelite vaatuslikud alused Kosmoloogiline printsiip: Universum on ruumiliselt homogeenne ja isotroopne - Universumis on kõik ruumipiirkonnad samaväärsed, st kõikidel ruumipiirkondadel on samad füüsikalised omadused. Kosmoloogiline printsiip kehtib ainult piisavalt suures mastaabis, so minimaalselt sellises mastaabis nagu kaugus galaktikaparvede vahel, seega umbes 100 miljonit valgusaastat. Väikesteks piirkondadeks ehk punktideks loetakse galaktikate parvesid läbimõõduga umbes 30 miljonit valgusaastat. Hubble´i seadus- mida kaugemal asub vaatlejast kosmoloogiline objekt
· Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola · Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik · Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat · Vähe kokkusurutav vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv · Voolav · Isotroopne omadused ei sõltu suunast Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel · Võtab anuma kuju, selle täites · Kokkusurutav osakeste vahel on palju vaba ruumi · Voolab kergelt · Kuna osakesi on hõredalt, siis gaas on enamasti läbipaistev · Sõna gaas tuleb kas kreeka keelest sõnast ,,kaos" või sõnast ,,gahst" e. Vaim Plasma · Puudub kindel ruumala ja kuju
Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide
horisontaalne (või ligikaudu horisontaalne, mis tuleb tõestada) Põhjavesi: Põhjavesi on peaaegu vaba organismisedest, millised on kahjulikud inimesele Temperatuur on suhteliselt püsiv Keemiline koostis on püsiv Vooluhulgad stabiilsed Põhjavesi tavaliselt mage Statsionaalrne voolamine voolusid mida vaadeldakse sõltumatuna ajast, või millise parameetrid ei sõltu ajast nimetatakse stat voolamiseks. Mittestatsionaarne voolamine Keskkond on isotroopne, kui ta omadused on sarnased kõigis puntkides kõigis suundades. Põhjavee vool on küllastunud, kui kõik keskkonna tühikus on täidetud vedelikuga, poorid on täidestud veega. Hg läbilõige S-O siluri-ordiviitsiumi veekihid, heledam värv näitab sügavust, millest alates karbonaatkivimid on vettpidavad. S-O - siluri.ordiviitsuimi veekihid, tumedam värv näitab puukaevude suuremad erideebited. D2-1 Kesk-Alam-Devoni veekihid D2nr Narva Karst
jääv.
Joonise lõpetame loengus
deformatsioon
d
Tk Tv T0 temperatuur
Tk ( Tg) on klaasi(stumis)temperatuur ( klaasisiirdetemperatuur)
(glass transition temperature e. glass temperature -Tg)
Tk -st allpool on polümeer kõva aga rabe ja deformeerida teda ei saa - klaasjas olek
Tv - voolavustemperatuur; sellest kõrgemal temp. käitub polümeer paksu vedelikuna ja
peale deformatsiooni ei taasta oma kuju - plastne e. voolav olek
- plastse oleku puhul on polümeer vedelas agregaatolekus ( isotroopne faasiolek st. igas
suunas on ühesuguste omadustega).
- klaasjas olek on tahke agregaatolek; polümeer on nn.allajahutatud vedelik (isotroopne
faasiolek). Klaasiolek on amorfsete polümeeride kõva, rabe olek temperatuuridel T
Faasiüleminek sõltub sellest, kui tugevasti on molekulid fikseeritud, tahkes aines molekulid vibreerivad. Vedelikus molekulid liikuvad, saavad pöörelda. Tahkes aines kristalne struktuur, korrapärasus Vedelas aines kaugkorrapära puudub, aga tänu molekulidevahelistele interaktsioonijõududele on olemas lähikorrapära (nt iooni umber solvaatkiht, mis korrapärane. Aga ioonid ise korrapäratult.) Vedelik on isotroopne on igas suunas ühesugune, nähtustel eelistust ei ole Tahke aine on anisotroopne ühes suunas ühed omadused, teises suunas teised omadused. Aga.. teatud ainetel/molekulidel n-ö mesofaas, et tahke aine ei lähe kohe üle vedelikuks. Mesofaas on tahke ja vedeliku aine vahepealne, hägune. Nt siis, kui väljavenitatud molekulid, siis on molekulideavheline interaktsioon pikkupidi molekulide korral palju väiksem (kokkupuutepind on väiksem
Neid klassikalisi diisel mootoreid, mis pole tänapäeva autodel, nim. algselt aeglase käiguga diislid, kasutati statsionaalsetea. Kasutati pneumaatilisi pihusteid, suruõhuga pritsiti. Diisel mootorites kütuse ja õhu segu toimub silindri sees. 1->2 õhu komprimeermine kuni kütuse isesüttimistemperatuurile (600-800C), seejärel toimib kütuse sisse pritsimine ja 2->3 isobaarne põlemine 3->4 põlemisgaaside isotroopne paisumine 4->1 soojuse isobaarne eemaldamine silindrist (soojuskadu) Segaringprotsess Kaasaegsed kiirkäigulised diiselmootorid kasutavad samuti diiselkütuseid. Põlemis kamber on nii konstrueeritud, et põlemine esialgu isohoorne ja sellele järgneb isobaarne. p T v s 10
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C)
hemitselluloosi keskmisel 25-30% ja lehtpuud 30-35%. Keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsib kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsib ja annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritatades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25-30% ja lehtpuud 20-25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb.
11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded: · keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) -- jäiga keha mehaanika · siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga. Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad. Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine. 12. Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid. 1) kõik kehad on absoluutselt elastsed.2) keha materjal on homogeenne 3) keha on isotroopne-keha omadused on kõikides sihtides ühesugused. 13. Hooke'i seadus. pinge on võrdeline deformatsiooniga. Fe=k*delta l (k=jäikus, l=teepikkus) 14. Proportsionaalsuspiir, voolavuspiir, elastsuspiir, tugevuspiir. Proportsionaalsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni on pinge ja deformatsioon omavahel võrdelised. Voolavuspiir-nim. Pinget,mille juures materjal voolab,st deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta.
1. Jõudude mõju sõltumatuse printsiip, millal seda võib rakendada, lk 30 Eeldused ja printsiibid: Ehitusmehaanika on teadus, mis uurib konstruktsioonide kandevõimet sõltuvalt ehitusmaterjalide füüsikalistest omadustest. Ehitusmehaanika lähtub eeldustest: · materjal on elastne, · materjal on homogeenne, st materjali kõikides punktides on füüsik. omad. ühesugused, · materjal on isotroopne, st kõikides sihtides ühesuguste elastsus omadustega, · kehtib Hooke'i seadus: deformatsioonid elastses kehas on võrdelised koormusega, · konstruktsioonielementide siirded on võrreldes elementide mõõtmetega väikesed. · konstruktsiooni materjal on ühtlaselt ja pidevalt jaotatud üle kogu mahu; · koormamata olukorras on konstruktsioon pingevaba (kui ei esine eelpingeid); Kui kehtib Hooke'i seadus ja elementide siirded on suhteliselt väikesed, siis võib rakendada
Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16. Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise , on molekulaarselt mittekristalne, isotroopne. Termoplastne aine külmana kõva ja soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuudes 25...30 % ja lehtpuudes 20...25 %. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse rakustruktuur tugevneb ja vastupanu survejõududele suureneb. 17. Vaik sisaldab eeterlikke õlisid, kasvavas puus on vedelal kujul, hiljem tardub. Männilt saadakse lahtise vaigutamisega ja kuuselt kinnise vaigutamisega
Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel Võtab anuma kuju, selle täites Kokkusurutav – osakeste vahel on palju vaba ruumi Voolab kergelt Vedelik: Osakesed on 11 lähedal, asetsevad ebaregulaarselt Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada Võtab anuma kuju, ei täida anumat Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast Tahked ained/kristallilised: Osakesed on tihedalt ja korrapäraselt koos, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt Ei muuda ruumala ega kuju Ei ole kokkusurutav Ei voola Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Plasma: Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel
Kompressioon on suur, sellest hoolimata on heli kvaliteet hea. DAB – digital audio broadcasting – digitaalraadio, aga hind on kõvasti kõrgem. IEEE 802.11 WLAN WIRELESS – Sisaldab 13 kanalit. Kanalid paiknevad osaliselt kohakuti, et ruumi kokku hoida. Töötavad samal sagedusel, aga ei sega teineteist (CDMA). Igal kanalil on oma kood. Raadioside jaoks on vajalik antenn, mis muundaks elektrivoolu raadiolainetuseks ning pärast vastupidi tagasi. Isotroopne antenn – kiirgab võrdselt igas suunas – ideaalne antenn. Päriselus võimatu teha. Reaalselt kiirgab antenn ühele poole tugevalt rohkem. Taldrikantenn – ühes suunas tunduvalt rohkem välja venitatud (nagu taskulamp). Gain – võimendus. Pmax – kõige suurem, Pi – isotroopne kiirgus samas suunas. dBi – detsibelli võrreldes isotroopse kiirguriga. Võimendus võib olla kuni 100000 korda. Ringhäälinguantennidel peaks olema võimendus pigem väike, st võimalikult ühtlane
Kui elektriväli puudub, siis on dipoolmomentide summa null. Välises elektriväljas dielektriku summaarne dipoolmoment saab nullist erinevaks, mille kohta öeldakse, et molekul polariseerub. Mittepolaarsetes dielektrikutes laengud nihkuvad elektroonne polarisatsioon, polaarsetes molekulides on orientatsiooniline polarisaatsioon. 2.2. Polarisatsioonivektor ja laengud 1 n P= pci (C/m3) V i =1 Isotroopne dielektrik omadused muutuvad kõigis suundades ühte moodi P = 0 E dielektriline vastuvõtlikkus Senjett-dielektrikud ained, mille korral eelnev võrdeline seos ei kehti Polarisatsiooni tagajärjel tekivad polarisatsioonilaengud ehk kompenseerimata laengud võivad tekkida nii dielektriku pinnal
3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 29.Keskuskohtade teooria Keskuskohtade teooria püüab anda seletuse linnaliste asulate hulgale, suurusele, asukohale ning nende kujunemisele. · Eeldused: Homogeenne, isotroopne piirideta maastik; Liikumine võimalik kõigis suundades, kuid tarbijad liiguvad minimaalselt; Vajalikke kaupu ja teenuseid ostetakse lähimast keskuskohast Inimestel ühesugune sissetulek ning nõudmised kauba ja teenuste järgi Turuareaalid ja teeninduspiirkonnad katavad kogu territooriumi (maastiku) · Järeldused: Põhilisi funktsioone täitev turg-linn pakub kaupu ja teenuseid ümbritsevale alale. Selline linn paikneb keset turupiirkonda ja kannab nimetust
Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus) 10. Mis on distorsioon optikas? Distorsioon -Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas? Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile
juhul kasutada vähendatud (5-10:1) kujutist, mis vähendab nõudeid maski valmistamistäpsusele. 45. Milliseid söövitusmeetodeid kasutatakse mikrostruktuuride valmistamisel. keemiline märgsöövitus - toimub aluse või happega. alus kastetakse söövitajasse või pihustatakse söövitajat alusele, söövituse peatamiseks pestakse struktuur puhta veega. kui materjal on amorfne või polükristalliline, siis on keemiline märgsöövitus isotroopne - materjali eraldamine kulgeb igas suunas sama kiirusega. kristallilise materjali puhul toimub söövitus eelistatult piki teatud pindu. kuivsöövitus - kasutatakse plasmat. materjali eemaldamine toimub ioonide keemilisel või füüsikalisel vastasmõjul materjaliga. kuivsöövitust saab kasutada kõikide materjalide korral, ka nt plaatina korral, mille eraldamine märgsöövitusega on raske. kuivsöövitusel on erinevad söövitustehnikad:
Seega on betooni paigaldusjärgse hoolduse põhimõte äärmiselt lihtne: tagada kivinemiseks soodsad tingimused. 8 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid. Klaas on keraamiline materjal, mida kuumutatakse sulamistemperatuurini ja seejärel jahutatakse, takistades samal ajal kristallisatsiooniprotsessi vastavate ainete lisamisega. Pärast jahtumist on klaas tahke amorfne aine. Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada. Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse
terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos: Homogeensuse puudumine toob kaasa isotroopsuse puudumise (anisotroopia), isotroopsuse puudumine aga ei pruugi kaasa tuua homogeensuse puudumist. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes: Kosmoloogilise printsiibi rangem versioon, nn täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne
Näide 4. Saatja väljundvõimsus on 100 W ja antenni võimendus on 40 dB. Leida EIRP. Pstj =100W = 20dBW ; Gstj = 40dB =10000 EIRP = Pstj Gstj = 1 10 6 W ehk 60dBW . Tugijaam: Antennivõimendus: ? Kaod kaablites: 4dB Tugijaama tundlikkus: -104 dBm Minimaalne vastuvõetav signaalitugevus: ? Lubatud isotroopne kadu:-154dB DL: Tugijaam: TX saatevõimsus: ? Liitja kadu: 3dB Kaabli kadu 4dB Antennivõimendus: ? EIRP: ? Mobiil: Antenni võimendus: 0dBi Kaod kaablites: 0dB mobiili tundlikkus: -102dBm Minimaalne vastuvõetav signaalitugevus: ? Lubatud isotroopne levikadu: -154dB 1.Täita lüngad. 2
Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis: kus -i ongi ülalmainitud suhteline dielektriline läbitavus. b) Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne. Siis kasutatakse polarisatsioonivektorit kus on molekuli dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e. elektrilise induktsiooni vektori abil.
Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule. Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt. Ei muuda ruumala ega kuju. Ei ole kokkusurutav. Ei voola. Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada. Võtab anuma kuju, ei täida anumat. Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv. Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast. Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel. Võtab anuma kuju, selle täites. Kokkusurutav – osakeste vahel on palju vaba ruumi. Voolab kergelt. Kuna osakesi on hõredalt, siis gaas on enamasti läbipaistev. Sõna gaas tuleb kas kreeka keelest sõnast „kaos“ või sõnast „gahst“ e. vaim Plasma Puudub kindel ruumala ja kuju.
korrosiooni vastu. Liimvärvide kelmemoodustajaks on kaseiin. Kruntvärv kantakse põhivärvi alla, et see pinnaga hästi nakkuks (muidu heade omadustega värvid tihti seda ei suuda) või tagaks pinna elastsuse. Sageli on kruntvärv põhivärvist vedelam (täidab nt poore) ja odavam. Kruntvärv vähendab põhivärvi kulu. Näiteks puitu otse põhivärviga värvides imbub kelmemoodustaja lahus pooridesse ning pinnale jääb enam pigmenti, jättes ebaühtlase ja krobelise mulje. Isotroopne ja anisotroopne materjal? Tooge näiteid. Isotroopne materjal on materjal, mille omadused on ühesugused kõikides ruumi suundades. Üldiselt on nad sepistatavamad. Anisotroopne materjal on materjal, mille omadused on erinevates suundades erinevad. Isotroopsed materjalid on üldiselt metallid ja klaas, kuigi nende hulgas võib esineda ka anisotroopset käitumist. Anisotroopsed materjalid on näiteks puit, vedelkristallid, kiudtugevdatud komposiidid. Pilet 26 Ligniin
võrdeline seina ja vedeliku vahega t. - lisandiks, tema põlemisel eraldub 3x vähem soojust kui soojusülekandetegur. Nt. Õhu kuumutamine ja C põlemisel. Väävliühendid põhjustavad ka korrosiooni. 1-2 paisumine h=const. 2-3 isotermne-isobaarne jahtumine: =1--50 [W/m2*K], Vee kuum. ja jaht.: 20 Gaasiline kütus antakse komponentidena: aurustumine, p=const, T=const. 3-4 isotroopne --10000, õlide kuum. ja jaht. 5--1500. CO+H2+CH4+H2S+CO2+SO2+N2+...=100% . komprimeerimine kompressoris. 4-4´-1 isobaarne 32.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. S-B jahutamine jahutis ja ka kondenseerimine. qo=h3_h2=
31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.Näiteks on teatud materjalid anisotroopsed selles suhtes, et valguse murdumine nendest materjalidest kehadel on erinev sõltuvalt valguse langemise suunast 33. Milline aine on komposiitaine? Kas luukude on komposiitaine? Miks?
Vöötlihaskoe raku iseloomustus Vöötlihasrakk ehk lihaskiud on pikad mitmetuumalised moodustised,mida nimetatakse ka sümplastideks(laatrakustikuks) Diameeter on neil väike(10-100µm), kui kiudude ümberon rohkesti sidekude, siis on kiud ristlõikes ümmargused,vastasel juhul polügonaalsed.Pikkus on varieeruv – inimestel võib ulatuda üle 40cm. A vööt – anisotroopne vööt I-vööt – isotroopne vööt z-joon(membraan)-paikneb I-vöödi keskel Müomeer e. Sarkomeer – Z-joonest Z-jooneni, koosneb poolestI- vöödist, A-vöödist ja teisel pool olevast I-vöödist H-vööt(henle vööt)- A-vöödi keskel olev heledam riba Müofibrill – lihaskiu elementaarosa Vöötlihaskoe ultrastruktuuri mõisted
annaabi.ee 
