jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades
tõstis makse ja see tõstis riigivõlga. R algatatud reformid: riik organiseeris hädaabi töid, lõi uusi töökohti,kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, töötutele abiraha, vanadele pensioni jne, hakkas reguleerima põllumajandust (saadused ja hinnad hakkasid kasvama), panganus: kontrolliti ja taastati inimeste hoiused. 1933 hakkasid majanduskriisit üle saama, rahvas pidas R oma kangelaseks, ja ta valiti veel presidendiks. Isolatsioonipoliitika: üritati end teistes maailmaosadest eemale hoida. INGLISMAA. Kaotas maailmas juhtiva koha USAle, tähtsus maailma majanduses kahanes, söe-ja tekstiilitööstus vajusid, aeglane kaasamineks moodsate tehnoloogiatega, 1926 üldstreik söekaevurite lüüasaamisega, 1923 a Tööpartei moodustas pahempoolse valitsuse, poliitiline olukord jäi stabiilseks, väljus maailmasõjast kiiremini ja suutis euroopas oma positsioone tugevdada, 1921 a suutis suurem osa Iirimaast ennast inglismaa
keskpaigaks oli Inglismaa muutunud juhtivaks tööstusriigiks maailmas. Selgita, kuidas sai see võimalikuks. 14. Miks hakkasid töölised looma ametiühinguid? 15. Miks soovisid Euroopa riigid endale kolooniaid? 16. Mille poolest erineb dominjoon nö tavalisest kolooniast? 17. Võrdle Inglismaa välispoliitikat 19. saj. II poolele ja 20. saj. algul. 18. Selgita: ,,raua ja vere poliitika", kolonialism, koloonia, dominjoon, Pariisi Kommuun, rantjee, parlamentaarne vabariik, ametiühing, streik, isolatsioonipoliitika, Kolmikliit. 19. Kes nad olid? Millega on end jäädvustanud ajalukku? Wilhelm I, von Bismarck, von Bülow, Napoleon III, Victoria, Edward VII.
Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke. Isolatsioonipoliitika- Sisepoliitika Industrialiseerimine- Suurtööstuste areng Vapsid- Vabadus võitlejad Vaikiv ajastu- NEP- Uus majanduspoliitika 5. Äärmusliikumised Euroopas ja nende juhid. Kominterm- Nõukogude liit Natsionalistid-Hitler Fasistid-Mussolini 6. 19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. Liberalism ja Konservatism 7. USA areng peale I MS. Arenes kiiresti, kasvas kodaniku jõukus 8
jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades
saavutas 1936. aasta valimistel võidu - Rahvarinde valitsus tõi riigi majanduskriisist välja VÄLISPOLIITIK - dominioonide süsteem- - põhienergia läks enda - Isolatsioonipoliitika A Briti Rahvaste Saksamaa vastu (jäi kõrvale Ühendus: India, kindlustamisele Rahvasteliidust ja ei 1919-1939 Austraalia, ratifitseerinud Uus-Meremaa, Kanada, Versailles’
Põhjused: Vastuolud maailma suurvõimude vahel: Ohu alahindamine-lokaalsõdade ohutus: Sõja romantiseerimine: Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine: Sõjalise mõtlemise jäikus(keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend: France Ferdinandi(Austria-Ungari troonipärija) tapmine Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-U esitas Serbiale omapoolsed 10 nõudmised, et tagada oma julgeolekut. Serbia otsustas selle tagasi lükata(sai teoks tänu Venemaa toetusele). A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel). Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni(29 juuli 1914, näidates toetust Serbiale). Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mopi tühistamiseks.Peatselt on kuulutanud sõja 34 riiki(Prants, Maroko,Itaalia, a-u, Serbia, Bulgaaria, Sksm -kuna iga riik arvas, et on tugev, ning unustas, et teine tundis sama, igaüks tahtis veel enam ja igaüks taht...
rahumeelselt. 2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina
6) Täida tabel Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel! majandus Majandus õitses, rahvas rikastus kiirelt kuni majanduskriisini. Kus rahavs enam ei suutnud laenusid maksta ja pangad kukkusid kokku. Suur pankroti laine, kus miljonid jäid tööta. sise- poliitika Riik toetas uute töökohtade loomist, maksti töötu abiraha, pensioni, taastati inimeste hoiused. Kehtestati miinimum töötasud. välis- poliitika Isolatsioonipoliitika 7) Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi Esimese maailmasõja järgses Euroopas! *Valitsemisõiguse laienemine *Pettumine Versaille`si -ja demokraatlikus süsteemis *Majanduslikud raskused 8) Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? Tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, Rooma impeeriumi võimu taastamine 9) Nimeta diktatuurile iseloomulikke jooni Hitleri-aegse Saksamaa näitel! * Parlament ei teinud midagi * Pandi koondulaagritesse, gestaapo
Stalin-partei peasekretär,tahtis saada maailma valitsejaks. Molotov-NL valitsusjuht,ta toetas kõiges Stalinit. Hüperinflatsioon-on situatsioon,mille puhul hinnataseme tõus on kontrolli alt väljunud. Majandusbuum-majanduskriis. Reparatsioon-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Komintern-oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Maffia-sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. Isolatsioonipoliitika- Industrialiseerimine-üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Vapsid-olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. "vaikiv ajastu"-ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks riigipöördeks,kojarevolutsiooniks.Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult
Positsioon maailmas tõusis märgatavalt Euroopa jäi USAle võlgu, ka VAID INTRESSIDENA pidid aastas maksma 20 miljonit. USA president W.WILLSON sõnastas ka omad põhimõtted, mida loodeti Versaille rahulepingu sõlmimisel läbi suruda. Ta oli ESIMENE usa pres. kes külastas Euroopat Euroopa riigid (pr ja suurbr) olid vastu, et USA saab Rahvaste liidu juhiks, ja ei lasknud plaanidel läbi minna. USA läks tagasi oma isolatsioonipoliitika juurde, jäid vaid majanduslikud sidemed. USD kujunes maailmavaluutaks, sest neil oli majanduslik võim ja valuuta oli kullastandarti alusel. Elatustase tõusis Võeti kasutusele konveiermeetod tootmises LAENUPROPAGANDA – sisendati inimestele et neil on kindel töö ja laen saab kindlalt tagasi makstud. American Dreami hiilgeaeg. Ameeriklased andsid humanitaarabi paljudele riikidele, sealhulgas ka Eestile
maailmast toimuvast eemale hoidmine. 8) Millised olid F.D.Roosevelti poolt algatatud reformid majanduskriisist väljumiseks? – Oli võimul 1932-1945. Tegi uue reformikava New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist. Uus kurss, tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine. Riik kontrollis panku, põllumajandusele pandi tootmispiirangud, töötutele maksti abiraha, pensioneid ja vaestele toetusi, kehtestati miinimum töötasu ning isolatsioonipoliitika. 9) Võrdle Inglismaad ja Prantsusmaad kahe maailmasõja vahel (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) – Mõlemad väljusid sõjast võitjatena. Inglismaa tähtsus maailmamajanduses vähenes, Prantsusmaa tõusis tugevalt. Inglismaal oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogitatele ja tööstusharudele, Prantsusmaast sai tööstusriik. Briti Rahvaste Ühendus. 10) Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne riik? –
põllumajanduses, sotsiaalsfääris? Rooseveldi ,,uus kurss" oli Rooseveldi reformikava. Panganduses- kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid riigi poolt elujõuliseks kuulutatud pankadel. Tööstuses- kehtestati seadusega miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus. Põllumajanduses- kehtestati tootmispiirangud. Sotsiaalsfääris- suurendati ametiühingute õigusi, maksti töötutele abiraha. 8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale 1. maailmasõda. Isolatsioonipoliitika- püüti maailmas toimuvast eemale hoida. 9. Võrrelge demokraatlikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid. Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias. *Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi
19. saj lõpp: üleilmne maailm � 15.-16. sajandil hakkasid eurooplased dikteerima maailma erinevate tsivilisatsioonide suhtlust. � 19. sajandi lõpuks koosnes maailm valdavalt Euroopas asuvatest iseseisvatest suurvõimudest ja nende kolooniatest. � Eurooplased ei suutnud Hiinat koloniseerida, kuid oopiumisõdade tulemusel omandasid britid, prantslased ja ameeriklased Hiinas rea eesõigusi. � Jaapan oli 17. sajandi alguses kehtestanud isolatsioonipoliitika, kuid 19. sajandi keskel sundisid Ameerika Ühendriigid Jaapanit oma sadamaid avama ning 19. sajandi lõpuks oli Jaapani puhul tegemist suurvõimuga. � Suurriikide majandused olid tihedalt seotud, mistõttu oli suure sõja võimalikkus väike. Moodsad ajad � 19. sajandil toimus tehnika ja teaduse kiire areng, mida kirjeldatakse ka sõnaga progress ("edasiminek"). � Sel sajandil oli ka tööstuslik pööre, kus inimesed muutusid liikuvamaks,
Venemaa huvid Antandis: # Ei soovinud Saksamaa juhtpositsiooni Euroopas # Peamine vaenlane oli Türgi, sest soovis tagasi saada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle # Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa huvid Antandis: # Maha suruda Saksamaa soov jagada ümber senised kolooniavaldused # Koostööpartner Jaapan huvitus Saksamaa kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias. 19/20 sajandil USA maailmapoliitika: # Varasematel aegadel isolatsioonipoliitika #19-20 saj tegeleti Lõuna-Ameerikaga, et lõpetada eurooplaste mõju. # 1898 Ameerika-Hispaania sõda. Hispaania loovutas Puerto Rico, Filipiinid, Guami, Kuuba. # Ladina-Ameerikas teostati nn ,,kahuripaatide diplomaatiat", millega nõuti, et sealsed riigipöörded ei tohi tühistada USA lepinguid. # 1903 a eraldus Kolumbiast Panama riik, kes andis kanali määramata ajaks rendile. # USA Euroopa partneriks oli Suurbritannia. 20 saj alguse Balkani kriiside põhjused:
Riigil oli küll suur välisvõlg, aga rahulepinguga võideti tagasi varem saksamaale kaotatud alad. Majandust aitasid edendada ka Saksamaa pool makstavad reparatsioonimaksud. Keskmiselt kaks valitsust aastas. Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu. Üritati kehtestada diktatuuri, see aga kukkus läbi tänu Rahvarindele, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. Edendati seaduseid. 4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg. Vähendati seaduseid, riik astus majandusest välja. Järsult elavnesid ehitustegevus, lennundus ja teisigi. Kongressi liikmeid hakati süüdistama
osalt ka sellepärast, et Inglismaa ja Prmaa magasid maha, keemia -ja elektritööstus arenes väga kiiresti, suured tööstuskvartalid. Venemaa huvid: Balkani üle kontroll, Türgi käest Dardanellid käest kätte saama. Balkanist huvitus aind Venemaa, teised ei huvitunud. Prantsusmaaga sõlmitud leping tegi Saksamaa vaenlaseks. Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest Aasias (saared, väga väikesed piirkonnad Hiinas). USAs oli pikka aega olnud isolatsioonipoliitika, algas aktiivne sekkumine maailmas, esimene näide oli USA-Hispaania soda Filipiinide päras 1896, sai ka Puerto Rico ja kontroll Kuuba üle. USA sekkus Ladina-Ameerika riigipööretesse, kui need kahjustasid USA majandushuve nn kahuripaatide diplomaatia. Kolumbiast eraldati 1903. a Panama riik mille tulemusena USA sai Panama kanali määramata ajaks rendile. Tihedaimad kaubandussidemed olid Inglismaaga. Konfliktid ja kriisid XX saj algul:
Demokraatia levik I maailmasõja järel -demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid -demokraatlike vabaduste laienemine (valimisõigus ka naistel) -mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, mille põhjuseks olid traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus Uus kurss USAs Roosevelti poolt ellu viidud poliitika (New Deal) -riigi sekkumine majandusse -rangem regulatsioon -ajutised töökohad -ametiühingute õigused -sotsiaalhoolekanne -isolatsioonipoliitika Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel -konservatiivid hakkasid järjest enam tegelema majandusküsimustega -sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid -töölistele valimisõiguse andmine suurendas vasakpoolsete erakondade toetajaskonda Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid
Sakslased suudeti Moskva alt välja tõrjuda. ?Püütakse läheneda lõunast. Stalingradi lahing 1943, mille Sakslased kaotavad, Teljeriikide edu on lõppenud. VAIKSE OOKEANI PIIRKOND ?Jaapani sõjaplaan hegemoonia saavutamiseks Aasias e. ,,Tanaka memorandum" töötati välja 1927 Tanaka plaan ?1937 tungib Jaapan Hiinasse ja algab Jaapani-Hiina sõda ?Hiina okupeeritakse ?USA ?1940. aasta märtsis lõpetab USA isolatsioonipoliitika ja neutraliteedi ?1941. aasta märtsis võtab Kongress vastu Lend-lease'i seaduse ?kõik, kes võitlevad Saksamaa vastu saavad USAlt tuge, raha, moona jpm ?peamiselt suunatud Inglismaale, kuid NSVL'le kallaletungi puhul sai ka NSVL abi. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON ?14.08.1941 Atlandi Harta ?hakkab kujunema Hitleri-vastane koalitsioon ?Inglismaa ja USA vahel ?sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ?ei taotleta endale mingeid territooriume
3.Antandi eesmärk a)Prantsusmaa: · Vähendada Saksa mõju Euroopas ja saada tagasi Elsass-Lotring · Huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas b)Venemaa: · Ei soovinud Saksa ülemvõimu Euroopas · Tugevdada oma mõju Balkanil, selleks purustada Türgi ja Austria-Ungari c)Inglismaa: Polnud nõus Saksamaa domineerimisega Euroopas ja tema püüdega kolooniaid ümber jagada. d)Jaapan: Oli huvitatud Saksa kolooniate ülemvõtmisest Aasias 4.USA tulek maailmapoliitikasse a)Senise isolatsioonipoliitika asemel tihenesid suhted Euroopaga, eriti kaubandus Inglismaaga b)Aktiivne tegevus Ladina-Ameerikas, et saada Ameerika suurvõimuks: · USA-Hispaania sõda (1898), millega USA võitis endised Hispaania valdused (Puerto Rico, Filipiinid, Kuuba) Kontroll Panama kanali üle- USA toetas Panama separtismi, mis eralduski 1903 Kolumbiast. Vastutasuks rajatav Panama kanal määramata ajaks rendile. 5.Rahvusvahelised kriisid Balkanil a)Bosnia kriis( 1908) · Vormiliselt Türgi võimu all
1. jaanuar 1863 said orjad vabaduse. Ühendriigid ostsid venemaalt alaska. 3.7 Ülemaailmne maailm. Nüüd dikteerisid maailma erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Suurvõimud olid maailma omavahel ära jaganud, nt Briti impeeriumi kohal ei looju iial päike. Saksamaa jäi hiljaks, kuid sai ka maid. See kõik viis koloniaalsõdadeni. Impeeriumitest voolas EUsse rikkus. Moodustati praeguse jõukuse allmüür. Hiina oli ühtne, seega - koloniseerimatu. Jaapanis oli isolatsioonipoliitika, kuid samas tehniline mahajäämus, mis sundis ennast avama. Toimus globaliseerumine. Panganduses ja äris veel eriti! 20. saj algus tundus, et maailm oli saavutanud stabiilsuse, vähemate kuumkohtade näol. 3.8 Moodsad Ajad 19. saj toimus teaduse ja tehnika areng. Progress - kasutati tihti seda väljendit. Inimesed muutusid liikuvamaks, suhtlus tihenes ja nii ka informeeritus. Reisiti muudkui! Jalgratta osatähtsus kasvas meeletult ja näitas, et ratsionaalsusega jõuab kaugemale.
784 Heiani periood Kyto (Heian) saab pealinnaks, Taira dünastia 1192 1192 Kamakura Minamoto dünastia, zen-budism, mongolite sissetungikatsed, Ka 1333 periood makura on pealinn 1338 Muromachi Kaheks jagunemine ja taasühendamine, esimene 1573 periood kokkupuude portugallastega 1573 Azuchi- Sisesõjad, Korea sissetungikatse 1603 Momoyama periood 1603 Edo periood Isolatsioonipoliitika 1867 1868 Avanemine, moderniseerimine, Meiji periood 1912 sõjad Venemaa, Hiina, Koreaga, Meiji-Sanriku maavärin 1896 Üld kokkuvõte Jaapani ajaloost Jaapan on suurema osa ajast olnud maailmast eemal, isolatsioonis. Alles aastal 1854 avati väravad Jaapani vetesse ning ka Euroopal oli võmalus tulla seda salapärast maad avastama. Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed inimesed Jaapani aladele, need olid
Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. · Abielus - 5 last, vabamüürlane, 39. aastaselt sai lastehalvatuse · Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. · 1932 - Ameerika Ühendriikide president · 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt · Roosevelti reformid - New Deal · Isolatsioonipoliitika · Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ,,hea naabri poliitikat", mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. · Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle
Venemaa Antandis: # Ei soovinud Saksamaa juhtpositsiooni Euroopas # Peamine vaenlane oli Türgi, sest soovis tagasi saada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle # Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil lnglismaa huvid Antandis:# Maha suruda Saksamaa soov jagada ümber senised kolooniavaldused # Koostööpartner Jaapan huvitus Saksamaa kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias. 19/20 saj USA maailmapoliitika: # Varasematel aegadel isolatsioonipoliitika # 19-20 saj tegeleti Lõuna-Ameerikaga, et lõpetada eurooplaste mõju. # 1898 Ameerika-Hispaania sõda. Hispaania loovutas Puerto Rico, Filipiinid, Guami, Kuuba. # Ladina-Ameerikas teostati nn ,,kahuripaatide diplomaatiat", millega nõuti, et sealsed riigipöörded ei tohi tühistada USA lepinguid. # 1903 a eraldus Kolumbiast Panama riik, kes andis kanali määramata ajaks rendile
Laiendati tööliste õigusi ja esines sotsiaalkindlustussüsteemi loomine. 1935 a. Võeti vastu neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.) 20. a majandus õitseb, esineb majanduslik liberalism- keegi ei kontrolli kellegi tegevust, kõik õitseb, toodetakse palju. Selle tagajrjel tekib majanduskriis. Pärast sellest väljumist süveneb neutraliteedi ja isolatsioonipoliitika. ITAALIA Väga tugev Itaalia sotsialistlik partei. Võimule tuleb B.Mussolini, kes oli algselt sõja vastu, kuid ajapikku muutis meelt ja hakkas sõjas osalemist propageerima. Seetõttu visati ta sots. Parteist välja ja ka toetusest minema. 1915 astub Mussolini sõtta, siirdub rindele, saab raskesti haavata. 1919 asutab ta Milanos oma partei, pannakse alus võitlusliidule.(alus
2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. Konverentsid 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping.
Veel suurema tagasimineku tegi aga väliskaubandus ja välisinvesteeringute osakaal, eriti tagasihoidlikud olid just senised glob.majanduse eestvedajad (väliskaubanduse maht tõusis aastatel 1913-50 ca 1%/a ehk sama palju kui enne glob.algust, vs 4%/a glob.ajal). Eriti oluliselt vähenes väliskaubandus majanduskriisi mõjul, varasemast enam hakati eksportima toorainet ja eelkõige naftat, mitte valmistoodangut nagu varem. Palju mõjutas ka USA isolatsioonipoliitika, kes vähendas investeeringuid ja keskendus riigisiseste probleemide lahendamisele, kuid probleemiks osutus pankade kokkuvarisemine, kes enam investeeringutest tulu ei saanud, see omakorda põhjustas töötuslaine ja majandus hakkas paranema alles sõjatellimuste tõttu 40ndal aastal. 27.Tehnika ja globaalsete institutsioonide edenemine kahe maailmasõja vahel. Tehnoloogiline edenemine kahe ms vahel ei peatunud. Meditsiinis leiutati penitsilliin ja insuliin,
7) 13381573 Muromachi periood Kaheks jagunemine ja taas- Ühendamine, esimene kokku- Puude portugallastega 8) 15731603 Azuchi-Momoyama periood Sisesõjad, Korea sisse- Tungikatse 9) 16031867 Edo periood Isolatsioonipoliitika 10) 18681912 Meiji periood Avanemine, moderniseeri- Mine, sõjad Venemaa, Hiina Ja Koreaga 11) 19121926 Taish periood Esimene maailmasõda 12) 19261989 Shwa ajastu Teine Hiina-Jaapani sõda,
Kuid sõjategevus puhkes uuesti, nim ka III oopiumi sõjaks. Siis sekkus ka Venemaa, kes oli huv.samadest privileegidest nagu UK ja Pr.maa. Esimene ja Teine Inglise-Afganistani sõda. 1835-42, puhkes taas Ida-India Komp.tõttu. Inglastel õnnestus 2 korral allutada Kabul. Kuid lõpuks olid britid siiski sunnitud Afg.lahkuma. 1870 hakkas Venemaa näitama huvi Afg.vastu. UK nägi selles ohtu. Puhkes II Ing- Afg sõda (1861-1871). Vallutasid Kabuli, kuid tulemust ikka ei tulnud. Suurbritannia isolatsioonipoliitika (Disraeli “Splendid isolation”). Hiilgav Isolatsioon- 1892.aastani. UK ei sekku EU asjadesse, ei võta osa liitudest ega koalitsioonidest vaid tegeleb iseseisvalt oma koloniaal asjadega. Kuid 1892 sõlmiti liit Jaapaniga Venemaa vastu. Napoleon III Mehhiko Maximiliani afäär. 1861-1867. 1821 sai Mehhiko Hisp.alt vabaks, neil tekkisid suured võlad. Nap III proovid Meh.enda alla vallutada, meelitades enda poole Hisp ja UK- kõik tahtsid Meh.võlgasid tagasi- siiski loobusid kaasa löömast
Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi. ● Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva max. pikkus. 6. Mida tähendas isolatsioonipoliitika? Vastus: Euroopa konfliktidesse mittesekkumine. 7.Miks sattusid kriisi Inglise söe- ja tekstiilitööstus? Vastus: Peamine probleem Inglismaal oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Süsi asendati naftaga. 8. Millise muutuse Inglise ajaloos tõi kaasa Westminsteri statuut? Vastus: See muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes sellega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 9
vallutati Kabul, aga kogu Afganistani oma kontrolli alla ei saadud. Splendid Isolation ehk hiiglav isolatsoonipoliitika, mis Suurbritannia ajas eriti 19.saj viimasel veerandil tegu selgelt SB koloniaalhuvide kaitsega, isolatsioon seisnes selles, et SB ei olnud enam huvitatud tegelemiseks Euroopa asjadega, hoidus kõrvale Euroopa koalitsioonidest ja ajas ka oma koloniaalpoliitikat üksi. Alates Disraelist, kes sai PMks 1874, ongi räägitud hiiglavast isolatsioonist. See isolatsioonipoliitika oli kuni Salisbury võimu lõpuni 1902, kui sõlmiti uuesti liit Jaapaniga Venemaa vastu ja eriti Kolmikantandi koalitsioon 1907. Suurbritannia polnud ainuke Aasias tegutseja, nt ka Holland. Hollandi India ehk Indoneesia, ent Hollandi Ida-India kompanii pankrotistus pmst juba 1800 ja edasi ajas asja Holland ise kuni 20.sajandini välja. Prmaa hakkas tegutsema alates 1858 Vietnami vallutamisega, mis võttis aega mitukümmend aastat.
veelgi oma sadamaid inglastele avama. Esimene ja Teine Inglise-Afganistani sõda. 1839-1842 Esimene Inglise-Afganistani sõda. SB tugevdas enda valduseid. 1842. lahkusid briti väed Afganistanist tühjade kätega. Venemaa sekkus uuesti välispoliitikasse ning hakkas tahtma endale Afganistani, see seadus ohtu briti india valdused. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881. See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega. Suurbritannia isolatsioonipoliitika (Disraeli "Splendid isolation"). Periood SB, kus otsustati, et nemad enam Euroopa asjadesse ei sekku. Napoleon III Mehhiko Maximiliani afäär. samuti Mehhiko Maximiliani afäär 1861-1867. Napoleon III tahtis Mehhikot täielikult allutada, ettekäändeks välisvõla tasumata jätmine. Prm saavutas kiiresti mehhikos sõjalist edu. Vallutati Mexico City. Mehhiko valitsejaks Maximiliani. Kuid siis hakkas 1864. a sekkuma Mehhiko konflikti Ameerika. 1865 lõppes Ameerikas kodusõda
annaabi.ee 
