Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-28996 5 TlnRgKo nr 3-12-931. 6 TrtRgKo nr 3-11-2899. 5 Nimetatud kohtuvaidlus puudutas PPA otsust, millega tunnistati kehtetuks isiku pikaajalise elaniku elamisluba põhjustel, et isik kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Isik on korduvalt süüdi mõistetud varavastaste, isikuvastaste ja üldohtlike kuritegude toimepanemises. Isik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 18.04.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, asudes seisukohale, et PPA on õigesti leidnud, et avalik huvi teiste Eestis elavate isikute kaitseks kaalub üles isiku pikaajalised sidemed Eestiga. Isik eelnimetatud halduskohtu otsusega ei nõustunud ning esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule
vastane töörühm (Task-Force on Organized Crime in the Baltic Sea Region). Töörühm loodi 13. juunil 1996. aastal Stockholmis. Töörühma kohtumisel 1996. aasta sügisel määrati kindlaks selle eesmärgid: · uimastivastane võitlus, illegaalse migratsiooni ja autovaraste tõkestamine, tulirelvade ja radioaktiivsete materjalide salakaubanduse tõkestamine, aktsiisikaupade smugeldamise vastane võitlus, rahapesu, maksevahendite võltsimine ning isikuvastaste kuritegude toimepanemise tõkestamine; · regiooni õiguskaitseorganite vahelise koostöö süvendamine; · riikidevahelise infovahetuse parandamine õiguskaitseorganitele huvipakkuvate isikute osas; · sideohvitseride süsteemi loomine; · piiriületamise Euroopa Liidu ja Schengeni nõuetega kooskõlla viimine; · tähelepanu pööramine eetikanormide täitmisele õiguskaitseorganisatsioonides ning täiendkoolitusele.
- agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Vanuse seos agressiivsusega - agressiivsus on kõrge lapseeas (2a.) ja seejärel väheneb. - vägivaldse käitumise ajastus ja määr on individuaalselt erinev - ei ole selge, miks osadel lastel esineb vägivaldset käitumist varases lapseeas, osadel veidi hiljem Vanuse ja kuritegevuse seos - seos on ühetaoline nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude osas - õigusrikkujate hulk eakaaslaste hulgas on suurim noorukiea teises pooles, seejärel langeb Erisused: vägivallakõver tipneb veidi hiljem tüdrukute puhul tipneb kõver veidi varem Noorukieas kuritegusid toimepannutest: - osa täiskasvanuna ei tee seda enam - osa teeb seda ka täiskasvanuna Nende vahel ei ole leitud erinevusi kogntiivsete võimete osas psühholoogiliste omaduste osas
Esimene peatükk räägib abordiseaduse arengust, mis oma korda veel koosneb kahest alapeatükist. Teine peatükk on abordi füsioloogilised ja psühholoogilised tagajärjed, mis jaguneb samuti kaheks erinevaks alapeatükiks. Ning viimane ehk kolmas peatükk räägib abordi tegemisest Eestis, mis oli minu jaoks kindlasti väga huvitav, kuna tegu on siiski enda kodumaaga. 1 ABORDISEADUSE ARENG Inglismaa ja Wales'i abordiseadus põhineb 1861. aasta isikuvastaste kuritegude seaduse vastavatel sätetel, millega keelatakse raseduse katkestamine nii raseda enda kui ka kolmanda isku poolt, samuti raseduse katkestamiseks vajaminevate vahenditega varustamine. Nimetatud seaduses ei tehtud vahet kriminaalse ja meditsiinilise abordi vahel. Nende sätete eiramisel järgnes lisaks karistusele väga tõenäoliselt ka arsti nime kustutamine arstide registrist, mis tähendas, et ta ei saanud enam oma erialal töötada. Nii juhtus, kui aborte lasti teha ka küllalt
struktureeritud pole, aga esile võib tuua mõningaid valdkondi: 1) Kuritegude/süüdlaste väljaselgitamise kohta. Jumalatele on teatud roll antud (näiteks veeproov). 2) Varavastased kuriteod. Seadused on ütlemata karmid, tüüpiline karistus on surmanuhtlus. See ei puuduta ainult varast, vaid ka varastatud vara varjajat, kes seda teadlikult peidab. Hammurabi seadused tegid suurt vahet tahtlike ja tahtmatute kuritegude vahel. 3) Isikuvastaste kuritegude osa. Siin osas sõltusid karistused kannatanu sotsiaalsest seisundist. Elanikkond jagunes selles kontekstis kolme gruppi: 1) avilum vabad mehed. Kui tema vastu midagi tehti, kehtis põhimõte silm silma, hammas hamba vastu. Lex talionis tasuõigus. 2) muskenu(m) suurmaavalduste sõltlased. Mitte orjad, aga teatud kohustustega, mis teeb neist esimesest madalama seisuse. Kui nende vastu midagi tehtud, järgneb rahatrahv
aastal (Pettai: 2001). Uuring hõlmas nii elanikkonna küsitl st kui ka kvalitatiivseid intervjuusid vägivallaga kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all (Kase: 2001). Seni oli Eestis puudunud adekvaatne statistika perevägivalla leviku kohta, kuna politseistatistika liigitas perevägivallajuhtumid isikuvastaste kuritegude hulka, registreerimata neid eraldiseisva kuriteoliigina. 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti vägivalla esinemist paarisuhtes. 2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist
või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Mäluvõime peaks olema MÕTLEMISVÕIME (psühhotroopsed ained) 4. Tõendite hindamine Kohus hindab kõiki tõendeid võrdselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS §61 - Tõendite hindamine: 1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.; 2) Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt). Vaatamata sellele (isikuvastaste kuritegude korral) kohtuotsuse formuleerimisel võetakse aluseks kohtuarstlik ekspertiisiakt surma põhjuse või tervise kahjustuse olemuse või saamise viisi kohta. 5. Uurija, spetsialisti ja eksperdi osa piiritlemine menetlustoimingu kasutamisel Uurija ja ka spetsialist rakendab menetlustehnikat ainult tõendusliku informatsiooni kogumisel ning selle säilitamisel esialgsel kujul. Neil ei ole õigus kasutada selliseid võtteid ja
-9. klasside õpilased gümnaasiumi õpilastest märksa rohkem kokku puutunud selliste kuritegudega nagu rämpspost, arvutiviirused, vihkamisele õhutavad sõnumid, identiteedivargus, kiusamine ja kelmus. Jooniselt 5 nähtav ,,arvuti kasutamine suhtlemise eesmärgil" ülekaal 10.-12. klasside suhtes on arvatavasti põhjuseks, miks on põhikooli õpilastel rämpsposti ja arvutiviirustega kokkupuuteid nii palju. Kui võrrelda gümnaasiumi õpilaste kokkupuudete hulka protsentuaalselt selliste isikuvastaste kuritegudega nagu vihkamisele õhutavad sõnumid, identiteedivargused, kiusamised ja kelmused põhikooli õpilaste omadega, siis see annab aimu sellest, kui palju erineb põhikooli käitumiskultuur gümnaasiumi omast. 15 KOKKUVÕTE Käesolev uurimistöö sisaldab teavet küberkuritegevuse ning õpilaste kokkupuudete küberkuritegevusega kohta
häiruda - vaimse alaarenguga seoses; - kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; - psüühilisest haigusest tingituna; - reaalsest olukorrast lähtuva ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul Emotsionaalse reaktsiooni reguleeriva mõju häirumist on arvestatud ka kriminaalmenetluse kontekstis, kus teo toimepanemist hingelise erutuse seisundi mõjul hinnatakse karistust kergendava asjaoluna. Isikuvastaste süütegude hulgas eristatakse provotseeritud tapmist, s.o.tapmist, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Isiku emotsionaalse seisundi hindamisel eeldatakse psühholoogi poolt nn afektiseisundi tuvastamist. Nn afektiteooria kujunes psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnas perioodil, kui kergemate psüühikahäirete teaduslik käsitlus psühhiaatrias ja psühholoogias oli algjärgus. Praeguste teadmiste
aastat sunnitööd. Võrreldes karistuste erinevust, on ilmselge, et vaimuliku tapmist peeti palju raskemaks ja olulisemaks süüteoks kui tavainimese kavatsetud tapmist. Sellist eristamist UNS-s ei esinenud. Seda võib seletada sellega, et UNS koostajad ei näinud vaimuliku tapmises erikoosseisu, mida oleks vajalik olnud sätestada UNS usuvastaste süütegude peatükis. Vaimuliku tapmine oleks pidanud olema lahendatud UNS isikuvastaste süütegude koosseisude raames, kuid kuna UNS-s isikuvastaseid süütegusid ei reguleeritudki, tuli kohtul rakendada vananenud NS sobivaid usuvastaseid õigusnorme või NS tapmise üldkoosseisu. Artikli autori käsutuses pole ühtegi kohtulahendit vaimuliku tapmise kohta. Seega pole võimalik asuda konkreetsele seisukohale, milliseid norme võis kohus selliste süütegude puhul rakendada. 4. Kokkuvõte
Laialdane teavitamine perevägivallast kui raskest isikuvastasest kuriteost aitab kaasa selle kuriteo suhtes negatiivse hoiaku kujundamisele ühiskonnas ning võitlemisele selle vastu, seetõttu tuleb Sotsiaalministeerriumil suurendada ühiskonna teadlikkust perevägivallast, kaasates selleks politseid ja kohalikke omavalitsusi. Prokuröridel tuleb koos ohvriabitöötajatega sobivatel juhtudel rakendada ohvri ja kurjategija lepitamist. 24. Isikuvastaste kuritegude ohvritele, sealhulgas inimkaubanduse ja perevägivalla ohvritele, tuleb Sotsiaalministeeriumil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundussektoriga tagada üle Eesti piisaval hulgal varjupaiku. Politseil tuleb teavitada sihtrühmi abi saamise võimalustest ning abivajajad ohvriabitöötajate juurde suunata. Sotsiaalministeeriumil tuleb arendada ohvriabisüsteemi, muutes selle kliendikesksemaks. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 - http://www.just.ee/49973
· Laps peab vaid sellist toitu sööma u. 13 eluaastani. · Hiljem võib laps valikuliselt erinevaid toiduaineid sööma. · Fenüülketonuunikute sünnisagedus on 1:10 000le. 2) kilpnäärme hormoonide puudulikkus [1:3500] Kasutatakse asendusravi e. järjepidevalt viiakse organismi kilpnäärme hormoone. Kui laps ei saa ravi, tuleb temast nõrgamõistuslik kääbus. DNA analüüs : 1. isaduse tuvastamiseks (100% vastus)(ka surmajärgselt) 2. kriminalistikas isikuvastaste kuritegude puhul.(kurjategijate DNA register) 14 3. Laipade tuvastamine. 4. Ennetav analüüs tehakse sõjameestele(identifitseerimiseks) Ökogeneetika : - noor teadusharu (u. 30 aastat) - uurib tervete ja normaalsete inimeste tundlikkust erinevate keskkonnategurite suhtes. - Uurib päriliku eelsoodumusega haiguste tekkevõimalusi. Bioloogilised ökogeneetilised tegurid : 1
Need reeglid on grupeeritud, nt. asjaõigus, võlaõigus jne. kõik nad on sotsiaalsed normid (+ viisakud, kombid, tavad, korporatiivsed nagu grupeeringutel ka). Nendes sotsiaalsetes normides on erikohal õigusnormid, sest nende täitmine on tagatud riigi sunniga. Milleks on vaja normid? Normid panevad teatud raamid ühiskonna käitumisele, et vältida hullu käitumist. Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon. Sanktsioon on toodud ära KarS-is ja Väärteoseadustikus. ÕN on täitmisele kohustusliku kas kõigile või nendele, keda nad puuduvad (määramata arv isikuid, keda puuduvad). Need normid, mis on seotu süütegude määratlemisega (mis on süütegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse.
on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. ALAEALINE . Üldjuhul kuulatakse alaealine tunnistaja ja kannatanu üle alaealiste ülekuulamisruumis, mis on sisustatud lapse iga arvestatava sisustuse ja salvestustehnikaga. Isikuvastaste ja seksuaalkuritegude puhul tuleb vältida alla 14- aastaste alaealiste mitmekordset ülekuulamist ja üldjuhul tuleb need videosalvestada. Ülekuulamisest osavõtva spetsialisti (KrMS § 70) valib menetleja, lähtudes isiku võimest lastega töötada, erialasest haridusest, töökogemusest ja koolitusest. Eelistatud on piirkondlik lastekaitsetöötaja, kelle on olnud varasem kokkupuude kannatanuga. Samuti võib ülekuulamisele kaasata ohvriabispetsialisti, kes on
direktiivi kohaselt kriminaalkuriteona. Järgmisena toob autor välja täiendavat informatsiooni KarS'i vastavuse EL'i õigusele KarS'is, mis sisaldub käesoleva uuritava seaduse eelnõu algtekstist, kus on uuritava seaduse koostamisel arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi.22 KarS'i koostamisel on arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi juriidilise isiku karistatavuse ja üldkasuliku töö sätestamisel. Soovitused kajastuvad ilmekalt näiteks § 14 ja 69. KarS'i isikuvastaste süütegude ning alaealise ja perekonna vastu suunatud süütegude peatüki väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heaks kiidetud ühismeedet võitlemaks inimkaubanduse ja laste seksuaalse ekspluateerimise vastu. Näidetena toob autor siinkohal käesolevast õigustloovast aktist välja § 133 ja 179. Samuti on arvestatud ka ettepanekuid, mis puudutavad ametialaste süütegude peatükis
ole takistanud süüteo toimepanemist, kuigi see on olnud tema võimuses (§ 88). Isikuvastased süüteod (KarS §-d 113–150) on eluvastased süüteod (nagu tapmine, mõrv), tervisevastased süüteod (näiteks raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased süüteod (nagu orjastamine, pantvangi võtmine) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (nagu vägistamine jms). Ka isikuvastaste süütegude eest on kehtestatud karmid karistused, näiteks tapmise ja vägistamise eest kuni viieteistaastane vangistus, mõrva eest aga kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (KarS § 151–168) on süüteod võrdõiguslikkuse vastu (näiteks sotsiaalse vaenu õhutamine), põhivabaduste rikkumine (nagu usuvabaduse rikkumine, sõnumisaladuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik
kriminaalkaristust. Seega võib väita, et väärteokaristused korduvate pisivaraste suhtes ei täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Ka Siseministeerium möönab, et senine karistuspraktika ei ole olnud toimepandud rikkumiste suhtes ilmselt piisavalt proportsionaalne ning politseil oleks vaja rakendada karistusvõimu senisest rangemalt.88 Ka lähiaastate statistika näitab karistusjärgse kinnipidamise vajalikkust. 2008. aastal kasvas isikuvastaste kuritegude arv 8,9%. Seda eelkõige kehalise väärkohtlemise aga ka seksuaalse enesemääramise, eelkõige vägistamise vastu suunatud kuritegude kasvu tõttu. Samas jätkus 2008.aastal tapmiste ja mõrvade arvu vähenemine, ent sedagi võrreldes 2007. aastaga vaid kuue kuriteo võrra. Ja sellegipoolest on tapmiste tase Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Ka üldohtlikke kuritegusid, mis on samuti karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise alla mahtuvad süüteod, registreeriti 2008. aastal 2007
kuritegude suhtarv 100 000 elaniku kohta, mis ületas juba 1998. aastal 3000 ja 2000. aastal 4000 kuriteojuhtumi piiri. Kõrvuti kuritegevuse kvantitatiivsete muutustega võib 2001. aastal võrrelduna 1990-ndate aastate algusega välja tuua olulisi nihkeid ka kuritegevuse struktuuris. Varavastaste kuritegude osatähtsus kogu kuritegevuses on mõningal määral vähenenud jäädes samal ajal arvuliselt kõige rohkem kasvanud ja domineerivaks kuritegevuse liigiks. Oluliselt on vähenenud isikuvastaste kuritegude arv ja osakaal. Samal ajal on kasvanud avaliku korra vastaste, valitsemiskorravastaste ning majandusalaste kuritegude arvud ja osakaalud. Viimatinimetatud kuritegevuse liikide kasvus peegeldub eelkõige riigi intensiivsem funktsioneerimine ja riigipoolse kontrolli tõhusamaks muutumine. Paralleelselt intensiivsema toimimisega laieneb riikluse arenedes alati niisuguste käitumisviiside ring, mida kontrollitakse. Selle protsessi indikaatoriks on kuritegevuse
konkreetse uuringuga seotud on. See koosneb kahest osast · metodoloogilises osas seal fikseeritakse: 1. probleemiasetus miks see uuring üldse vajalik on 2. uurimise objekt probleemsituatsioon, vastuolu ühiskonnas, mida on tarvis uurima hakata 3. uurimise ese objekti konkreetsed küljed, mida uuritakse. Näiteks on probleem kriminaalseaduse mitteefektiivsus ühiskonnas, uurimise esemeks on aga näiteks isikuvastaste kuritegude suur osakaal ühiskonnas. 4. ülesanded tulenevad probleemist enesest, mida soovitakse saavutada uurimisea. 5. põhimõistete interpreteerimine eristatakse mõistete teoreetilist (tuleneb olemasolevatest teooriatest, olemasolevast erialasest kirjandusest ja uuringu programmis näidatakse ära, millises tähenduses kasutatakse üht või teist
Hoopis keerulisem on võrrelda sunnanuhtluse ja eluaegse vanglakaristuse üldpreventiivset efekti - nende karistuste mõju kogu ühiskonnale. Enamasti on küsimus püstitatud järgmiselt: kas sunnanuhtluse rakendamine hoiab ära raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning kas surmanuhtluse kaotamine suurendab niisuguste kuritegude toimepanemise sagedust riiklikus mastaabis? Inglismaal ja Walesis kehtestati moratoorium sunnanuhtluse suhtes tapmise eest 1965. aastal ning siis kardeti isikuvastaste kuritegude hüppelist kasvu. 1969. aastaks oli selge, et midagi niisugust ei toimunud, ja see oli põhiargument Briti parlamendi otsusele asendada surmanuhtlus eluaegse vanglakaristusega "igaveseks". Samasugune eksperiment toimus Ameerika Ühendriikides, kus sunnanuhtluse täideviimine peatati aastatel 1967-1976. Kuigi saadud tulemust peeti samuti positiivseks, sest tapmiste arv ei kasvanud, jätkati paljudes osariikides kurjategijate hukkamist pärast 10-aastast vaheaega
· Laps peab vaid sellist toitu sööma u. 13 eluaastani. · Hiljem võib laps valikuliselt erinevaid toiduaineid sööma. · Fenüülketonuunikute sünnisagedus on 1:10 000le. 2) kilpnäärme hormoonide puudulikkus [1:3500] Kasutatakse asendusravi e. järjepidevalt viiakse organismi kilpnäärme hormoone. Kui laps ei saa ravi, tuleb temast nõrgamõistuslik kääbus. DNA analüüs : 1. isaduse tuvastamiseks (100% vastus)(ka surmajärgselt) 2. kriminalistikas isikuvastaste kuritegude puhul.(kurjategijate DNA register) 3. Laipade tuvastamine. 4. Ennetav analüüs tehakse sõjameestele(identifitseerimiseks) Ökogeneetika : - noor teadusharu (u. 30 aastat) - uurib tervete ja normaalsete inimeste tundlikkust erinevate keskkonnategurite suhtes. - Uurib päriliku eelsoodumusega haiguste tekkevõimalusi. Bioloogilised ökogeneetilised tegurid : 1. tundlikkus erinevate haigustekitajate suhtes a) vererühmast tingitud tundlikus.
Altkäemaksu, kui tegu, ei saa teostada ainuisikuliselt. Ei saa olla olukorda, kus andja annab või lubab iseendale mõnda hüve. Samuti on võimatu, et altkäemaksu võtja eksisteerib, kuid andjat ei ole või siis vastupidi, et andja on olemas, kuid pole kellele anda. Veelgi enam, koosseisu eripärane tunnus on see, et võtja – hüve saaja ning seadusevastase teo teostaja - peab olema ametnik, so isik, kes tegutseb oma ametiseisundit kasutades. Kui isikuvastaste süütegude puhul, näiteks kehavigastuse tekitamine või vargus, on süüteo objektiks kannatanud, siis altkäemaksu puhul on kõigi osalejate teod karistatavad ja kannatanuks on ühiskond. Seega on koosseisu kohaselt vajalik vähemalt kahe isiku osavõtt ja mõlema puhul õigusvastast käitumist. 1.1. Altkäemaksu koosseisu osalised Kui tegu ei saa realiseerida ainuisikuliselt, siis koosseisu võib täita ka vaid üks isik. Eriosa
Tegi ka seadused, lasi need kivisse raiuda ja pani riigis üles. Hammurapi seadused- ideoloogilised, võib võtta kui territooriumi märkimist. Seaduste üleval on pilt, kus Hammurapi seisab päikesejumal Samasi ees, s.t tegu on jumalike seadustega. Algab ja lõppeb pika Hammurapi ülistamisega. Kehtestab seadused selleks, et vägev ei rõhuks nõrka ja et seadus on kõigile vaatamiseks. Seadused, karistused konkreetsete kuritegude eest. Karmid karistused (eriti surmanuhtlusi palju). Isikuvastaste kuritegude kohta- karistus sõltub sellest, kes kelle vastu sooritab ehk kõik ei olnud seaduse ees võrdsed. Oli kolm klassi: · Avilu- mees ehk vaba kodanik. Kui tema vastu sooritatakse kuritegu, siis kehtib printsiip silm silma vastu ehk nö võrdsus · Muskenu- seisus, kes jääb vaba kodaniku ja orja vahele, aga täpselt pole teada, mis ta ikkagi on. Tõlgitud kui paleesõltlased, st ei olnud majanduslikud sõltumatud. Nende vastu pandud kuriteo kohta
Nende seaduste avalik väljapanemine oli kuningavõimu saktsioneeriv/tugevdam mõte, kõvatamine noh. Seadused olid selgelt ideoloogilised. Päikesejumal Šamaš oli kujutatud nendel seadusesammastel. Seadustekst algab pika sissejuhatusega ja lõppeb pika kokkuvõttega (lihtsakoeline Hammurapi ülistamine, ka rõhutab seda, et vägev ei rühuks nörka). Seal olid kirjas ka konkreetsed karistused kindlate kuritegude eest. Röövimiste ja röövitud mandi varjamise eest surmanuhtlus kohe. Isikuvastaste kuritegude puhul kehtis reegel, et karistus sõltub sellest, kelelle see tehti (inimesed EI olnud seaduse ees võrdsed). 3 põhilist juriidiist seisust/katekooriat: 1) awilu (m), täieõiguslik kodanik, ei allu kellelegi, sõltumatu peremees. Tema puhul kestis printsiip "silm silma, hammas hamba vastu" ehk vastastikkuse printsiip. 2) muškenu(m)- jääb vaba kodaniku ja orjavahele kuskile, täpselt pole teada. Nn "paleesõltlased", poolvabad aga mitte majanduslikult sültumatud
Sellega kaasnev naer on vabastava mõjuga. Rõõm viitab kaugemale enese isiksusest ja taotleb teiste sümpaatiat. b) afektid õiguses Emotsionaalsed seisundid nagu ka psüühika teised komponendid võivad avaldada mõju inimese käitumisele. Juhindudes sellest on seaduseandja sätestanud karistust kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemise hingelise erutuse seisundi mõjul. Emotsionaalsete seisundite spetsiifilist mõju arvestades eristab seadusandja isikuvastaste kuritegude hulgas provotseeritud tapmist, s.o teiselt isikult eluvõtmist, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Mõiste ,,hingeline erutuse seisund" on juriidiline ja kaasaegses psühholoogias on raske leida sellele terminile vastet. Eriti suur vajadus juriidilise ja psühholoogiliste mõistete seostamiseks tekib kohtupsühholoogia ekspertiisi määramisel, kui on vaja hinnata isiku emotsionaalne seisund
tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kokku 8 pooltundi. Kolleegium peab taotluses nimetatud toiminguid kassatsioonimenetluses vajalikeks ja leiab, et nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Seoses asjaoluga, et kaitsja on tehtud toimingute eest taotletava tasu arvestamisel kohaldanud erikoefitsienti, märgib kolleegium, et Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p 5 kohaselt on erikoefitsient 2,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguses asjas alust erikoefitsiendi kohaldamiseks. H. Hiievälja süüdistatakse küll KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, kuid kaitsja kassatsioonis ei vaidlustata ühtki H. Hiievälja süüdistusega seotud asjaolu. Seetõttu tuleb ka kaitsja tasu arvestamisel kohaldada üldkoefitsienti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30
annaabi.ee 
