arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp) Maksumäär-protsendina väljendatud tulu-või hinnaosa,mis tuleb maksuna ära maksta(nt eestis käibemaksumäär20%) Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt
Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele.Käibemaksu makstakse ostu-müügi tehingutelt (18%).Eestis kehtib madalam maksumäär ravimitele, raamatutele, soojusenergiale ja matusetarvetele.Tubakale, bensiinile ja mootorsõidukitele on kehtestatud kõrge maks.Omavalitsus saab maksutulu kahest allikast: osa riiklikest maksudest laekub kohalikku eelarvesse, maamaks laekub aga täielikult omavalitsuse eelarvesse.Kohalikud maksud : isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks jne, Mittemaksulise tulu alla kuuluvad tulu riigivaradelt, riigilõivud, jm majandustegevusest saadud tulu.Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest.Maksulist tulu saab riik otsestest ja kaudsetest maksudest ning sotsiaalkindlustusmaksudest.Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult, näiteks füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks
ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid rahalised maksed (adramaa-, isikumaks ja taskuraha) ja millest olenes nende suurus, millised maksud olid talupojal veel kirikule ja sõjalise iseloomuga kohustused ja kuidas talude majanduslik kandejõud neile koormistele vastu pidas. Kuidas Eesti talurahva õiguslik olukord oli, millal toimus talupoegade sunnimaistamine ja millised õigused olid tal maale ja vallasvarale. Üldiselt on teos faktipõhine, kus on välja toodud andmed vakuraamatust, kuid probleem seisneb
suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ning parandada riigi valitsemiskorda. Muudatused Sõjaväes: koosnes nekrutitest, vene aadli hulgast ohvitserid, uute relvade jaoks võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, purjeriide rajamiseks loodi riidemanufaktuure. Muudatused maksusüsteemis: Üldine isikumaks- pearaha, Seda pidi tasuma kogu riigi meessoost elanikkond väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. Hakati korraldama hingeloendusi. Muutused valitsemiskorralduses: Kogu riik jagati kubermangudeks, loodi Senat, Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid. Peterburi rajamine. 1703.a. alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse uue pealinna ehitamisega. Selle keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus Neeva jõe saarel. 1712 jõuti ehitusega nii kaugele,et pealinn võidi Moskvast üle tuua
Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. Kohalike maksude haldajaks on valla- või linnavalitsus või muu valla või linna ametiasutus. KOHALIKUD MAKSUD isikumaks; kohalik tulumaks; müügimaks; paadimaks; reklaami- ja kuulutusemaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorisõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusemaks. 14. Universaalpanganduse olemus Universaalpangandust iseloomustab olukord, kus on võimalik sooritada samas paigas põhimõtteliselt kõik finantstehingud ning saada vajadusel nõustaja abi nende tehingute sooritamiseks. 15. Inflatsiooni olemus ja kuidas mõõdetakse Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus
sulasrahvas maata talupojad · Talupoegade koormised: NB! Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks! teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid) kirikukümnis feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid) 6 · Põlluharimine keskajal: · NB! Talupoegi ühendas külakogukond, st. et: osa koormiseid täideti ühiselt (kogukondlikud koormised) põllumaad hariti koos (e. väljasundus) · põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks
Progresiivne: maksumäär sõltub maksustatavast summast Regresiivne: sõltub maksustavast summast Maksusüsteem Riiklikudmaksud Kohalikudmaksud kehtivad kogu riigi territooriumil kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil *isikumaks kaudsedmaksud otsesedmaksud *paadimaks *kuulutusmaks maks kandub esmaselt tulu omandi pärandi *teede sulgemis maks maksult teisele maksustamine *loomapidamis maks *käibemaks *tulumaks *lõbustusmaks *aktsiisimaks *maamaks *müügimaks *saastemaks
õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele.
Kehtestab riigi seadusandlik organ maksuseadustega. Tulumaks, aktsiisimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks, käibemaks. Mõned riiklikud maksud võivad osaliselt KOV- le laekuda (füüsilise isiku tulumaksust 11,57% KOV- le, maamaks laekub 100% KOV-le) b. kohalikud maksud – ei laeku kunagi riigieelarvesse (mootorsõidukimaks) ja kehtestatakse KOV poolt oma haldusterritooriumil (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutuste maks, teede sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks – nendest mõned ei ole Eestis mitte kunagi kehtinud). 4) Püsivuse järgi: a. Ühekordsed maksud – üksikute tehingute ja toimingute maksustamine – teede sulgemise-, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tulumaks. Maksukohustus tekib teatava toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne
Sotsiaalmaksu (33%) maksab tööandja töötaja brutopalgast; sellest läheb 20% pensionifondi (kujuneb nn rahvapension e I sammas) 13% läheb tervishoiu rahastamiseks(haigekassa) · Töötuskindlustusmaks (kokku 4,2 %) 2,8% maksab töötaja, 1,4% maksab tööandja. Nendest maksudest saadavaid tulusid ei tohi kasutada isegi sotsiaalsfääri teiste kulude katteks. Kohalikud maksud (mida võib kehtestada KOV) · Isikumaks (kadunud ressursi maks) · Loomapidamismaks · Paadimaks · Lõbustusmaks · Teede ja tänavate sulgemiseks · Reklaami ja kuulutuste maks · Mootorisõidukimaks · Müügimaks (Haapsalu, Rapla? Tallinn 2010 1 juulist KOV tuludesse laekub 55% KOV territooriumil sisseregistreeritud inimese tulumaksust) Selle aasta riigieelarve oli 89,4 miljardit krooni (2,4% vähem raha) 21% tulumaksust läheb 45% riigi eelarvesse ja 55% KOV. Millised võimalused on riigil
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus ka valitsev lutheri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Asehalduskord Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal Baltikumile. Eest- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see nii nime saanud. Pearaha Mis oli ka Venemaal käibel Peeter I aegadest, laiendati Eesti- ja Liivimaale. Üldine isikumaks. Maksuelanikkonna arvelevõtmiseks tehti hingeloendusi. Vakuraamat Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi, mille üle peeti arvet vakuraamatutes. Teorent - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.18. sajandil oli 6 teopäeva.
asjatundjatest töörühmad. Kultuurile ja spordile tehtava eraldise suurus määratakse kultuuri- ja spordivaldkonna töörühmas. (Kohaliku omavalitsuse eelarvete ... 2011) Planeeritud eelarvelisteks kulutusteks järgneva aasta jooksul saavad nii riik kui kohalikud omavalitsused raha mitmesugustest maksudest, mis laekuvad vastavalt riigi- või kohalikku eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad otse KOV-ide eelarvesse. Kohalikud maksud on (Kohalike omavalitsuste pädevus ... 2011): · isikumaks; · tulumaks; · müügimaks; 6 · paadimaks; · reklaami- ja kuulutusemaks; · teede ja tänavate sulgemise maks; · mootorisõidukimaks; · loomapidamismaks; · lõbustusemaks. Kohalikud omavalitsused saavad taotleda Euroopa Liidult oma tegevuseks toetusi (Väikevalda ... 2011). Samas ei saa omavalitsus kunagi kindel olla, et ta seal ka raha saab. Selleks, et raha saada, peab projekt läbi minema ja olema realistlik. Piisavas
tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnaline tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. 2. MAKSUNDUSE AJALOOST Makse on inimesed maksnud juba tuhandeid aastaid. Makse võeti sajandeid enne meie ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust".
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta.
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta.
Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt. · Romanovi valitsema panemisel välditi uute isehakanute teket. Mihhaili ja ta poja valitsusaeg oli kuldaeg. Poliitiline eraldatus vormis kultuuri. · Nikoni kirikureform kirikukombestikke üritati ühtulstada, see tekitas aga meeleavaldusi. Tüli vanausulise ja uuemate vahel. · Peeter I põhjasõja käigus uus sõjavägi. Kirik allutati riigile. Üldine isikumaks (ei maksnud aadlikud ja vaimulikud), rahvaloendus. Pealinnaks sai Peterburg. Euroopalikumaks muutmine, aastaid loendati Kristuse sünnist. · Palepööre Jelizateva hoidis sisepoliitika stabiilsena, Peeter III tuli troonile kuid kukutati, uus troonile tulija oli Katariina II. · Katariina II valgustatud absolutismi ajastu Venemaal. Jätkus modernseerimine. Soovis kehtestada uue seadustiku kuid see jäi vastuvõtmata, Katariina ei soovinud aadelkonnaga vastuollu minna
14. juunil 1941. aastal algas Eestis küüditamine. Siberisse viidi kokku 10 154 inimest. 25. nov. 1940.a. toimus rahareform. Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla (tegelik kurss oleks pidanud olema 1 kroon = 8-10 rubla). Seoses Teise maailmasõjaga korraldati majandus ümber sõjaaja vajadustele lähtuvalt. Sõjaväe varustamiseks rakendati tööle ka kerge- ja toiduainetööstuse ettevõtted. Kehtestati kõikvõimalikud maksud: isikumaks, maja- ja kõrvalhoonemaks, tulumaks, nn. palgatulumaks, maamaks jms. Sõja puhkedes katkes liiklus õhuliinidel. Aktsiaselts Ago võeti 1940. aasta suvel Aerofloti koosseisu ja viidi 1941. aasta suvel tagalasse. Lennukeid kasutati sõja-aastail Nõukogude Liidu tagalas lennukoolides. 1940 1944 a. vähenes Eesti rahvaarv 200 000 inimese võrra (1.jaan. 1939. a. elas Eestis 1 133 917 inimest, neist oli eestlasi 1 000 360 ehk 88,2 %). Eesti majandus Teise maailmasõja järgsetel aastatel
b. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted c. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille puhul kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (võrdse protsendiga) d. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tleb maksta rohkem (suurem protsent) makse 71) Kohalikud maksud, näited: a. Isikumaks b. Kohalik (täiendav) tulumaks c. Müügimaks d. Paadimaks e. Mootorsõidukimaks f. Loomapidamismaks g. Lõbustusmaks h. Reklaami- ja kuulutustemaks i. Teede ja tänavate sulgemise maks 72) Riigieelarve tulud a. Tulumaks b. sotsiaalmaks c. käibemaks d. alkoholiaktsiis e. tubakaaktsiis f. kütuseaktsiis g. mittemaksulised tulud 73) Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat? V: sotsiaalmaks ja käibemaks 74) Seleta, mida tähendavad järgmised maksud a
riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest. Eestis ekspordile tolle kehtestatud ei ole. Alates 2000nda aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis enamsoodustusreziimi tollimaksu seadus, mille kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad. Lisaks eelpool loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada mitmeid erinevaid makse. Sellisteks maksudeks on näiteks isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, reklaami- ja kuulutusemaks ning teede ja tänavate sulgemise maks.
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude (tulumaks), omandi (maamaks), palgafondi (sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades. 47
vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud maksud 1) aktsiisid 2) tulumaksud 3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla: 1) isikumaks 2) kohalik tulumaks 3) müügimaks 4) paadimaks 5) reklaami- ja kuulutustemaks 6) teede- ja tänavate sulgemise maks 7) mootorsõidukimaks 8) loomapidamismaks 9) lõbustusmaks 50. Millised on suuremad kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2011 aastal! Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori
peaksid ka rohkem maksma. Pärineb Aristoteleselt, levinud tänapäeval. Kodanike kaasamine maksuseaduste väljatöötamisse pole võimalik, kaasneksid negatiivsed tagajärjed. Ideaalse maksusüsteemi omadused: 1) Majanduslik efektiivsus – maksusüsteem ei tohiks takistada ressursside efektiivset jaotumist. Kaasnevad moonutused peaks olema võimalikult väikesed. Mittemoonutuslik maks – maks, mille suurust pole võimalik inimesel muuta, nt isikumaks (Thatcher). 2) Administratiivne lihtsus – otsesed kulud: valitsuse enda kulud, kaudsed: maksumaksjate kulud. Kapitalitulude maksustamine on kulukam kui palgatulude maksustamine. 3) Paindlikkus – vajadus maksumäärasid muuta vastavalt majanduse olukorrale. Progressiivne maksusüsteem – automaatne stabiliseeriv mõju. 4) Poliitiline vastutus – maksusüsteem peaks olema selline, et inimesed teaksid, kui palju nad tegelikult makse maksavad
kaudne maks ja mil viisil? Maksu eest otsest vastuteenet ei saada. Maksu eest saadakse riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimine ja nende pakutavad ühishüved. Lõivu on tasu mingi teenuse eest (dokumendi väljastamine, tsiviilasja arutamine kohtus jmt). Otsese maksu korral on maksu koguja ja maksumaksja vahel otsene side. Maksukoguja teab, kes maksab ja palju maksab. Sama teab maksja. Maksu objektiks võib olla isik (pearaha ehk isikumaks), vara (maa-, auto-, kapitali- jt maksud), samuti tulu või tööjõu maksumus. Näiteks maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudne maks muutub osaks kauba või teenuse hinnast (tollimaks, aktsiis ja käibemaks). Kui tarbimine väheneb, siis väheneb ka riigi tulu kaudsetest maksudest. Suur kaudsete maksude osatähtsus muudab maksusüsteemi regressiivseks, st vaesemad inimesed maksavad oma tulust suurema osa maksudeks kui suure
ääremaadele, ka Pepsi äärde Peeter I ( 1682-1725 ) 1697-1698 reis Euroopasse Põhjasõda (1700-1721) 29sept 1710 kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonila. 1722 võttis Peeter I omale keistritiitli ja seati sisse teenistusastmestik ( madala päritoluga mees võis tõusta aadlikuks ). Valitsusasutuste reform: Peeter I loob Senati, prikaasid asendati ministeeriumitega. Seati sisse isikumaks=pearaha. Algasid hingerevisjonid=rahvaloendus. 1703 rajati S-Peterburg- püha Peterburgi rajamine. 1700- kalendrireform(Kristuse sünnist alates). Jelizaveta-Peeter I tütar (valitses 1741-1762) tõi õepoja Vm'le, Peeter III+KatariinaII(abielluvad, Jelizaveta sureb, hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II) KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu.
Talurahvas 14-16saj. Pärast jüriöö ülestõusu hakati eestlastesse halvemini suhtuma. Aadel rajas järjest uusi mõisaid(16saj 500 mõisa) ja soovis arendada teravilja kasvatust. Talurahvale tähendas see koormiste suurenemist. 1. esikohale tõusis teo töö. Igas talust üks inimene 6 päeva mõisas. 2. loomusrent, kõigist omatoodetud protuktidest ja karjalt iga 10nes osa mõisale. 3. järjest rohkem tuli maksta raha renti(adra ja vaku raha ja isikumaks). Talupojad üritasid leida uusi ja paremaid elukohti venemaal rootsis ja soomes. 14saaj hakkasid mõisnikud lahkunud talupoegi trahvidega karistama. 15 saj hakkas kehtima põhimõte mees või võlg. Uus mõisnik pidi talupoja tagasi saatma või maksma tema koormised. 16saj alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud vabadused neid võis müüa kinkida pärandada jne. See tähendab et oli tekkinud päris orjus ehk sunnis maisus. Talupojad jagunesid 1
vältimatult kaasnevate kulude rahastamine. Finantsõigusega reguleeritakse riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast. Riigitulu regulaarne põhisiseallikas on maksud (otsesed või kaudsed; riigimaksud või kohalikud (resp kohaliku omavalitsuse) maksud; määralised või jaotatavad). Tuntumaid ning levinumaid otseseid maksusid on kaasajal nt tulumaks, maamaks, pärandimaks, kinnisvaramaks, isikumaks jt. Kaudsetest maksudest on tuntuimad aktsiisid. Omaette maksed riigitulu allikatena on veel tollimaksud (tollid) nt kaupade impordilt, ekspordilt või transiidilt (loetakse maksudeks); riigilõivud notariaalsetelt ning sellega võrdsustatud toimingutelt ning nn tempelmaks, mis sisuliselt on samuti eriline lõivu iseloomuga makse toimingu või dokumendi pealt (neid ei loeta tavapärasteks maksudeks, seetõttu kasutataksegi üldistavat terminit makse ning konkreetse makse nimetust lõiv,
annaabi.ee 
