1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia.
varasemast töökäigust: .... mille olen omandanud ja välja arendanud kolmeaastase lavapraktikaga salongitsirkuses ja stazeerimisega Londoni Kõrgemas Teatrikoolis. Seejärel tuleks keskenduda oma oskustele ja võimetele, näidates, kuidas kandidaat nendele toetudes suudaks vastata pakutava töökoha väljakutsetele. Kõik seda laadi väited peavad olema faktidega toetatud. Hea, kui kandidaat suudab näidata, kuidas omandatud kogemused on teda professionaalselt ja isiksuslikult arendanud. Eesmärgistatud CV on selline: Curriculum vitae Nimi: Nikolai Uugamets Sünniaeg: 29.02.1980, Uugassaare Aadress: Perve 3, 12078, Uugassaare, Põlvamaa Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Tööalane orientatsioon:
jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. · Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik
Normaalset kestab uue rolli või muutusega kohanemine lühikest aega, kuid vahel võib tekkida sügavam kriis. Nendel rasketel aegadel tunnetab inimene kriisi sümptome: ärevust, viha, hirmu, suutmatust, süütunnet jm. 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI Vanadus (65 kuni surmani): terviklikus vs ahastus ( integrity vers despair). Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viiest ning väljendub meelerahus, elutarkuses ja isiksuse terviklikuses. Kui inimene saab küll vanaks, ent mitte isiksuslikult küpseks, valdab teda lootusetus (kibestumine, ahastus, meeleheide). Tulevik tundub trööstitu, kogu elatud elu mõttetu. Möödunud aastate karma, aga ka võime elatud elu enda jaoks mõtestada, määrab selle, mis seisundis jõuab inimene oma elu lõppjärku. Elu viimane etapp kujutab endast suurt väljakutset. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada nõnda, et ta vabaneb oma ego külge klammerdumisest ja saavutab enne surma mõistvuse,
Sisseostuteenuste pakkujatel on personaliotsinguks võimalik pühendada piisavalt aega Protsessi veavad professionaalsed spetsialistid, kellel on olemas spetsiifilised teadmised, oskused ja kogemused Mugav MIINUSED: Sisseost võib võtta rohkem aega ja ka raha Sisseostu teenuse pakkujatel on keerulisem saada selgeks ettevõtte ja vakantse ametikoha spetsiifika Lõppkandidaadid värbamisel ei pruugi ettevõttesse isiksuslikult või kultuuriliselt sobida Protsessi ebaõnnestudes kaasneb kahju nii rahas kui ka ajaressursis 30. Olulisemad personaliuuringud Töötajate tööga rahulolu uuring Organisatsioonikultuuri uuring Organisatsiooni kui sisekliendi uuring Koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring Motivatsiooniuuring Pühendmuse uuring Fontes ,,Parimad tööandjad parimad tulemused" Personaliuuringute pakkujad: Fontes Inscape Balti
testides. Õppimise tulem on ka väärtused. Õppimine kui tõlgendamine- Õppimine on tähenduste moodustumise protsess, horisontide avardumine ning sulandumine Õppimine kui tegevus- Meie toimungud saavad tegelikkusest tagasisidet, sellest lähtuvalt katsetame ja tegutseme edasi. Mõtlemine käivitub probleemidega kohtumisel. Õppimine kui reflektsioon- Tuleb pidevalt küsida teadmiste pädevuse järele, seniseid arusaamu kriitiliselt läbi valgustades. Õppimine on isiksuslikult tähenduslik kui : 1. Tajutakse õpitavad valdkonnas sisalduva teadmiste vajalikkust kui väljakutset 2. Hinnatakase väärtuslikuks kogemuseks õppimine ise 3. Tajutakse, et juhitakse oma õppimist ise- saavutatud on võim oma õppimise üle Bernhard Dieckmann: Õppimine on tähenduslik, kui inimesed tajuvad oma kogemusi kui küsimusi ning mõistmist kui vastuseid neile. Hea õppimine on: 1. Konstruktiivne- otsitakse ja luuakse aktiivselt uusi tähendusi
hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub selles mälus interferentsi tõttu. Interferents on ,,kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. (nt esimene koolipäev ja esimene armumine on tavaliselt pareminei meeles kui hilisemad sarnased sündmused)"18 Pikaajalises mälus ehk ,,püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulise teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. /-/ Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamiseks kõrgtasemelist organisatsiooni."19" Sellist info organiseerimist kirjeldatakse kahe põhikontseptsioonina: 1. info talletumine inimese teadvuses semantiliste hierarhiatena; 2. info talletumine inimese teadvuses skeemidena.20
omandamisele (vajadus omandamiseks) - tahteline omandamine ja tahtmatu, emotsionaalne köitvus , huvi,erutus,virgus, psüühiline aktiivsus 2) kordamiste arv ja omandamise metoodika mnemoonika, ei tohi ületuupida, õige omandamine (plaanipärasus, materjali seostumine varasema teadmisega, süstematiseerimine, võrdlemine , olulise esiletoomine jne) 3) materjali hulk ja iseloom 4) omandamisvõime sõltumine elueast Tahteline kui meeldejätmisvajadus on isiksuslikult oluline Tahtmatu see on parem,kui on seotud aktiivse toimimise ja tegevusega Mnemotehnika/mnemoonika - meeldejätmisoskus, mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust. Mälumaht - muutub ökonoomsemaks, vabanevad nö mälupesad, kui oled õppinud või harjunud teatud koosesinevaid elemente tervikuks koondama
töötlemistulemusi. 61. Lühiajaline mälu. Mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganeist, sensoorsest mälust ja põsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, aajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Ta mehhanismiks on püsimäluühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 62. Pikaajaline mälu. Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, 14 seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused. Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. 63. Materjali kodeerimine leiab aset kus? Sensoorses mälus ???????????? 64
õppevahenditega ning elamusele orienteeritud, draama ja muusika sugemetega täiustunud haridus on viinud selleni, et üha enam inimesi õpib lugema ja kirjutama ning tõstab seeläbi oma kommunikatiivset ja sotsiaalset kompetentsust oluliselt. 8. Tõlgendamine, kommunikatsioon ja õppimine kirjakeele kontekstis Kirjakeelset suhtlemist võib käsitseda suhtlemist vahendava ressursina teatud raamides, milles inimesed arenevad intellektuaalselt, sotsiaalselt, isiksuslikult, professionaalselt ja isegi emotsionaalselt. Erinevalt kõnest, ei sõltu tekst sellest, kas sõnumi kirjutaja ja saaja on samal ajal ühes paigas. Vastupidi, tekst liigub ajas ja ruumis. Indiviid ja kollektiiv saab osaliseks suuremas ja variatsioonirohkemas maailmas, tema intellektuaalne pagas kasvab ning ta saab rohkem ainest reflektsiooniks ja arenguks. Tekstid ja massimeedia loovad uue
poolt vahendatud aktiivne infotöötluse tasand; - skanneerimine ikoonist lühimällu toimub järjestikku üks infoühik ühes ajaühikus, kusjuures, järjekord sõltub hoiakust, harjumustest, tähelepanust, vilumustest (nt lugemine vasakult paremale); - mida intensiivsem on ärritus, seda kestvam ikoon. 62. Pikaajaline mälu. Pikaajalises mälus talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused 63. Materjali kodeerimine laiab aset pikaajalises mälus 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga.
maailma. Turundust huvitab, millised on seosed elustiili ja ostude vahel. Isiksus kujuneb inimese kaasasündinud omaduste, keskkonna ja kogemuste koosmõjul. Siin eristatakse selliseid kategooriaid nagu introvert-ekstravert, stabiilne-ebastabiilne, sõltumatu- alistuv, kohanemisvõimeline, võimukas, seltskondlik, tasakaalukas, loominguline jt. Oma isiksuslike joonte tõttu käitub inimene kindlates olukordades ainult temale omasel viisil. Turundajaid huvitab, kas isiksuslikult ühesugused või sarnased tarbijad eelistavad ka ligilähedasi asju. Mõningatel juhtudel on selliseid seoseid märgatud. Näiteks on leitud, et seltskondlikud inimesed armastavad rohkem kohvi juua ning sigarettide suitsetajad käituvad pigem agressiivselt kui järeleandlikult. Üldiselt võib aga isiksuse ja ostude vahelisi korrelatsioone pidada küllalt nõrkadeks ja nende kasutamine turundustegevuses on kaheldav. 37
loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas. Eneseteostuse jõud paneb inimese sihipäraselt isiksusliku autonoomia ja loova eneseväljenduse suunas tegutsema. Inimest iseloomustab soov elada mitmekülgset ja rahuldust pakkuvat elu. Elukogemuste väärtustamine Rogersi optimistliku arusaama järgi on inimestele loomuomane kalduvus hinnata positiivselt end isiksuslikult arendavat ja negatiivselt neid läbielamisi ja kogemusi, mis kahjustavad arengut. Eluketsev õping, oma füüsise eest hoolitsemine, dieedipidamine, järeltulijaile korraliku hariduse andmine, religioossete elamuste otsing, esteetiliste väärtuste loomine ja inimkonna kui terviku ülikiire edasiminek näiteks hariduse, teaduse ja tehnika vallas näivad kõik kaudselt kinnitavat Rogersi seisukohta.
Me tahame, et meile selgitatkse ja põhjendatakse otsuseid ning protseduure. Kui neid ootusi rikutakse, tekib haavumine, mis saab konflikti põhiküsimuseks. Inimesed käituvad konfliktis äärmiselt isikupäraselt. Mõni on suur meister kompromisside tegemisel, teine ei anna oma seisukohtades sammugi järele. Üks läheb endast välja vähimagi eriarvamuse korral, teine valitseb oma tundeid ka isiklike rünnakute puhul. Inimeste panus konfliktidesse on erinev, sest inimesed on isiksuslikult erinevad. Psühholoogid on mitmekümneid aastaid uurinud, mis inimesi isiksuste tasemel eristab ja jõudnud küllalt sarnaste jaotusteni. Selleks, et suhtlemine ja järelikult ka nõustamine oleks tulemuslikum, oleks tarvis tunda erinevate isiksusetüüpide teooriat. 32 KASUTATUD KIRJANDUS Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu, 2008 Maslow, A.H. Motivatsioon ja isiksus. Tallinn, 2007 Saar, T. Karjääri keerdtrepp
Lühimälu funktsioone saab katkestada ilma, et püsimälu häiruks. Info skaneerimise kiirus lühimälus on keskmiselt 30-7ms ühiku kohta. Info esineb lühimälus verbaalselt, semantiliselt, sümbolitena, koodidena. Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonilisest mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam. - pikaajaline ehk püsimälu – talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks
eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; · Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. · Püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Üheks teadmiste organisatsioonivormiks on materjalikorrastus semantilise hierarhia põhimõttel, kus mõisted on seatud eri tasemete vahelistesse suhetesse (liik, sugu). Teiseks org. Vormiks on üksikute mõistete ja kategooriate liitmine ühe, põhilise ümber Püsimälu struktuur: - mõistega seostub rida omadusi ja eeldusi
tegevuses ja/või (taas)suunata püsimällu. Nö taktikaline mälu: tajutud materjal püsib lühikest aega (kuni 30 sek); lühimälu maht on piiratud (kuni 10 meeldejäetavat ühikut). Kui kaua ja kui palju sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Salvestamine: läbi sõnastamise, kodeerimise. Kättesaadavus: väga kiire Unustamine: Uus info asendab vana Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu strateegilise tähendusega materjali talletamiseks (isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused). Iseloomustab pikk ajaline kestus ja väga suur maht (väidetavalt piiramatu). Info viimiseks lühimäälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis väemalt tugevad elamused. Mälumahu kohta on tehtud katseid, kuid ei õnnestu tõestada (ega ümber lükata) hüpoteesi, et kõik millega elus kokku puututakse, talletub püsivalt mingil kujul mällu. Salvestamine: kordamine Kättesaadavus: Aeglane
Mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. (telefoni number meeles peale vahelesegamist aga mitte kauaks). Info esineb lühimälus verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete sekkidena, sümbolitena, tinglike koodidena. Mälujälje loomine 4-12 sek, kestus seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde. Püsimälu talletatakse materjal millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Kestus on mõõdetav inimese elueaga. Semantilise mälustruktuuri mudel - LIND suudab lennata on suled, kanaarilind laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus)
tunnetusühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 19 (telefoni number meeles peale vahelesegamist aga mitte kauaks). Info esineb lühimälus verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete sekkidena, sümbolitena, tinglike koodidena. Mälujälje loomine 4-12 sek, kestus seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde. Püsimälu talletatakse materjal millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Kestus on mõõdetav inimese elueaga. Semantilise mälustruktuuri mudel - LIND suudab lennata on suled, kanaarilind laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On
4). Isiksus Isiksus kujuneb inimese kaasasündinud omaduste, keskkonna ja kogemuste koosmõjul. Siin eristatakse selliseid kategooriaid nagu introvert-ekstravert, stabiilne-ebastabiilne, sõltumatu-alistuv, kohanemisvõimeline, võimukas, seltskondlik, tasakaalukas, loominguline jt. (Kotler, 1997: 181). Oma isiksuslike joonte tõttu käitub inimene kindlates olukordades ainult temale omasel viisil. Turundajaid huvitab, kas isiksuslikult ühesugused või sarnased tarbijad eelistavad ka ligilähedasi asju. Mõningatel juhtudel on selliseid seoseid märgatud. Näiteks on leitud, et seltskondlikud inimesed armastavad rohkem kohvi juua ning sigarettide suitsetajad käituvad pigem agressiivselt kui järeleandlikult. (Berkowitz et al, 1989: 97). Üldiselt võib aga isiksuse ja ostude vahelisi korrelatsioone pidada küllalt nõrkadeks ja nende kasutamine turundustegevuses on kaheldav.
kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; 32 · Lühimälu ; on mälu alasüsteem , mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. · Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. · Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe
stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; Lühimälu ; on mälu alasüsteem , mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu –aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe
Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Lühimälu kestus – mälujälje kestus 4-12 sek. Jälje kestus seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde - Püsimäluks. Seal talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Materjal salvestatakse mittekonkreetselt ja üldistatult. Üheks teadmiste organisatsioonivormiks on materjali korrastatus semantilise hierarhia põhimõttel, kus mõisted on seatud eri tasemete vahelistesse suhetesse. Teiseks organisatsioonivormiks on isikute mõistete ja kategooriate liitmine ühe, põhilise ümber.
rühmitamist ja sagedamini esinevate tunnuste üldistamist. Isiksus Isiksus kujuneb inimese kaasasündinud omaduste, keskkonna ja kogemuste koosmõjul. Siin eristatakse selliseid kategooriaid nagu introvert-ekstravert, stabiilne-ebastabiilne, sõltumatu-alistuv, kohanemisvõimeline, võimukas, seltskondlik, tasakaalukas, loominguline jt. Oma isiksuslike joonte tõttu käitub inimene kindlates olukordades ainult temale omasel viisil. Turundajaid huvitab, kas isiksuslikult ühesugused või sarnased tarbijad eelistavad ka ligilähedasi asju. Mõningatel juhtudel on selliseid seoseid märgatud. Näiteks on leitud, et seltskondlikud inimesed armastavad rohkem kohvi juua ning sigarettide suitsetajad käituvad pigem agressiivselt kui järeleandlikult. Üldiselt võib aga isiksuse ja ostude vahelisi korrelatsioone pidada küllalt nõrkadeks ja nende kasutamine turundustegevuses on kaheldav. 25. Tarbijate ostuprotsessi etapid
annaabi.ee 
