Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iseloomustavad sõnad - vene keel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahke, heatahtlik, siiras, võluv, seltsiv, teravmeelne, vastutustundlik, ahne, töökas, egoistlik, sõnaaher, pahatahtlik, kade, kinnine, hajameelne, vastutustundetu, kangekaelne, uudishimulik, tagasihoidlik, auahne, närviline, laisk, hilineCharacter 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22
Kuri 51 Omakasu- 25 Kena 19 püüdlik Edasipüüdlik 47 Tasakaalukas 25 Paks 19 Tagasihoidlik 47 Ülbe 25 Tige 19 Rahulik 46 Avatud 23 Aeglane 18 Hea 45 Heatahtlik 23 Intelligentne 18 Õel 35 Enesekindel 22 Närviline 18 Rumal 34 Kohusetundlik 22 Siiras 18 Ahne 33 Otsekohene 22 Ükskõikne 18 Rõõmsameelne 33 Pikk 22 2.3. Eestlaste prototüüpsemad iseloomuomadused Tabel 2. Eestlaste prototüüpsed iseloomujooned
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadne - , alati - ammu - arg - arma
Temaga on kerge suhelda. · SLE Sensoorseltloogiline ekstravert Sensoorseltloogiline ekstravert on sõbralik, kohanemisvõimeline, realistlik teoinimene. Ei kaota pead järsku tekkivate praktiliste probleemide lahendamisel, suudab rakendada oma loovust ja taiplikkust, 5 leida uusi võtteid millegi tegemiseks ja kasutamiseks. On aktiivselt uudishimulik paljude uute asjade vastu. Tugevaim külg on meeleline taju näeb hästi momendi vajadusi, suudab meelde jätta hulgaliselt üksikasju. On eelarvamusteta ja väga salliv, võttes asju nii nagu nad on. Seepärast suudab hästi teha koostööd, tegutseda meeskonna liikmena. Tunneb elust mõnu, mistõttu on hea seltskonnakaaslane. Meeldib kehaline tegevus ja sport. Konfliktsituatsioonides on võimeline pingeid maandama ja osapooli lepitama
Stimuleerib aeglustunud vereringet. (Verner- Bonds. L . 2003) Punase vastandid · Häving (Verner- Bonds. L . 2003) 13 Punase positiivsed võtmesõnad · Ülemus · Resoluutne · Võitlev · Jõuline · Töökas · Lugupidav (Verner- Bonds. L . 2003) Negatiivsed võtmesõnad · Brutaalne · Ihar · Eelarvamuslik · Karm · Kangekaelne · Ebaaus · Türanniseeriv (Verner- Bonds. L . 2003) 3.3 Valge Valge on universumi mõistlikuse vaimu hiilgus . Valge on ülim puhtus. Tema põhiolemuse moodustab tõik, et valges on kõik värvused võrdsed. Valgele on omane ülim usk, mida ta ammutab mõistuslikkusest. Ta võib esile tuua lootust, kuid negatiivsena on valge iseenda suurim vaenlane. Valge on reibas ja vilka liikuvusega sestap tõmbab teda ratsionaalsete ja täpsete ametite poole
sobivuse kohapealt, ma väga kindel ei oleks. Seda sellepärast, et kardan, et võin uppuda liialt tegemata jäetud töödesse, kuid kogemused mida olen aastatega saanud, võivad teisiti rääkida. Kui mul on suur surve, siis teen ma kõik tööd kiiresti ja üllatavalt professionaalselt ära. Seega olen isiksus, kes töötab perfektselt suure surve all. Kui iseennast analüüsida, siis mul on tüüpilised isiksusejooned, nagu sõbralik, kannatlik, püsiv, taktitundeline, salliv, mõistev, lahke, toetav , abi- ja koostöövalmis. Sooviksin töötada inimestega, kellega peab suhtlema. Tavaliselt toetun ma igapäevastes tegemistes pigem loogilisele mõtlemisele, kui tunnetele. Arvan, et mulle NELLI MAHMUTOV 2 sobivateks tegevusteks on abistamine, rääkimine, õpetamine, ravimine, nõustamine. Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste alla kuuluvad lugemine, käsitöö, vabatahtlik tegevus, sport ja tantsimine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ENESEANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud:Triin Vahula Mõdriku 2013 VÄÄRTUSED MIS ON MULLE TÄHTSAD? Väärtused on minu sisemised tõekspidamised, mis näitavad mida ma hindan ja tähtsaks pean.Väärtused kujunevad pika aja vältel, kogemuste mõjul ja muutuvad aeglaselt. Väärtused juhivad käitumist ja motiveerivad eesmärkide püstitamist. Väärtusi mõjutavad vajadused. Millised on siis minu väärtused? Esmalt pean ma väga tähtsaks oma peret ja kodu. Minu jaoks saab siit kõik alguse. Mulle on tähtis mu mehe ja laste toetus ja koht kus on hea olla. Õnnelikkus nautida elu, olla õnnelik, teha olemine endale mõnusaks. Pühendumine millegile ja kohusetundlikkus. Turvalisus saavutada kindel ja püsiv seisund ametialaselt ja majanduslikult, omada
Ilusa välimusega, hea kehaehitus, ärakasutaja, endast heal arvamusel, pikka kasvu, meeldib norida. Robert Ackley - Isemoodi, väga pikk, längus õlad, viletsad hambad, jubedalt vistrikuline, tagasihoidlik, tüütu, häiriv. Sally Hayes Intelligentne, väga ilus, eputis, endast heal arvamusel, ei julge võtta riske. Phoebe Josephine Caufield Korralik, enesekindel, viisakas, julge, lühikesed blondid juuksed, meeldib kirjutada, meeldib näidelda, südamlik, siiras. 5. Pigem muutus peategelane paremaks, kui halvemaks, tänu oma õele. 6. Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige "neetud" täiskasvanute ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast , aust ja võimust. 7. Minu arust oli see väga hea raamat. Mulle meedis selle raamatu juures see, kuidas ta suhtus
Vaatamata mõnele seigale, on Puskini-aegseid olustikuprobleeme käsitletud põgusalt. Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv, siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale. Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka
suhtes olid suured eelarvamused. Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke imelikult vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse tähtsust, nende jaoks oli esmane siiski talutöö, seda nad oskasid ja see andis nende lauale leiba. Juulius Kilimit aga vastupidiselt talurahvale hindas väga haridust, tema jaoks olid talutöö võõras, ja ka alkohol oli talle vastumeelt, just alkoholi mittetarbimise tõttu suurenes ka maainimeste umbusaldus tema vastu
Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke imelikult vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse tähtsust, nende jaoks oli esmane siiski talutöö, seda nad oskasid ja see andis nende lauale leiba. Juulius Kilimit aga vastupidiselt talurahvale hindas väga haridust, tema jaoks olid talutöö võõras, ja ka alkohol oli talle
Suhtus teistesse alandlikult ja lipitsevalt, näiteks täitis oma naise igat käsku, kui too midagi tahtis, siis ta ka tegi. Teised suhtusid temasse üldiselt ükskõikselt ning tema arvamusega eriti ei arvestatud. Ta üritas kavaluse teel hästi elada ja raha kokku ajada. Piibeleht- rahulik ja tasakaalukas kirjanik. Väga nutikas ning sõnaosav. Oma salapärasusega ning öökulli silmadega võlus Laura, ühe Vestmanni tütardest ära. Iseloomu poolest oli ta sõbralik ja heatahtlik, üritas alati aidata kui sai, näiteks juba kooliajal oli olnud Sandrile abiks. Ta oli kaval ning oskas enda eest seista. isegi kui olud ei olnud tema kasuks, oskas ta need enda kasuks pöörata, näiteks nõudis Sanderilt, et ta aitaks Vestmannile muljet avaldada, et Laurat endale saada, muidu räägib tõe välja, et tema on õige raamatu autor. Vestmann poleks kunagi endale väimeheks sellist tühjade taskutega meest tahtnud, aga Piibelehe kavalus avaldas ka Vestmannile muljet
tükk aega, samas kui teised kogu aeg tõstsid oma hindu. Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri. Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada. Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi edasi elada.
tunnistada, et oleks aeg lahkuda väärikalt oma ametilt ja näiteks loomisega tegelda. Ta tundis ennast koolis hästi ja ei soovinud oma tööd pooleli jätta. 3. Iseloomustage Juulius Kilimiti suhteid naistega (Emmi, Anna). Põhjendage, miks Kilimit ei valinud Annat. ,,Mis oli ta ometi mõelnud, kui oli Emmit rumalaks pidanud ainult sellepärast, et ta ei teadnud, õigemini, oli unustanud, mis on filosoof! Emmi oli ometi väga tark ja isegi teravmeelne neiu." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 93 ). ,,Ma ei ole lihtsalt kohane inimene kooliõpetajaks. Olen seda ametit seni pidanud ja arvanud, et see on mulle kohane. Aga see on mulle kohane olnud ainult sellepärast, et ma millekski muuks veel vähem kõlban. Oleks hea, kui minust oleks saanud vähemalt korralik koolmeister, kes suudab lapsi seda armastama panna, mida ta ise noores põlves on armastanud ja milles oli siiski palju ilusat." (K. Ristikivi
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsem
Pearu, Oru peremees sihikindel ennasttäis ja kiuslik mees. Ta kasvõi lõhkus iseenda vara, et selles naabrimeest süüdistada. Tegi kõik mis võimalik, et Andrest kiusata ja tema elu raskemaks teha. Nautis teiste kannatusi. Krõõt , Andrese esimene naine oli heasüdamlik ja tore naine, kellel ei meeldinud Mäel kuna tema enda isakodu oli hoopis uhkem, aga elas mõttega, et mehele tuleb kõikjale järgneda. Seega leppis ta eluga Vargamäel. Ta on väga siiras inimene, isegi Pearut lummab see. Mari, Sauna-Jussi abikaasa ja uus Perenaine Heatahtlik, sest Krõõt palus tal pere ja kodu eest hoolitseda ja seda ta ka teeb. Ta on kohusetundlik ja töökas naine. AUTORI SÕNUM Mina arvan, et A.H. Tammsaare üritab öelda, et tõe ja õiguse taganõudmine jääbki kestma, kui teiseks osapooleks on nii kiuslik ja ennast paremaks pidav inimene. Andres on alguses
huviga.". Talle meeldis eraldatus, ta mõtles alapidamata et ta tahaks kivimäe ehitada nii, et ta saaks seal üksi olla. Ta on ka kinnine, kuna talle ei meeldi inimesed ,,Kuluta või jalad käimisega, enne kui inimest näed", see oli see, mis talle meeldis. Villu oli õigust täis ja kange, see pärineb ta isalt (Villu isa ei sallinud Kõrboja peremeest, sest too tahtis temalt Katkut ära osta, see näitab, et temalt võis tulla Villu paar iseloomujoont). Villu oli lahke, hooliv, ta läks Eevi pärast vangi, tappes mehe, kes mõnitas Eevit lapse pärast, see näitab, et Villu oli kohusetundlik (arvestades, et tal oli Eeviga laps). Villu ei olnud osav tunnete avaldamises, ta lubas Eeviga elama hakata, kuid ta kunagi ei öelnud Eevile, mida ta tema vastu tunneb, ta armastas tegelikult Kõrboja perenaist, kuid ta kunagi ei öelnud seda ei Eevile ega Annale. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Kõrboja perenaine Anna
6.) Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne väike tüdruk. Lolita oli mitme näoga. Samas ta pirtsutas nagu väike laps ning samas osaks täiskasvanud mehe enda sõrme ümber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli väike tüdruk kes jäi varakult oma emast ilma ja jäi oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Nagu ütles tema kohta Humbert Humbert:"Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks." Humbert Humbert. Humbert oli kena, meeldejääv, hurmav, natuke imelik, armikas, kindlasti kaval ja tark. Talle meeldis väikesed tüdrukud, neid ta kustsus nümfettideks. Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega,
uuesti tamme, aga puu oli ellu ärganud talle olid kasvanud uued võrsed. Andrei tunneb, et ta on ise ka ellu ärganud. Andrei Bolkonski kibestunud, elus pettunud, tööle pühendunud, tõsine inimene. Ta tunneb lootusetust ja õnnetust, on kaotanud usu armastusse. Natasa Rostov tegutses emotsioonide ajel, energiline, edev, talle meeldis tähelepanu, oli impulsiivne. Ta oli kogu aeg armunud, vajas palju armastust, talle olid olulised ligimesed. Natasa oli väga siiras, aus ja avameelne. Natasa vajas Andrei poolt armastust ja kannatust, Andrei Nataza poolt mõistmist. Mehe isa oli nende abielu vastu ning tema nõudmisel lükatakse pulmad aastaks edasi. Natasa jääb aastaks üksi, sest Andrei läheb tervisereisili. Andrei käitub ükskõikselt, tema kirjad on harvad ja pealiskaudsed. Ühel ballil kohtub Natasa Peterburi aadli poja Anatol Kuraginiga. Natasa armub, kuid ta on sellest väga segaduses. Anatol võrgutab neiu, kes on temaga valmis isegi põgenema
Vargamäe naised tegid rasket tööd ja kasvatasid 7-8 last, nad olid mehe tallaalused, kurb meeleolu. Tänapäeval 1-3 last, kergem töö ja võrdõiguslikkus, parem meeleolu. Andrese moto: kõik tuleb saavutada ausal teel tõe ja õigusega ning raske tööga. Tema unistus oli üles ehitada suur ja võimas talupidamine, mida hakkavad tema järgmised põlved edasi viima. 6) Anton Hansen Tammsaare ,,Juudit'' Tammsaare Juudit on egoistlik, auahne, julge, tark ja võluv naine, kes ei taha surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma
iseloomuomaduste ja käitumisega, on igal kliendil ka erinevad tahtmised, soovid ja ootused. Et saavutada head teenindust peaks klientide ootused olema ületatud, kuid ootusi on raske ületada kui teenindajal pole õiget hoiakut. Tähtis on lugu pidada oma tööst, valmidus teenindusest, suhtlemishuvi ja inimsuhete hindamine. Teenindaja peaks oskama kõiki kliente endale heade ja sümpaatsetena ette kujutada. Ta peaks olema motiveerivate eesmärkidega, positiivne, siiras, avatud, suhtuma kriitikasse tänulikult, naeratama ja näitama kliendile, et tunneb nende vastu huvi kuulates, mõistes tema soove ning andes selgitusi, kuid samas peab ka meeles pidama, et enesevastu austust ei tohi kaotada. Sellise hoiakuga on klient veendunud, et teenindaja mõistab tema olukorda ja vajadusi ning siis mõjuvad soovitused tõsiseltvõetavatena. Järelikult saab teenuse headust hinnat ainult üks kohtunik ja selleks on klient.
Tema suhtes olid suured eelarvamused. ,, Linnahais juures, mis muud! Linnariided ja- puha.. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 41 ). Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat." ( IV peatükk lk 42 ). Tollel ajal haridus eestis alles hakkas kujunema, üldine kirjaoskus suurenes, revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja ka kõrgharidust sai hakata eestis omandama. Uuendused nõuavad aga natuke aega kõikide inimesteni jõudmisel. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse
pärast surma on ta väga närviline ja haiglane. Ta emal olid väga head kõrvad nagu neetud verekoeral. Isa-üsna rikas, kes on aktsiaseltsi advokaat. Ta investeeris alati raha Broadway etendustesse, mis kukkusid läbi. Hotell-ajud lüüakse sodiks. Õde- suhtus Holdenisse hästi, hoidis teda väga. Ta oli ainus, kes oli Holdenil olemas ja mõistis teda. Direktor Haas- kõige variserlikum värdjas. Puges iga põhapäev lastevanematele. Võis olla lahke ja armas. Välja arvatud, kui kellegi vanemad olid kehvemad või natuke veidrama välimusega. Ossenburger-ajab laibad lihtsalt kotti ja viskab jõkke.Oli väga rikas. Vend Allie- haigestus 18. Juunil 1946 valgeveresusse. Oli Holdenist 2 aasta noorem aga umbes 50 korda intelligentsem. Ta oli ka nende perekonna kõige kenam. Ta ei saanud kunagi kellegi peale vihaseks, kuigi tal olid punased juuksed.
J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Lühikokkuvõte Raamatu alguses rääkis Holden Caulfield asjadest, mis talle Pencey koolis käies ei meeldinud. Talle ei meeldinud, et kõik seal koolis nii võlts oli. Holden visati koolist halva õppeedukuse tõttu välja. Ta kukkus viiest ainest neljas läbi. Holden läks oma toakaaslasega tülli ning ta otsustas samal öösel juba koolist ära minna. Ta ei tahtnud veel koju minna, sest ta tahtis, et vanemad saaksid tema väljakukkumisest kuulda direktori saadetud kirjast, sest siis jõuavad nad pisut järgi mõelda ja maha rahuneda. Ta sõitis rongiga New Yorki ja läks ühte lagunenud hotelli. Õhtu veetis ta tantsides kolme tüdrukuga ning hiljem tuli tal läbi elada vahejuhtum ühe väljapressijast prostituudiga. Alguses pidas ta prostituudile maksma 5 dollarit, kui hiljem hakkas tüdruk nõudma kümmet dollarit. Holden ei kavatsenudki maksta. Siis kutsus pros
Kinnisvarade spekulatsioon: käis peterburis kinnivara ostmas võileiva hinnaga). Kirjanduskriitika äraostetavus. Matilde:auahne väiklane ja õel. Täiesti moraalira mitte midagi pole püha. Sander:eetikalage. Maksku mis maksab moraal. Piibeleht:täiuslikkus ja rahaahnus ei huvita Laura: vaimsel peajagu teistest üle KÜLMALE MAALE: Keksne mõte: sellistesse oludesse ei tohi inimest panna see on kuritegevus. Mädasoo mihkel: kaotas raha ära raha varastati kirikus ära. Jaan vapper: vene töökas aus häbenes oma vaesust. Kaarel lind-vaene Juhan melberg vaene Ühiskonna kõrgemad klassid ei mõista vaesuse viletsust ja häda Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde: Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard
Lapse tasand- spontaanne käitumine rõõmus,loominguline laps/viril,hädaldav laps. Täiskasvanu- asjalik, ratsionaalne käitumine. Vanem- kujuneb peamiselt oma vanemate käitumise põhjal heasoovlik, nõuandev, kiitev / kritiseeriv, käskiv, keelav. 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) 1. Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine. 2. Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine. 3. Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon. 4. Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus. 5. Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak. 6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil.
vistrikuline, tagasihoidlik , tüütu, häiriv. Sally Hayes Intelligentne, väga ilus, eputis, endast heal arvamusel, ei julge võtta riske. Phoebe Josephine Caufield Korralik , enesekindel, viisakas, julge, l ühikesed blondid juuksed, m e eldib kirjutada, m e eldib näidelda, südamlik , siiras. 5) Pige m muutus peategelane pare maks, kui halve maks, tänu o ma õele. 6) Alati on või malik o ma problee midest jagu saada. Inimesed, kellega läbi saad o ma elus jäävad sulle alati m e elde ja mingi ajapärast sa igatsed neid ini mesi. 7) Minu arust oli see väga hea raamat, nii kui luge ma hakkasin, ei suutnud seda käest panna. Se e oli üli malt põnev. Kindlasti soovitaksin teistele
Maalil ei olnud piisavalt julgust ja enesekindlust, et Kustale rääkida, kuidas poiss talle meeldib. Ta arvas hoopis, et ei ole poisile vääriline, kuna on temast vanem ja vaesem. Veski juures, kui pinged ja tülid olid jub liialt suureks muutunud, ei jäänud mõlemal muud üle, kui rääkida kõik selgeks. See tuli ainult kasuks, kuna tüdruk veendus selles, et ta Kustale tagamõtteta meeldib ja poiss ei taha kedagi muud. Nende probleem sai rääkimisega lahendatud. 4. Maali on noor, töökas ja iseseisev neiu. Ta on küll talutüdruk, kui see eest väga tark, arukas ja korralik. Ta mõtleb alati enne pikalt järele ning teeb siis oma otsuse. Ainult enesekindlusest jääb tal puudu. Samas on ka temal omad arvamused ja tahtmised, kuid ta ei panusta küllalt sellesse, et saavutada oma tahtmisi ja eesmärke. Maali kartis, et ta on liiga vana ja vaene astumaks suhtesse Kustaga, mis viitab selle, et tal on puudu ka eneseväärikusest ja uhkusest.
Krõõta. Ta hoolis Krõõta tervisest nii palju et palus lausa jumalat. Oli isegi valmis loobuma oma kaua oodatd pojast, Peaasi et Krõõt ellu jäääb. Kuid nii see ei läinud. b) Krõõt ei olnud väga iseloomutu inimene,kuna ta armastas ja hoolitses laste kui ka Andrese eest väga. Talle ei meeldinud inimesed kes ei saa lastega läbi. Ta ei lastnud ennast teistel mõjutada. Alati kui tal oli mingi arvamus siis ta ütles selle väljajaseisis selle eest. Ning oli tema ka väga hoolikas, töökas ja tubli naine Andresele. c)Mari oli Andresele õige naine. Mari hoolitses andese laste eest peale Krõõda surma väga hästi. Raske oleks olnud leida paremat perenaist nii väikses külas. Mari hoolitses ka Andrese eest väga hästi, näiteks siis kui ta Andrese jalga kinni sidus kui too kukkus. Mari oli nii ametis Andrese talus perenaiseks olemisest et ei olnud enam aega oma mehega olemiseks. Lõpuks tegi Mari mees Juss enesetapu kuna mari oli Andrese juures koguaeg.
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel Jaagu ema, Sirkel S
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve teisenenud käsitluse. Lapsepõlv on keskne te
Perekonna iludus, vaikne ja arglik, kuid mõtlik ja ennastohverdav printsess Alice (1843- 1878). Tagasihoidlik, meeldiv ja rõõmus prints Alfred (1844-1900). Ilutu, poisilik, flegmaatiline ja tahumatu printsess Helena (1846-1923). Tujukas ja artistlik ning väga ilus printsess Louise (1848-1939). Sõnakuulelik ning tasakaalukas prints Arthur (1850-1942). Inetu kui ahv ja suur laps, tark ja hea iseloomuga (1853-1884). Andekas, hell, võluv ja armastusväärne printsess Beatrice (1857-1944). Victoria armastas enda lapsi väga palju. Sünnitamise traditsiooniks sai iga kord sama särgi kandmine, mis pärandati esimesele tütrele. Victoria polnud alati nõus Alberti ideede ja ütlustega, seepärast andis naine ka kohe teada kui talle miski ei meeldinud, sealt tõusid tülid. Kuid see on normaalne igas abielus. Sellest vaatamata mõlemad abielu osapooled tundsid üksteist ning ei lasknud end neist tülidest häirida. 14
nad kõik korraga kaela tulevad. Süda on neil inimestel kaunikesti puhas, tapnud ja varastanud nad mõistagi pole; kõiki teisi käske on nad küll rikkunud. Vaikselt ja rahulikult elavad nad oma elu, paljudest maailma asjadest pole neil selget ettekujutust. Ainult unistus paremast elust ja kõige täiustumisest särab kuldse viierublalisena läbi argielu aastakümnete. Vanim poeg Karl ilmub maale südasuvel kaheks nädalaks patseerima, valge krae kaelas, jalutuskepp käevangus; lahke ja sõbralik, ei tee kellegi vahel vahet; ei põlga tööd, kuigi isa kardab, et ta vanimal pojal on tervis selleks liiga nõrk (lugupidamine); Jüri peab vurlelikuks, kummaliseks; on üks neist Aiaste perepoegadest, kellele isa otsustas hariduse anda vaid sellepärast, et üks poegadest peab talule au ja kuulsust tooma, mida suudab aga vaid koolitatud mees; piklik nägu; leeritunnistus; saadab
annaabi.ee 
