Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks
tunnistama, et mõni teine inimene on tähtsam Eetiline egoism on see kuidas inimesed kui mõni teine indiviid. tegelikult peavad käituma. psühholoogiline eetiline teooria, mis .. põhjendab, et põhjendab teatud omahuvist käiumine arusaamal võin olla moraalne. inimloomust. tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil. taunime isekust. väidab, et altruitism Ma käitun ainult ise on inimloomusele enda huvides ja vastane teised võivad teha seda mida nad tahavad. (individuaalne eetiline egoism) igaüks soovib alati alturism on seda millest ta kõige alaväärtustav rohkem on huvitatud. ... väidab, et kõik käitumie lähtuvalt teod on tingitud oma omahuvist teeb huvist
hukka mõistetud ning taga kiusatud. Tihti on selle põhjuseks lihtlabane kadedus, sest ise teistmoodi olla ei juleta või siis on selline käitumine tingitud hirmust tundmatuse ees. Inimene, kes tahab olla vaba, ei tohi lasta end kellelgi kinni hoida ning seetõttu peab ta ka lõhkuma end kinni hoidvad sidemed. See põhjustab aga valu mõlemale poolele. Olla seotud kuid sisse sulandunud nõuab jällegi vahel enda soovide mahasurumist ning teiste peale mõtlemist, mis inimese isekust arvestades võib osutuda raskemaks, kui oodata osati. Nii kaotatakse osa enda omapärast ja identiteedist. Eks nii sõltumatuse kui seotuse jaoks tuleb midagi selja taha jätta. Kindlat kuldset keskteed sellele ei leidu ning tihti ei olegi inimestel võimalust otsustada, millist elu endale soovitakse. Vabadus toob endaga kaasa üksilduse, kuid sellega vallandub täielikult enda isiksus, mis ei pruugigi seltsi vajada. Seotus on lihtsam ja mugavam,
Inimesi ei krooni nende näiline süütus, vaid tegude ja käitumisega tõestatud suhtumine. Tarkus, andekus ja sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega. Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule
Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus hakkama saada. Just kodu koos lasteaia ja kooliga kujundavad last, panevad aluse tema vaimsetele väärtustele ning valmistavad teda ette viljakaks ning mõtestatud eluks ühiskonnas. Tarbimisühiskond soodustab aga isekust ja konkurentsi, vaimsetele väärtustele eelistatakse materiaalseid. Nii pidurdubki inimese areng ning elu pidepunktid pole pärit mitte tarkadest raamatutest, vaid reklaamajakirjadest ning ajalehtedest. Inimese vaimse mõttemaailma kujundajaks tänapäeval on ka Internet, mis on pigem negatiivne mõjutaja, sest inimene muutub arvutit kasutades laisaks ning sellest sõltuvaks. See kõik on põhjuseks, miks paljud tänapäeva teismelised jäävad lapsemeelseks ega suuda elus toime tulla
Kaasa mängides säilitatakse oma tõeline iseloom vaatamata ühiskonna suunitlusele. See on juhus, kus pealtnäha elatakse igati normidesse sobivat elu, kuid hing ja mõistus üheskoos keelduvad omaks võtmast mugavaks äraelamiseks sobivaid malle. Dirk Stroeve oli mees, kes elas igati sobilikku elu. Tal oli armas naine, meeldiv töö ning korralik elukoht. Täpselt sobiv kirjeldus ühiskonna mallidega. Südames ei suutnud ta aga omaks võtta ellujäämiseks vajalikke norme: parajal määral isekust, omakasupüüdlikkust ning mis kõige olulisem, oskust teiste muredele läbi sõrmede vaadata. Ta ei kõhelnud kunagi, kui tuli valida enda heaolu ning võõra või veel enam sõbra, kordaläheku vahel. Alati tuli võitjaks teine. See piinas ta hinge kohutavalt ning karistas teda kogu ta elu. Ta oli ühe jalaga sobivas elus ühiskonnas ellujäämiseks ja teisega talitas nii nagu süda õigeks pidas. Kahevahel olek viib aga hukatusse.
Need võivad osutada õpiraskustele, mis tuleb avastada võimalikult vara. Poisid ja sport 1) Spordit võib olla lapasele tohutult palju kasu. Annab võimaluse kehaliselt liikuda, lõbutseda, end proovile panna ja saavutustega rahul olla. Ühine huvi lähendab poisse isadega 2) See on suurepärane võimalus iseloomu kujundamisele, elukogemuste omandamiseks ning mehekikkuse arendamiseks 3) Samas võib see soodustada ka agressiivsust, isekust, jõhkrust ja alkoholilembust 4) Konkurentsiga kaasaminemine toob sageli kaasa eluaegsed vigastused. 5) Spordis peab põhirõhk olema osalemisel ja ohutusel, see ei tohi olla ainult väljavalitute jaoks ning peab pakkuma lõbu kõigile. See on poistele vajalik.
loovutama ilma igasuguse põhjenduseta. Samas, kui näitlejad tõid välja selged põhjused, miks neil raha on vaja (näiteks "vajan raha helistamiseks" või "mu rahakott varastati ära") olid inimesed abivalmivamad ning raha anti 64%-70% juhtudest, olenevalt põhjuse mõjususest. (Hayes, 2002). Nii selgus Darley ja Lanane eksperimendist, et isetut käitumist eksisteerib, kuid inimesed on suurema tõenäosusega valmis isetult käituma, kui teavad, et nende isekust ei kasutata ära ja see akt aitab päriselt teist inimest. Kuid altruismi saab kirjeldada ka selles tähenduses, kus akt mitte ainult ei anna teisele inimesele midagi juurde, vaid ei võta inimeselt ka midagi ära ehk ei pane teist inimest potentsiaalselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, kus ta oli enne. Näiteks võib inimene nähes teemärki hoiatusega "kool" võtta kiirust madalamaks ja olla tähelepanelikum, mitte
käitus. Koer on samuti kontrolliv, enamus tema ajast kulus maja kontrollimiseks ning ringi nuuskimiseks. Popi sümboliseerib tänavat inimest, tema arvates oli Isand kõige parem maailmas, kuigi Isand tegelikult ei olnud midagi erilist. Üldiselt iseloomustabki Popi käitumine headust, lahkust, kaastundlikkust. Popi muretses isegi Huhuu pärast, kuigi ta oli õel Popi vastu. Sümboliseerib ka kuulekust, hirmunut. Huhuu sümboliseerib eelkõige isekust, jutus tuli see välja väga mitmes kohas. Huhuu arvas, et vaid tema on tähtis, käitus Popiga väga halvasti. Üks inimlik joon on kindlasti vägavallatsemine. Huhuu kiusas Popit tihti, tegi talle nimelt haiget. Huhuu on samuti selline, kes näeb välja habras ja nõrk, isegi, et abitu. Tegelikult on ta õel ja hoolimatu. Novellis avaldub see selgesti selles kui Huhuu puurist välja sai, jalamaid asus ta maja lõhkuma. Oma
Nagu on olemas kristlikud mungad, on olemas ka buda mungad. Nemadki peavad andma tõotusi. Buda mungad pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elavad kerjamisest. Samuti võivad nad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud) kloostris mungaelu elades. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täieliku rahu. Bodh Gaya Indias on see paik, kus Buddha tunnetas tõde. Budism levis teistessegi idapoolsetesse riikidesse ja praegu on seal rohkem budiste kui Indias. Budism on saavutamas populaarsust ja Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas.
Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e. ettekirjutust. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust vältida, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. Konfutsianism On Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid. Konfutsius seadis
Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis. Kuulsaks sai oma kunstmuinasjuttudega, kus kujutab inimeste isekust ja silmakirjalikkust. Kuulsaim kunstmuinasjutt on ,,Isekas hiiglane"-tal on väga ilus aed, lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt. Ajab lapsed ära ja aeda tuleb igavene talv. Lõpuks ta näeb puu otsa roninud last ning see puu on pungades. Siis ta laseb lapsed enda aeda ja aed hakkab haljendama. Hiiglane lõpuks sureb vanadusest oma õite keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu
keskkonna iseloomust. (Leppik, 2008, 144.) ,,Täiesti normaalsed lapsed võivad olla sageli primitiivsel moel vaenulikud, hävitavad ja isekad, samas jällegi primitiivsel moel lahked, koostööaldid ja isetud. Peamine nende kahte tüüpi käitumise suhtelist segadust määrav põhimõte näib olevat selline, et oma turvalisuse, armastuse, kuuluvuse ja eneseaustuse vajaduses ebakindel, olemuslikult tõkestatud või ähvardatud laps ilmutab rohkem isekust, viha agressiooni ja hävitavust. Vanemate poolt tõeliselt armastatud ja austatud lastel peaks esinema vähem hävitavust." (Maslow, 2007, 183.) Tulles kooli, toob väike laps kaasa sellesse nõudlikku sotsiaalsesse keskkonda kaasa juba hulga kogemusi. Tema perekonnamudel, tunnete maailm, kõiksugu õppimiskogemused ja väärtushinnangud on aidanud tal valikuliselt tõlgendada oma sobivust teiste hulka. Oluliseks tuleb pidada koduseid väärtushinnanguid
puhta valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. · 'Dukha' põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks. *Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida 'dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. · 'Dukha' lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise. · Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee Kes soovib käia kaheksaosalist teed, peab astuma kaheksa sammu. St, et tuleb püüda teha kaheksat asja õigesti ja hästi. Budismi tunnusmärk - kaheksa kodaraga ratas - kujutab seda piltlikult. · Õige vaade
religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili. Usk kuulub inimkonna lapsepõlve juurde, see tuleb asendada teadusega, inimene on universumi kõrgeim olend. Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal. Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi Jumal. Pole midagi head. Religioon ongi inimese algsest olekust võõrandumise ilming. Inimese elamine maailmas, kus teda tabavad õnnetused, sunnibki teda looma unistusi ideaalist. Mida vaesem ühiskond, seda rikkam jumal. Kõik ideed tulenevad inimese peast, enda põhjustatud. Inimese olemus on sama mis inimese keha, mis on minu ainus tõeline olemus. Ka filosoofia saab alguse inimese aistingutest ning kehast
poolele olen ma seotud oma vaenlasega väga lähedalt ja tihedalt. Isegi kui ma seda olla ei taha ja selle tõttu olen ma väsinud ning ei suuda ka armastusele piisavalt tähelepanu pöörata. 2 Milan Kundera mõttetera toetab ka Robert Green Ingersoll (1833-1899) kes oli Ameerika kodusõja veteran, poliitik ja kõnemees. Tema sidus vihkamise ja Põrgu müüdi. Ta väidab, et: ,,Põrgu müüt esindab kogu seda õelust, kättemaksuiha, isekust, julmust, vihkamist ja autust, mis inimese südames võib peituda" (Robert Green Ingersoll s.a). See lause paneb mind mõtlema, et viha tundmine on nagu põrgus põlemine, vaatamata sellele, et ma ei ole usklik ja sellest tulenevalt ka põrgut ja paradiisi ei usu nii nagu kirikus käijad. Omades suhteliselt elavat ettekujutusvõimet võiks olla põrgu midagi sellist nagu vihkamine kui tundmus ja tegevus, mis sarnaneb põrgus olemisele
valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. · 'Dukha' põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks. *Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida 'dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. · 'Dukha' lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise. · Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee Kes soovib käia kaheksaosalist teed, peab astuma kaheksa sammu. St, et tuleb püüda teha kaheksat asja õigesti ja hästi. Budismi tunnusmärk - kaheksa kodaraga ratas - kujutab seda piltlikult. · Õige vaade
Kõige rohkem on koostööst huvitatud need, kes on kunagi varem rühma põlu alla sattunud ning soovivad samasuguse olukorra tekkimist välistada. Willeri sõnul toimuvad samasugused protsessid ka töökohtades ja mujal, kus inimesed koos tegutsevad. Jutt kellegi halvast käitumises levib kiiresti just keelepeksuna. Uurija kinnitusel on tagarääkimine inimesele loomuomane. Osa klatsist on küll pahatahtlik ja kahjulik, kuid tihti tõrjub keelepeks eemale isekust ja säilitab korra ning stabiilsuse. See selgitab, miks on inimesed paljudel juhtudel ootamatult ausad ja suuremeelsed. Seevastu anonüümses internetikeskkonnas, kus pole vaja kellelegi oma tegudest aru anda, lähevad asjad kiiresti käest ära. 2.1 Suhtlemisstiilid Lõik raamatust ,, Naised, töö ja elamise kunst" ,, Mehed ei küsi teejuhiseid, eks ole? See on enamustele ikka teada. Mehed võivad pidada küsimuste esitamist nõrkuse või läbikukkumise märgiks. Küsimusi esitavad naised
Universumi kõrgeimaks olendiks on inimene ise. Ta leiab, et inimene on oma võimekuse ja eriti mõtlemisvõime poolest kõikvõimas. Religioon vastupidi hoiab inimest pimedana, et ta ei näe, religioon hoiab inimest lootusetult rumalana. Religioonil on oma panus moraali religioon andis üksikisiku isekuse asemel taevase iseka olendi, kelle tahte järgi inimene peab tegutsema. Samas kiitis ta ühelt poolt üksikisiku isekust. Individuaalne isekus pole halb, aga inimene võib saavutada kõrgemaid hüvesid ainult ühiskonnas olles. Inimene peab allutama oma isekuse ühiskonnale. Religioon, eelkõige kristlus ei saa olla mõistusepärane. Religioon on üks inimese võõrandumise ilminguid. Eemaldumine algsest puhtusest. Leiab, et õnnetused ja hädad sunnivad inimesi välja mõtlema, et taevas on täiuslik riik. Mida vaesemad inimesed, seda rikkam taevariik ja vastupidi. Kõik mida inimene ideelisel pinnal
nägu. Sellel, 2002. aastal anti see suur au Endel Tulvingule, kes pealkirjastas oma artikli paljuütlevalt: "Episoodiline mälu: teadvuse juurest aju juurde" (Tulving, 2002). Teaduse genoomi moodustavad iga artikli või raamatu taga olevad kirjanduse loetelud. Nende põhjal võib kindlaks määrata, kes on antud töö "vanemad", kellelt on päritud ideid ja mõtteid. Igas teadlases, kes muidugi tahab endale seda rolli võtta, on sama palju isekust kui päris geenis teadlase eesmärgiks on "nakatada" võimalikult palju teisi artikleid ja raamatuid oma "geneetilise materjaliga", ideedega, mille ajalist ja ruumilist levikut on kõige parem jälgida viidete põhjal. Tsiteeritavus on parim näitaja, mis iseloomustab seda, kuidas kellegi ideed on teisi mõjutanud. Teaduse absoluutse eliidi piiriks on 1000 tsitaati. Eestis tegutsevatest teadlastest on selle piirini küündinud vaid natuke üle kümne inimese.
Psühholoogia Sinule ajakiri enesearendajatele. Uut vaimsust levitav ajakiri (mitte küll läbinisti). Uus vaimsus loob uut religioosset mõtestatust (nt haigusest paranemise protsess alternatiivmeditsiinis). Elumuredega toimetulek: ,,otsijate" esmane eesmärk on sageli oma murede lahendamine, nendega toimetulek mitte eneseareng. Murede lahendamine eeldab enesearengu kontseptsiooniga kaasa minemist. Uue vaimsuse järgijatele on ette heidetud isekust (aga nad valutavad muuhulgas südant ka maailma tuleviku jmt pärast). Ühiskonna parendamine algab iseenese paremaks muutmisest. Kedagi teist muuta või vägisi õnnelikuks teha ei saa. Õpetusi/praktikaid pakutakse üksteisest sõltumatutena. 2011 küsitluse tulemused: jooga, meditatsiooni, reiki või vabastava hingamisega oli tegelenud 17% eestlastest. 33% väljendas nende vastu huvi. 2010: 31% eestlastest nõustus uue vaimsuse sisulise õpetusega; neit pooled ei olnud
psühholoogia tänapäevast nägu. Sellel, 2002. aastal anti see suur au Endel Tulvingule, kes pealkirjastas oma artikli paljuütlevalt: "Episoodiline mälu: teadvuse juurest aju juurde" (Tulving, 2002). Teaduse genoomi moodustavad iga artikli või raamatu taga olevad kirjanduse loetelud. Nende põhjal võib kindlaks määrata, kes on antud töö "vanemad", kellelt on päritud ideid ja mõtteid. Igas teadlases, kes muidugi tahab endale seda rolli võtta, on sama palju isekust kui päris geenis teadlase eesmärgiks on "nakatada" võimalikult palju teisi artikleid ja raamatuid oma "geneetilise materjaliga", ideedega, mille ajalist ja ruumilist levikut on kõige parem jälgida viidete põhjal. Tsiteeritavus on parim näitaja, mis iseloomustab seda, kuidas kellegi ideed on teisi mõjutanud. Teaduse absoluutse eliidi piiriks on 1000 tsitaati. 1[5] Eestis tegutsevatest teadlastest on selle piirini küündinud vaid natuke üle kümne inimese. Tulvingul ei kulunud
Kui printsiipe ei esitata üldiste ettekirjutustena, mis on avalikkusele teada, ei saa nad olla tegutsemisjuhised ega abivahendid huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus
- Arhat bodhisattva surnukeha ei hävinud I pühak Eestis · F.V Lustig eestimaa budistlik peapiiskop · 4 budistliku kogudust: - Eesti budistlik vennaskond Ehitasid dumbasid?? · Eesti budistlik liit · FWBO Eesti · Populaarne Eestis samastumine · Dalai laama enim tõlgitud autor DZAINISM: · Rajaja Vardhamana Mahavira - Nimetus rajaja tiitli dzina (võitnu, ületanu) järgi · Kutsub ületama viha, ahnust, isekust, õpetab olema üle oma soovidest · Usuvad, et kõik inimesed on seotud selle maailmaga oma eelmistes eludes tehtud tegude karma kaudu · Tuleb vabaneda materiaalsetest soovidest ning seejärel saab hing saavutada õndsa seisundi moksa · Keskne õpetus on, et maailma on täis kurjust ja kannatusi · Karmast vabanemine keskne teema MAHAVIRA: · Igas ajastus on 24 tirthankarat - Vardhamana Mahavira kõige austatum · Sündis 540. aastat eKr · 30
õpetuse lähtepunkt. Inimest ei loonud jumal enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni ja tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgem olend ongi inimene ise. Inimene on oma võimekuse poolest kõikvõimas ja usk vastupidi hoiab inimest tagasi, usk hoiab inimest pimeduses. Usul oma panus moraali usk andis üksikisiku isekuse asemel taevase iseka olendi (Jumal isekas) ja see on halb. Kiitis indiviidi isekust. Leiab, et see isekus pole halb, inimene võib saavutada kõrgemaid hüvesid ainult ühiskonnas olles peab oma isekuse allutama ühiskonnale. Usk, eriti kristlus, ei saa olla mõistusepärane, leiab, et usk on üks inimese võõrandumise ilminguid. Õnnetused ja hädad sunnivad inimesi välja mõtlema unistusi taevast, kus kõik hästi. Mida vaesemad inimesed, seda rikkam on taevariik ja vastupidi. Usk inimese väljamõeldis, kõik, mida inimene idee pinnal mõtleb, on inimese looming
Liberaalne riik leevendab tööliste hingevaeva sellega, et kõigile antakse võrdsed formaalsed õigused. Demokraatlik riik on loodud kui ideaal, kristlus humanismi vormis, kus tunnustatakse ühist inimeseks olekut ning kus antakse inimestele formaalsed ja poliitilised õigused. Aga see jääb vaid ideaaliks (võrdsus on vaid formaalne). Et ideaali ja reaalsuse vahel on vastuolu (võrdsus ja vendlus vs majanduslik konkurents, ebavõrdsus ja süsteem, mis eeldab inimeste isekust), siis on endiselt vaja religiooni riigi emantsipeerumine religioonist ei ole inimese emantsipeerumine religioonist. ,,Juudi küsimusest": kristlikud ühiskonnad on pühendunud ärilisele kasule, nad on seejuures saanud praktilisteks juutideks oletades, et raha kummardamine on juudiusu reaalsus, pühapäeva kristlus on humanitaarne ideaal ja illusioon, mis teeb selle ebainimliku reaalsuse natuke talutavamaks. Raha analoogia religiooniga.
kõnniteid, väljasõite ja kõrvaltänavaid. 4. Säilitage kahtlev hoiak. Nii nagu arstid arvestavad kõigi võimalustega, olge teiegi valmis teiste liiklejate eksimusteks. 5. Tundke väljasõidu piirkonda. Sel juhul on võimalik väljakutsele sõites käituda hoopis rahulikumalt. 6. Tehke kaks korda aastas läbi proovisõit kiirabiauto raamil. See meenutab uuesti patsiendile ja tema abistajatele mõjuvaid jõudusid. 7. Tagurdamine ja kitsad läbipääsud pole kohad, kus oma isekust näidata. Kui teil pole võimalik näha, mis toimub kiirabiauto taga, või te pole kindel, kas auto mahub kitsaskohast läbi, paluge endale teed näidata. 8. Kõrvaltänavalt välja sõites peatage alati auto. Seeläbi kaotatud aeg on tühine, kuid õnnetuse tekitamise tõenäosus väheneb oluliselt. 9. Proovige saavutada silmside kõigi autojuhtidega, kelle puhul tahate eesõigust kasutada. Kunagi ei või teada, kas saate nende kavatsustest õigesti aru. 10
annaabi.ee 
