Henn Ahas Käsper Tääker Käämer Mugur Henn oli Käsper oli Tääker paistis Käämeril oli Mugur tundus olevat sunnitud tohutult olevat selline seisukoht,et Eestis pinnapealne.Ta nagu ei olema kahe isamaaline.Ted mees,kes on võitlemiseks ei oleks eriti kaalunud vahel.Kuigi a ei suutunud suuteline võidelda mitte enda oma võimalusi.Teda filmis polnud miski ükskõik kui maa eest vaid oldi rohkem nagu nii palju seda kõigutada.Ta kaugele oma rikaste.Ja et kui mõjutatud olema fakti kuidas ta oli kindel rahva eest tulevad isamaaline ja võitlema vanemad olid võitlemises minema.Ta oli punased,annavad valgena.Teda oldi ka punaste kommunismi alati valmis need just ...
Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga täiuslik, sest mõnekümne aastaga vaibus isamaalisuse tunne ning Vene enamlased haarasid võimu enda kätte. Vahepeal olime loomulikult Saksa riigi all, kuigi prooviti abi saada ühelt ja teiselt poolt, okupeeriti meid ikkagi venelaste poolt. Aastal 1944-1986 oli isamaalisus varjatud kujul, ei juletud sellest rääkida ega kirjutada. Ainus viis oli peidetud sõnumite abil luua illusioone taas kord vabast Eestist. Lihtsalt keelati kõik ära, mis seostus isamaalisusega. Siis tekkis järsk pööre.
Kirjameeste Seltsi esimene president. Veel kogus Hurt hoogsalt rahvaluulet. Peamised ideed Jannseni Hurda peamine idee Eestlastes programmiks oli oli eestlaste isamaalisuse eesti rahva eluolu vaimuelu rõhutamine ning rahumeelne õhutamine ning üldiste edendamine ajaloo ja rahvaluule ühiskonnaolude kehtivate tingimuste vastu huvi parandamine(eriti raames. tekitamine kooliolude ühiskonnas. parandamine).
riigi maaalal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See päev aitab ühes Iseseisvuspäeva ja Võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Milline on hea kodanik ? See, kes tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad; aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid;astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu; teeb tööd ja õpib kogu elu; austab oma riiki ja selle tähtpäevi;tunneb huvi oma ühiskonnas toimuva vastu;hoiab
,,Sõdur" Esietendus oli 30. Märtsil 2007 KUMU Auditooriumis Tegelased: · Kindral kujutatakse kui kindral Laidoneri. · Küürakas - inetu nagu Quasimodo, küürakas ja lonkas. (kindrali vastand au, inimlikkuse, mehelikkuse ja isamaalisuse skaalal) Sisu: Kindral astub uksest sisse ning on närviline. Tema maja on ümber piiratud ning ta naine on arreteeritud. Kohtab toas Küürakat, kes on tavaline sõdur. Sõdur on justkui teener Kindralile, kes otsustab magama minna, kuid Küürakas segab teda ning on vihane selle pärast, et Kindral ise istub sõja ajal staabis ning vaatab pealt kuidas mehed surevad lahinguväljal. Küürakas üritab siis endal ordenit lahti rebida, kuid see
sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik teravus ja ,,nurgelisus",rahvuslikult võitlev hoiak.uuem rahvalulu vormi võte, julged metafoorid,filosoofilisus. lmar Laaban- sürrealistliku luule viljeleja,publitsist,tõlkija,kirjanduskriitik
Ärkamisaeg Eestlased on tuntud oma isamaalisuse poolest. Kes meist pole kuulnud kõigi poolt tuntud laulupidudest, kus avaldatakse kiindumust isamaasse laulude abil, või ajalehed, kust me saame kõige värskemaid uudiseid kodumaal toimuvast. Meie kultuur on väga mitmekülgne, ometi tegelikud teadmised meie juurte, ajaloo ja kultuurile vundamendi panijate kohta on vähesed, vaimuvara ärkamisaja kohta on väikene. Ärkamisajal on selline nimi just selletõttu, kuna sel ajal hakati inimesi
“Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline tähendus, mis on varjatud. (Nõukogude Liidu vastane). Kogu selle isamaalisuse ja poliitika kõrval on Runnel andnud välja ka mitmeid luulekogusid lastele. Keele-ja vormikasutus Runneli luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Talle on omane väga lihtne stiil. Runnel ei kasuta palju keerulisi ja võõrkeelseid sõnu, kuigi vahel neid siiski esineb. Luulekogud "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Miks ja miks" (1973) "Õpetussõnad" (2003)
Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seisundiga klasse annab romaan ülevaate kogu tollase Eesti Vabariigi aegsest ühiskonnast. Palju on karakterite vahel arutelusid isamaalisuse teemadel ning vaieldakse Pätsi poolt ja vastu teemal. Igas peatükis on erinev keskne karakter. Veidi rohkem pöörab romaan tähelepanu 80-aastasele praostile August Tammikule ning tema 18-astasele lapselapsele Ingele. Teose alguses jätab vana praost hüvasti oma kodu Palunurme kirikumõisaga ning veedab oma viimsed elukuud jõuka perekonna Sibelrgleichide mereäärsess suvemajas. Enne kirikumõisast
allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, kuid lisaks neile võib riigis asuda ka välismaalasi, kelle riigis viibimise alused reguleeritakse vastavate seadustega. Eesti tähistab iga-aastaselt kodanikupäeva. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Seda päeva tähistatakse 26. novembril. Ka see aasta pole erandiks ning tähtpäevani on jäänud vähe aega. Nagu ka varasematel aastatel, on nüüdki kuultuuriminister Laine Jänes välja kuulutanud konkursi kandidaatide leidmiseks aasta kodaniku aunimetusele. Aasta kodaniku kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 19. november ning võitja kuulutatakse välja ametlikul kodanikupäeval. Selle aasta
aastal välja temanimelise debüüdipreemia, mille nominendiks oma 2009. aastal ilmunud esikkoguga on olnud ka Jüri Kolk. Betti Alveri luuletust ,,Ei vaibu" ning Jüri Kolgi luuletust ,,Veel kord luule" võrreldes tekib vaieldamatult küsimus, kas nad saavad mõlemad samaaegselt olla osa eesti luulekaanonist, võttes arvesse kahe luuletuse erinevusi. Temaatiliselt käsitlevad mõlemad autorid luule tähtsust inimesele ning seda, kuivõrd kestev see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on
rahvust, erakonda, inimest, elustiili või muud sellist. Näiteks paljud noored poisid, kellel on vaja läbida ajateenistus, vihkavad või ei salli sõda ja kõike sellega seonduvat. Tehtakse kõik, et vaid mitte minna kaitseväkke. Kui aga lõpuks sinna pääsetakse, avastab enamus neist poistest, et see ei ole see, mida nad ettekujutasid, kuna arvatakse, et ajateenistus koosneb ainult alandamisest, vägivallast ja isamaalisuse tampimisest. Seal ootab neid aga ees palju kasulikku õpitakse ellujäämist metsas, saab omandada autojuhiload, saab minna õppima edasi sõjakooli, sidudes oma elu kaitseväega, on kindlustatud stabiilne sissetulek ja üleüldse omandavad seal poisid palju elutõdesid ning panevad iseendid proovile. Ajateenistuse läbides on enamus poistest saanud mehed ning ajateenistuse sallimatus on muutunud isegi osadel kiindumuseks. Kindel on see, et need, kes on ajateenistuse läbinud,
Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi esimene president. Veel kogus Hurt hoogsalt rahvaluulet. Peamised ideed Jannseni Hurda peamine idee Eestlastes programmiks oli oli eestlaste isamaalisuse eesti rahva eluolu vaimuelu rõhutamine ning rahumeelne õhutamine ning üldiste edendamine ajaloo ja rahvaluule ühiskonnaolude kehtivate tingimuste vastu huvi parandamine(eriti raames. tekitamine kooliolude ühiskonnas. parandamine).
pruugi otsused olla kas vastavuses ootuste ja loodetavaga. Ühiskondlik sund omab õigustust siis, kui inimene on nõus sunniga, kuid võib kohustuse jätta ikkagi tegemata. Maksude maksmine läheb selle alla, me oleme nõus makse maksma, kuid kui kogemata jääme vahele sellekuiselt kogumiselt, siis me ei lähe seda ise teavitama. Kõige vähem on õigustatud ühiskondlik sund nn isamaaarmastuse levitamisel sõdades osalemine, kus on ohvrid. Sõduritele tehakse ajupesu oma maa kaitsmise, isamaalisuse kohta. Vabaduse erisus hüvede vahel tuleb välja parimalt, kui üks inimene omab midagi kellegi teise arvelt, nt kasvõi toit, mis peaks olema üks miinimumvajadus ning hüve, nt tarkus, mida saab iseseisvalt õppida ning füüsiliselt kelleltki ära võtta. Õiglust tähendab demokraatias võrdsust- asjadeseis, mis tekitab vähim kadedust. Õigluseks ja võrduseks on vaja klassideta ühiskonda. Vaadete vabadus, inimese omadus pole hangitud teist inimest kahjustades. Vaba konkurents
proovis juhtunut alguses kinni mätsida. Olukorda raskendas asjaolu, et eesti mehi hakati sundkorras viima õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele. Üheks esimeseks ja olulisemaks vastupanuliikumiseks Nõukogude võimu vastu oli fosforiidisõda. Kuigi liikumine ise oli rahulik ja möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta, siis rahva võit fosforiidisõjas oli üks iseseisvumise olulisem alguspunkt. Tähtsat kohta inimestes isamaalisuse äratamises mängis ka muusika. Näiteks hakkas levima René Eespere koorilaul ,, Ärkamise aeg" , mis liigutas iga eestlase südant. Toimus mitmeid öiseid laulupidusid, mis tekitasid inimestes ühtsustunnet ja ühtekuuluvust. Korraldati ka traditsiooniks kujunenud laulupidusid, mis olid väliselt NSV Liidu reeglitega kooskõlas, aga sisemuselt tekitas see eestlastes igatsust oma riigi järele ning hoidis meid koos. 2.LAULEV REVOLUTSIOON 1980
1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Sotsialistid kasutasid Herderi mõtteid ära, ehkki Herder oli pigem aateline patrioot kui natsionalist või sotsialist. Enese pühendamine isamaalisele tegevusele oli Herderi jaoks suur inimlik hüve: kaotades oma isamaalisuse inimene kaotab ka iseenese ning koos sellega maailma enese kõrvalt. 8 Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg) Immanuel Kant oli saksa filosoof. mmanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas
edendamine Karl Robert Jakobson (1841-1882) pärit Tartust, ent kasvanud Tormas. Õppinud kihelkonna koolis ja J.Chimze seminaris. Lisaks sai veel palju õpetusi oma isalt. Jakobson on sooritanud ka ülemkooliõpetaja eksami. Ettevõtmised: kirjutas Eesti Postimehes, pidas isamaalisi kõnesid seltsis ,,Vanemuine" ning tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeesteseltside presidendina. 1878 a. asutas oma ajalehe Sakala Tema ideeks oli isamaalisuse rõhutamine eestlastes ning ühiskonnaolu parandamine üldiselt. Jakob Hurt (1839-1907) pärit Põvamaalt Himmastest. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ainelist abi pakkus talle O. Oetell. Hurt lõi kaasa"Vanemuise" seltsi töös, pidas loenguid Eesti ajaloost, rahvaluulest. Ta töötas ka Eesti Postimehe lisalehe toimetajana ning hiljem Otepää kiriku pastorina.
midagi poolikult noorkotkas on julge, rõõmus ja naeratab raskustele noorkotkas on kokkuhoidlik, töökas ja visa noorkotkas on puhas mõttes, sõnas ja teos Noorel kotlastel on ka raudsed seadused noorkotkas on hoolas õppija noorkotkas on karske noorkotkas ei suitseta ega tarbi narkootilisi aineid noorkotkas austab seadusi Kokkuvõtte Kodutütared ja Noorte Kotkad on organisatsioonid mis on loodud noorte isamaalisuse kasvatamiseks. Kodutütarde ja Noorkotkaste kümnes seaduses on kokku võetud kõik aatelised, hingelised ja kõlbelised eluväärtused, mida täita püüdes ja ennast kujundades võib loota, et kodutütardest ja noorkotkastest sirguvad ausad, töökad, sihikindlad ja armastava hingega Eesti kodanikud, kes oskavad rajada, juhtida ja kaitsta oma kodu ja Eesti Vabariiki. Kasutataud kirjandus 1. http://www.hot.ee/tsgkotkad/ajalugu1.htm 2. Kodutütarde põhikiri ja kodukord (2009) 3
10 pruugi meie riiki ega rahvast väärtustada. Mida vähem peetakse kodus oluliseks isamaalisust, seda rohkem peab kool kui riiklik institutsioon sellega tegelema. Meie tänaste kasvatuslike eesmärkide realiseerimisest ja aatelisusest sõltub noore põlvkonna suhtumine eesti kultuuri kas ta väärtustab ja arendab seda või hääbume nagu meie liivlastest sugulasrahvas (Eesti kool isamaalisuse kasvatajana Maie Kitsing). Kasvatusväärtuste ja kasvatustegevuse vastastikuse seose analüüs näitab, et et positiivseid tundeid väljendavad, lapsesõbralikud meetodid on seotud suurema osa kasvatusväärtustega. Huumori kasutamine kasvatuses korreleerub hedonistlike, sotsiaalsete, eetiliste, esteetiliste, vitaalsete, majanduslike ja ühiskondlike kasvatusväärtustega seega kõikide väärtusrühmadega peale intellektuaalsete ja
kogu teatrielule, säilis ka mingil määral oma algupärand. Tihtipeale otsiti võimalusi tsensuurist kõrvale hiilida ning peita ja luua rahvuslikke tähendusi ridade vahele. Tihtipeale tahtis publik lihtsalt ise kõiges seda näha. Oluline on aga see, et kuigi teatriga oli tehtud korralik hävitustöö, kandis ta siiski kunsti ühe tunnusena võimalust ennast väljendada. Olgu see kuivõrd varjatult tahes. See oli vaikne vastupanu, vaikne meelsuse hoidmine ja isamaalisuse kasvatamine, rahvusliku identiteedi kandmine. Kuigi Nõukogude okupatsiooni ajal olevast teatrielust ei saa rääkida kui just väga loomingulisest ning edasi arenevast, saab siiski rääkida teatri olulisusest ühiskonnas ning ühiskonna mõjust omakorda teatrile. Kirjandus Epner, Luule; Läänesaar, Monika; Saro, Anneli. Eesti Teatrilugu. Teatrikunst. Ilo: Tallinn 2006 Rähesoo, Jaak. Eesti teater. I, Üldareng. ,,Vanemuine". ,,Estonia"
Pani alguse Nyyd festivalile koos dirigendi Olari Eltsiga. Teda peetakse muusikaliseks arhitektiks peamised on muusika ülesehitamise printsiibid (vorm). Huvitavad ja erilised tämbrikooslused. Kasutab erilisi ja tavatuid pillikooslusi. Teoseid: · Sümfoonia seitsmele (tema asutatud bänd In Spe) · Arhitektoonika Aleksander Kunileid (1845-1875) Lõpetas 1868 Cimze seminari ja jäi sinna ise õpetajaks. 7 Kunileid on oma isamaalisuse teemat käsitlevate koorilauludega teerajajaks. Paljudele lauludele on teksti kirjutanud Lydia Koidula. Parimad laulud: · Sind surmani · Mu isamaa on minu arm · Õitse ja haljenda · Mu isamaa nad olid matnud · Süda tuksub Miina Härma (1864-1941) Esimene kõrgharidusega naishelilooja. Lõpetas Peterburi Konservatooriumi orelikunstniku ja komponistina. Tartust sai muusikalise tegevuse põhikoht, seal asutas koori ja sai kohaliku kultuurielu juhiks
Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast rikkumata looduse rüppe. romaanist "Ja päike tõuseb"(1926) moto - Lost Generation. Hemingway, Remarque, Fitzgerald, Stein, Pound, Eliot. Mõlema võrdlus: probleemi olemus- kuidas sõda mõjub, kellele ja miks sõda vaja, kas see muudab midagi? Probleemi tekkimise põhjused- sõja tüdimus, suured kaotused, sundmobilisatsioon, isamaalisuse tunne, võim, kohusetunne, poliitikud, lahkhelid. Probleemi tagajärjed- inimkaotused, kadunud põlvkond-> vaimsed probleemid sõjakoledusest, ärevus, sassis psüühika, elutuimus, ükskõiksus, rindelt põgenemine. Probleemi lahendus- surm, põgenemine, võeti huumoriga rinde sõprus-> üritasid sõjast üle olla, armastus, elupõletamine. 6. Hemingway: elu, looming, loomingu ideed, ,,Hüvasti, relvad!" Hemingay: ameeriklane, vabatahtlikuna rindel I
·Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis · Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada. ·Kaitseliit kujundab end laiapõhjaliseks kodanikuühenduseks, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme. · Kaitseliidu eriorganisatsioonid arendavad vabatahtlike kaudu elanikkonna riigikaitselist kasvatustööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist. ·Kaitseliidul peab olema realistlik, täidetav ja mõõdetav ning territoriaalset eripära arvestav sõjaline ülesandepüstitus. ·Kaitseliit peab omama rahuajal kiirreageerimisvõimet. ·Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna. ·Kaitseliidule tuleb tagada ülesannetepõhine finantseerimine Kaitseministeeriumi
eesmärgiks saada (jääda) haritud inimeseks, siis oleks vaja teada A) Mis see on, mida peetakse HARIDUSEKS? B) Milline on hariduse koosseis ja struktuur? C) Kuidas kujuneb haridus? D) Mis soodustab ja mis raskendab haritud inimeseks (ühiskonnaks) kujunemist? E) Kuidas täiustub haridus? F) Kuidas haridus seondub informeerituse jm elamiseks ja olemiseks põhimõtteliselt olulisega (kõlbluse, julguse, maailmavaate, armastuse, tahte, usu, isamaalisuse, hoolivuse, töökuse, koostöövalmiduse, järjekindluse, täpsuse, kohusetunde jms). Lihtsale küsimusele: "Miks oleks vaja õppida?" ei ole lihtne vastata. Arvatavasti nii mõnigi vastaks: "Selleks, et saada haritud inimeseks." "Selleks, et teada või osata seda, mis võib elus ette tulla." "Selleks, et saada häid hindeid." "Selleks, et saada vanematelt kiita ja head-paremat." "Selleks, et pääseda järgmisse klassi ja kooli."
dele. Pigem on eelduseks saavutada stabiilne rahvastik Maarjamaal, usk ja kindlus Oma Riigi Tulevikku. Nii sotsioloogilis ed uuringud (Elanike ... 2000) kui ka emotsionaal sed väljaütlemis ed (üliõpilas)aj alehtedes kajastavad pigem pettumust Oma Riigis ja usalduse langust Päevakangel astest Poliitikute Lehmakaupl emisele. Sellised signaalid kindlasti ei lisa kodanike kindlustunne t tuleviku suhtes, ei ahvatle välismaal head palka teenivaid tippspetsiali ste ja -teadlasi pelgalt isamaalisuse st "koju tagasi pöörduma, et Eestit üles ehitada" ja paneb pigem pagema need viimased üksikud missioonitun dest veel "kodumaad teeninud" (Oja 2000). Kas see võiks Lugupeetud Lehmakaupl ejaid ka midagi tundma või mõtlema panna, mida ükski indeks ei mõõda? Kokkuvõttes formaalne eeldus Eesti sotsiaalseks jätkusuutlikk useks ei ole halb, võrreldes naabritega, eriti lõunapoolset ega. Samas kodanike võõrandumi ne riigist, sotsiaalne õiglustunne, mida on raske mõõta, pigem
koolide õppekeeleks. 1893. Muutus saksakeelne Dorpati (Tartu) ülikool Jurjevi ülikooliks (ka linna nimi muutus). Vene õigeusu propageerimine. Romanovite dünastiale püstitati mälestusmärgid. Võitlus saksastumise ja venestumise vahel. - Rahvusliku ärkamise ajal puhkes õide eesti-ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Trükiste arv kasvas 19.sajandi lõpul hoolimata venestamispoliitikast. - Rahvusliku ärkamise periood romantilise isamaalisuse järel, millen äideteks on eesti luuletaja Lydia Koidule ja läti poeet Auseklis, ilmus eesti ja läti kirjanike proosa-ja draamateostesse realism. Esimene lätikeelse romaan ,,Menieku laiki" Maamõõduaeg, ilmus 1879, autoriteks vennad Reinis ja Matiss Kauzite. Lätlane Rudolfs Blaumanis ja Eduard Vilde. - Leedu rahvusliku ärkamise suur laulik Maironis luuletused ,,Kevadhääled" ja ,,Noor Leedu". Leedu kirjanduslik õitseng pidi ootama 1904.aastani.
Voolud ühildusid 1830. aastatel usuliselt ärganute liikumine oli Soome radikaalseim ühiskondlik liikumine 19.sajandil I poolel (kodanikuaktiivsus). Taani: grundtviglus 44 Kirikuõpetaja, luuletaja ja rahvavalgustaja N.F.S. Grundtvig (suri 1872) ,,rõõmus kristlus": 1) (Usuliste) reformide vajadus 2) Ühendas religiooni ja rahvusromantika (Põhjamaades ,,iidsed isikuvabadused") ja isamaalisuse 1844 esimese rahvaülikooli asutamine (ained: isamaa ajalugu, emakeel ja religioon) ja kristlik pedagoogika Kujunes üheks Taani kiriku oluliseks sisevooluks. Kultuuriline mõju ulatub kõikidesse Põhjamaadesse ja sisepoliitiline mõju Taani venstre poliitikale. Usuliste ärkamisliikumiste mõju Põhjamaades Kirikute rahvalähedane iseloom ja selle sotsiaalne suunitlus tugevnes: ateismi ja kirikuvastasuse kõlapind Põhjamaades jäi väikseks
2. Kirjanduselu Eestis 1922-1940. „Tarapita”, „Arbujad” Siuru pinnalt kujuneb uus rühmitus Tarapita (Taara + Avita). Tegtuses 1921 suvest 1922 lõpuni. Anti välja ajakirjanumbreid. Algsele manifestile kirjutas alla 10 kirjanikku: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas ja Under. Nende manifest deklareerib vaimuvabaduse nimel vajadus minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega (omakasupüüdlikkus, tõusiklus). Ajaluulet ja Tarapitat süüdistati isamaalisuse puudumises, kommunismi pooldamises, liialdamises, vormilisuses (kuhjatakse koledusi). Tarapita arendas Siuru teemade ringi, juhtides tähelepanu ühiskondlikele teemadele – rohkem analüüsivat ja mõtteloomingut. 1922 rajati Tuglase eestvedamisel Eesti Kirjanikkude Selts. 1923 hakkas EKS väljaanne Looming ilmuma. Seda rahastas riik, seega sõltumatu, ei keskendutud müüginumbritele. 1925 asutati Kultuurkapital, millega sai toetada tunnustust leidnud kirjanikke.
Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. ["Katastroof" Barbarus, "Verivalla" Under, "appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Kisa ööst" jne "Küllalt laulest nüüd idüllitsevast elust, rahust, vaikusest ja armastuse läägest kohvrist täiskuu koorega" ("Julmal ajal" Semper 1919) ---
Jõuab ka USAsse. Tunneb end üksi, ei suuda kohandud, sureb NY haiglas. Looming 1917 I luulekogu ,,Amores" mõjutatud impressionismist. Loodus ja armastusluule. 1918 II luulekogu ,,Jumalaga, Ene" visnapuu vabadussõjas ning looming muutus. Alguses kirjutas ka isamaalist luulet. Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe. Visnapuu leidis, et hümniga ei tohi olla seotud ühtegi skandaali. Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1924 valikkogu ,,Valitud värsid" 20ndada on hingelise tasakaalu
Nende manifest deklareerib: ,,Vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega." Eelkõige saamaahnus (omakasu, kiire rikastumine) ja tõusiklus (ülbus nendelt, kel endal läheb majanduslikult hästi, seetõttu üleolek ja enda paremaks pidamine- eelnevalt polnud võimalusi, nüüd on; jääb puudu kasvatusest ja kultuursuset; raha eest saab kõike, need kes ei oska või ei suuda teenida ja rikkad olla, on nõmedad). Ajaluulet ja Tarapitat süüdistati ka isamaalisuse puudumises ja kommunistlike ideede pooldamises, sest julgesid kritiseerida ühiskondlikke pahesid ja puudusi. Hakati süüdistama ka liialdamises, vormilisuses, kus kuhjatakse eesmärgiks koledusi, koledaid pilte maalida. Spekulandid- sõjakoledused ja humanismi puudumine, omakasupüüdlikkus kritiseerisid liialt. Ajaluule ei olnud küll nii särav ja jõuline kui Siuru liikumine, ent laiendas teemade ringi ning juhtis tähelepanu ühiskonnale ja ühiskondlikele teemadele
Jõuab ka USA-sse. Tunneb end üksi, ei suuda kohandud, sureb NY haiglas. Looming 1917 I luulekogu ,,Amores" mõjutatud impressionismist. Loodus- ja armastusluule. 1918 II luulekogu ,,Jumalaga, Ene" visnapuu vabadussõjas ning looming muutus. Alguses kirjutas ka isamaalist luulet. Häbenes luuletust ,,Oh, neetud maa", kus halvustas Eestit. 1920 ,,Talihari" inimene kõikvõimalikes aja keerdkäikudes inimene ja inimene, inimene ja ühiskond. Esikohal rahvus ja rahvuslus. Keeruka isamaalisuse käsitlus. Avaluuletusest ,,Kodumaa laul" tahetigi laul teha. Üks mees esitas selle oma pähe. Visnapuu leidis, et hümniga ei tohi olla seotud ühtegi skandaali. Kirjutas sellele paroodia. 1920 ,,Hõbedased kuljused" - tsükkel ,,Kõnelused Issandaga" süüdistab Issandat ebaõigluses. 1920 ,,Kanarbik" tsükkel ,,Kümme kirja Ingale" 1921 esseede kogumi ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1924 valikkogu ,,Valitud värsid" 20ndada on hingelise tasakaalu taastamise aeg
annaabi.ee 
