1 EUR toob tulu 2,2 EUR Rahvusvahelise Tööbüroo 2011. aasta uuringu kohaselt toob iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR kaasa 2,2 EUR-ilise tulu. See tähendab, et kui firma iga töölise kohta korra aastas investeerib 1 EUR tööheaolusse, siis saab firma selle eest tulu 2,2 EUR. Tundub alguses uskumatu, et kuidas saab nii olla, et sa kulutad raha ning selle eest saad hoopis üle poole rahast tagasi, kuid nii see on. Eks me kõik ju teame, et mõnusam on töötada seal, kus kõik tööohutusnõuded on täidetud, kus töötingimused on inimlikud ning töötamine võimalikult ergonoomseks tehtud
SÄÄSTULAMP. Nn "säästulamp" on tegelikult kompaktlamp, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Praktiliselt kõik levinud säästulambid on hõõglambile sarnase värvitooniga, neil on väga hea värviedastavusvõime ja hea valgusviljakus. Enamik säästulampe on varustatud elektroonilise süüteseadmega, ta süttib ja põleb väreluseta. Säästulamp peab temasse investeeritud raha tagasi teenima pikema aja vältel enegiasäästu arvel. Seetõttu on väga oluline, et talle oleks tagatud head töötingimused. VÄGA oluline on kõrge tootekvaliteet. Kvaliteedi tagab tavaliselt see, kui lambile on peale märgitud tootja nimi ja valmistajamaa. SÄÄSTULAMP, VÕRRELDES TAVALISE "PIRNIGA" EELISED + on pikaealine, kestab 6-10 korda kauem! (6000-10 000 tundi!) + on energiasäästlik, annab ligikaudu 5 korda rohkem valgust.
erastamise tingimused, mis reguleerisid ettevõtte poolt osutavate teenuste hinna kujundamist vastuolus Eesti õigusega. Konkurentsiameti väitel ei saa nad lepinguga määratud hinnatõusu kooskõlastada monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tulenevate piirangute tõttu. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind peaks olema kulupõhine ja tagama tulukuse üksnes põhjendatud määras. Konkurentsiamet on seisukohal, et ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuse näitaja (18,1%) ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus ASile Tallinna Vesi hindade kooskõlastamisel aktsepteerinud põhjendamatult suurt investeeritud varade tootlikkuse näitajat ning sellest tulenevalt ka põhjendamatult suurt ärikasumi mahtu ehk tulukust. Konkurentsiamet hindas ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkust raamatupidamise andmete alusel. Kasutades üldlevinud hinnaregulatsiooni teooriat loetakse
uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus neto võlapositsiooni muutus = omakapitali vaba rahavoog (FCFE) 8 Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943
Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 15. Õige on väide Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16. Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D-jooksev tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu lõppväärtus) (D+Vo-VI)/Vo (VI-Vo+D)/Vo (D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17. Liitintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel Aluseks on ainult investeeritud summa Investeeritud ja selle liideetud varem arvutatud intressisummadelt Ainult varem arvutatud intresiisummadelt Aluseks on baassumma, mille on liidetud varem arvutatud intressisummad Inressi arvutatakse ainult baassummalt 18. A G A G
vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks isik aga peab olema piiratud vastutusega. AKTSIASELTS- Ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad fondid, aga mis juriidilselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. EELISED: Piiratud vastutus Edasiandmise kergus Piiramatu eluiga PUUDUSED: Maksumus Seadusandlus OSAÜHING- Eestis osadeks jaotatud kapitaliga ettevõte, mille omanike vastutus on piiratud osasse investeeritud summa suurusega. EELISED: Piiratud vastutus Piiramatu eluiga Suuremad ressursid Suhteliselt väike nõutav algkapital Suhteliselt kerge juhtida PUUDUSED: Raamatupidamine keerukam Juriidiline abi osaühingu loomisel MTÜ- Mittetulundusühing- eesmärgiks või põhitegevuseks pole kasumi teenimine majandustegevuse kaudu. FAKTOORING - on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada vajalikul hetkel vaba raha.
Anastasia Piirainen KS41 1. Selleks, et osta kaarhall investeerib AS Puri 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Rahasumma tulevikuväärtus arvutatakse valemi abil: n TVn = PV * (1+i) ,kus PV algsumma, praegune väärtus ehk nüüdisväärtus i intressimäär
Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on majanduslik probleem. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Viimaste uuringute alusel toob iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ettevõttele tulu 2,2 EUR. 4. Kas töökeskkond, töövahendid, aparatuur, ehitused jne on inimese jaoks või on inimene kõige selle jaoks ? Need on inimese jaoks
3 Raha ajaväärtus Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid ,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot 100 euro tulevikuväärtus kolme aastase investeerimisperioodi ja 10 % intressimäära juures on
c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 26 817 392 / 8 273 347 = 3,24 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 3,24 = 113 e) Varude käibekordaja: 24 401 034 / 2 217 942 = 11,0 f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146 Analüüs: Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab ettevõte oma netokäibe genereerimisel või ka kui mitu müügi netokäibe euro tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. 2009.a. oli 64 senti 1 aktiva kohta vara, 2010.aasta lõpuks tõuseb 91 sendini ja 2011.a. lõpp on tõus 1 euro ja 43 senti. Selline kasv on väga hea näitaja. Koguvarade käibevälde- mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Heaks (kiireks) peetakse tulemust alla aasta. 2009.a arvutus näitab, et müügitulu suutsid varad tekitada samas mahus käivet 570 päevaga. See on aga aeglane korraldus. 2010.aasta lõpuks on päevade arv vähenenud 170
EBITDA taset. FINANTSSUHTARVUDE LIIGITUS Kasumimarginaalid •Eesmärgiks on aru saada kasumlikkuse stabiilsusest ja teguritest, mis on mõjutanud kasumlikkuse muutust*Põhilised näitajad: •Brutomarginaal (= brutokasum/käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) •ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/omakapital) näitab, kui palju iga omakapitali investeeritud kroon genereerib raha. Normaalne tase oleks vähemalt 12%•RAROC (risk-adjusted return on capital)
Näitab kui kiire on varude ringluskiirus. Jagades saadud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame varude ringlusvälte päevades Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio) * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku koh Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibevälde
Kommunikatsiooni- ja reklaamikulutused Transpordi ja ladustamise kulutused Muud kulutused (projektijuhi töötasu, personali kóolitus, kontoritarbed, lilled, turvateenisnus, jäädvustamien jne) 10. Mille alusel saab ettevõte hinnata messi tulemusi? Kontakti hind messil osalemise kogukulu jagatuna tõsiste kontaktide arvuga Uue kliendi hankimise kulu - messil osalemise kogukulu jagatud uute klientide arvuga Müügi lisandumine iga investeeritud krooni kohta messil osalemisest tingitud müük jagatud messil osalemise kogukuluga Kasum iga investeeritud krooni kohta - messil osalemisest tingitud müügi kasum jagatud messil osalemise kogukuluga 11. Milline on efektiivne tooteesitlus messil? Toote väljapanek messiboksis Toodete/teenuste esitlus suust suhus Toote/teenuse esitlused meediumi vahendusel Müügimaterjalid (näidised, degusteerimine, trükised jne)
Intress - Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Investeerimisfond - Investeerimisettevõte, mis kogub raha aktsionäridelt ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse nagu aktsiad ja võlakirjad. Fond tagab oma osakute likviidsuse, ostes need osanike soovil tagasi. Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud. Kapitali kasv- Tekib, kui investeering müüakse kõrgema hinnaga, kui see eelnevalt ostetud. sisuliselt realiseeritud tulu. Kapitali tootlus - Algselt investeeritud summa väärtuse kasv. sisuliselt realiseerimata tulu. Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui
Põhisumma täna saadud või investeeritud rahasumma. Intress- rahasumma, mis tasutakse või saadakse raha kasutamise eest Intressimäär laenuks saadud või antud raha hind (väljendatakse %-des) Liitmakse rahasumma, mis tasutakse või saadakse tagasimaksmise tähtajal (sisaldab põhisummat kui ka intresse) intress= liitmakse- põhisumma intressimäär=intress/põhisumma*100% nüüdisväärtus- PV-tulevikus tehtavate maksete arvutuslik olevikuväärtus tulevane väärtus- FV- olevikus investeeriutud rahasummade väärtus tulevikus. [1000*(1+0,05)2=1102,5] oleks: NV*(1+i)n= TVni ja (1+i)n ei pea arvutama tabel "üksiksumma tulevase väärtuse.." Kui (1+i)n=tTV, siis NV*tTV= TVni , kus tTV tulevase väärtuse tegur tabelist NVni=TV/ (1+i)n või NVni= TV* 1/ (1+i)n , tegurit 1/ (1+i)n ei pea arvutama, ,,üksiksumma nüüdisväärtuse tegurid" NVni= TV* tNV , kus Tnv tulevase väärtuse tegur
b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvus valdamisperioodi jooksul arvutatakse investeeringu kasumi ja investeeritud summa suhtena: ( jooksev tulu aktsiatelt = saadud dividendid. Kasum kapitalilt arvutatakse müügihind investeeritud summa) Eeldatav kasuminorm: ... on näitaja, mis seondub ühe või teise investeeringu tasuvuse prognoosimisega. Eeldatava tulu hindamisel puutume kokku tõenäosuse mõistega, kuna tasuvus muutub koos riskimäära muutumisega. Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel. Tõenäosuse hinnang võib olla objektiivne, subjektiivne või esimese ja teise variandi kombinatsioon.
teostada krediidimüüki või mitte. Madal raha ringluskiirus võib tähendada seda, et ettevõtte juhtkond pole kuigi efektiivset tööd teinud debitoorse võlgnevuse osas. · Varade käibekordaja (Total Assents Turnover) näitab ettevõtte töö efektiivsust kõigi varade kasutamisel. Varade tootlus näitab aktivate koormatust ehk mitu ringkäiku teevad aastas ettevõtte aktivad ja kui suur on läbimüük ettevõtte aktivasse investeeritud iga krooni kohta. Hinnangu andmisel tuleb olla ettevaatlik, kuivõrd tuleb arvestada ettevõtte omapäraga. Üldiselt loetakse kiiret käivet positiivseks, sest see näitab majandustegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse. Samas võib kõrgem näitaja võrreldes eelnevate aastate või ettevõtte keskmiste näitajatega olla märgiks, et ettevõte töötab oma võimsuste piiril ning see võib osutada suurendatud riskidele tulevases äritegevuses.
A: Selleks, et osta loomakasvatushoone investeerib AS Põrsas 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? B: Selleks, et sisustada silohoidla ventilatsiooniga vajab AS Notsu viie aasta pärast 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on näiteks 6%? C: OÜ Põssale pakutakse kinnisvara maksumusega 39 625 eurot; eeldusel, et sellel on intressimäär 10%; ja kasum 7 669 eurot aastas. Kasutusaeg kinnisvaral on 8 aastat. Kas OÜ Põssal on otstarbekas investeerida selle kinnisvarasse? A
mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist;
A. Le Coq A. Le Coq on Eesti vanim ja suurim joogitootja, kelle tootevalikust leiab 11 erinevat tootegruppi. Kõige suurim neist on õlled, järgnevad sellele mahl, vesi ja karastusjoogid, tahapoole jäävad muud tootegrupid. Tänaseks on tootmisesse ja tootearendusse investeeritud 73 miljonit eurot, mille tulemusena on A. Le Coqist saanud Baltimaade üks kõige kaasaegsemaid joogitööstusi. Hea näide edu saavutamisel on teadmispõhine investeering, mis viidi läbi ajavahemikul 11.11.2013 20.05.2014 eesmärgiga vähendada PET- villimisliini sordi- ja formaadivahetuse aega ja muuta seeläbi nende tootmisliini tööd veelgi efektiivsemaks. Laiaulatuslik projekt sai tuge EASi Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse meetmest. A. Le Coq kuulub ka Olvi gruppi
27. september 2013 Finantssuhtarvude interpreteerimisel tuleks arvestada ka asjaoludega: • Majandusaasta pikkus (asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel); • Ühinemised, jagunemised; • Põhitegevusala muutumine; • Äriühenduse tulemusena moodustuv konsolideeriv üksus. 20 27. september 2013 Uute analüütiliste näitajate konstrueerimine: Investeeritud kapitali tulusus ä௦௨ (ROCE) ൌ ௩௦௧௧௨ௗ ௧ Investeeritud kapital on ݈ܽݐ݅ܽ݇ܽ݉ ݀݁ݏݑݐݏݑ݄݇ ݀݁ݏ݈݆݅ܽܽܽ݇݅ 21 27. september 2013 Järg: • Debitoorse võla käibevälte lisapäeva kulu • Arvete esitamise käibevälde • Varude hoidmise päevakulu • Täiendava finantseerimise
Varade juhtimine ehk efektiivsus suhtarvud Efektiivsuse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. Ettevõtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi vahel. Tavaliselt võrreldakse nende suhtarvude kaudu mingit vara mingi teise, selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga. Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust.
1.10 000 eurot investeeriti kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Kui suureks kasvab raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Kasutan ülesande lahendamiseks järgnevat valemit: K=k(1+i)n Arvutus: k = 10 000 i= 0,1 n=3 K= 10 000 (1+ 0,1)3 = 13 310 Eur Vastus: Investeeritud 10 000 Euro väärtus on kolmanda aasta lõpuks 13 310 Eurot. 2. Viie aasta pärast vajame 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? Kasutan järgmist valemit: K=k(1+i)n K= 12 782 i = 0,06 n=5 12782 = k(1+0,06)5 12782=1,34 k k = = 9539 Eur Vastus: Deposiitarvele peab hoiustama 9539 Eurot, et 5 aasta pärast oleks deposiitarvel 12782 eurot 3.Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On
Intress ehk intressimäär- Panka hoiustatud või välja laenatud rahalt teenitav tuli, mille suurust väljendatakse protsentides. Investeering- Pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Kapital- tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu. Kartograafiline uurimismeetod- Uurimismeetod, mis põhineb geograafilise kaardi kasutamisele. Kartogramm- Mingi nähtuste leviku või ulatuse näitlik iseloomustamine geograafilisel kaardil (viirutus, punktid, värvitoonid) Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled.
klientide kui ka muidugi oma töötajatega, hea suhtlemisoskus soodustab edu, enesekindlus koos otsustusvõimega, optimism; eesmärkide seadmise oskus, millega kaasneb agressiivne, fookustatud ja sihikindel tegutsemine nende eesmärkide saavutamise nimel; riskijulgus- valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes. 10.Milles seisneb ettevõtte vastutus? Ettevõtte omanike vastutus: OÜ või AS puhul piirdub omanike vastutus ettevõttesse investeeritud kapitaliga; MIN vastutus (kapitali) määr on OÜ-l 40 000 kr ja AS-il 400 000 kr. Juhatuse liikmete vastutus: kui tuvastatakse, et juhatuse liige on tahtlikult kahjustanud ettevõtte tegevust, on võimalik kahjukandjatel kogu tekkinud kahju juhatuse liikmetelt sisse nõuda. Juhatuse liikme vastutus niisugustel puhkudel on piiramatu ja ta vastutab kogu oma varaga. Ettevõte vastutab veel: investorite ees- ettevõttelt oodatakse investeeritud vara väärtuse kasvu; töötajate ees- ettevõte
käima ja selle välja teenima.Kas mina eelistaksin olla palgatööline või ettevõtja? Ettevõtjat peetakse äritegevuse mootoriks turumajanduses.Ettevõtja tegutseb erinevatel turgudel: ostab sisse ressursse,toodab,müüb kaupa või osutab teenust tarbijaturul.Juhi iseloomu tunnusteks peab olema loovus,julgus,hea haridus,pinge taluvus ja kindlasti peab ta julgema riskida,sest enamused ettevõtted siiski ebaõnnestuvad,mille tulemusel jäädakse ilma investeeritud kapitalist.Ettevõtluse plussiks on oma aja planeerimine ja vabadus valida töö sisu ning selle tegemiseks sobiv aeg.Kui ettevõttel on töötajad,siis peab ettevõtte juht tagama töötajate stabiilse töö ja maksma töötasu. Palgatööline on inimene,kes töötab raha eest teistele inimestele.Palgatöötaja ei pea muretsema klientide olemasolu ja nende maksekäitumiste pärast.Selle eest vastustavad ettevõtte juhtkond.Räägitakse,et palgatöölisel on suurem võimalus jääda
Kui tunnetatakse, et majanduspoliitilisi otsuseid pidevalt muudetakse, siis pidurduvad ka välisinvesteeringud. Kriisi ajal ei ole hea makse muuta ega uusi kehtestada. Riik peaks tagama maksude stabiilsuse, või mõtlema osalistele maksusoodustustele. Maksukoormust võiks vähendada näiteks töötuskindlustusmäära alandamisega, kuna Töötukassa reserv on juba praegu 2,5 miljardit. Üks olulisemaid positiivseid tegureid Eestis on tulumaksu puudumine ettevõttesse investeeritud tulude pealt. Soodne maksupoliitika on kindlasti väga oluline tegur investorite huvi tekitamises. Kindlasti oleks üheks oluliseks sammuks välisinvesteeringute soodustamisel euro kasutuselevõtt Eestis. Praegu on välisinvestorite usaldusväärsus Eesti suhtes nõrk, kardeti krooni devalveerimist. Euro aga kindlustaks paremad väljavaated täiendavate investeerinute saamisel. Oluliseks mõjuriks euroopa investoritel oleks valuutakursi riski puudumine. Seega
aruandeaastatega. Samuti uuritakse käibe muutust ja investeeringu tootlikkuse protsenti. Mõeldes sellele, et turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine, siis tekib koheselt mõte, kas turundus on siis ikkagi investeering? Kindlasti on turundus investeering kui seda õigesti kasutada ning suunata. Erinevad uuringud tõestavad, et turundusse investeeritud raha ei ole lihtsalt maha visatud. Aga nagu eelnevalt mainisin, peab selleks kõvasti vaeva nägema. Peab uurima tarbijatelt nende vajadusi, soove, võimalusi jne. Kui on head võimalused jõuda tarbijani, võib turundusest väga kiiresti saada investeering. Investeeringud olenevad tugevalt ka ettevõttest endast. Kui ettevõtted julgevad kasvatada oma turunduskulusid, siis see võib kasvatada kapitali tootlikust. Turundusega
on aina kasvanud. Kulla ostmis riskide kohta ei oskagi midagi välja tuua, kuna kulla hinnas on olnud mõned mõõnad aga pikas perpektiivis on hind ainult tõusnud. Võibolla ongi see õige koht kuhu investeerida oma vaba raha. Kohti on veelgi, kuhu raha investeerida aga igaüks peab ise selgusele jõudma, kuhu tahab raha paigutada. Viima ennast kurssi erinevate võimaluste ja riskidega, kuna iga asjaga kaasneb risk, et investeeritud rahasumma pealt ka midagi teenida. See ei ole muidugi kindlustatud, et investeerimine alati tulu toob aga kes ei riski ei saa kunagi teada.
Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15 3. Gümnaasiumid – klassid 10-12 vanuses 15-18
inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või investeerimisel ehk laenu andmisel teenitud summa 3. Aja periood, see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine ja maksmine 1 aasta peale tehtud investeering PV 10% TV 100000 110 000
Firmasiseste investeeringute riskid Siseinvesteering on firma kasumi investeerimine oma firmasse vastavalt vajadustele. Näteks võib tuua tehnopargi uuendamise, personali koolitused, juurdeehitused laienemise eesmärgil, investeeringud personali tervisesse, uutesse tehnoloogiatesse ja kinnisvarasse. Kui ettevõtte juhid investeerivad kasutades omakapitali, riskivad nad sellega, et investeeritud summad ei pruugi tuua maksimaalset kasumit, mida oleks võimalik saada ideaalsetes turutingimustes. Kui ettevõte kasutab omakapitali siseinvesteeringuteks, võib ta ebaõnnestumise korral kaotada kogu kapitali, kui aga võetakse laenu, on algkapital tagatise garantiiks. Liiga riskantsete investeeringute tulemus võib olla ka kahjum loodetud kasumi kasvu asemel. ''Lihtsustatud ebarealistlik näide: Üks osa Volli tööst nõuab seda, et ta läheks küsiks
Turundus Suunatud personaalselt Massiivsed turunduskampaaniad Tooraine hankimine Ostetakse väikestes Ostetakse suurtes kogustes, kogustes, mistõttu hind on mistõttu hind on madalam kõrge Ettevõtluse vormid piiratud vastutusega äriühingud kus omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest vaid ettevõttesse investeeritud summa piires osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ning mille omanike vastutus on piiratud osasse investeeritud summa suurusega (algkapital 2500) seda saab alustada ka rahalise sissemakseta aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, juriidiliselt tegutseb aktsiaselts eraldi ja lahus oma omanikest (algkapital 25000, peab reaalselt olemas olema)
võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1. Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3. Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu. 4. Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. 5
perioodiliselt lisatarnete koguse ja tarneaja üle. 10. Varude roll logistikas Varude roll l. On kriitiline kuna varude seisu tuleb kogu aeg jälgida ja optemeerida. Liiga suured varud kurnavad ettevõtte ressursse aga liiga väikesed ressursid pärsivad ettevõtte tootmisvõimsust. 11. Varude juhtimise funktsioonid Varude juhtimine (ingl. inventory managment) võimaldab vähendada seotud kapitali (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) hulka tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. 12. Varude säilituskulud · Turva kulud · Kindlustuskulud · Elekter · Eritingimustel säilitamise kulud · rendikulud ·
tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste ennetamisse 1EUR toob ettevõttele keskmiselt tulu 2,2 EUR. 4. Kas töökeskkond, töövahendid, aparatuur, ehitused jne on inimese jaoks või on inimene kõige selle jaoks ? Kõik on inimese jaoks
10,36 % Müügitulukus (01.01.2003) = 1527549 * 100 / 55364792 = 2,76 % Juhtkond parandas oma töö põhilises tulutegevuses. Varade puhastulukus (31.12.2003) = puhaskasum * 100 / koguvara = 3428912 * 100 / 20138254 = 17,07 % varade tulutoovus. Varade puhastulukus (01.01.2003) =999707 * 100 / 17929017 = 5,58 % Tulu aktsonäride omakapitali kohta =(puhaskasum eelisdividendid)/omakapital (lihtaktsiad) = = 3428912 / 7681111 = 0,45 Näitab juhtkonna töö efektiivsust investeeritud kapitali kasutamisel. Tegevustulukus = Puhaskasum *100 / netokäive = 3428912 * 100 / 38519434 = 8,9 % Ettevõtte aktivate tulukus = puhaskasum / koguvara= 3428912 * 100 / 20138254 = 17,03 % Omakapitali tulukus = kasum * 100 / aktsiakapital = 44549934 * 100 / 2400000 = 1856,25
eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel; 3)Ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruanne koosneb riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning riigieelarve täitmise aruandest, mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori kohaselt riigieelarves toodud ulatuses. Riigi majandusaasta koondaruandes avaldatakse:
piirkonna kaotamine. Prantsusmaa 1920-1938: * 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge) * Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). * 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. * 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). * Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: * algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise
Eestil raske konkureerida Kliima Asend Riigi toetus/toetamatus Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik Hindamaks inimkapitali,Majanduslikult Majanduslikult mitte aktiivne rahvastik aktiivne rahvastik kui majanduse arengutegurit tuleb Hõivatud isikud Pensionärid koguda infot tööhõive,Töötud Õppurid vanuse koosseisu kohta.
Arvutusülid: puhas tegevuskulu+kapitalituli ×100 kinnisvara tootlus= kapitaliseeritud väärtus o kapitaliseeritud väärtuseks on arenduskulud või ostuhind 1 × 100 tasuvusaeg = tootlus tegevustulu ×100 Kogukapitali tootlus(ROA) = kogu investeeritud kapital rahavoog enne maksustamist ×100 Omakapitali tootlus(ROE) = investeeritud om akapital tegevustulu laenukoormuse kattekordaja (LK) = laenuteeninduskulu o soovitatavalt 1,2-1,3 tegevuskukud +laenuteeninduskulud tegevuspunkt (TP) = maksimaalne võimali k kogutulu
6) Riigis toodetava konkurentsivõime. 7.) Mõisted: Geograafiline tööjaotus üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. Spetsialiseerumine ühe tootmisharu või mingite kindlate toodete eelisarendamine mingis riigis või piirkonnas, enamus müüakse väljaspool riiki. Kapital tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu Majandus igasugune inimtegevus mis on suunatud tema enda vajaduste rahuldamiseks Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik Regionaalpoliitika riigi teadlik tegutsemine eesmärgiga vältida üksikute piirkondade mahajäämist teistest.
Koosneb: Visioonist, missioonist, eesmärkidest. Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss
laenukoorem ei ohustaks lisaraha hankimise võimet ja vajalikke investeeringuid tulevikus Eduka äri kõige suurem risk on üleinvesteerimine võõra raha eest Andres Laar 2008 2007 VÄÄRTUSPÕHINE JUHTIMINE ehk FINANTSJUHTIMISE VIIS REEGLIT KASVATA TULUSID KASUMLIKULT SUURENDA MARGINAALE LÜHENDA VARADE KÄIBEVÄLDET EHK VÄHENDA INVESTEERITUD KAPITALI KÄIBE SUHTES INVESTEERI PROJEKTIDESSE, MILLE TOOTLUS ÜLETAB KAPITALI HINDA LOO LISAVÄÄRTUST KAPITALI STRUKTUURI JA MAKSUDE EFEKTIIVSE JUHTIMISEGA Andres Laar 2008 2007 FINANTSJUHT (JUHTIMINE ) OMAB INFOT, FIRMAS INFORMEERITUIM, SEE TÄHENDAB VASTUTUST JA SAMAS KA PINGET, SELLEKS PEAB ENNAST HÄÄLESTAMA EI MAKSA KELLELEGI EGA MILLEGI EEST ISE - TA ANNAB NÕUSOLEKU VÕI EI ANNA, OTSUS ON LÕPLIK
nende vananemisest. Eelnimetatu võib olla ka seotud materiaalsete varude oodatava hinnatõusuga. Kordaja interpreteerimisel tuleb arvesse võtta majandusharu kus firma tegutseb kuna erinevatel tegevusaladel võib see tunduvalt erineda. Põhivarade käibekordaja =müügi netokäive / põhivarade keskmine jääkmaksumus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda mitu müügi netokäibe rahaühikut tuleb ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta. Seda kordajat mõjutab varade vanuseline struktuur, kasutamise aeg alates soetamisest, põhivara maksumus ja rakendatav amortisatsiooniarvutamise meetod. Kui selle näitaja väärtus on suur siis üldiselt võib oletada, et põhivarasid on juhitud efektiivselt. Kui kordaja väärtus on väike, näitab see seda, et investeeringud põhivaradesse on olnud liialt suured ja müügikäibe maht on olnud kesine.
2) Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise; 3) Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus. Mõtle juurdekasvuliselt!!! Mõõda seda, mis midagi muudab!!! Investeeringute efektiivsus Investeeringute efektiivsus ehk tasuvus väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeritud summa suhtena. Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta. Kapitali tasuvus – kasumi ja investeeringute suhe ehk fondirentaablus (ehk vararentaablus). Tasuvusuuring – kuidas projekti arendada ja kuidas finantseerida. Riskide analüüs Riskiallikad ettevõtte jaoks: varad, funktsioonid, kohustused. Riskide üldine jaotus: 1) Vararisk; 2) Äririsk ( tootmisrisk, turu- ja hinnarisk, reformirisk, inimrisk);
Noorte Mõõdukate arvates on selleks vaja radikaalseid muudatusi poliitikas. Tõsta tuleb lastetoetusi, kümnekordistada tööhõiveprogrammide raha, toetada senisest enam lasterikkaid peresid ning jagada maksukoormus õiglasemalt. Ennekõike aga lõpetada nurjunud eksperiment ettevõtete maksuvabastusega. 19.11.2012 Mõnedele Tallinna suurettevõtjatele suunatud soodustus on tehtud ülejäänute arvelt ega ole saavutanud ühtegi seatud eesmärkidest -- töökohti pole juurde tekkinud, investeeritud on rohkem Lätisse kui uutesse tehnoloogiatesse, Eesti pole konkurentsivõimelisem teistest sama taustaga riikidest. Küll aga on kaotatud hulk väärtuslikku raha. Ajal, mil paljud noored loobuvad edasistest õpingutest rahapuuduse tõttu või paljud pered ei suuda tagada oma võsudele huviharidust, sõidavad meie tänavatel rikkal Saksamaalgi haruldased viimase malli bemarid ja Lexuse dziibid. Eesti riiki sõjaväest ja vanglast kuni kunstimuuseumi ja Estoniani peavad ülal madala
Milleks raisata elektrit vannitoas, kui seal keegi ei ole ? Milleks visata ära toitu, mis ostuhulluse käigus ostetud ja külmkapi tahaseina seisma jäätud ? Kas siis tõesti ei ole midagi muud teha sellega ? Mis ma ütelda tahan, on see, et shoppamine laastab loodust, rahakotti jne. Milleks osta endale tarbeasju, mida niikuinii vaja ei lähe ? Võtame näiteks igasuguse pudi-padi milleta saaks niisama ka elada. Selle raha, mis investeeritud madalakvaliteetsetele mänguasjadele ja muudele vidinatele saaks investeerida millegi suurema jaoks, või isegi parem : ära annetada ! Kõige parem kingitus teistele, on kindlustunde tagamine. On paljuid organisatsioone, mis kindlustavad annetatud raha ja esemete õigesse kohta toimetamise eest. Kas siis tõesti shoppamine on paha ? Ei, ma ei ütelnud seda, ma lihtsalt mainisin, et liigsoppamine, raha mõttetu kulutamine ja hooplemine ei ole kasulikud kellegile. Lisaks on see ka
Tarbijate ostuvõime oli aga piiratud, mistõttu täitus turg ja oma toodangut ei suudetud enam müüa. See põhjustas tootmismahtude vähendamist, töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu. Tööpuuduse kasv tähendab aga rahva ostuvõime veel suuremat kahanemist, mis omakorda tähendab, et tootmismahte tuleb veel vähendada, kuna toodangule ei ole piisavalt ostjaid. Mõnede majandusteadlaste arust oleks saanud kriisi vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud, sest uute toodete jaoks polnud piisavalt ostjaskonda. Valeks peetakse ka 1920-ndate aastate majanduspraktikat, mis kohati andis ruttu kasumit, kuid pikemas perspektiivis viis majanduse kaosesse. Selle puhul mõeldakse kõige enam investorite sõltuvust laenudest. Franklin D. Roosevelti algatatud kriisist väljumise kava 'New Deal' tähendas ulatuslikke majandusreforme. Selleks oli aga vaja muuta mitte ainult USA valitsuse, vaid ka tavaliste ameeriklaste mõtteviisi
ANALÜÜS Varade kasutamise analüüs näitab, kui efektiivselt ettevõte kasutab oma varasid. Varade kasutamise tulemlikkust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse müügikäivet koguvara ja erinevate varaliikide suhtena 4.1 Materiaalse põhivara käibekordaja Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda, mitu müügi netokäibe eurot tuleb ühe põhivarasse investeeritud euro kohta. Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid käsutatakse efektiivselt. Madal kordaja räägib liigsetest investeeringustest põhivarasse ja vähesest müügikäibest. Müügitulu Põhivaradekäibekordaja= Põhivarade keskmine jääk 2012. aasta põhivarade käibekordaja: 27 041+29 417 Põhivaradekeskmine jääk= =28 229
annaabi.ee 
