mida eelmise telefoniga ei olnud, ehk ei aidanud kas tulu suurendada või kulu vähendada, siis oli tegemist halva investeeringuga ehk ebavajaliku lisakuluga. Samuti on võimalik, et Volli tööaeg selles ettevõttes ei ole suurt midagi väärt ja telefoniga saadav ajavõit ei ole oluline. Sellisel juhul on võimalik, et märksa parem investeering oleks talle ühistranspordi pilet osta, kuna sellega seotud kulu on väiksem. Tänu sellele investeeringule väheneksid auto kasutamisega seotud kulud täpselt sama palju kui telefoni ostes.''(Pertman,2012) Kasutatud materjal Investeeringud. Allikas http://kristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/loeng_6.investeeringud.pdf . Kasutamise kuupäev: 20.03.2018 Investeerimine. Allikas: http://workestonia.eu/et/avalikule-ja- mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/linnaliste-piirkondade-
Prognooside koostamise käigus tulevad esile äriplaani nõrgad kohad, kuid neid teades saab rakendada erinevaid abinõusid. Odavam on selgitada äriidee tasuvus enne paberil, kui avastada probleemid alles tegevuse käigus, kus tehtud on juba rahalised investeeringud, mida hiljem pole võimalik muuta. Finantsprognoosid annavad lugejale vastused järgmistes küsimustes: · Kas äriidee on piisavalt tulus? · Kas ettevõttel on piisavalt raha, et plaan realiseerida? · Kas investeeringule on prognoositud piisav tootlikkus? · Kas kulude prognoosides on arvestatud kõik olulised kulukohad? Vastused neile küsimustele annavad: · Kasumiprognoos · Rahavoogude prognoos · Bilansiprognoos · Projekti tasuvuse arvestus Äriplaani sõnalist ja finantsosa toetavad lisad CV-d, lepingud, soovituskirjad, näidiste fotod, hinnakirjad jne. Lisasse ei jäeta olulist ning äriplaani tekstiosas kirjeldamata infot.
tegureid, saadakse Euroopa pealinnades järjest rohkem aru. Nii näiteks kavandavad Soome ja Suurbritannia lähiaastatel olulisi muudatusi ühinguõiguses, lihtsustamise ja nõuete leevendamise samme on tegemas Saksamaa. Äritegevuse rahvusvahelistumine tähendab aga ka seda, et teistest riikidest oluliselt erinevad normid võivad vähendada võimalike investorite huvi riigi vastu tihti on lihtsam investeerida mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. · Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. investeeringute juhtimise, eriala lõpetajast saab teoreetilise baasi ning praktiliste oskustega investeerimisspetsialist, kes on oodatud igas professionaalses finantsettevõtetes. Kokkuvõtlikult on rahvusvahelise ärikorralduse peamised alamvaldkonnad kindlasti väga perspektiivsed.
aktsiaid ja ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud kogu majanduse kriisiga. Põhjusteks võivad olla streik, juhtide ebakompetentsus, vale turu valik. Neid riske saab juhtida hajutamise kaudu e. Neid võib diversifitseerida. Süsteemiväliste riskide alla kuluvad: äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemsed riskid- neid ei saa juhtida hajutamise teel, peamiseks põhjuseks on riski tekitavad välistegurid. Need riskid ei ole omased üksnes antud investeeringule vaid tekivad seoses üldiste majandusmuutustega. Riski võib tekitada: inflatsioon, intressimäärade muutumine, maksu- ja rahapoliitika. Tururisk, intressirisk ja ostuvõimerisk. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid. Mõned väärtuste liigid: Tegutseva firma väärtus- sellise väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii
Nt, kui te soetate ettevõtte aktsiad ja see ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu kogu majanduse kriisiga. Süsteemiväölise riski allikateks võivad olla streigid, ettevõtte juhatuse ebakompetentsus, vale turu valik jne. siia kategooriasse kuuluvad äririsk, likviidsusrisk,finantsrisk. Teise riski kategooriat- süsteemset riski- ei saa juhtida hajutamise abil, sest seda riski mõjutavad välised tegurid ning süsteemne risk ei ole iseloomulik ainult antud investeeringule, vaid sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, intressimäärade muutmine, äriaktiivuse erinevad tsüklid , maksu ja rahanduspoliitika. Siia riskikategooriasse kuuluvad ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. Beeta kordaja Süsteemse riski määramiseks kasutatakse beeta kordajat. Beeta kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Matemaatiliselt kujutab beeta investeeringu
juba algusest peale kulutamata, seda tänu nende seadmete optimaalsele ärakasutamisele. Kui võtame arvesse, et Metos SelfCooking Center whitefficiency oma väikese ökoloogilise "jalajäljega" asendab 40-50 % kõigist tavalistest küpsetusseadmetest, nagu ahjud, kuumaõhuseadmed, kallutavad pannid, boilerid, aurutid või grillid, on varsti selge, mida sõna "efficiency" seadme nime juures tähendab. Meie igakülgne teenindus garanteerib teie investeeringule maksimaalse võimaliku kasu algusest kuni lõpuni ja seda kuni seadme eluea lõpuni. Terviklik lähenemisviis Minimeerib energia, vee, ruumi ja aja tarbimist Minimeerib kadusid Vähendab toorainete kasutamist Garanteerib alati toidu maksimaalse kvaliteedi Igakülgne teenindus seadme eluajal Nii võimas. Nii kasulik! See on võimalik tänu unikaalsetele rakendustele, mis peituvad iga funktsiooni taga. Neid teadmisi
võtavad enda alla 55 m². Ettevõte annab käesoleva aasta lõpuks tööd 6 inimesele. 2.3 ÜLEVAADE INVESTEERINGUTEST JA FINANTSEERIMISALLIKATEST Ettevõtte asutamis- ja stardikulud on ettevõtte asutamisel finantseeritud omaniku omavahenditest. Peamiseks investeeringuks tootmise alustamisel oli õmblusmasinate ostmine maksumusega 120 000 krooni. Õmblusmasinad osteti Sampo Liisingu kaasfinantseerimisega (omafinantseeringu osakaal 30%). Lisaks antud investeeringule plaanib OÜ MD osta käesoleval aastal ka auto, mida planeeritakse kasutada kauba vedamisel nii oma poodidesse. Antud investeeringu maksumus on 50 000 krooni. 3.0 TOOTED JA TEENUSED 3.1 TOODETE JA TEENUSTE KIRJELDUS OÜ MD disainib ja toodab rõivaid ning aksessuaare. Võimaliku tooteliini laiendusena nähakse tulevastel aastatel võimalust toota jalatseid. Firma eripäraks võib pidada seda, et firma müüb tooteid nii ainueksemplarides, kuid on ka tooteid
Projekti maksumuseks pakuti umbes 154 400 .82 Tamsalus eksisteerinud kaugküttetrassi renoveeriti ka aastatel 1996 -1998, mahus 25 600. See renoveerimistöö, mis viidi läbi üheaegselt koos Tamsalu katlamaja renoveerimisega, aga ei olnud niivõrd mahukas ega kallis kui aastatel 2006-2010 läbiviidud projekt. Samas suurendas aastatel 1996-1998 läbiviidud projekt osade soojatarbijate soojahinda seoses laenu tagasimaksega.83 Aastal 2010 lõppenud projekt ei 81 Delfi. (2012). Tänu investeeringule ei ole 2000 tamsalulase soojahind tõusnud. [www] http://eestielu.delfi.ee/eesti/archive/tanu-investeeringule-ei-ole-2000-tamsalulase-soojahind- tousnud.d?id=64606886 (04.12.2013) 82 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu. 83 Samas. 27 mõjutanud tarbijate soojahinda, kuid samas tekkisid planeeritud katkestused seoses
Ettemaksukonto kajastab ettemakseid tulevaste perioodide maksukohustuste arvelt. Baltimaades vähe kinnisvaratehinguid Newseci Nordic Reporti kevadaruande kohaselt mõjutab ülemaailmne majanduskriis tugevalt ka Baltimaid. 2008. aastal vähenes kinnisvaratehingute maht nii Eestis kui Lätis, sest paljud tehingud lükati edasi. Leedus maht tõusis, seda tänu mõnele suurele Saksamaa kinnisvarafondide tehtud investeeringule 2007. aastal oli maht 100 miljonit eurot, 2008. aastal 250 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda aga võtta pikaajalise trendina. Turg on ostjakeskne ning pakub suurt tulu riskiinvestoritele. Baltimaade kinnisvaraturu taastumine võtab Newseci sõnul aega, kuna kõigi kolme riigi majandused on tasakaalust väljas. Kinnisvaratehingute kogumaht langes Eestis 2007. aasta 275 miljonilt eurolt 2008. aastal 90 miljoni euroni. Lätis vähenes kogumaht 2007. aasta 350 miljonilt eurolt 2008
makstavat tasu nimetatakse intressiks e. raha hinnaks. Intressi protsent näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Lihtintress- Säästu investeerimisest saadava tulu(näiteks intressid või dividendid) võtab inimene jooksvalt välja ja kulutab ära. Valem: | = A x i Liitintress- See tähendab vastupidist- inimene ei võta teenitud tulu välja, vaid jätab selle koos esialgse summaga tulu teenima. Valem: | = [ A x (1 + i)n ] – A | on investeeringule juurde teenitud summa; A on alginvesteering; I on perioodi intressimäär; N on perioodide arv. Tasakaaluintressimäär- Selle korral võrdsustuvad võlakirjade nõudmine ja pakkumine. Fisheri efekt- Selle põhimõte on, et reaalne intressimäär on inflatsioonimäära muutudes konstantne ja nominaalne määr muutub seetõttu täpselt inflatsioonimääraga võrdselt. See efekt kehtib täielikult ainult sel juhul kui inimesed arvestavad selle inflatsioonimäära õigesti ette.
Tabel 11:amortisatsiooni arvestus Amortisatsioon Jääkmaksumus 5 a pärast Igaaastane kulum i algjääk 247 500 30% 74250 34650 208 333 30% 62500 29167 KOKKU 136750 63817 Arvestame, et praegune keskmine diskontomäär on 10%, siis sisseostetava teenuse NPV = 1 030 516 ja oma sõiduki veoteenuse NPV= 859601,5 millele peaks lisama kulumi NPV=58015,11 ja 10% alternatiivtulu tehtavale investeeringule 45583, mis teeb kokku lõplikuks omainvesteeringu NPV= 963 199, 14 millised peaksid olema omavahel võrreldavad numbrid puhtalt rahalise otsuse tegemiseks. Sisseostetava teenuse puhul on puudused : - Pikaajaline kliendisuhe on raskem tekkima - vahetu kontakti puudumine - kvaliteedikontrolli on raskem tagada kuna vedaja lihtsalt transpordib kaupa Sisseostetava teenuse puhul on eelised :
töötajate ametijuhendid, statistiline ülevaade piirkonna tööjõu turust, palgauuringud jms). 13. Finantsplaneerimine Kõige olulisem küsimus, millele finantsplaanidest ehk prognoosidest vastuse saab, on loomulikult: ,,Kas see ettevõtmine on piisavalt tulus?" Lisaks sellele saab finantsprognoosidest vastuse ka mõnele teisele küsimusele nagu: · kas ettevõttel on piisavalt raha, et oma plaani ellu viia? · kas investeeringule on prognoositud piisavalt hea tootlikkus? · kas kulusid prognoosides on arvesse võetud kõik olulised kulukohad? Peatüki eesmärk on anda äriplaanile rahaline vääring ning hinnata, kas eeltoodud eeldustel ettevõte suudab töötada kasumlikult ja tagada omanikele nende eesmärkide saavutamine. Planeeritakse: · äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud; · rahavoogude prognoos kuude kaupa esimeseks tegevusaataks ja järgnevalt aastate kaupa;
- Turustuskanali nõuded - Riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine Hinnakujunduse meetodid: Kulupõhine hinnakujundus (hinna määramisel võetakse arvesse toode ja sellele tehtud kulutused) Alushinnameetod: lihtne arvutusmeetod minimaalse hinna kehtestamiseks, et saada soovitud kasumiprotsenti või tagasi teenida investeeringule tehtud kulutused. Hinna arvutamise valem: Hind = (Kogus x ühikukulu + püsikulu) / (kogus x (1 – kasumiprotsent) Juurdehindlusmeetodi korral lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa: Hind = omahind x (1+juurdehindlusprotsent) Hind = omahind + juurdehindlussumma Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. Püsi- ning muutuvkulude summaarse
tõenäosust; Varud · materjalid ja kaubad loetakse tükkhaaval üle, vajadusel kodeeritakse. Põhivara Pikaajalised finants- · tütarettevõtete ja sidusettevõtete aktsiad/osad ja nende investeeringud väärtus; · muud pikaajalised investeeringud; Kinnisvara- · igal aastal uus hindamine investeeringule (arvel õiglases Investeeringud väärtuses); · vaatakse üle jääkväärtus, kasulik eluiga ja turuväärtus (arvel soetusmaksumuse meetodil); Materiaalne · varade asukohta, kasutamist ja vastutajad; põhivara · kasutusiga; · bilansiline või õiglane väärtus; · turuväärtus;
tegevuste kogumi koordineerimiseks, mitte turuvahetuseks. Ettevõte kasvab nii kaua, kui ta suudab turge neelata, ja teeb seda seni, kuni ettevõtte edasise kasvu kulud ületavad kasu. Rahvusvahelistumine tähendab aga ka seda, et teistest riikidest oluliselt erinevad normid võivad vähendada võimalike investorite huvi riigi vastu – tihti on lihtsam investeerida mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga ● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele
17 turu vale valik jne. Neid riske on võimalik juhtida hajutamise teel ja süsteemivälised riskid on: · äririsk · likviidsusrisk · finantsrisk Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid riske mõjutavad välised tegurid. Süsteemne risk ei ole omane ainult antud investeeringule vaid sõltub üldisest majandusseise muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, majandustegevuse aktiivsus, maksu- ja rahapoliitika jne. Sellesse kategooriasse kuuluvad: · intressirisk · tururisk · ostuvõimerisk Väärtpaberite hindamine Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtusel võib olla mitu erinevat tähendust, võib see sõltuda sellest kas hinnatakse ettevõtet kui tervikut või kui
Üks ettevõte omab teisest ettevõttest üle 20% (Joonis 2). A B SIDUSETTEVÕTE 30% Joonis 2. Otsene osalus üle 20% Üks ettevõte omab teisest ettevõttest kuni 20% (Joonis 3). A B INVESTEERING 15% Joonis 3. Otsene osalus kuni 20% Lisaks otsesele enamusosalusele ja vähemusosalusele ehk investeeringule võib emaettevõte omada osalust teises ettevõttes ka kaudselt. Kaudne osalus 1) Emaettevõte omab firmat läbi teise ettevõtte (läbi ühe või mitme tütarettevõtte). Näiteks: Emafirmal A on 90%-line osalus tütarfirmas B, kes omakorda omab 80%-list osalust tütre (tütar) firmas C. Seega on firmal A otsene osalus firmas B 90% ja 72%-line (90% x 80%) kaudne osalus firmas C. Järelikult peab konsolideeritud kasum koosnema firma A enda
(võtmeisikute (nt asutaja) CV, alustava ettevõtte puhul värvatavate töötajate ametijuhendid, statistiline ülevaade piirkonna tööjõu turust, palgauuringud jms). 13. FINANTSPLANEERIMINE Kõige olulisem küsimus, millele finantsplaanidest ehk prognoosidest vastuse saab, on loomulikult: ,,Kas see ettevõtmine on piisavalt tulus?" Lisaks sellele saab finantsprognoosidest vastuse ka mõnele teisele küsimusele nagu: kas ettevõttel on piisavalt raha, et oma plaani ellu viia? kas investeeringule on prognoositud piisavalt hea tootlikkus? kas kulusid prognoosides on arvesse võetud kõik olulised kulukohad? Peatüki eesmärk on anda äriplaanile rahaline vääring ning hinnata, kas eeltoodud eeldustel ettevõte suudab töötada kasumlikult ja tagada omanikele nende eesmärkide saavutamine. Planeeritakse: äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud; rahavoogude prognoos kuude kaupa esimeseks tegevusaataks ja järgnevalt aastate kaupa;
Kuna enamus sääste on konsentreerunud kommertspankade või investeerimisfondide kätte, siis ei oma avalik võlakirjaemissioon ka olulist tähtsust, kuna peamiste rahapakkujatena on investorid. Võlakirjade avalikke emissioone pärsib ka erainvestorite vähene teadlikkus ja usalduse puudumine võlakirjade vastu. Eelistatakse paigutada raha avatud intressi- ja rahaturu fondidesse, mis tagavad investeeringule likviidsuse ja hajutatuse. Seni kuni peamisteks rahapakkujateks võlakirjaturul jäävad institutsionaalsed investorid toimib võlakirja järelturg Eestis börsiväliselt ja võlakirja emissioonid teostatakse suunatult institutsionaalsetele investoritele. Kommertspangandus Pankade (rahahoidjate ja vahendajate) aregut tuleb seostada raha arenguga. Alguses tekkis raha ekvivalent, mida aktsepteeriti kaubandustehingutes. Pankade tekkimise eelduseks oli inimeste
teadlikud kristlik- patriarhaalsest naiskäsitusest, kuid nad ei alistu veel sellele. Kõige tuntum keskaegne soome ballaad "Annikainen" käsitleb võrgutaja ja võrgutamise teemat irooniliselt: Turu kodanikuneiu kurdab, kui palju vaeva ja raha ta on kulutanud oma peigmehe peale, kes on linnas talvitav ja kevadel ärapurjetav hansakaupmees. Jumalisa ja Neitsi Maarja on naise poolel, on arvamusel, et naine ei ole tõesti oma investeeringule vastutasu saanud ning lasevad mehel tormis hukkuda. Seisukohtadelt ebakristlik teos kuulus Ritvala helka-pidustuste, katoliku aega tagasiulatuva kevadrituaali programmi, lisaks kahele muule ballaadile ja "Mataleenale". "Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on noormees ja kuningas, päästjaks lohe. Runo viimased read viitavad loomisajale: 16.sajandi
osalevad. Kuid rääkides summast, siis ma ei pea seminari hinda kalliks. Kuid ma pean seda kalliks võttes arvesse Eesti keskmist palgataset. 38 Ma olen isegi esitanud inimesele, kes peab mu seminari kalliks, küsimuse, et kui keegi, keda te usaldate, teeb teile pakkumise, et tal on firma ja kui sa investeeriks tema firmasse 220 eurot, siis tema garanteerib talle, et ta teenib selle raha maksimaalselt kolme kuuga tagasi ja alates sellest hetkest hakkab ta tänu sellele investeeringule teenime igal aastal minimaalselt tuhat eurot enam kui seni. Põhimõtteliselt iga aasta lõpus potsatab tema arvele vähemalt tuhat eurot, lihtsalt selle eest, et ta täna investeerib sellesse 220 eurot. Ja kui mingil põhjusel see investeering ei hakka kohe kasvama, siis ma maksan selle raha vastuvaidlemata tagasi. Seega tal ei kaasne mingit riski. Kas see oleks hea pakkumine ja kas sa võtaks selle pakkumise vastu? Loomulikult võtaks. Aga kui seda raha kohe ei oleks
kus: PVA annuiteedi nüüdisväärtus, 20 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm PVIFAi,n - annuiteetsete maksete nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatav intressitegur; A - annuiteetne makse ehk igas perioodis tehtava makse suurus; Tegelik intressimäär: Valdav enamus ajaväärtuse valemeid kasutab intressimäära, mis lisandub investeeringule üks kord aastas. Teatud juhtudel makstakse aga intresse tihedamalt, kui üks kord aastas. Kuna tegemist on liitintressiga, kujuneb lõpptulemuseks aastast lühema intressiperioodi jooksul suurem summa. Tegelik aasta intressimäär (EAR effective annual presentage rate) avaldub seosest: i nom m EAR = (1 + ) -1 m i intressimäär;
75 kasutatakse selle asemel kulusid ja tulusid. Netokasu saadakse, kui tuludest lahutatakse kulud. Meetodi põhimõte on tegelikult väga lihtne: KKA hindab projekti mõju igale üksikisikule mistahes ajahetkel. Otsustamiskriteerium: projekt tuleks ellu viia, kui NPV >0 Milleks niisugune reegel? Oletame et r tähistab tarbimise ühikutes väljendatud piirtulu määra, mis saadakse antud tingimustes parimale investeeringule, sest kui piiratud ressursid ei oleks antud projektis rakendatud, saaks neid investeerida mõnes teises kohas, teenides piirtulu määra r. Projekti tulude nüüdisväärtus on ainult sellisel juhul nullist suurem, kui projekti piirtulumäär on suurem kui r. Seepärast paigutatakse napid ressursid ainult sel juhul projekti, kui tulumäär on vähemalt sama hea kui parimas alternatiivses projektis. Seega võib väita, et KKA on
9. see eraldi välja toodud. Juhul kui määr püsib ühesugusena (nagu tavaliselt KHA-s oletatakse), võib kirjutada t T NB t NPV t (3.10) t 0 (1 r ) Otsustamiskriteerium: Projekt tuleks ellu viia, kui NPV >0 Milleks selline reegel? Oletame et r tähistab (tarbimise ühikutes väljendatud) piirtulu määra, mis saadakse antud tingimustes parimale investeeringule. Kui napid ressursid ei oleks antud projektis rakendatud, saaks neid investeerida mõnes teises kohas, teenides piirtulu määra r. Projekti tulude nüüdisväärtus on ainult sellisel juhul nullist suurem, kui projekti piirtulumäär on suurem kui r. Seepärast paigutatakse napid ressursid ainult sel juhul projekti, kui tulumäär on vähemalt sama hea kui parimas alternatiivses projektis. 41
F 88,2 50 46,0 26 35,8 20 3,9 2 E1 77,8 34 5,6 2 0 0 0 0 E2 77,4 33 2,1 1 0 0 0 0 270 Laenu igakuine tagasimakse, investeeringu keskmine tootlus aastas ja investeeringu lihttasuvusaeg on arvutatud vastava energiatõhususpaketi riigipoolse investeeringule antava lisatoetusega: E: 15%, D: 25%, C: 35%. Ehitushinna vajalik odavnemine, vajalik lisainvesteering (€/m2) lisatoetusena või lisatoetuse % investeeringust, et energiatõhususe parandamine muutuks tasuvaks 20-aastase jooksul, on arvutatud, arvestades esialgset toetust. Investeeringu keskmist tootlikust saab vaadelda kui täiendavat investeerimisvõimalust. Teoreetiliselt on võimalik ka olukord, kus elanikud investeerivad oma vahendid mujale kui