juhtimine 3. Finantskavandamine tulude, kulude ja kasumi prognoosimine 4. Käibekapitali juhtimine rahakäive, nõuded, varud ja kohustused 5. Investeeringute eelarvestamine tasuvusanalüüs ja väärtuse loomise analüüs 6. Finantskontroll süsteemi loomine ja juhtimine, riskide juhtimine 4 Finantsjuhtimise peamised otsused Kolme liiki otsused: 1) Investeerimisotsused milliseid tegevusi finantseerida? 2) Finantseerimisotsused kuidas finantseerida põhitegevust? 3) Käibekapitali juhtimisega seotud otsused konkurentsivõime tagamine? 5 I Investeerimisotsused Tavamõistes tegemist kulutustega, mis on suunatud ettevõtte varade mahu ja struktuuri muutmisele. Tekivad küsimused: Kui suur on vajalik investeering? Kui pikaks ajaks investeerida?
ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf https://www.rahandus.ee/ file:///C:/Users/Rax/Desktop/Konspekt-ettev%C3%B5tte-rahandus(AnnaAbi).pdf Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Rahandus Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm). Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Seletav sõnaraamat Rahandus- majandustegevuses tekkinud rahalised suhted; rahaasjade üldine korraldus majandusüksuses (näit. riigis). Riigi, ettevõtte rahandus
Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on
Finantsanalüüsi teostamisel kasutatakse horisontaalanalüüsi; vertikaalanalüüsi; rahandussuhtarvude analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).; Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine).; Dividendiotsused ehk kui suur osa kasumist reinvesteeritakse või kui suur osa kasumist saab jaotada omanikele dividendina. Valik ettevõtte finantseesmärke: Ellu jääda; Vältida maksejõuetust ja pankrotti; Võita konkurentsis; Viia maksimumini müügikäive ja
Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine; Koordineerimine ja kontroll; Raha- ja kapitaliturgude vahendamine.
5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 6. Finantssüsteem koosneb raamatupidamisest ja pakutavatest audiitorteenustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell). 8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhi ametikohta. 9. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub maksude osakonna töö juhtimine, ta teostab juhtimis- ja finantsarvestust
aasta keskel, kuid euroraha käibeletulek on veninud seepärast, et Eesti majanduse inflatsioonitase ei vasta nõutud kriteeriumitele. Sarnast saatust jagab ka Leedu. Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Rahandusega tegelevad erinevad institutsioonid, millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Riigi rahanduse seisukohalt on olused teemad: · Riigieelarve koostamine ning sellega seoses maksude kehtestamine.
D lihtaktsiate turuväärtus 24. Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25. Varade rentaablus ROA Varade rentaablus mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA=puhaskasum/varad 26. Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus mõõdab aktsionäride investeeringu tasuvust. ROE=puhaskasum/omakapital. 27. Kapitali eelarvestamise rahavood
D lihtaktsiate turuväärtus 24) Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25) Varade rentaablus ROA Varade kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad varade kasumitootluse näitajad. Kui lähtuda ärikasumist, on rakendatav valem: Varade rentaablus=ärikasum (perioodi näitaja)/vara(keskmine maksumus) Kui lähtuda puhaskasumist, so ettevõtte tegevuse lõpptulemist, saadakse varade
Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine. Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht: Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks. Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud. Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju. Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt. Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades, seega soovitatakse avaliku sektori sekkumist läbi rahanduspoliitika, mida teostaks keskpank ja fiskaalpoliitika valitsus. Toetavad segamjandust, milles on põhiosa
põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13 Finantsotsuste eesmärgid EOA Finantsotsused langetatakse põhiliselt kolme eesmärgi saavutamiseks: •ettevõtte väärtuse maksimeerimine; •omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine; •aktsia hinna maksimeerimine. Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse: • finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine); • investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused; • dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist reinvesteerida ning kui suure osa jaotada firma omanikele dividendidena. 14 Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;PREV investeerimisprojektide läbivaatamine; investeeringu rahavoogude arvutamine - saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine –
rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt.
erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt (vt tabel 1.2). Tabel 1.2. Finantseerimis- ja investeerimisotsused Investeerimisotsused Finantseerimisotsused Bilansi aktivapoole kujundamine Bilansi passivapoole kujundamine
oma arved. -Konversioonitsükkel = Ostjatelt raha laekumise aeg + Varude kuluvälde- Hankijatele võla tasumise aeg Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine tõrgeteta sujuks. 20. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad lühiajalised kohustused 21
25. Millised 4 vaadet iseloomustavad tasakaalus tulemuskaarti (balanced scorecard’i)? 1. Finantsvaade - olla finantsiliselt tugev: millisena me peaksime oma omanikele näima? 2. Sisemine vaade - rahuldada firma omanikke ja kliente: millistes äriprotsessides peame olema tugevad? 3. Innovatsioon ja õppimine - saavutada visioon: kuidas me säilitame oma võime muutuda ja areneda? 4. Kliendi vaade - saavutada visioon: millisena peaksime me näima oma klientidele? Investeerimisotsused 1. Mis eristab finantsinvesteeringut investeeringust materiaalsesse varasse? Investeering – kasusaamise eesmärgil tehtav pikaajaline kapitali paigutus. Investeeringute liigitus vara liigi järgi: ● Finantsinvesteering – aktsiatesse, väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse tehtav rahapaigutus. ● Investeeringud materiaalsesse varasse: ○ Kinnisvarainvesteering – kinnisvaraobjekt, mida hoitakse
Debitoorse võla käibekordaja = debitoorne võlg Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 21. Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ning finantsriske? 22. Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad – ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad – lühiajalised kohustused
liikmesriikide keskpankadest, hõlmates peale eurosüsteemi liikmesriikide ka nende liikmesriikide keskpanku, mille rahaühik ei ole euro. 18. Rahapoliitika ülekandemehhanismide olemus (selgitus intressikanali näitel) Sisuliselt tähendab see seda, et intressimäärad on ülevalt alla mõjutatud: keskpanga poolt määratud ametlikud intressimäärad → rahaturu intressimäärad → pankade intressimäärad → eraisikute, ettevõtete säästmis-, kulutamise ja investeerimisotsused → sisemaised hinnad → hindade areng. Madalamad intressimäärad peaks viima hindade tõusule. III osa – rahanduspoliitika 19. Rahanduspoliitika olemus, eesmärgid Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika – valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärgid samad, mis rahapoliitikal: • Majanduse üldine kasv (elatustaseme, tootlikkuse suurendamine jne) • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal
(SFG) juhatust talle kuuluvate häälte arvu suurendamisest SFG-s 13,13 %-ni (enne oli 10,91 %-). Nimetatud protsent väljendab PPIM-i klientidele kuuluvate ja PPIM-i poolt hallatavate aktsiaportfellide osalusi. Olulist osalust omandanud Poola fondihalduri poolne jätkuv osaluse suurendamine tugevdas ka väiksemate turuosaliste lootusi ettevõtte kasvule. Lisaks oli tekstis huvitav lause: ,,PPIM teavitas, et edasised investeerimisotsused tehakse kasutades fundamentaalanalüüsi. SFG-sse investeerimise eesmärk on kasvatada PPIM-i poolt valitsetavate portfellide väärtust (Tallinna börs)." 30.07.2010 Olulise osaluste muutused, SEB klient Kuna igal müügil peab ka vasataspool olema, siis Skandinaviska Enskilda Banken AB Clients teatas, et SEB Asset Management S.A. poolt vähenes SEB Eastern Europe ex Russia arvel hoitavate SFG aktsiate arv alla 5 %. See on märgilise tähtsusega vähenemine, sest edasise töö
Ettevõtte kapitali hind on tulunorm, mille ta peab teenima, et rahuldada investoreid antud riskitaseme juures. Seega on mõisted "kapitali hind" ja "investori nõutav tulunorm" samaväärsed. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõte finantseerib (bilansi passivapool) oma investeeringuid nii põhi- kui ka käibevaradesse. Lähtudes kapitali hinnast, saame vastu võtta investeerimisprojekti. Kuid samas tuleb arvestada, et vastuvõetud investeerimisotsused mõjutavad omakorda kapitali hinda. Ettevõtte seisukohast kehtib seos, mida madalam on kapitali üldistav hind, seda parem. See põhimõte vastab ka ettevõtte peamisele eesmärgile -- s.o. aktsionäride jõukuse/rikkuse maksimeerimine. Kapitali kaalutud (üldistav) keskmine hind (weighted average cost of capital, WACC) arvutatakse tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindadest, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitalis. WACC-i arvutamisel tuleks silmas pidada:
võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS,
Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS);
Juhtidel tuleb otsustada, kas tulemuste saavutamiseks täiustada äriprotsesse või on vajalik radikaalne ümberkorraldusprogramm. Kasutatakse täiustumise tempo mõõdikut (vt poolestusaja mõõtmine). Strateegilised tegevuskavad äriprotsesside põhjalikuks ümberkorraldamiseks. TTK on aluseks ja tõukejõuks nende programmide koostamiseks. Tegeldakse terviklahendustega tellimuste täitmine, tootearendus, töötajate arendamine. Strateegiliste plaanidega tuleb siduda investeerimisotsused. Sageli tuginetakse vaid finantsnäitajatele. Tuleks arvestada TTK terviklikkust otsustuste langetamisel. TTK võimaldab määrata: Uusi strateegilisi tegevuskavu Fookustada mitmesuguseid strateegilisi programme Kooskõlastada investeerimiskavasid 36 Oluliste koostööprojektide määratlemine Seoste määratlemine äriüksuste ja korporatsioonide vahel.
64 · investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine; · investeerimisprojekti valik. Alljärgnevalt selgitatakse neid etappe ja vajalike arvutuste sisu lähemalt. Investeeringuprojektide läbivaatamine Investeeringute kavandamise esimene etapp seisneb projektide läbivaatamises. Ettepanekud kapitalimahutusteks võivad tulla mitmetest allikatest nii ettevõttest kui ka väljastpoolt. Strateegilised investeerimisotsused võtab vastu firma juhtkond. Strateegilised projektid on reeglina seotud tootmise laiendamisega või uute turgude vallutamisega, on ulatuslikud ja nõuavad olulisi investeeringuid. Investeerimisotsuseid langetavad ka keskastme juhid. Need võivad olla seotud seadmete asendamisega, mis ei nõua suuri kapitalimahutusi. Investeerimisprojektide läbivaatamisel pööratakse põhitähelepanu projektide tehnilistele parameetritele ning nende sobivusele.
võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS,
võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS,
võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS,
annaabi.ee 
