Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter
Lipiidide funktsioon: Membraanid - fosfolipiidid, steroidid Energia depoo - rasvad, õlid Signaali ülekanne - intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilistes reaktsioonides Pigmendid
pidurdavad nukleiinhapete sünteesi topoisomeraasiga (güraasiga), teisenenud güraas, mutandid ofloksatsiin, Pseudomonas arginosa, Acinetobacter spp.), G- kokid, hoiavad ära bakteriaalse DNA reeglina tundlikud ravimi tsiprofloksatsiin intratsellulaarsed (makrofaagidesse tungivad) bakterid. Toime lahtikeerdumise, replikatsiooni. suurtele konts-idele. streptokokkidesse, anaeroobidesse vähene. Loomsete güraaside • Poriinide muutus bakteri Kasutatakse uroinfektsioonide, gonorröa puhul.
termineelsel osal on signaalmolekuli aktiivtsentriks,Valgu C- term osas on katalüütiline piirkond.Seega toimib ta üheaegselt rets-na ja ensüümina nt fosforüleerib türosiinjäägi OH- rühmast. Nt insuliin ja kasvufaktor.Intratsellul aarsed rets-koosnevad ühest proteiinist,mille C-terminaalil on ligandi siduv koht ja keskel DNA-ga sidumise koht. Nt. Tuuma hormooni retseptorid,millega seostuvad steroidsed hormoonid,kilpnäärme hormoon, retinoidid.Steroidhorm oonide rets:Nad on intratsellulaarsed rets.On steroidi sidumise koht ja DNA sidumise koht.
orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilistes reaktsioonides Pigmendid LIPIIDID Rasvhapped Steroidid Lipiidsed Terpeenid vitamiinid
Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon). Sümbioos liblikõieliste taimedega. Alkoholide mittetäielik oksüdeerimine. Äädika tootmine Oksüdatiivne fermentatsioon. Erinevalt acetobacterist puudub täielik sidrunhappe tsükkel. Pleomorfsed (esinevad mitmes eri vormis). Obligatoorsed intratsellulaarsed parasiidid. Magnetotaksis. Fakultatiivne intratsellulaarne parasiit. Pööratud elektronide voog. Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N
mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga. Seejärel saab ligand aktiveerida retseptorit. Kinaasiga seotud retseptorid - 1-TM 1-TM Inaktiivsetele EGF retseptori monomeeridele seondub EGF (bivalentne epidermaalne kasvufaktor), tekib dimeerne retseptor ja kumbki retseptori türosiin-kinaas aktiveeritakse ning nad fosforüülivad teineteist. Mõlematele seotuakse kolm fosfaatrühma. Insuliini retseptor. Heterotetrameerne kompleks. Samamoodi. Intratsellulaarsed retseptorid Signaali ülekanne ioonikanaliga seotud retseptori kaudu ? Signaali ülekanne G-valguga seotud retseptori kaudu Neurotransmitter seondub retseptorile, mille tagajärjel toimub konformatsioonimuutus; G-valk membraanis moodustab retseptoriga kompleksi. G-valgu α-subühiku aktiivtsentrist vabaneb GDP 12 GDP asemel seondub GTP α-subühik eraldub G-valgust ja inaktiveerib või aktiveerib
Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga) Veri Lümf Retikulaar sidekude Rasvkude
Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias: 1) põhivormide (morfoloogia) järgi: kera-, pulga- või kruvikujulised 2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti) 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees) 4) hingamistüübi alusel: Aeroobid ja anaeroobid 5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi. 6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb
Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse: o HETEROTROOFID – hangivad orgaanilist substraati väliskeskkonnast, nt osad inimesel haigusi põhjustavad mikroobid o AUTOTROOFID – sünteesivad kõik vajalikud ained ise kasutades selleks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, nt vee ja mulla mikroobid o MESOTROOFID – vajavad vähemalt üht eelnevalt redutseeritud anorgaanilist ühendit, nt mikroobid, keda leidub nii inimeses kui vees o HÜPOTROOFID – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad elutegevuseks mitmeid peremeesraku ainevahetuslikke komponente, sellised on nt sugu- ja hingamisteede infektsioone põhjustavad klamüüdiad Seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale 6 elemendi ka mineraale – kaalium, kaltsium, magneesium, raud ja muid elemente – boor, molübdeen, tsink, koobalt, nikkel Kasvufaktorite vajadusest jaotatakse: o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid
Organismi põhilised katioonid: naatrium, kaltsium, kaalium, magnesium; Organismi põhilised anioonid: kloor, vesinikkarbonaat, fosfaat, sulfaat. Milliekvivalent 1 milliekvivalent on elektrolüüti kogus, mis on ekvivalentne tema positiivse või negatiivse laenguga. Katioonide ja anioonide ülesanned: Ekstratsellulaarsed elektrolüüdid: Na, Cl ja vesinikkarbonaat Intratsellulaarsed elektrolüüdid: K, Mg ja fosfaat. Ülesanded: - Tagavad kehavedeliku osmolaarsust - Moodustavad bioelektrilisi membraanipotentsiaale - On ainevahetuse katalüsaatorid - Määravad kehavedelike pH - Stabiliseerivad kudesid - Moodustavad energiadepoosid - Osalevad verehüübimises · Naatrium 500kg lehma organismis on 700-800 g Na, 70 kg inimese organismis on 100 g Na. Ülesanded:
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: 1. MEMBRAANRETSEPTORID paiknevad efektorraku membraani pinnal. 2. RAKUSISESED e INTRATSELLULAARSED RETSEPTORID kaks alarühma: a) tsütoplasma retseptorid ja b) tuumaretseptorid. Nende kaudu toimivad näiteks steroidhormoonid, need on need hormoonid, mille lähteaineks on kolesterool. Steroidhormoonid on nt. suguhormoonid, neerupealiste koore hormoonid, kaltsitriool. Kui hormoon on retseptoriga seondunud, käivitub rakus rakusisene intratsellulaarne toimemehhanism. Intratsellulaarseid erutusmehhanisme on mitmeid: kui hormoon toimib
antigen presentation. MHC I-ga on seotud endogeensed peptiidid, mis protsessitekse raku tsütoplasmas (ka norm. raku valgud, viiruse või bakteri valgud, mida toodetakse infitseeritud raku sees)- endogeenne rada. Endogeenset päritolu antigeen on pärit näiteks viiruselt, mis sisse tungis ja replitseerub rakus jne. Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks multifunktisonaalse proteaasi kompleksi proteosoomi poolt. Proteiinid, mis lähevad degratsiooni on seondunud kovalentselt väikese proteiiniga ubikvitiiniga, mis seondub lüsiini aminorühmaga. Protesoomi kaks subühikut genereerivad peptiidid, mis seonduksid eriti hästi MHC I molekulidega. Lõikamine toimub protesoomi kanalis. Peptiid, mis genereeritakse tsütosoolis, transpordirakse Eri, mis võimaldaks interaktsiooni MHC molekulidega
Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute oksüdatsiooni järgi (glükoos ja maltoos). Preparaadis G- intratsellulaarsed diplokokid. Lateksaglutinatsioon kihnu antigeenide määramiseks ei ole väga kõrge tundlikkusega (kihnu antigeenid). Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on esimene valik (on täheldatud üksikuid juhte madala resistentsusega muundunud PBP-ga), ceftriaxone, tsefotaksiim (, klooramfenikool: on ise toksiline, tekib kiiresti resistentsus). Lähedaste kontaktsete profülaktikas rifampin, tseftriaksoon, tsiprofloksatsiin.
Degradeeritud peptiidid seonduvad MHC molekulidega (raku sees) ja seejärel kompleks peptiid-MHC transporditakse raku membraanile ja paisatake raku pinnale, seda nimetatakse antigeeni esitlemiseks e. antigen presentation. MHC I-ga on seotud endogeensed peptiidid, mis protsessitekse raku tsütoplasmas. Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks proteosoomi poolt. Protesoomi kaks subühikut genereerivad peptiide, mis seonduksid eriti hästi MHC I molekulidega. Lõikamine toimub protesoomi kanalis. Peptiid, mis genereeritakse tsütosoolis, transpordirakse ERi, mis võimaldaks interaktsiooni MHC molekulidega. TAP võimaldab seda transporti. Klass I MHC molekulid vajavad peptiidi, et saavutada stabiilsus. Esiteks alfa ahel ja beeta2 mikroglobuliin assotseeruvad
BE (base excess, ingl.k., leelise liig) happe või aluse kogus millimoolides, mis on vajalik lisada 1 liitrile hapnikuga küllastatud uuritavale verele, et 37ºC ja PCO2 40 mmHg juures oleks pH 7,4. ,,-" BE happe liig e atsidoos; ,,+" BE happe defitsiit e alkaloos. Keemilised happe-leelistasakaalu regulatsiooni mehhanismid: puhversüsteemid (nõrgast happest ja alusest); Ekstratsellulaarse vedeliku puhvesüsteemid (bikarbonaat- ,fosfaat-, valgupuehver); intratsellulaarsed (hemoglobiinipuhver). Füsioloogilised regulatsiooni mehhanismid: seotud kopsude, neerude, vähem mao ja maksa funktsiooniga. Kopsud: kui veres tõuseb süsiappegaasi sisaldus, sunnib hingamiskeskuse erutus hüperventilatsioonile suureneb CO2 väljutamine kuni on saavutatud CO2 normaalne kontsentratsioon veres. 15. Rakkude vigastused, raku surm.
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a.
Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid – vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid – sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid – ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Lihtne difusioon – selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende
mille tulemusel arenevad kasvajad. Onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide dominantne ja retsessiivne olek kasvaja tekkel. Dominantne mutatsioon, mis viib onkogeeni üliaktiivsusele Kaks retsessiivset mutatsiooni, mis inaktiveerivad tuumorsupressor geeni Rakkude jagunemist ja kasvu kontrollivad valgud, mille muteerumine võib viia kasvaja tekkele. Viirusi aktiveeriv signaalretseptor, signaal molekulid, signaal retseptorid, intratsellulaarsed andurid, intratsellulaarsed retseptorid, transkriptsiooni faktorid, raku tsükli kontroll valgud, DNA parandu valgud, apopoosi valgu. Geeniekspressiooni regulatsiooni tasemed rakus. Kontroll transkriptsiooni tasemel – kontrollitakse kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni (transkriptsioonifaktorid, steroidhormoonid ja nende retseptorid, DNA promootor- ja enhanserpiirkonnad, heterokromatiniseerumine, DNA metüleerimine, geenide selektiivne amplifikatsioon).
d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: 1. MEMBRAANRETSEPTORID paiknevad efektorraku membraani pinnal. 2. RAKUSISESED e INTRATSELLULAARSED RETSEPTORID kaks alarühma: a) tsütoplasma retseptorid ja b) tuumaretseptorid. Nende kaudu toimivad näiteks steroidhormoonid, need on need hormoonid, mille lähteaineks on kolesterool. Steroidhormoonid on nt. suguhormoonid, neerupealiste koore hormoonid, kaltsitriool. Kui hormoon on retseptoriga seondunud, käivitub rakus rakusisene intratsellulaarne toimemehhanism. Intratsellulaarseid erutusmehhanisme on mitmeid: kui hormoon toimib
Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis
Näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis
Paranenud koerad võivad viirust eritada uriiniga kuni 6 kuud. Lisaks levib viirus väljaheidetega ja süljega. Patogenees: Nakatumine toimub nasofarüngeaalselt, oraalselt, konjunktiivi kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub tonsillides ja Peyeri naastudes, vireemiaga kandub viirus endoteeli- ja parenhüümrakkudesse ning paljudesse kudedesse põhjustades neerudes, maksas, põrnas ja kopsudes hemorraagiaid ja nekroosi. Viirus põhjustab massilist hepatotsüütide destruktsiooni. Tekivad intratsellulaarsed inklusioonid hepatotsüütides. Paranemise faasis ja 8-12 päeva pärast vaktsineerimist koerte adenoviirus-1 atenueeritud vaktsiiniga võib tekkida kornea ödeem (“sinine silm”). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis deponeerub tsiliaarkeha väikestesse veresoontesse, takistades normaalset vedeliku vahetust korneas. Antigeenne saransus koerte adenoviirus -1 ja 2 vahel on suur, koerte adenoviirus-2 vaktsiin põhjustab ristkaitset kuid ei põhjusta kornea ödeemi
äratundmist T-rakkude poolt § Lokaalsete antikehade produktsioon neutralisatsioon, opsonisatsioon § Sekretoorne IgA (nahk, limaskestad) § Tsütokiinide produktsioon (IL-6, TNF, IL-12) § Ebaküpsed dendriitrakud fagotsütoos. Spetsiifiline immuunvastus § Humoraalne immuunsus ekstratsellulaarsed viirused (herpes, RSV) § Opsoneerimine, neutraliseerimine § Takistab viiruse levikut vireemia teel § IgM ja IgG tüüpi antikehad § T-rakuline immuunsus intratsellulaarsed viirused § CTL- tsütotoksilised lümfotsüüdid (apoptoos) § Soodustab põletikulist vastust § Surmab nakatunud rakke § Interferoon- vabanemine (immuunaktivatsiooni tagajärjel) § Makrofaage aktiveeriv faktor INF-. Rakuline immunvastus Viirusega infitseeritud raku pinnale tekib MHC I tüüpi koesobivusantigeen koos viirusliku valguga. Selle tunnevad ära Tlümfotsüüdid, mis saavad signaali, et tegemist on infitseeritud organismi rakuga ja see tuleb hävitada
kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: 1. MEMBRAANRETSEPTORID paiknevad efektorraku membraani pinnal. 2. RAKUSISESED e INTRATSELLULAARSED RETSEPTORID kaks alarühma: a) tsütoplasma retseptorid ja b) tuumaretseptorid. Nende kaudu toimivad näiteks steroidhormoonid, need on need hormoonid, mille lähteaineks on kolesterool. Steroidhormoonid on nt. suguhormoonid, neerupealiste koore hormoonid, kaltsitriool. Kui hormoon on retseptoriga seondunud, käivitub rakus rakusisene intratsellulaarne toimemehhanism. Intratsellulaarseid erutusmehhanisme on mitmeid: kui hormoon toimib
pneumoniae põhjustab hingamisteede infektsioone: farüngiit, sinusiit, bronhiit, pneumoonia, astma. Tema esinemist seostatakse ka ateroskleroosi ja kardiovaskulaarsete haigustega. • Chlamydophila psittaci on patogeenne eeskätt lindudele, võib põhjustada infektsiooni ka inimestel. Mükoplasmad Mükoplasmad on väikseimad (0.2-0.3 µm) looduses vabalt elavad bakterid. Neil puudub rigiidne rakusein ja seetõttu võib nende kuju olla väga erinev, kerajast kuni niitjani. Võivad olla intratsellulaarsed. Võivad asümptomaatiliselt koloniseerida inimese limaskesti, kuid võivad põhjustada ka hingamisteede ja kuse-suguteede põletikke. Tähtsamad mükoplasmade ja ureaplasmade poolt põhjustatud haigused: M.pneumoniae – farüngiit, trahheobronhiit, pneumoonia, ultseratiivne stomatiit, konjunktiviit, artriit; M.genitalium- suguteede infektsioonid; M.hominis – püelonefriit, sünnitus- ja abordijärgne vaagnapõletik, vastsündinu infektsioonid; NB
Igal T-rakul ekspresseeritakse neist ainult ühte tüüpi! Koretseptori tsütoplasmaatilisele domeenile on seostunud samuti türosiin kinaas – sedapuhku tüüp Lck. Ka tsütosoolne ensüüm ZAP70 mängib olulist rolli T-raku aktivatsioonis Signaali transduktsioon: TCR variaabelsed domeenid (α ja β ahel) seostuvad vastava MHC klassi molekuliga (see sõltub sellest, millist koretseptorit T-rakk kannab) ning sellega seostunud peptiidiga. Intratsellulaarsed Src perekonna türosiin kinaasid – nagu näiteks Fyn – aktiveeritakse CD45 abil, milleks türosiin fosfataas eemaldab nende Fyn ensüümide inhibiitoraladest fosfaatgruppe, mistõttu Fyn saab aktiveeruda. Seejärel aktiveeritud Fyn fosforüleerib TCR kompleksi ITAM aladel türosiini jäägid. Fosforüleeritud ITAMid on seostumiskohtadeks kinaas ZAP70-le. ZAP70 seostub ζ ahela ITAM aladele.
annaabi.ee 
