Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intranet või intra on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks infovahetuseks. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate
..............................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 1. Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intraneti võib võtta kui privaat versiooni internetist, mis on piiratud organisatsioonis. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes (kuivõrd korralik intranet võimaldab infoga
töötajate seisukohast? Teeninduse tulemus sõltub olulisel määral kogu teenindusprotsessist ja üha enam tuleb välisturunduse kõrval pöörata tähelepanu siseturundusele ja sisekliendile. 5 (McDougal 1992, 479)1. SISEKLIENDI TEENINDAMINE OMA ORGANISATSIOONIS Mina töötan asutuses Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus. Töötajaid on umbes 30. Minu otseseid ülemusi viis. Info vahetus on väha hästi korraldatud. Asutuses kasutatakse intraneti, kus on igapäevaselt uudised ja muudatused üleval, et töötajad oleksid kursis kõige toimuvaga. Meie asutus pakub väliskliendile kaheksat teenust seega oleme väga hästi kursis teenuste sisuga. Kellele pakutakse, kuidas teenusele saadakse, kellele teenus mõeldud on jne. Igale väliskliendile kes teenusel viibib on tehtud isiklik plaan ja toimik. Plaanide ja toimikute kättesaadavus on väga hästi organiseeritud, vajadusel saame igal ajal kätte.
võime masinaid lõhkuda või mitte; kuid ajalugu on inimese asendamist masinate poolt tuhandete aastate jooksul tõestanud. Käitumisteooriate järgi ei mõjuta tehnoloogia areng organisatsioone otseselt. Et pole olemas maagilist infosüsteemide nimelist võlunuppu mis ettevõtte kõik probleemid lahendab. Käitumisteooria ütleb, et organisatsiooni poliitiline struktuur muutub seoses juurdepääsuga informatsioonile. 2. Ettevõtte intraneti kasutamine töötajate teavitamisel on üks lihtne näide, kuidas ettevõtted, kasutades võrgutehnoloogiaid, saavad vähendada kulusid (või ei ole koosolekute korraldamine kulu?). Arenevad B2B (Business-to-Business ) lahendused võimaldavad ettevõtetel järjest enam vahetada üle võrgu teineteisega informatsiooni ja seoses sellega vähendada kulusid. 3. On ka kõikvõimalikke nii positiivseid, kui ka negatiivseid välismõjusid, mis võivad tuua kaasa vajaduse infosüsteemide järele.
VPN Referaat VPN - Virtual Private Network VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti, et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. Ekstraneti-VPN: mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firma arvutivõrgu neile mõeldud osadega. Üldiselt on VPN-lahendus väga heaks võimaluseks igale ettevõttele, nii väikesele kui suurele, mille osakonnad või filiaalid asuvad peamajast eemal. VPN lubab ühendada kaugelasuvad töökohad ühtseks tervikuks
kättesaamist kliendi ja serveri side katkeb. Intranet ja extranet 8 Veebiserver võib asuda nii internetis kui ka kohalikus võrgus. Kui veebiserver asub kohalikus võrgus, võib korraldada ka oma sisevõrgu, mis sarnaneb struktuurilt internetile. Sealjuures osa saidist võib olla avalik (internet) ja osa ettenähtud vaid sisemiseks kasutamiseks (intranet). Intraneti kasutajateks on asutuse töötajad, samas kui saidi avalik osa on mõeldud ettevõtte klientidele. Intranet sisaldab tööks vajalikku infot, kuid see ei tohi olla nähtav klientidele ja konkurentidele. Näiteks, võivad sisevõrgus olla õigusaktid, käskkirjad ja dokumendid tööprotsessi reguleerimiseks, mis on kõikidele töötajatele kättesaadavad. Välimine ja sisemine osa esindavad kahte erinevat infokeskkonda, igaüks orienteeritud kindlale kasutajate ringile
xxxx 1. Ajurünnaku tulemused Ajurünnakul genereeritud ideede täielik loetelu koos esimeste hääletamistulemustega. sarn Summ Jr.nr Ideed . Andres Silvia a 1. Info jääb toppama 2 7 9 2. kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid 13 16 29 3. Intraneti kasutamine ei ole kõigil selge 1 17 18 4. Ei ole ühtset süsteemi 20 20 40 5. Pole kokkulepitud mängureeglid 14 12 26 6. On lihtsalt rumalad 1 7. Kardetakse ennast lolliks teha ja ei saadeta infot kõigile 1 8
VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: · Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. · Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. · Ekstraneti-VPN: mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firma arvutivõrgu neile mõeldud osadega. Üldiselt on VPN-lahendus väga heaks võimaluseks igale ettevõttele, nii väikesele kui suurele, mille osakonnad või filiaalid asuvad peamajast eemal. VPN lubab ühendada kaugelasuvad
IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. xml ja html erinevused ja sarnasused: XML-kasutatakse andmete hoidmiseks HTML-kasutatakse andmete näitamiseks Html:Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel xml:Struktureeritud teksti esitamise formaat. Sarnasus: mõlemad SGML’i rakendused. Info pannakse “tag”-ide vahele. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. Javascript – keel, mida kasutatakse veebilehtede arendamiseks
Selle tulemusena teab töötaja oma kohta ja kohustusi asutuses, tunneb end osalejana firmas, tunneb sisemist motiveeritust. Nii koheldud töötaja pühendub firma eesmärkide saavutamisele, tunnustab muutusi ja arenguid firmas ja on vastutustundlik. Selline väärtustatud töötajaskond on suureks toeks teadmispõhisele organisatsioonile. Teadmusjuhtimises on oluline koht informeerimisel ja suhtlemisel, selleks võiks välja arendada asutusesisese intraneti. Dokumenteeritud informatsiooni edukaks ja kiireks leidmiseks tuleb luua dokumendihalduse süsteem. Organisatsioon peab panustama oma töötajate koolitusse, et tõsta töötajate teadmisi ja pädevust. Organisatsioonis peaks olema kindlasti teadmusjuht, kelle jaoks teadmusjuhtimine peaks olema lihtsalt üks paljudest koostöö vahenditest eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. Teadmusjuhtimise eesmärgiks on hallata organisatsiooni olemasolevat kogemust ning luua uut teadmust.
Ettevõte on paindlik. Müük kasvab, varud vähenevad, tarnevõime kasvab. 8. Milleks kasutatakse infosüsteeme ja tehnoloogiaid Minimaalsete kulutustega tagada logistika funktsioneerimine. Suurendada konkurentsivõimet Andmete haldamine ja kogumine Andmete säilitamine Andmete analüüs Koostöö ja suhtlemine tarneahela partneritega 9. Logistika infosüsteemide 4 tasandit 1. transaktsiooni toetuse süsteemid abivahendid teatava logistika funktsiooni täitimisel 2. integreeritud e intraneti organisatsiooni sisesed süsteemid 3. ekstraneti e info vahetamise ja jagamise süsteemid org-de vahel 4. tarneahela juhtimise süsteemid e organisatsioonidevahelised infosüsteemid 10. Mis on EDI (elektrooniline andmevahetus) Logistika infosüsteemide ühildamine 11. EDIst saadavad eelised Vähendab käsitsitöö mahtu korduvad sisestamised Andemte töötlemine on aeganõudev - automaatne võrdlemine Andmevahetuse efektiivsus kasvab Vigade arv väheneb
IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks
Informatsioon loogiliselt struktureeritud Avatud kaastööle Sisaldab ka mitteformaalset infot (suhtlus, kroonika jm) Kujundus toetab firma visuaalset indentiteeti Elektroonilisele siselehele üleminekuks: Asendada värvitrükk must-valge koopiaga Infolisti ajalehest resümee Täisfunktsionaalne värviline veebiversioon 5 Intraneti rubriigid 11.5.2 · Strateegia ja väärtused Organisatsiooni ABC (organisatsiooni tutvustav info) Täna ettevõttes (uudised, sünnipäevalapsed) Müük ja teenindus Dokumendid Kontaktid (elektrooniline telefoniraamat) Tööriistad (vajalikud lingid) Tehnoloogia Töökorraldus Kohvik (mitteametlikku info, teemafoorumid, pildigaleriid jms) Vaba aeg Nädala küsimus Nädala kuum teema Foorum Elektronpost
haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierana. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. 8. Mis on emaplaat? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 9. Mis on protsessor? CPU Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. 10. Nimeta 3 mälutüüpi! RAM, ROM, Cache 11
on võimalik ühtmoodi välja printida iga printeriga. Lihtsam on muidugi neil, kelle laserprinteril on sees PostScript-kaart, teised peavad installeerima oma arvutisse lisaks abiprogrammi, mis oskab PS-failidega ümber käia (näiteks GhostScript). Termoprintereid kasutatakse eriotstarbelisteks töödeks, näiteks kauplustes vöötkoodide printimiseks. Tuntumad printereid tootvad firmad on Epson, Hewlett-Packard, Fujitsu, Nec, Star, Hyndai. Muud lisaseadmed Suhtlemist kohaliku arvutivõrgu (intraneti) teiste arvutitega juhib teie arvutis spetsiaalne võrgukaart. Loodetavasti on teie kooli lokaalvõrk ühendatud ka ülemaailmse arvutivõrguga Internetiga. Kui soovite Interneti-ühendust oma koduarvutisse, siis peate muretsema modemi. Modem on seade, mis võimaldab andmeedastust arvutite vahel läbi telefoniliini. Modemi valikul on oluline teada tema kiirust. Andmeedastuskiirust mõõdetakse boodides, s.o. bittides sekundi kohta. Miinimumkiirust, millega on
leida ja kasutada suhtlemisel klientidega. Klienditeenindajal tuleb suhelda nii sise- kui ka välisklientidega. Seetõttu võib klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka: · sisesuhtlusvahenditeks ja · välissuhtlusvahenditeks Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Mõlemal juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad (näiteks sisesuhtluses Intraneti ehk sisesidesüsteemi kasutamine, memode ehk märgukirjade kasutamine, tegutsemisjuhised, omavahel kokku lepitud kehakeele signaalid jms). Inglise keelest pärineb ka eesti keeles laialdaselt kasutatav sõna ,,kommunikatsioon". Eesti keelele omasem oleks selle asemel kasutada sõnu ,,suhtlus" või ,,side" ja seega ka kas sisesuhtlus ja välissuhtlus või siseside ja välisside. Sageli väidetakse, et suhtlusoskused ja teenindusvalmidus on kaasasündinud isikuomadused (Ta on sündinud teenindaja
funktsionaalsus; kasutatav ka üle interneti. IBM GoPro - Peale dokumendihalduse sisaldab võimalusi kliendihalduseks; kasutatav ka üle interneti. Meridio - Salvestatud dokumendid on kohe kättesaadavad erinevate klientrakendustega ja võimalik integreerida veebikeskkonda. Sisseehitatud dokumentide vaatamise ja HTMLi konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed?
peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierina. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. Suurel osal neist on puutetundlik ekraan. Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992 Apple'i tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996 esitles Nokia esimest mobiiltelefoni "9000 Communicator", mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli "Palm", kes alustas 1996 mudeliga "Pilot 1000". Tänapäevaks on peaaegu kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle
Peale MySQL AB's töötamist suundus Tõnu eraettevõtlusesse ning tegeleb praegu Johanson, Errapart ja Samuel OÜ ülestöötamisega. Indrek Siitan sattus rootslaste ettevõttesse tööle samuti kõige loomulikumal viisil -- otsis tööd (Tõnu selleks hetkeks oli juba tööl ning eestlaste töökus tuttav), võeti ühendust ning juba alates 2000. aastast ongi tema kohustuste hulgas ettevõtte veebipoolega tegelemine -- avaliku lehekülje ning firma intraneti kujundamine, hooldus ning arendamine. Seoses klientide ja mahtude kasvuga on ka tema kaasatud nüüdseks tehnilise toe juurde. MySQL'i kõrval on Indreku igapäevatööks Internetilahenduste loomine ja haldamine ettevõttes IS Holdings OÜ. Peale samas ettevõttes töötamise on neil ka muid sarnaseid jooni -- mõlemad on isad ning elamise pealinnast kaugemale kolinud -- kohtumisteks saab ju alati kohale sõita ning kaugtöö pole enam ammu uus asi.
Asutus võib vastavalt oma vajadustele kasutada dokumentide loetelu lisaks väga eri- nevate dokumendihalduse ülesannete täitmiseks, näidates seal: õigusaktidest tulenevad volitused (normatiivne keskkond) funktsiooni täitmiseks; sarjad, mille dokumendid rutiinselt kuuluvad avalikustamisele veebis; olulised dokumendid, millest valmistatakse tagatiskoopiad; dokumendid, millest teavitatakse töötajaid intraneti kaudu; jms. 56 Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokumentide loetelu tuleks kasutada täieliku arhiivimoodustamise kavana, ohjates selle abil peamisi dokumendihalduse protsesse. 7.2.11 Dokumentide loetelu vormistamine Dokumentide loetelu võib koosneda järgmistest elementidest: tiitelleht, millel märgitakse vähemalt asutus või selle üksus, mille kohta dokumen- tide loetelu on koostatud; sisukord;
Fallbeispiel: Estnische Evangelisch-Lutherische Kirche (EELK). Die Kirche und das Erbe des Kommunismus. Die Zeit nach 1989 - Zäsur, Vergangenheitsbewältigung und Neubeginn. Erlangen: Martin-Luther-Verlag, 2007, lk 130-142 või Ketola, Mikko. The baltic churches in the process of transformation and consolidation of democracy since 1985. - Contemporary Church History. Kirchliche Zeitgeschichte. International Journal for theology and history. 1/2007. intraneti vahendusel), mis on teinud nende kättesaamise oluliselt kergemaks ja mugavamaks. Lisaks EELK Konsistooriumi arhiivile on kirjalike materjale alles hoitud ka koguduste juures. Töös kasutatavad statistilised andmed on samuti leitud peamiselt EK vahendusel ja nende allikaks on EELK Konsistoorium (Konsistooriumis on arvandmed arvutisse sisestatud alates aastast 1996 Lea Jürgenstein, EK 15/99). Viimase aastakümne jooksul on oluliste allikatena lisandunud internetiportaalid
tarkvara, millega töötatakse) ka teatud ühiskasutuses olevad andmed, millele on vaja juurdepääsu kõigil, ning kohe tekib küsimus, kus selliseid andmeid hoida. Lihtne lähenemine on ühes tööjaamas määrata kindlaks ühiskasutuses olev kataloog ning sellele omakorda juurdepääsuõigused kasutajate ja tööjaamade kaupa - sel puhul asubki nimetatud tööjaam sisuliselt failiserveri funktsioone täitma. Siiski peaks failide (ja vajadusel ka muude teenuste, nt. veebi, intraneti, meili jms.) serveerimine olema serveri põhifunktsioon, mitte lisaülesanne tööjaamaks olemise kõrvalt. Tööjaama kasutajatele on enda arvuti üle mõeldud operatsioonisüsteemides on tunduvalt rohkem tähelepanu pööratud failide turvalisusele ja juurdepääsuõigustele eri kasutajate/gruppide lõikes, muuhulgas on võimalik ka hiljem täpsemalt tuvastada failidega sooritatud tehingute aegu. Siiski ei pea ülalkirjeldatud server kujutama endast seitsme luku ja raudukse taga asuvat
11.5.2. Elektroonilised infokanalid Elektroonilise infokanali eelis on operatiivsus, kasutajate suur arv (ligipääs on kõigil arvutit kasutavatel töötajatel) ja ühesugune info kõigile kasutajatele. Samuti on elektroonilised kanalid pärast esmaseid investeeringuid suhteliselt odavad. Intranet ehk ettevõtte sisevõrk Sisevõrgu eesmärk on pakkuda infot ettevõtte töötajatele. Ettevõttel on tavaliselt teavet, mida saab intraneti vahendusel töötajatele käepäraseks ja kasulikuks muuta. Näiteks töötajate kontaktid (osakond, telefoninumber, ametikoht), koolitusosakonna veebipõhine e-õpe (koolitusmaterjalid, koolitusprogrammid), dokumendihaldus, teenindus- ja müügiinfo, töökorralduslik teave jne. Kuidas luua sisevõrk? Sisevõrgu loomisele tuleb kaasata kõik ettevõtte üksused ja juhid. Juhtgruppi kuulub tavaliselt tegevjuht, personali-, sisekommunikatsiooni- või turundusjuht
Eriti mugav on see Interneti püsiühenduse korral. Sul on võimalik lasta Internetist oma töölauale väljastada kiiresti muutuvat infot alates aktsiakurssidest ja päevauudistest kuni ilmateateni. Aktiivne töölaud (Active Desktop) võimaldab kuvada suvalist veebilehte ilma brauseriakent avamata. Töölauale saab paigutada mitu lehekülge nii Internetist kui oma arvutist, näiteks: pidevalt uuenev info (börsiinfo, päevauudised, sporditeated jm); firma intraneti lehekülg; hüpertekstidokument; Interneti otsingumootor. Veebilehe töölaual kuvamiseks tee paremklõps töölaua tühjal osal ja klõpsa hüpikmenüü korraldusel Properties. Avaneva akna lehel Desktop klõpsa nupul Customize Desktop. Avaneb uus aken Desktop Items, kust saad töölauale lisada vajalike veebilehtede aknaid. Märgistatud veebilehe sisu värskendamiseks klõpsa akna nupul Synchronize. Nupuga Properties võid kehtestada ka automaatse uuendamissageduse
Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse. 1.3.1.4 Sisevõrk ja suhtevõrk. Intranet sisevõrk. Organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri-tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate
õige kellaeg ja ajatempliteenuse enda identiteet, ning meili ja sertifikaadi digitaalsest allkirjast. Sellega dokumenteerib ja kinnitab ajatempel vastava sisuga teate olemasolu teatud ajahetkel. Meilide autentsuse tuvastamine ajatempliga eeldab, et meili saatja on meili omalt poolt digitaalselt allkirjastanud. Ajatempli teenust saab pakkuda ja kasutada nii sisevõrgu keskkonnas kui ka internetis. Teenus võtab interneti/intraneti keskkonna serverina allkirjastatud failid või ka ainult nende allkirjad vastu ja lisab neile sünkroniseeritud ajatempli. Kõik kokku allkirjastatakse omakorda ajatempliteenuse poolt ning seejärel saadetakse see vastavalt vajadusele kas adressaadile või toimetatakse tagasi saatja kätte. ____________________________________________________________________ - M 5.110z (M) Meili kaitse SPHINXi (S/MIME) abil M 5.110 Meili kaitse SPHINXi (S/MIME) abil
vajalikku ajakohastamist. 16 Veebirakenduse väärtus peitub selle omaduses edastada informatsiooni tihedas seoses selle loonud või seda edendava üksuse (või üksuste rühma) tegevusega, kusjuures rakendus peab seda seost alal hoidma. Seega käsitletakse kultuuriveebi inforuumi korraldust tihedalt seotuna informatsiooni ja dokumentide korraldusega kultuuriüksuses endas. Lõimitud Interneti-/intraneti-süsteemi kavandamise praegused võimalused koos veebirakenduste värskendamiseks veebihaldajate kasutuses olevate erinevate omadustega võimsate ja mitmekülgsete töövahenditega võimaldavad kultuuriüksusel kavandada veebikeskkonda kui tõelist dokumendi- ja infosüsteemide korralduskeskust nii asutuse piires kui ka väljaspool. Veebirakenduse kvaliteedi puhul eeldatakse projekti juhtivatelt inimestelt seda, et
kohtades edastatav info on tavaliselt projektijuhile oluline peegeldades erinevate osakondade töötajate hoiakuid ja aitab ette näha arenguid organisatsioonis, mis ametlike kanaleid pidi tehakse teatavaks alles märgatavalt hiljem. Projekti kasvades on keeruline hoida kõiki projektist huvitatud osapooli ainult informaalseid kanaleid kasutades informeerituna. Seetõttu asutakse looma ja kasutama formaalseid infokanaleid tüüpilisemad on intraneti kasutamine ja uudiskirjad arengutest projektis. Paljude juhtide ja osade teoreetikute (eelkõige Friedman, 1970) seas levinud arvamus on, et eelkõige peab organisatsioon maksimeerima oma omanike tulu. Seetõttu peab organisatsiooni juhtimisel tegelema vaid projektidega, mis suurendavad kasumit. Vastukaaluks sellistele vaadetele on kaasajal kujunenud normiks rääkida lisaks omanikele tulu teenimise kõrval ka ettevõtte sotsiaalsest vastutusest (corporate social responsibility)
Kasutajad saavad ekstranetti siseneda kasutajatunnuse ja parooliga organisatsiooni veebilehel. Kasu ekstranetist tuleneb eelkõige automatiseeritud tegevuste pealt kokku hoitavast ajast ja kasu- tusmugavustest. Erinevused intraneti, ekstraneti ja interneti vahel seisnevad ligipääsu omamises või mitte- omamises infosüsteemi kasutamiseks. Intranetti saavad kasutada ainult organisatsiooni oma tööta- jad. Ekstraneti süsteem on määratud nende aktsepteeritud kasutajate jaoks, kes viivad täide eelnevalt
Kuni 12kuuline arvestusperiood on lubatud kollektiivlepinguga sätestada tervishoiu, hoolekande, põllumajandus ja turismitöötajatele. 4.2.4. Tööajakava esitatakse selle alusel töötavatele töötajatele tutvumiseks vähemalt ___ päeva enne seda, kui algab arvestusperiood, mille kohta tööajakava koostati. 4.2.5. Tööajakava tehakse tööajakava alusel töötavatele töötajatele kättesaadavaks tööandja teadete stendil ja/või tööandja sisemise intraneti kaudu_______ [töökava täpne asukoht intranetis] ning edastatakse töökava alusel töötavatele töötajatele e-kirja teel. 4.2.6. Tööajakava muutmisest teavitab töö vahetu korraldaja tööajakava alusel töötavaid töötajaid ___ päeva enne muudatuse jõustumist, avaldades muudetud ajakava punktis 4.2.5. esitatud viisil. Märkus: TLS ei sätesta kohustuslikku etteteatamisperioodi tööajakava kehtestamisel ja muutmisel. Lähtuda tuleb
annaabi.ee 
