3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4.Intervjueerija suhtub vestluskaaslasesse aupaklikult, viisakalt. Ta ei sega ise niivõrd palju vahele, vaid laseb intervjueeritavalt ise rääkida, küsides temalt mõne küsimuse, mis ei anna võimalust vastata lühidalt. 5.Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema eluvaldkonna poole pealt. Aaviksoo intervjuus räägitakse peamiselt õpetajate palga küsimuste seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul. 6.Intervjueeritava olukord on hea teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi
muutumatu. Me valisime struktureeritud lähenemise vältimaks meie võimalikust kogenematusest tulenavaid segadusi. Intervjuu oli näost näkku, me ei filminud. Koos kõrgharidusreformi põhipunktide tutvustusega võttis intervjuu aega umbes pool tundi. Kuna võtsime inimesed eraldi ette, ei pidanud me neile leidma ühist aega, saime minna sügavuti. Kuna tegemist on üsna teadmisinõudva teemaga, pidasime õigeks enne intervjuud tutvustada intervjueeritavale kõrgharidusreformi põhipunkte. Selgitasime intervjuu käiku ja kinnitasime nende anonüümsuse. Küsimuste koostamisel lähtusime sellest, et alustada kaugemalt ja üldisemast, liikudes iga küsimusega asja ivale lähemale, jõudes lõpuks probleemi tegeliku tuumani. Valimi koostamisel pidas meie grupp olulisimaks määrajaks seda, kas inimene on tasulisel või tasuta kohal, et saaksime arvamusi mõlemalt poolt seda kujuteldavat piiri, mis reformiga ära kaob
27. Nimeta intervjuu kuldreegleid (vähemalt 2). Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmatähtis: enese järel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu küsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: tänuavaldused intervjuul osalemise ning intervjuuks leitud aja eest on siinkohal elementaarsed. 28. Kirjelda interpreteeriva paradigma põhimõtteid.
lõppes”.Järelikult oli see tehtud selle jaoks , et inimesed talle tsiteeriks selle kohaselt vastu et ta on hästi suur kangelane ja tahtis kuulsust selle poolest saada, juttu järgi oli arusaadav et sõnadest mida ta postitas meediasse oli hästi sõnavara poolest halb. Emotsioonide kaudselt on arusaadav et noor ettevõtja kahetses sellest, suu järgi oli kahetsemistunnetuslik näoilme hästi ebamugav. Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema tegemisi ja lahendusi kuidas ta suudab sellest välja pääseda, mis teebki selle saade väga huvitavamaks, sest alati ei tea mis võib juhtuda meie endaga, seepärast inimestele pakubki uusi mõtteid ja lahendusi. Pärast mitmekülgseid situatsioone maavärinatest, mees plaanis minna asjade järgi ja mõtles sellest et tuleb Eestisse tagasi sõita, plaanides tagasi sõita mees suundus
Kaudsete konkurentide analüüsil selgus, et konkurendid on üksteisest erinevad. Püütakse rõhutada käsitööle, toote ainulaadsusele ja personaalsele lähenemisele. Meie äriidee on üpris heal positsioonil kuna puitdisainiga sülearvutikotid Eesti turul puuduvad. Oma tootega esimesena turul tulek annab meile eelise leida hõlpsamalt uusi kliente. 10 Lisa 1 Intervjuu juhend Enne intervjuu küsimuste küsimist 1. Tutvustame vabas vormis intervjueeritavale ennast (kes me oleme ja mille raames uuringut läbi viime). 2. Selgitame, mis on uuringu eesmärk (soovime saada teada sihtgrupi hinnatundlikkus ja kas potentsiaalne klient oleks nõus meie toodet ostma). 3. Selgitame küsimuste formaati (intervjueeritav võib vastata nii pikalt või lühidalt kui soovib ja oskab. Intervjuuküsimuste ettelugemisel lähtume põhimõttest, et küsimus tuleb lugeda ette täpselt nii, nagu see kirjas on). 4
aidates uurijal neid paremini mõista. Intervjuu on sobivaim viis uurimaks tundlikke teemasid mis ei ole kättesaadavad ei vaatluse ega küsimustikega. Seda võib pidada uurimuse tugevaks küljeks, kuna valitud meetodiga on eesmärk saavutatav. Hea intervjuu eeldab, et intervjueerija formuleerib küsimused selgelt, ühemõtteliselt, säilitab neutraalse hoiaku ja kuulab tähelepanelikult intervjueeritava vastuseid. Ei saa vältida intervjueerija mõju intervjueeritavale, sest intervjuu eeldab tähelepanu pööramist tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Seda võib pidada uurimuse nõrgaks küljeks. Intervjuus on peamine, et uurijad näeksid maailma uuritavate vaatenurgast, kuna mõistete arusaam võib erineda enda kogemustest või tõlgendustest ning see võib mõjutada oluliselt ka uurimuse reflektiivset tasandit. (Poulsen 2013) Intervjuus on tähtis ka intervjueerija-intervjueeritava suhe, kuna intervjueeritav peab saama
vajalikud töö eesmärgi täitmisel, kuid mille esitamine tekstis ei ole otseselt vajalik või on tegemist mahuka materjaliga: näiteks töötlemata andmed (vajadusel), suuremahulised tabelid ja joonised, arvutustarkvara poolt genereeritud aruanded, küsimustikud. Kõikidele lisadele tuleb tekstis viidata. · Antud uurimistöö lisade loetelu: Lisa 1 Intervjuu põhi (küsimused, mida esitatakse intervjueeritavale) Lisa 2 Intervjuude transkriptsioon (üleskirjutus) Lisa 3 Uuringusse kaasatud ettevõtted (esitatakse ettevõtte tegevusvaldkond ja töötajate arv) 10 14.11.2011 Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (1) · Lehe servad jäetakse vabaks vastavalt:
• poolstruktureeritud intervjuu (teemaintervjuu): määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; kasutatakse avatud küsimusi Kui on vaja mõista mida, kuidas ja miks • Struktureerimata/süvaintervjuu (avatud intervjuu): olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus • Teemad, mis on seotud millegi uurimisega, väljaselgitamisega: MIKS-teemad; uuritava isikliku nägemuse selgitamine • Intervjueeritavale antakse ette valdkond ning tal on vabadus seda ise edasi arendada • Eeldus: uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust, et suhteliselt vabalt teemat arendavalt intervjueeritavalt siiski vajalik info kätte saada • Süvaintervjuude tulemusi on suhteliselt raske analüüsida ja tõlgendada Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste tehnikate abil saadud andmeid Fookusgruppi (grupiintervjuud)kasutatakse, kui
...............................................31 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................32 Summary...................................................................................................................................35 Lisad..........................................................................................................................................37 Lisa 1 Küsimused intervjueeritavale....................................................................................37 Lisa 2 Ettevõtlusvormide jagunemine..................................................................................40 4 SISSEJUHATUS Seoses praeguse suure tööpuudusega Eestis on muutunud aktuaalseks ettevõtluse küsimus.
Isikliku ja ametliku piiri tunnetamine; Mittestruktureeritud intervjuu Pigem vestlusvormis, puuduvad vastustevariandid küsimustele, puudub kindel küsimuste järjestus, n-ö vaba vorm; Struktureeritud intervjuu Avatud ja kinnised küsimused; Intervjuu läbiviimine Eesmärkide tutvustamine; Anonüümsuse garanteerimine; Millest alustan? 1. Küsimused (10-12 küsimust intervjuu kohta); 2. Diktofon? 3. Küsimused intervjueeritavale lugemiseks; 4. Jutuke ei tohi vahele segada, raskendab pärast andmete töötlemist ning ei vasta viisakusreeglitele; 5. Ajast ja teemast tuleb kinni pidada; https://www.youtube.com/watch?v=beUu5ZYWHXI Mingi lemmikreporter/ajakirjanik? Kui jah siis miks meeldib? lemmikvaldkond uudistes? Küsimused: 1. Milline meedia huvitab? 2. Millist meediat tarbid? 3. Mida igapäevaselt jälgid? 4. Millist meediat sõbrad tarbivad?
Asünkroonne online-intervjuu (nt e-post või sotsiaalmeedia): · Soovitatav on eelnevad kokkulepped: kui pika aja vältel, kui palju "kirjavahetust", millist pühendumist osapooltelt eeldatakse. · Eelised: võimaldab korduvaid kontakte pikema aja vältel, kirjalikus vormis, osalejatele sobival ajal; läbimõeldumad vastused. · Piirangud: keerukas on rapport loomine, suhte hoidmine ja lõpetamine. Vähem spontaansust. Kirjaliku teksti loomine võib intervjueeritavale olla kokkuvõttes aeganõudvam. INTERVJUUDE (JA MUU TEKSTILISE ANDMESTIKU) ANALÜÜSI PÕHISAMMUD Andmete ettevalmistus: intervjuusalvestuste transkribeerimine (või vaatlusmärkmete korrastamine, dokumentide koondamine). 1. Andmete esmane analüüs: lugemine, reflekteerimine, esmaste seoste otsimine (-> uute andmete kogumine). 2. Kodeerimine: andmete analüütiline "avamine" ja märksõnadega "märgistamine". 3
teadmiste ja kogemuste toomine suhtesse Praktilised nõuanded poolstruktureeritud intervjuu läbiviimiseks Valmista ette intervjuu küsimused (10-12 avatud küsimust ühe intervjuu kohta) Ära unusta diktofoni (eriti juhul, kui tegemist on vaid ühekordse kohtumisega). Kontrolli diktofoni enne kasutamist Küsi salvestamiseks luba Võta kaasa uurimiskava lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi Ära sega intervjueeritava juttu, ole kuulaja Aita intervjueeritaval vastata, kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid Pea teemast kinni, ära lase vastajal teemast väga kaugele eemalduda, samas ole valmis vastu võtma lisainformatsiooni Lõpus küsi, kas on midagi, mida intervjueeritav oluliseks peab, aga intervjueerija pole küsinud Täna intervjuu eest
Kujunemislugu, tema elu senine areng, kas kellelgi perekonnas on veel seda probleemi Kas ta ise oskab öelda eelnevast elust mingeid probleeme, mis võivad olla põhjuseks või seotud Sotsiaalset/seksuaalset arengut uurida Uurida tema ressursse (oskused, sotsiaalsed suhted, raha, tervis jms), kohanemistaset Kliendi enesekirjeldus Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk Veel midagi, millest klient soovib rääkida Lönnqvist, Heikkinen jt 1999 Jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. Võimalikult vähe küsimusi, ainult suunavaid. Anda mõista et tegeletakse tema isiku ja probleemiga. Püüa jätta muljet, et olete huvitatud probleemist. Lähene teemadele, mida klient näib vältivat ja tee seda vabalt, sundimatult. Aita oma kommentaaride ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele. Küsi otse võimalikust vägivaldsusest ja enesetapumõtetest. Tõsta vajaduse korral esile sinu arvates olulisi teemasid. Esita otse
· On aus · Ilmutab siirast huvi küsimuste suhtes · Tekitab intervjueerijas enda vastu huvi · Ei hiline · Riietub vastavalt · On taktitundeline ning rahulik 63. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? · Kogub taustinfot · Määrab konkreetse eesmärgi · Kirjutab üles küsimused · Seab küsimused eelnevalt loogilisse järjekorda · Mõtleb intervjueeritava vastusele · Tuletab intervjueeritavale intervjuu eesmärki vajadusel meelde * Milliseid küsimusi võib küsida ja kuidas neid küsida? 64. Mis määrab ära inimeste grupi? Inimeste grupp on mingis aspektis ühtseid eesmärke, vaatepilte ning arvamusi omav inimeste hulk, kus on olemas nii liikmed kui ka liidrid. ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 65. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära
provokatiivset laadi *Piirid: -Avalik huvi: panus avalikku debatti! -Roll: avaliku elu tegelane piiratud ulatuses -Tegevuse kontekst ____ Säilita oma sõltumatus infoallikast. Kõige pealt tuleb identifitseerida isik- kas tegemist avaliku elu tegelasega, lapsega vms). Ära kuritarvita naiivseid informante. Informatsiooniallikas peab teadma, et kõik, mida räägib võib minna avaldamisele. Lapsed/noored- kogenematud, saab juhtida intervjueeritavale sobivas suunas. Vanemalt luba küsida, sest nad võivad avaldada infot pere kohta nt. Tuleb öelda ka, et mis teemal usutletakse neid. Nad ei mõtle tagajärgedele, ajakirjanik on tähtis täiskasvanu, mis mõjutab vastuseid. Avaliku elu tegelane- 1)enamasti ise ennast vabatahtlikult avalikkuse tähelepanu alla seadnud. 2)Võib olla ka isik, kes mingi juhtumi/sündmuse tõttu satub ajutiselt avaliku elu tegelaseks.
5. Kokkuvõttev lõik. 6. 1-2 pilti koos pildiallkirjadega. 7. Viited allikatele, kontrollitud faktid. Lühidalt mõnest peamisest ajakirjandusžanrist I. Uudis on faktipõhine kirjutis, mis vastab küsimustele kes? mis? kus? millal? kuidas? miks? Olulised märksõnad on täpsus, tasakaal ja objektiivsus. Uudis ei tohi olla hinnanguline, kuid peab pakkuma lugejatele huvi. II. Artiklis käsitletakse haaravalt ja faktitäpselt mingit teemat. III. Intervjuus esitab ajakirjanik intervjueeritavale küsimusi, et teemat mitmekülgselt valgustada. IV. Arvamuslugu esitab kirjutaja enda seisukohti, võib olla hinnanguline ja subjektiivne. Tasakaalustatud arvamuslugu keskendub ühele teemale ning sisaldab sellega haakuvaid poolt- ja vastuargumente. Arvamusloo alaliigiks on nt arvustus (näituse- või raamatuarvustus). Putukate maailma kajastav ajakiri võiks sisaldada mõnel määral kõmu, huumorit ja reklaami. Ajakirjades leidub alati ka kuulutusi, fotoreportaaže, koomikseid jmt.
!3 Töö käigus kogusin informatsiooni nii tõepõhistest kirjandusallikatest, veebilehtedelt kui ka intervjueerimise teel (kõik viited lõpus). Küsitluse viin läbi Pirita Majandusgümnaasiumi 10. – 12. klasside õpilaste seas. Saadud tulemusi olen võrrelnud ja analüüsinud. Tänan kõige rohkem oma juhendajat, kelle näpunäideteta ei oleks ma osanud uurimistööga kuskilt alustada ega kuidagi lõpetada. Lisaks suur tänu intervjueeritavale Reet Hiiemäele, kes lahkelt oli nõus minu uurimistöö eesmärgil vastama teemakohastele küsimustele ja ka tema soovituste eest. Niisamauti olen küsitluse läbiviimise ja tulemuste analüüsiga seotud küsimustes konsulteerinud professionaalse sotsiloogi, TTÜ doktorandi Tarmo Tuiskuga. 1.Kes või mis on kummitus? Kummitus on koondnimetus vaimudele, tontidele, viirastustele, kodukäijatele, poltergeistidele, deemonolenditele jt.Igal nn
Buliimia teemal. Praktilised nõuanded poolstruktureeritud intervjuu läbiviimiseks · Valmista ette intervjuu küsimused (10-12 avatud küsimust ühe intervjuu kohta). · Ära unusta diktofoni (eriti juhul, kui tegemist on vaid ühekordse kohtumisega). Kontrolli diktofoni enne kasutamist. · Küsi salvestamiseks luba. · Võta kaasa projekti lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga. Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale. · Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt. Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi. · PAUSE EI TASU KARTA · Ära sega intervjueeritava juttu, ole kuulaja. · Aita intervjueeritaval vastata, kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid · Pea teemast kinni, ära lase vastajal teemast väga kaugele eemalduda, samas ole valmis vastu võtma lisainformatsiooni · Lõpus täna intervjuu eest
· kõige enam kasutatav meetod esmase teabe saamiseks inimeste tegevustest ja hoiakutest oma mitmekülgse ja vahetuse tõttu; · kõige kuritarvitatum, kui see pole tehtud adekvaatselt ning sellega on võimalik saada valesid andmeid. Küsitlusmeetodi valikul on vaja teha kaks järgmist otsust: 2) kas valida struktrueeritud vorming, kus kasutatakse vormikohast küsimustikku ja intervjueerija peab sellest rangelt kinni, või anda mõningane vabadus nii intervjueerijale kui intervjueeritavale; 3) kas uurimise eesmärk peab olema intervjueeritavale varjatud või mitte. Vastavalt sellele eristatakse küsitluse läbiviimisel nelja lähenemist: · struktureeritud, varjamata (structured, undisguised) küsitlused. Kõikidele respondentidele antakse samad küsimused ja nende vastused on tihti piiratud alternatiivide loeteluga. Küsitlusel pole varjatud eesmärki ja kõik vastajad saavad aru teema eesmärgist
Milline on tema kohanemise tase? Millised on toimetuleku strateegiad? Ette kujutus tulevikust. (milline on tema soovitud ravieesmärk) Kui kõik see on juba läbi käidud, siis tuleb küsida, et kas sa tahad veel millestki rääkida? Tuleks suuta luua loetelu nendest probleemidest, mida nähakse kliendil olevat. --- Lönnqvist, Heikkinen & Co. (1999) mis on üldpõhimõtted.... 1) jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. (ainult suunavad küsimused) 2) anna mõista et tegeltakse nii tema kui ka probleemiga. Mõlemale pööratakse tähelepanu. Tihti pööratakse ühele rohkem tähelepanu kui teisele. 3) Püüa jätta mulje, et te olete huvitatud tema probleemist. Kui te ise arvate, et ma olen sügavalt huvitatud, et see ka kliendini jõuaks. Talle võib näida hoopis vastupidi.
8) intervjueerija kohandab ennast rääkijate normide ja keelekasutusega. Intervjuu käigus ei saa loomulikku keelt nagu saaks argivestluses (nt salaja lindistades). Uurija mõju ei ole võimalik vältida ka kõige põhjalikumalt ette valmistatud keeleainestiku kogumises. Uurija mõjutab ainestiku kujunemist ainuüksi sellega, et ta on sunnitud tahes-tahtmata intervjuu käiku sekkuma, esitama intervjueeritavale suunavaid ja täpsustavaid küsimusi, võibolla ka ebameeldivaid küsimusi. II. Kirjakeele uurimisel kasutatavad korpused. Veebis olevad korpused on mugavad, tuleb lihtsalt sisse trükkida sõna/fraas, mida uurida soovid. Nii saab nt uurida sõna mööda esinemist kas nimisõna ees või järel). Kuna korpustesse on juba andmed sisestatud ja kohe ühe otsinguga saab teada konteksti, kus sõna kasutatakse. Korpusi on erinevaid, nii et saab otsida näiteks nii 16
sihtrühma esindajad ja leppida kokku intervjuu aeg. 4. Muu abipersonali määratlemine. Abipersonal on vajalik näiteks intervjuu ruumi, tehniliste lahenduste, toitlustuse jms korralduse eest. Neljanda korraldusliku küsimusena valitakse välja intervjuuks sobiv koht ja vajalikud tehnilised vahendid. Intervjuu läbiviimise koht peab vastama mitmele erinevale kriteeriumile: 1. Esmalt peab koht olema kergesti ligipääsetav nii intervjueerijale kui ka intervjueeritavale. 2. Teiseks peab koht võimaldama vajaliku tehnika kasutamist 3. Kolmandaks ja kõige olulisemaks aspektiks on, et koht peab võimaldama häirimatut vestluse kulgu. Küsimuste formuleeringu täpsuse põhjal eristatakse: 1. Standardiseeritud ehk intervjuukava. Standardiseeritud intervjuukavas on nii küsimuste formuleering kui ka järjekord täpselt ning rangelt määratletud. 2. Pool-standardiseeritud intervjuukava. Selline intervjuukava lubab muuta kavandatud küsimuste järjekorda
Intervjueerija võib esitada abistavaid küsimusi, näit: - Missugune oli selle sõnumi suurus ja värvigamma? - Mida seal kujutati? - Mida soovitati teha? b. äratundmistest See on järelkontrolli meetod , millega uuritakse väljaande reklaami toimele allunud isikuid. Küsitlus annab teavet reklaami meenutamise, äratundmise, mõistmise ja uskumise kohta ning samuti ostetavate toodete, nende kasutamise iseärasuste ja nendega rahulolu kohta. Intervjueeritavale näidatakse mõnda ajalehte (ajakirja) ja küsitakse, kas ta on seda lugenud või on ta külastanud konkreetset kauplust, näitust, võistlust jms. Jaatava vastuse korral näidatakse igat avaldatud või paigaldatud reklaamisõnumit ükshaaval ja esitatakse mõned küsimused, näit: - Kas Te olete näinud seda sõnumit? - Kas te märkasite toote ja reklaamitava ettevõtte nime? - Kui palju Te jõudsite sellest reklaamist lugeda=
teabe domineerimisele. Näiteks, soorituse hindamise intervjuul kujuneb vilets hinnang tegelikult tööülesannetega hästi toime tulevale töötajale, sest intervjueerija rakendab ründavat suhtlemisstiili. · Isikutaju mehhanismidest tulenevad eksitused, mil teise tundemaailma sisseelamine (empaatia), stereotüüpide raken- damine jt kujundavad ebaadekvaatse teabe. · Intervjueerija ei oska hinnata oma käitumise mõju intervjueeritavale ning seetõttu võib intervjueeritava kohast teavet üle- või alahinnata. Intervjuu ette valmistamine, sihipärane korraldamine ja tulemuste analüüsimine aitavad vigu ennetada (joonis 3.5). Joonis 3.5. Intervjuu korraldamise etapid. Joonisel 3.5. toodud intervjuuga seotud aspekte võib vaadelda kui intervjuu plaani osi. Seega, intervjuu plaani koostamisel tuleks mõelda järgmistele küsimustele. Intervjuu ette valmistamine, mil tuleks alustada eesmärgi selgest
jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: · TV vähe fakte, dramatiseerib konflikti. 71 · Kohalik ajaleht süveneb rohkem, kasutab nimesid ja detaile, analüüsib mõju antud piirkonnale. · Üleriigiline ajaleht mõju sotsiaal- ja majandussfäärile tervikuna. Mõned reeglid intervjueeritavale: · Kui Sinu poole pöördutakse intervjuu saamiseks, jäta meelde ajakirjaniku nimi, nimeta teda edaspidi nimepidi. Alati peaks meeles pidama, et ajakirjanik teeb oma tööd, ta on professionaal ja ta esindab rahva huvi. Seega on tal õigus küsida. "Ma ei kommenteeri" on teie poolt halvim võimalik vastusevariant. Tavaliselt on parem midagigi öelda, kui mitte kommenteerida. · Ole eelnevalt teemast teadlik, varusta ennast arvandmetega kui see on antud
annaabi.ee 
