Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7
Muusika Retsensioon Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja t...
keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal. Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontserditele on lisandunud meeleolukad Strauss-oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid "Arturi Juures", kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused. Muusikapäevade korraldajad on Eesti Kontsert, Suure-Jaani linn ja Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. (Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. - http://muusikafestival.suure-jaani.ee/) 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu Kui 1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti -
● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf)
12. Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal? Hortus Musicus oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal. 13. Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat. 14. Nimeta Arvo Pärdi kõrval teine maailmakuulus eesti helilooja, kelle teoste tellijateks on peamiselt maailmakuulsad interpreedid! Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval teine maailmakuulus eesti helilooja, kelle teoste tellijateks on peamiselt maailmakuulsad interpreedid. 15. Millal oli laulev revolutsioon ja kes oli neil aastatel peamine helilooja? Nimeta tema tuntumaid laule! (min 3) Laulev revolutsioon oli aastatel 1987/1988–1991 ning peamine helilooja neil aastatel oli Alo Mattiisen. „Ei ole üksi ükski maa” ja viis isamaalist laulu ehk "Kaunimad laulud", "Mingem
v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee, postimees, 16. november 2009. Annely Peebo: professionaalid ei nuta / ajakiri Naised 25. jaan. 2008. Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas, EPL, 13. detsember 2008. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia .org/wiki/Annely_Peebo http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw http://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=73&lang=est&action=view&method=biograaf Tänan tähelepanu eestJ
Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algselt repetiitorina ning hiljem dirigendina. Tartus töötas ka mitme kooriga ja juhatas sümfooniaorkestreid. 1930.a. oli Tubin Eesti üks hinnatuim helilooja. Esile tõsteti tema erakordset andekust, loomingulist viljakust ja kompositsiooni meisterlikkust. Tubin käis ennast Budabestis täiendamas. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid tema uusimaid teoseid. Samas aga pidasid konservatiivsemad muusikud tema teoseid liiga modernseks. Ajakirjanduses vaieldi ja arutati tihti tema muusika ning loomingu üle. Looming Eduard Tubini loometöö oli pikk ja viljakas: Esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel, viimase teose kallal töötas ta veel vahetult enne surma. Kaalukaim osa tema teostest olid orkestriteosed: 10 sümfooniat,
· Giuseppe Verdi "Rigoletto" · Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) · Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) · Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) · Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) · Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) · Kvartett Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto" · http://www.youtube.com/watch?v=0lmDjE3DIpA · Annely Peebo Jõuluöö · http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Kasutatud kirjandus · http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=73&lang=est&action =view&method=biograafia · http://et.wikipedia.org/wiki/Annely_Peebo AITÄH KUULAMAST !
Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud
kurvad, kohati lausa traagiliselt kurvad toonid. Kolme sõnaga kokku võttes oli tegemist maiuspalaga mõtlikule kuulajale. Selline pikk ärakustumine pole aga iseloomulik Sibeliusele, veel vähem soolokontserdile kui zanrile. Sellest aitas mõista ülimalt tantsuline kolmas osa (,,Allegro non tanto"). Selles osas ei lasknud Sibelius kordagi tempot alla, kuid ka siin ei puudunud kontrastid. Valdavale tantsulisele karakterile pakkusid vürtsi järsud agressiivsed sissetulekud, mida antud interpreedid eriti õnnestunult esile tõstsid. Kolmandas osas oli hästi välja toodud ka kergesti meeldejääv, lausa kummitama jääv peateema. Selle osa üheks märksõnaks oli taaskord see virtuooslikkus, mis tol õhtul Estonia kontserdisaalis istunud publikule eriti meeldis. Igatahes meelitas vaimustunud kuulajaskonna aplaus viiuldajalt välja ka lisaloo, milleks oli Eugene Ysaye ,,Viiulisonaat nr 2" 4. osa. Nii viiuldaja kui ka teos vastasid igatahes ootustele, tehes sellest senimaani aasta
Fifth level Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia Kujunes rahvusteatriks Sõnalavastused Operetid Ballettid Ooperid Click to edit Master text styles
Kontserdiretsensioon Oma kontserdi elamuse sain ma 15.Aprillil kell 19.00.Estonia kontserdisaalis kolas Arvo Volmeri juhatusel Georges Bizet' ooperi ,,Pärlipüüdjad" kontsertettekanne.Solistideks olid Virginia Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USAst, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Nagu varem öeldud toimus kontsert Estonia kontserdisaalis saal mida armastavad interpreedid, kiidavad ürituse promootorid ning rahulolev publik.Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades publikul maailmast rohkem teada saada ning fantaseerida teemadel, mis Läänemaailmas olid
ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80 mängijat. Pilte Hortus Musicusest Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008) Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008) 4 Hortus Musicus proovisaalis Kasutatud kirjandus o http://www.concert.ee/index.php?sisu=tekst&mid=141&lang=est o http://www.e mic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=104&lang=est&action=view&meth od=biograafia o http://en.wikipedia.org/wiki/Hortus_Musicus o http://muusika.kul.ee/2002-12_hortus_musicus.html 5 o http://www.concert.ee/hortus-musicus o http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=category&id=5:muusika&layout=blog &Itemid=12&issue=3369 o http://www.postimees.ee/443664/vaimult-vaba-andres- mustonen/
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4
Televiisori vahendusel nägin ooperist nüansse, mis saalis märkamata jäid. ,,Wallenberg" on Tüüri esimene ooper, mis esietendus Dortmundi ooperis 2001. aastal. Erkki-Sven Tüür on üks tuntumaid eesti noorema põlve heliloojaid kogu maailmas. Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika festivali NYYD kunstilise juhtimisega. Ooper ,,Wallenberg" on kirjutatud Lutz Hübneri libretole ja räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi.
looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid. Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid."Ma tulen taevast ülevalt". On kirjutanud ühe reekviemi."Maga, maga matsikene" Heino Eller(1887-1970)Sündis Tartus. Esimeseks õpetajaks oli R.Tobias. Aastal 1920 tagasi Eestisse pärast kons. Lõpetamist. Temast sai Tartu Kõrgema muusikakooli õppejõud. Tema juures õppisid paljud tulevased muusikateadlased ja interpreedid. 1940 suundus Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. ,,Viis pala keelpilliorkestrile". Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf.poeem ,,Koit". Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu
emotsionaalne ja väljendusrikas. Vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Muusika tempo oli kord aeglane, kord kiire, kuna tempode puhul armastati suuri äärmusi. Teoste ideed olid tihti laenatud mõnest kirjandusteosest või ajaloosündmusest. 17.Kuidas muutus helilooja roll 19.sajandil võrreldes varasemaga? Romantikud kohtusid oma publikuga nagu võrdne võrdsega. Suurema osa tähelepanust teenisid romantismiajastul solistid-virtuoosid, nende seas pianistid, viiuldajad, dirigendid jt interpreedid. Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“.
aastatel, eriti kümnendi teisel poolel? 1) ,,Laulev revolutsioon"- kooriliikumise hoogustumine 2)Keeruline poliitiline situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16.Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg 17.Nimeta Arvo Pärdi kõrval teine maailmakuulus eesti helilooja, kelle teoste tellijateks on peamiselt maailmakuulsad interpreedid! Erkki-Sven Tüür 18.Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann, Toivo Tulev 19.Kes kirjutas: Esimesed koorilaulud : Aleksander Kunileid,Aleksander Thomson Esimese sümfoonilise teose: Rudolf Tobias ,,Julius Caesar" Esimese ooperi: Evald Aav ,,Vikerlased" Esimese balleti: Eduard Tubin"Kratt" Esimese klaverikontserdi R.Tobias (nime pole) Esimese keelpillikvarteti R.Tobias(nime pole)
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma
Liidu ülesannete hulka kuulusid laulukooride töö suunamine ja laulupidude korraldamine.õ Tema loomingusse kuulub u 60 koorilaulu. Tema jaoks olid tähtsal kohal patriootilised laulud. Ta paistis silma oma meeskoori laulude poolest. Huvitav takst ja kontrastiderikkad kõlalised efektid.Hiljem oli ta 30 aastat lauluõpetaja Tallinna eesti ja saksa koolides. 7. Eesti muusikaelu 20. saj. alguses rahvaviisid, interpreedid, teatrid ja koolid Võõrvõimu surve baltimaadele oli eriti suur ja eesti pidi veele visamalt oma priiuse eest seisma. Kultuuriline liikumine hoohustus uuel sajandi lveelgi: · Kinnistus laulupidude korraldamise traditsioon · Elavnes rahvamuusika kogumine · Usina töö tulemusel koguti kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aasta-aastalt lisandus haritud muusikuid (Miina Härma, Rudolf Tobias,
Peter Erskine ja John Patitucci, kelle võimas chill-meeleolu ja peaaegu füüsilist naudingut valmistanud kitarripartii sisaldas peale väljareklaamitud dzässielementide ka rock`n`rolli varjundeid. Harjumatu interpreetide kombinatsioon (bänd pluss orkester) ei mõjunud koos mängides ühtsena. Võimalik, et tegemist oli helilooja kunstliku taotlusega. Igaljuhul tajusin ma kahe küllaltki erineva kollektiivi vahel pinget. Ehkki interpreedid ise elasid teineteisele väga kaasa, joonestusid helidetulvas siiski välja teatud jõujooned ning tundus, nagu oleks tegemist kahe korra ja kaoste omavahelise dialoogiga. Sellise pildi kujunemisele aitas kaasa ka füüsiline vastasseis, mis tekkis iga kord kui orkester bändile või bänd orkestrile nii öelda "teatepulga" edasi andis. Eriti markantselt mõjusid need korrad, mil sellise vahetuse tulemusel tõusis publiku ette visuaalselt meeleolukas sünkroniseeritud "poognatemeri".
1932. Eduard Tubin (18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid ( Olav Roots, Eevalt Turgan jt) sageli tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks. Ajakirjanduses vaieldi ja arutleti sageli uue eesti muusika ning Tubina loomingu üle. Artur Lemba (24.09.1885 Tallinn - 21.11.1963 Tallinn) Pianist, helilooja ja pedagoog. Artur ja tema vanem vend Theodor Lemba (1876-1962) olid Eesti esimesed professionaalsed pianistid, kes esinesid solistidena nii Eestis kui välismaal
Viimane ei sobinud sinna sekka kuidagi üldse. See tekitas täiesti testmoodi tunde ja oli liiga dramaatiline võrreldes eelneva pigem rõõmsameelsema teemaga. Kuid kui see viimane välja arvata, oli tegemist väga meeldiva kontserdikülastusega. Publikul oli ka väga rahulolev pilk ja laval olijad nautisid seda laval olemist ja said suurepäraselt hakkama oma tegevusega. Soovitan soojalt kõigile klassikalise muusika armastajatele. Kasutatud materjalid: Emic:http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=270&lang=est&action=view&method=biograafia Kontserdikava
Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu: *Rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *Paljud noored helikunstnikud alustasid loometeed *Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid. Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas *Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud
põlvkond, keda tuntakse õhise nime Arbujad all. 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst Varasemast ajast tuntud heliloojate kõrval alustasid oma loometeed kodumaal ettevalmistuse saanud noored helikunstnikud. Eesti muusika rikastusid nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning kooli- ja soololauludega. Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreedid. Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunst edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934
jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhastus toimus ka Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid. Heliloomingu eesmärgiks kuulutati,,Nõukoguliku elu kajastamine", kunst pidi olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". Silmapaistvamad heliloojad: Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm'', ,,Rongisõit'', ,,Kati karu'', ,,Mind kutsuti pulma'' Edgar Arro (1911-1978) - ,, Eesti rahvaviise orelile'', operetid: ,,Rummu Jüri'' ja ,,Tuled kodusadamas'' Lydia Auster (1912-1993) Ballett ,,Tiina'', ,,Põhjamaa unenägu'', ,,Bambi'' 2
Lisaks Seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1930. aastae lõpuks oli Tublin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid ( Olav Roots, Eevalt Turgan jt ) sageli tema uusimaid teoseid, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks. Ajakirjanduses vaieldi ja arutleti sageli uuesti eesti muusika ning Tubina loomingu üle. 10. Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Peningi Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass)
teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid (Olav Roots,Eevalt Turgan jt) sageli tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks 14. Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Pärast
sümfoonia (1936) jõudis esmaesituseni 1961. aastal. Totalitarismi tingimustes pidi helilooja end sageli väljendama iroonia, satiiri ja mõnikord ka groteski kaudu, kuna mitmetähenduslikkus oli võimude formalismisüüdistuste vastu omamoodi kaitsekilp. Kogu nõukogude intelligents oli juba jõudnud harjuda lugema n-ö ridade vahelt. Sel kombel sündisid Šostakovitši partituuride mõjuvaimad leheküljed, kus satiir ja traagika võivad nii interpreedid kui ka kuulajad panna piltlikult öeldes läbi pisarate naerma. 1919-1925 õppis Šostakovitš Peterburi konservatooriumis kahel erialal: klaver ja kompositsioon. Oma lõputööks kirjutas 19-aastane Šostakovitš 1. sümfoonia (1925), millega äratas muusikaringkondades kohe suurt tähelepanu. 1927. aastal kõlas teos Berliinis, 1928. aastal Philadelphias ning 1931. aastal New Yorgis. Sümfooniad Šostakovitš kirjutas 15 sümfooniat. 5. sümfoonia d-moll op
Muusikaliselt andekas laps tunneb varakult huvi muusika vastu. Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi helisid kui kõnet. Ta võib õppida kiiremini laulma kui rääkima. Erakordsele muusikalisele kuulmisele ja mälule viitab võime tajuda varakult muusika struktuuri, tonaalsust ja rütmi. See võimaldab lapsel kergesti ära tunda, meelde jätta ning korrata ja elamuslikult kogeda kuuldud intonatsioone. Paljud suured interpreedid ja heliloojad on ilmutanud musikaalsust juba aasta või kahe vanuses. Kehalis-kineetiliselt andekatel lastel on palju fantaasiat, mis paistab välja kas või fantaasiarikastest mängudest. Juba varases eas meeldib neile mõelda end kellekski teiseks - mängida mõnd looma või muinasjututegelast. Sellistel lastel on hea taju, nad kasutavad võrdlusi ja mäletavad nähtut pildiliselt. Ruumiline intelligentsus osutab võimele kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Need
piisavat tundmist. I Üldised nõuded magistriõppe lõputöödele (lõputöö muusikaerialade magistriõppe osana, sh pedagoogiline lõputöö) Tööd peavad olema A-4 formaadis, trükitakse ühele lehepoolele, põhitekst reavahega 1,5 ja kirja suurus Times New Roman 12 punkti. (Selles konspektis on ruumi kokkuhoiu mõttes kasutatud 1,0 reavahet.) Tööde mahtu arvestatakse täheruumides ja ilma lisadeta (s.t kuni kirjanduse nimestik k.a). Muusikaerialade (interpreedid, heliloojad, helirezissöörid) lõputöö maht on 20 000-25 000 tähemärki ehk 0,5 autoripoognat (12-15 lk). Nendel erialadel võib kirjutada ka pedagoogilise lõputöö (valides pedagoogilise ainekompleksi), mille maht on samuti 0,5 autoripoognat. Interpretatsioonipedagoogika instituudi pedagoogilised lõputööd on 40 00050 000 tähemärki ehk 1 autoripoogen (umbes 24 lk; kuni lisadeni). (See on alampiir, aga ei ole ka mingit mõtet liiga
väljenduslik osa.” (Vikipeedia, vaadatud 15.12.15) Intonatsioon muusikas sõltub erinevatest elementides, milledeks on helikõrguse tajumine, selle esitamise täpsus ning instrumendi häälestus. Intonatsiooni kasutatakse muusikas helikeele rikastamiseks ja emotsiooni edasi andmiseks (Denckla 1997: 3, vaadatud 07.13.15). Hea intonatsiooni saavutamine oleneb muusikalisest kogemusest ning ülesande olemusest. Kogenud interpreedid on arvamusel, et absoluutne kuulmine ei ole peamine omadus, läbi mille saaks sooritada suurepärase intonatsiooniga esitust. Peamine eesmärk intoneerimisel on täpne helikõrgute tabamine ja võime teha vahet kahe helikõrguse vahel oleval intervallil. (Morrison; Fyk 2002: 183) Intonatsiooni teooria on peamiselt fokusseeritud staatilisele intonatsioonile, kus kõigil korduvatel nootidel teoses on sama helikõrgus ja sagedus (Denckla 1997: 3, vaadatud
Aga kirjandus on olemas ja vahvaid tegijaid on kõigil neil rahvastel. Ja me oleme neid tõlkinud palju, juba selles uues programmis 30 raamatut välja andnud. Suurt tähelepanu see meie ühiskonnas ei ole leidnud, aga nad on olemas. Sama on kontsertide, näitustega. Maailm on lahti ja see on kõige olulisem. Häid tegijaid tuleb noori, täiesti tasemel. Annaks ainult jumal, et nad laiali ei jookseks, et nad ikka jääksid Eestikeskseks nii meie head interpreedid kui ka heliloojad või lauljad. Ja tore on, et ka need, kes olid sunnitud ära minema, nagu Neeme Järvi või Arvo Pärt nende Eestisidemed on ikka niivõrd tugevad ja nad on jäänud eestlasteks. Ja kuigi me oleme nii väike rahvas, loodame, et jääme veel tükiks ajaks ellu. Aga kahjuks ei õnnestu 200 aasta pärast hauast välja tulla ja vaadata, mis siin on juhtunud. Kas Te ei karda, et jääte viimaseks vabade kunstide professoriks Tartu Ülikoolis et hoitakse raha kokku ja
annaabi.ee 
