Teisalt ei rõhuta Clerkey klassikaline kliiniline kirjeldus psühhopaatiast antisotsiaalset käitumist. Selgeks tuleks teha konseptuaalsed ja empiirilised seosed antisotsiaalsete isiksusehäirete, psühholoogia ja enesetapu suhetes, et anda kohtuarstidele võimalus enesetapule kalduva käitumisega hakkama saada ja seda ennetada. Antisotsiaalset isiksusehäiret defineeritakse suures osas vastutustundetu ja seadusevastase käitumise mõistes, psühhopaatiat kirjeldatakse mõjutava ja interpersonaalse isiksuse kalduvuse mõistes (süütundetus, kalkus, egotsentrism, hirmutundetus, võimetus luua emotsionaalseid sidemeid). Empiiriliselt kattuvad need kaks vaid vähesel määral. Kõige rohkem kasutusel olev psühhopaatia mõõde on Psühhopaatia Kontrollnimekiri, mis täidetakse mitmetasandilise intervjuu ja informatsiooni ülevaatamise kaudu. Tegu on kahetasandilise struktuuriga. Üks dimensioon (faktor I)
Tunded ei ole moonutatud, nad on reaalsed, rääkides sulle alti tõtt, isegi kui see sulle ei meeldi. 13. Kirjelda tunnete ilmutamist ja selle mõju. Tunnet ma tunnen, näiteks tunnen rõõmu, kurbust, viha jne. Ma lihtsalt tunnen teda. Tunne on kogetav kehalisena südames, kurgus, kõhus. Tunnete mõjul tekivad emotsioonid. 14. Kuidas emotsioonid nakkavad? Emotsioonid on need, mis paistavad välja, see tähendab, et kui inimene naerab siis naer on nakkav. 15. Millised on interpersonaalse intelligentsuse komponendid? 1) Seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus. 2) Kogemuslik komponent – loovus ehk kreatiivne intelligentsus. 3) Seotus väliskeskkonnaga ehk praktiline intelligentsus.
Filosoofia BA II Sven Anderson Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press 1. LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSED NÕRKUSED
kui Humanistlikku Psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või enese-teostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda on vastutavad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhku asetatakse üldisele heaolule ja eneseteadlikkuse suurenemisele. Vastutust muutuse eest pannakse kindlalt kliendi enda kätesse. Eric Berne, MD (sünd. 1910, Montreal Kanada, suri 1970) on teinud keerulise interpersonaalse transaktsiooni arusaadavamaks, kui ta tundis ära selle, et inimese isiksus moodustub kolmest tüübist ego-seisundist, iga seisund esindab tervet mõtte, tunde ja käitumise süsteemi, läbi mille me oleme vastastikuses suhtlemises teineteisega. Vahe Vanema, Täiskasvanu ja Lapse egoseisundi vahel moodustabki Transaktsionaalse Analüüsi teooria aluse. Need mõisted on laienenud paljudesse teraapia valdkondadesse, haridusse ja konsulteerimisse, mida tänapäeval praktiseeritakse
Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest · Ratsionaalsusel põhinevat analüüsi, mis vähendab mulje tõsidust oskus näha alternatiivseid argumente · Kriitiline lojaalsus · Enesekindlusel põhinev mittekonformsus IV Meeldivuse (Liking) reegel 4.1 Toetub: · füüsilise veetlusele · inerpersonaalsele veetlusele · emotsionaalsele sõltuvusele · positiivsele minapildile Näiteks. Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks 4.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika · tuttavlikkuse efekti loomine · "banketitehnika" · komplimentide/kiituse kasutamine Kasutatakse: Atraktiivsuse reeglipärasusi Partnerite sarnasuse printsiipi Assotsiatsioonide tekkimise printsiipi 4.3 Füüsiline atraktiivsus · Kehaline veetlus
12.2017 Sissejuhatus: Pro- ja antisotsiaalne käitumine Kahpeale kirja 5 abistava käitumise liiki. 1. Vabatahtlik- loomade varjupaik, koristad, jalutad loomi 2. Koostöö-koolitöö koostegemine, õppetöö ära jagamine 3. Abistamine- keegi kukub tänaval, aitad püsti 4. Jagamine- puudujale materjali andmine 5. Annetamine- riete andmine, mida ise ei kasuta heategevuseks Abistamine (helping)- kõik interpersonaalse toetuse vormid (professionaalne roll; persoon ja org.) Personaalne käitumine (prosocial behavior)- tegevus on tahtlikult suunatud selllele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta; tegutsejat ei motiveeri proffesionaalsed kohustused ja abivajajaks on persoon, mitte organisatsioon. Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine:
grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. Muusikateraapia näol on tegemist üksikasjalikult planeeritud ja konkreetse kliendi näidustustest ja vajadustest lähtudes eesmärgistatud raviprotsessiga, milles klient (rühmateraapia puhul kliendid) ja terapeut suhtlevad omavahel peamiselt muusikaliste vahendite abil ja kaudu. Iga
kvalifitseeritud muusikateraapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potensiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse interatsi-ooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist
Kaitse mõjustamise vastu :Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest Chaldini kirjutas: "Peamine põhimõte Sotsiaalse tõenduse reeglis on üks kõige tõhusamaid viise teha kindlaks isik, mida uskuda teda või kuidas reageerida konkreetsele olukorrale - on vaadata, mida teised usuvad või kuidas reageerivad teisted inimesed." Meeldivuse reegel Toetub: füüsilise veetlusele / inerpersonaalsele veetlusele/ emotsionaalsele sõltuvusele/ positiivsele minapildile Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks Konkreetsete tehnikate näited: "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika / tuttavlikkuse efekti loomine / "banketitehnika"/ komplimentide/kiituse kasutamine Kasutatakse: Atraktiivsuse reeglipärasusi/ Partnerite sarnasuse printsiipi/ Assotsiatsioonide tekkimise printsiipi Füüsiline atraktiivsus: Kehaline veetlus- M: domineerivus, agressiivsus, resursside omamine
2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung.
Lähedased suhted jagunevad kaheks - Subjektiivselt lähedased (intiimsed)- positiivsed tunded - Käitumuslik lähedus (kõrge vastastikune sõltuvus) 1. Mõju on sage 2. Mõju on mitmekesine 3. Mõju on tugev 4. Mõju on kestev Perekonnapetus Lähedased on need suhted, mis mõjutavad inimest kõige enam nng vastastikune tundeseotus pakub ülekaalukalt turvalisust, usaldust ja teisi positiivseid tundeid. INTERPERSONAALSE KONFLIKTI OLEMUS ROMANTILISES SUHETES Konflikt on lahkheli või vastuolu, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapoolt üksteise vastu tegutsema Vastuolu enda sees, vastuolu kahe inimese vahel, vastuolu gruppide vahel, vastuolu riikide ja tsivilisatsioonide vahel Millistes valdkondades paarisuhetes tekivad konfliktid?.....
Lähedased suhted jagunevad kaheks - Subjektiivselt lähedased (intiimsed)- positiivsed tunded - Käitumuslik lähedus (kõrge vastastikune sõltuvus) 1. Mõju on sage 2. Mõju on mitmekesine 3. Mõju on tugev 4. Mõju on kestev Perekonnapetus Lähedased on need suhted, mis mõjutavad inimest kõige enam nng vastastikune tundeseotus pakub ülekaalukalt turvalisust, usaldust ja teisi positiivseid tundeid. INTERPERSONAALSE KONFLIKTI OLEMUS ROMANTILISES SUHETES Konflikt on lahkheli või vastuolu, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapoolt üksteise vastu tegutsema Vastuolu enda sees, vastuolu kahe inimese vahel, vastuolu gruppide vahel, vastuolu riikide ja tsivilisatsioonide vahel Millistes valdkondades paarisuhetes tekivad konfliktid?.....
Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt. agressiivne,), tõlgendusviis (väär isikutaju, atributsioonivead), hoiakud, käitumise motiivid jne. Iseloomulik on huvide, vajaduste, eesmärkide põrkumine. B) - kui võimalus parandada suhteid ning seista enda huvide eest. Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu)
Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt. agressiivne,), tõlgendusviis (väär isikutaju, atributsioonivead), hoiakud, käitumise motiivid jne. Iseloomulik on huvide, vajaduste, eesmärkide põrkumine. B) - kui võimalus parandada suhteid ning seista enda huvide eest. Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu)
arengule, tänapäeval ei kahelda. Erinevad lähenemisviisid õpetaja suhtlemise uurimisel. „Protsess-tulemus“ mudel. Leitakse seoseid õpilaste õpitulemuste ja üldise arengu ning õpetaja suhtlemisviiside vahel. Sellisest mudelist lähtuvalt on enim uuritud : - Õpetaja avatud käitumist. - Selget ja arusaadavat esitlust – näited, lihtsus, eakohasus. - Sotsio-kommunikatiivset stiili. - Korra saavutamise võtteid – kehtestamine. Hollandi koolkond. Interpersonaalse käitumise mudel. OTT küsimustik uurib õpetajat läbi 3 käitumistüübi: 1) Juhtiv: juhib, organiseerib, annab korraldusi, kehtestab reegleid. 2) Abistav/sõbralik: abistab, näitab üles huvitatavust, käitub sõbralik. 3) Mõistev: kuulab huviga, on empaatiline, andestab, on kaastundlik. 4) Õpilastele vabadust andev: annab õpilastele valikuid. 5) Ebakindel: õpetaja hoiab „madalt profiili“ 6) Rahulolematu: näitab üles rahulolematust.
Lähisuhe: Lähedased suhted on need suhted, mis mõjutavad inimest kõige enam ning vastastikuse tundeseotus pakub ülekaalukalt turvalisust, usaldust ja teisi positiivseid tundeid. 1.Subjektiivselt lähedased(intiimsed)- positiivsed tunded 2. Käitumuslik lähedus (kõrge vastastikune sõltuvus) (mõju on sage, mõju on mitmekesine (tegevus on mitmekesine, mitte ainult 1 sama tegevus), mõju on tugev, mõju on kestev) Konflikt paarisuhetes perekonnas- interpersonaalse konflikti olemus romantilistes suhetes Konflikt- lahkheli või vastuolu, mille tagajärjel tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Kus konflikte on: vastuolu enda sees , vastuolu kahe inimese vahel, vastuolu gruppide vahel, vastuolu riikide ja tsivilisatsioonide vahel. Konflikte kõige rohkem 13. eluaasta paiku (peale seda hakkab langema), kõige sagedamad konfliktid vanematel esimesena sündinud lapsega. Mis valdkondades tekivad paarisuhetes konfliktid?(lisalehel õiged
Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt. agressiivne,), tõlgendusviis (väär isikutaju, atributsioonivead), hoiakud, käitumise motiivid jne. Iseloomulik on huvide, vajaduste, eesmärkide põrkumine. B) - kui võimalus parandada suhteid ning seista enda huvide eest. Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt
Familiaarsus ja avameelsus suurendavad meeldivust! Tajutud ekslikkus väga edukate inimeste meeldimisel tuleb kõne alla tajutud ekslikkus. Kui väga edukas inimene teeb aeg-ajalt vigu, siis ta meeldib. Vigu teinud poliitik meeldib teistele inimestele (kuid väga kõrge ja väga madala enesehinnanguga inimesed seda meeldimise teed ei lähe). Interpersonaalne meeldivus versus võõrandumine ja vaenulikkus Faktorid, mis on seotud interpersonaalse meeldivusega: 1. Juhuslikud sündmused (head/õnnelikud halvad/ õnnetud) 2. Kohtlemine (õiglane - ebaõiglane) 3. Tasu karistus 4. Stress ja ängistus (meeldivus suureneb) 5. Sotsiaalne isolatsioon lähedus (lühiajaline isolatsioon on meeldiv, pikaajaline on ebameeldiv (selle pärast ka rebase nädal)) Faktorid, mis on seotud interpersonaalse võõrandumise ja vaenulikkusega
Inimene lamab või istub liikumatuna pikema aja vältel. Kõne, spontaansed ja sihipärased liigutused puuduvad täielikult või peaaegu täielikult. Kuigi võivad esineda mõningad teadvusseisundi häired, on lihastoonus, asend, hingamine ning vahel avatud silmad ja koordineeritud silmaliigutused sellised, mis lubavad täiesti kindlalt väita, et patsient ei maga ega ole ka teadvusetu. Psühhogeenne häire, mida tõendab seos stressoorse elusündmusega või silmatorkava interpersonaalse või sotsiaalse probleemiga. Ei ilmne ühtegi somaatilisele ega muule põhjusele viitavat tõendit. Dissotsiatiivne transs. Subjekt kaotab ajutiselt temale omase identiteedi ning ei teadvusta täielikult ümbritsevat reaalsust; mõnel juhul võib isik tegutseda nii, nagu oleks tema üle võimust saanud teine isiksus, vaim, jumalus või jõud . Tähelepanu või teadvus võivad olla ahenenud või koondunud ainult ühele või kahele vahetu keskkonna aspektile
Peretüli varjatakse, sest ,,see pole teiste asi". Lähisuhte vägivald peegeldab, mis ühiskonnas toimub. Lähisuhte vägivald jagatakse kaheks: Lähisuhte vägivald füüsiline vägivald seksuaalne vägivald (situatsiooniline ja sunniviisiline (survestamine ja kuritarvitamine) ehk koduvägivald) Füüsiline lähisuhte vägivald- situatsiooniline suhtevägivald- situational couple violence Tekib tavapäraselt interpersonaalse konflikti käigus (Nt mees läks korra nörvi ja virutas, see oli ka kõik) Ei ole kroonilise loomuga ega sisalda endas kaaslase manipuleerimist ega kontrollimist ning on pigem nõrkade suhtlemis- ja vihajuhtimisoskuse tulemus. Üldjuhul väljendub kergemate füüsiliste rünnakute näol (lükkamine, tõukamine, tutistamine). Ka naised kasutavad füüsilist vägivalda ja isegi sama palju kui mehed, lihtsalt see on kergem- viskavad millegagi, tutistavad, küünistavad jne.
7 hinnanguskaala või mõnel muul skaalal?) • Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Sealt tihti näha, kuidas on kontsepte operatsionaliseeritud… Mitme-dimesionaalsed kontseptid 1. Kontsept: sotsiaalne kapital 2. Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks 3. Indikaatorid/mõõdikud: (1) ühendav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad), interpersonaalse usalduse määr mittelähiringi kuuluvate inimeste suhtes (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr, interpersonaalse usaldusemäär mitte- lähiringi kuuluvate inimeste suhtes. 4. Instrument: küsitlus 5. Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida… • Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia
gruppide käitumine on erinev mitte-organiseeritud gruppidega võrreldes; töötajad on rohkem motiveeritud ootuspäraselt tegutsema, kui neid on eelnevalt kaasatud probleemile lahenduste otsimisse; grupi omadused võivad erineda selle liikmete poolt moodustatud alagruppide omadustest. Sotsiaalturunduses saab neid tendentse arvestada üksikisiku mõjustamiseks grupi abil (näiteks organisatsioonides või töökohtadel) (French, Blair-Stevens, McVey, Merrit. 2010). Interpersonaalse käitumise teooria/Theory of Interpersonal Behaviour vaatleb inimkäitumist arvestades kahte peamist faktorit: harjumused ning kavatsused (koostoimes tingimustega) ning aitab mõista, miks kavatsused ei taga alati loodetud käitumist ning millistel tingimustel võib käitumisest kujuneda harjumus, samuti vahet teha kavatsusepõhisel käitumisel ja harjumuspärasel käitumisel. Rõhutamist väärivad kaks seaduspärasust:
Tihti on oluline, et indiviid teadvustaks enesele seda, et ta vastutab grupis toimuva eest ka siis, kui ta ,,ise ei tee", vaid lihtsalt on grupis ega ,,astu vahele". Erinevad lähenemisviisid õpetaja suhtlemise uurimisel "Protsess-tulemus"mudel .Leitakse seoseid õpilaste õpitulemuste ja üldise arengu ning õpetaja suhtlemisviiside vahel (õpetaja avatud käitumine, selget ja arusaadavat esitlust, sotsio-kommunikatiivne stiil, korra saavutamise viisid). Interpersonaalse käitumise mudel Hollandi koolkond jt. (8 käitumistüübi: juhtiv, abistav, mõistev, vabadust andev, ebakindel, rahulolematu, noomiv, range). Õpetaja suhtlemist klassiruumis saab liigitada lähtuvalt õpetaja kognitiivsest(õpilaste õppimise soodustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Esinemisoskus), afektiivsest(õpilaste motiveerituse õppida suurendamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Positiivse väljendamise oskus; emotsionaalsed oskused) ja
Kuuletumise puhul tuleb järeleandmine autoriteeti või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmisele. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju, suureneb ka tõenaosus, et teisedki kuuletu kii kergesti. Ajapikku on välja arenenud empaatiavõime- vüime sisse elada teise inimese tunnetusse, teisele kaasa tunda. Isiksuseomadustest on altruism kui kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast eeskujuliku sotsiaalse käitumise parimaks näiteks. Interpersonaalse konflikti puhul leiab aset sotsiaalne vaidlus või rivaliteet, kus üks isik usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgmist. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti age teabeedastuse moonutused. Konftlikti intrapersonaalseks eriliigiks on rollide konflikt. Suhetekonflikti teema süvendatumask käsitlemiseks soovitame kasutada T.Lehtsaare raamatut „Suhtlemiskonflikti psühholoogia“. Sotsiaalsed grupid
Noorukiea jooksul toimub drastiline vanematega koos planeeritud tegevuste vähenemine- toimub üleminek koos veedetud ajale samast soost eakaaslastega →üleminek koos veedetud ajale vastassoost eakaaslas(t)ega→vaba aja tegevused on alus personaalsetele suhetele täiskasvanueas Vaba aja tegevused annavad noorukieas võimaluse testida võimeid ja oskusi seoses autonoomia ja interpersonaalse kompetentsusega Varajane ja keskmine täiskasvanuiga(intiimsus, loovus ja sotsialiseerumine teistega: lapsed, sõbrad, kolleegid): Vaba aja tegevused domineerivad abielus/kooselus ja pereelus, enamik aega pere liikmetega koos, tähtsustavad vaba aega Vaba aeg, pere kohanemine ja interaktsioon pereliikmete vahel: seose jagatud vaba aja tegevuste ja positiivsetee tunnete vahel abielupartneriga,
•SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda •Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Interpersonaalse käitumise komplementaarsus •Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove •Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. •Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil) Komplementaarsus ja suhte karakteristikud •Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise
- Jäik väärkohanenud käitumine mida enne polnud - Muutus ei ole psüühikahäire sümptom - IM katastroofilisest elamusest - IM psüühilisest haigusest - Kroonilise valuga seotud IM - Leinajärgne IM IM katastroofilisest elamusest - Äärmuslik stressor, mõjub sõltumata individuaalsest haavatavusest (koonduslaager, piinamine, loodusõnnetused, pikaajaline eluohustav olukord) - Võib eelneda PTSD - Interpersonaalse, sotsiaalse, tööalase toimimise häire - Varem puudunud tunnuse olemasolu – vaenulik, endassetõmbumine, tühjusetunne, pidev pingetunne, ohutunne, võõrdumine - Muutused vähemalt 2 aastat IM psüühilisest haigusest Psüühilise haiguse traumeeriv kogemus - Ülim emotsionaalne stress - Mina-pildi häving - Erista puudlikust paranemisest - Olulised: teiste hoiakud ja reaktsioonid, eelnev isiksus, kohanemine, haavatavus - Sümptomid vähemalt 2 aastat
oli ka teisi variisikuid kelle kaudu ta avaldas. põhiküsimus : kuidas millestki aru saada. on kahte sorti teadus : loodusteadused aj vaimuteadused. loodusteadused tegelevad faktidega, arusaamisega tegelevad vaimuteadused. bahtinile ei lähe üldse korda abstraktsioonid, ta uuris inimesed istina ja pravda istina põhineb faktil 2x2=4 pravda võib olla isiklik, mul on oma tõde. oma istinat ei saa mul olla. bahtini huvitas tõde kui midagi isiklikku, interpersonaalse suhtluse kaudu avalduv ja see ongi arusaamine. seega, mis toimub inimeste vahelistes suhetes? dialoogilisus. bahtin kritiseeris saussure'i loogikat, me ei pea kindlaks tegema raudselt toimivaid struktuure, me peame jälgima kuidas inimesed suhtlevad. strukturalistlik lähenemine vaatab tähenduse loomist monoliigilisusena. selle vastand on dialoogilisus. inimsubjekt ja inimteadvus koosnevad märkidest, mis on pärit varasematest kultuurikontekstidest.
erinev mitte-organiseeritud gruppidega võrreldes; töötajad on rohkem motiveeritud ootuspäraselt tegutsema, kui neid on eelnevalt kaasatud probleemile lahenduste otsimisse; grupi omadused võivad erineda selle liikmete poolt moodustatud alagruppide omadustest. Sotsiaalturunduses saab neid tendentse arvestada üksikisiku mõjustamiseks grupi abil (näiteks organisatsioonides või töökohtadel) (French, Blair- Stevens, McVey, Merrit. 2010). Interpersonaalse käitumise teooria/Theory of Interpersonal Behaviour vaatleb inimkäitumist arvestades kahte peamist faktorit: harjumused ning kavatsused (koostoimes tingimustega) ning aitab mõista, miks kavatsused ei taga alati loodetud käitumist ning millistel tingimustel võib käitumisest kujuneda harjumus, samuti vahet teha kavatsusepõhisel käitumisel ja harjumuspärasel käitumisel. Rõhutamist väärivad kaks seaduspärasust:
käitumise kohta. Stereotüübid kujunevad: vahetu kogemuse kaudu, mida üldistatakse õpitud; vahendatud kogemuste kaudu; enesehinnangu ja identiteedi säilitamiseks. 5. Interpersonaalne kommunikatsioon, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. Interpersonaalne suhtlus hõlmab verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse ning sotsiaalse interaktsiooni. Interpersonaalse suhtluse teooria ja uuringud püüavad leida ja mõtestada, kuidas inimesed kasutavad verbaalset diskursust ja mitteverbaalseid tegevusi, samuti ka kirjalikku diskursust selleks, et saavutada erinevate vahenditega seotud ja suhtluslikke eesmärke nagu informeerimine, veenmine, emotsionaalse toetuse esilekutsumine jm. Verbaalne kommunikatsioon on keeleline, mitteverbaalne on kehakeel, liigutused jms. 6. Enesekehtestamine
(hinne, auhind, prestiiž, kõrge sotsiaalne staatus, majanduslikel kaalutlus- Mida sõltumatum tel sõlmitud suhted vms). on inimene välistest motiveerijatest, seda Personaalse talendi arenguks on võrdselt oluline – Howard Gardneri pühendunum ja tule- multiintelligentsuse teooriat aluseks võttes – nii interpersonaalse kui ka muslikum ta on. intrapersonaalse intelligentsuse kõrge tase. Intrapersonaalne intelligentsus on tundlikkus enese tunnete, soovide, hirmude ja enese mineviku suh- tes, eneseanalüüsi oskus. Interpersonaalne ehk sotsiaalne intelligentsus on võime mõista teiste inimeste soove, tundeid, motivatsiooni ja neile adek- vaatselt reageerida, hea empaatiavõime. Sisuliselt hõlmab neid mõlemaid emotsionaalne intelligentsus, mis Eesti lugejale on tuttav eeskätt David
annaabi.ee 
