Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Internet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, server, arvutid, arpanet, arvutilrotokoll, aadresside, arvutisse, numbrite, liinid, tollal, infovahetus, alamvõrgu, nimeleakettiderotocol, koosnevateroject, mainitud, standardseiisab, nimesid, aadressile, lühendi, random, alias, juhendaja, tingituna, ühegi, viimine, vaenlane, tuumasõda, sünnipäevaks, kandis, vedava, advancedTartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................
seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
ühendatud tähtvõrke 7. hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon Võrgu tüübid Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi: 1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele
kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1 Arvutivõrgud 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24
Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Edastatavat infot nimetatakse teateks. Teade liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Info edastamine internetis Info edastamine Internetis kasutatakse kahte põhimõistet: aadress ja protokoll. Iga internetti ühendatud arvuti omab unikaalset aadressi. Isegi ajutise ühenduse puhul eraldatakse arvutile unikaalne aadress. Igal ajahetkel omavad kõik internetti ühendatud arvutid erinevaid aadresse - nagu postiaadress iseloomustab unikaalselt inimese asukohta, iseloomustab arvuti asukohta võrgus selle internetiaadress. Mis on protokoll? Üldjuhul on protokolliks koostöö või suhtlemise reeglid. Näiteks, diplomaatiline protokoll määrab, kuidas käituda väliskülaliste vastuvõtmisel või vastuvõtu läbiviimisel. Võrguprotokoll määrab reeglid võrku ühendatud arvutite käitumiseks. Standartprotokollid panevad erinevad arvutid „rääkima ühte keelt“
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus......................................................................................
seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid.
Kaabli kaks otsa peavad olema tehtud erineva värvikoodi järgi (üks T568A järgi ja teine T568B järgi). Ristkaablit kasutatakse selleks, et ühendada kaks arvuti võrgukaarti või kaks vanemat tüüpi hubi või kommutaatorit (Uplink port). Ristkaabli traatide paigutused otsikutesse 10 ja 100 Mbit/s Etherneti võrgu korral. Kahe arvuti omavahel ühendamiseks tuleb kindlasti kasutada ristkaablit. Arvutid ühendatakse võrgujaoturiga otsekaabli abil kolme ja enama arvuti korral b. Ethernet võrkudes on põhiliselt kasutusel 3 tüüpi võrgukaableid. Ajalooliselt vanimad neist on koaksiaalkaablid. Enimlevinud kaablitüüp on keerupaari kaabel, mis sisaldab 4 erineva sammuga kokku keeratud juhtmepaari (kokku 8 juhet). Kasutatakse veel ka optilisi kaableid. Standardis lubatud keerupaari kaablisegmendi
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
Ennekõike kui hakata asuma võrgu olukorda monitoorima ja haldama, peaksime olema kursis ka, mis on võimalikeks allikateks meie probleemidele. Suuremal hulgal asuvad need pigem lokaalsest võrgust väljast. Võrguturve on oluline teema, kuna tänapäeval ei ole reeglina arvutit, mis poleks võrku ühendatud ja seega on iga sisselülitatud arvuti potentsiaalne võrguründe ohver. Ründeohud võrgule, serveritele ja arvutitele võivad saada alguse erinevatest allikatest. Reeglina on kaasaegsed arvutid ühendatud internetti, mis on oluline äri- ja suhtluskeskkond, seda kasutavad riigiasutused kodanikega suhtlemisel ja interneti kaudu edastatakse konfidentsiaalseid isikuandmeid. Interneti muutumine peamiseks infovahetuskanaliks muudab selle atraktiivseks erinevatele huvigruppidele, kes soovides pahatahtlikult peatada teatud võrguteenuste toimimise üritades neid teenuseid blokeerida või tahtes enda valdusse saada ja ära kasutada teatud
Internet ja meie põlvkond Koostasid: Raimond Ilves Kille Porroson Raivo Läänemets Kerly Klemm Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast,
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). 1994.a. algul oli maailmas 1,3 miljonit GSM abonenti ja 1997.a. juba 55 miljonit. Kuigi Põhja-Ameerikas GSM kasutuselevõtt viibis, eksisteerivad GSM võrgud praegu kõigil mandritel. Algselt CEPT'i uurimisrühma nimetusena kasutatud lühendit GSM tõlgendatakse nüüd kui "Global System for Mobile communications". GSM loojad võtsid kohe algusest peale kasutusele digitaalse süsteemi, kuigi tollal kasutati nii USA-s kui ka Inglismaal analoog-mobiilsidesüsteeme, mida nimetati vastavalt AMPS jaTACS (Põhjamaades ja Eestis oli kasutusel analoogsüsteem NMT Nordic Mobile Telephone). Kui GSM süsteemi hakati välja töötama, polnud veel olemas ei vajalikke andmetihendus protokolle ega vajalikku riistvara. Praegu võimaldab GSM süsteem andmevahetust kiirusega kuni 9600 kbit/s nii tavaliste statsionaarsete telefonide (POTS
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
saatjana, mida teised ei sega. Põhimõtteliselt võib eristada juhuslikke ja deterministlikke pöördumisviise. Esimesel juhul on reaalne, et mitu saatjat võivad töötada (tööd alustada) üheaegse ja neil tuleb konkureerida endale saateõiguse saamiseks (sellepärast räägitakse ka ,,konkureerivast” pöördumisest). Kui selline üheaegsest tööst tingitud sõnumite ,,kokkupõrge” avastatakse, siis arvutid katkestavad saatmise ja mõne aja möödudes püüavad seda uuesti alustada. Selle meetodi kaheks põhivariandiks on CSMA/CA (Local Talk) ja CSMA/ CD Veaparandus - ECC (Error-Correcting Code; Error Checking and Correcting) veaparanduskood Võimaldab andmebaasidest loetavates või sidesüsteemi kaudu edastatavates andmetes vigu avastada ja vajaduse korral neid käigupealt parandada. Erineb paarsuskontrolli meetodist selle poolest, et vigu mitte ainult ei avastata, vaid ka
võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management).
Võrgud Tumerohelises olevaid lauseid ja lõike peab kindlasti teadma. Arvutivõrgu moodustab vähemalt kaks omavahel kokkuühendatud arvutit. Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine
Selle protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul internetiprotokoll (IP). TCP/IP mudeli järgi on loodud enamik arvutivõrke. Ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid.
Ülesanne 1 Koostage arvutivõrk kahest arvutist. Demonstreerige võrgu toimimist. 1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust. Kõigepealt tuleks seada arvutitele nimed ja töögrupid. Selleks valida juhtpaneelilt System ning avanevalt aknalt Computer Name. Arvuti nime muutmiseks avada Change… dialoog. Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada.
17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info genereeritud signaali
Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid
), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis
.............................................................. 32 2 SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.
Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) – Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks
annaabi.ee 
