märkamist? 1) Märkame tulemust, mida ootame 2) Märkame seda, mis on meile tuttav/mõistetav 3) Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud 4) Pöörame tähelepanu asjadele, mis on toonud märgatavat kasu/kahju 9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid, mil moel võib tähelepanu olla kallutatud? 10. Nimeta või kirjelda stiimuleid või omadusi, mis on tavaliselt tähelepanu tõmbavad? · Intensiivsus · Bioloogiline tähtsus (n. Ohtu sisaldavad signaalid) · Ootamatus · Korduvad, korrapärased signaalid korrapäratute hulgas · Ebatavaline tavaliste hulgas (ebakorrapärane korrapäraste hulgas) · Liikuv ärritaja staatiliste hulgas · Akommodatsioonile vastavad mittevastavate hulgas · Harjumuspärasuse puudumine · Esmane ärritaja 11. Kuidas saab rakendada tähelepanupsühholoogiaalaseid teadmisi klassiruumis?
mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. Kiipe kasutatakse peaaegu kõigis elektroonikaseadmetes. 11. Mis on kvantsiire ja kuidas see tuleneb laine teoorias ? Kvantsiirete üleminekutel aatomites tekivad valguse mikrovälgatused. 12. Mis on metastabiilne energia tase ? Seisund, kus aatomite üleminek ergastatud seisundist põhiseisundisse on blokeeritud mingi valikureegli tõttu. 13. Millest ja kuidas sõltub spektrijoone intensiivsus ? Intensiivsuse jaotus spektrijoonte vahel sõltub aga tugevasti füüsikalistest tingimustest keskkonnas, kus toimub aine ergastamine. 14. Mis on spontaanne kiirgus? on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 15. Mis on laser ? Mille poolest erineb tavavalgusest ? On seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi
Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab
tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa annab oktavi võrra kõrgema ehk esimese ülemheli, kolmandikkude võnkumine annab teise ülemheli jne. põhitoon – kui keel võngub tervenisti heli omadused: füüsikalised: heli koostis, võnkeprotsessi intensiivsus, võnkesagedus, vältus (võnkumise kestus) füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus vältuse määrab heliallika võnkumise kestus, märgitakse nootidega – väljendavad vältuste omavahelisi suhteid inimese kuuldediapasoon on 16-16000/20000 Hz (alla 16 Hz – infraheli, üle 20000 Hz – ultraheli) dünaamika – helitugevuste organisatsioon kuulmislävi – heli absoluutne alumine lävi valulävi – absoluutne ülemini lävi
ühiskonnakriitilise isikunäituse "Ma nägin seda! Riigisaladus: kottida rahvast" eest, mis osutas eksistentsiaalsetele küsimustele • 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu. • Tema töödes põimuvad justkui poliitika, seksuaalsus, kultuursus jne. • Nali ja tõsidus, kurbus ja vägivald- ta suudab panna kõik ühte teosesse.
Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Alkohol Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14
muude inertsimomentide hulgast pööratud telgede suhtes maksimaalse I1 ja minimaalse I2 inertsimomendi. Peainertsmomente arvutame valemitega, I1=I0+D0, I2=I0+D0 22. Peateljed, peatasandid: Varda pikitasandeid, mis on määratud varda telje ja ühega ristlõike peatelgedest, nimetakse peatasanditeks. Nurk 1 määrab teljepaari 1,2, mille suhtes inertsimomendid on ekstremaalsed. Need teljed on peateljed. 23. Jõuvälja intensiivsus: Ruumjõuvälja intensiivsus näitab punkti vahetus läheduses ühikmahule mõjuvat jõudu, mõõtühikuga N/m3. 24. Jõuvälja resultant: Seega joonjõuvälja resultant võrdub koormusepüüri pindalaga, resultandi mõjusirge aga läbib koormusepüüri raskuskeset.
sellest tulenevalt võitlusteks ettevalmistumist pigem kunsti kui programmilise tegevusena. Teisalt kulgevad aine- 49 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA vahetus ja kohanemisprotsessid reeglipäraselt, mistõttu tarbetute vigade vältimiseks on teatud üldistest reeglitest kasu ka kõige umbusklikumatele treeneritele ja sportlastele. Treeningukoormus baseerub kolmel faktoril – intensiivsus, maht (aeg) ja treeningukordade arv. Sama loogikat rakendades saame iseloomustada ka võistlusteks ettevalmistumist. Kuigi võistlusteks ettevalmistamine sisaldab üleüldise treeningukoormuse väga olulist langust, ei jaotu langus võrdselt mitte kõigi kolme faktori vahel. Võistlusteks ettevalmistaval etapil töövõimet enam ei arendata, vaid seda püütakse maksimaalselt realiseerida. Kõik olulised arengud sportlase organismis peavad olema saavutatud eelnenud treeninguperioodil
Füsa KT kordamine 1.Mis on valgus? Valgus on elektromagntlaine, mille lainepikkus on 380-760 nm. 2.Mis on tasa- ja keralaine? Valguslained jagunevad tasalaineteks ja keralaineteks. Tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp Keralainele vastab hajuv või koonduv kiirtekimp 3.Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused
Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub. Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid? - Energia ja sageduse poolest 6. Kuidas muutuvad kvandi energia, mass ja impulss spektri sinisest osast punasesse liikumisel? - Energia, mass ja impulss lähevad väiksemaks. 7. Kuidas mõjutab valguskvantide energia valguse intensiivsust? Millest sõltub valguse intensiivsus? - Valguse intensiivsus on määratud kvantide hulgaga.( Mida rohkem kvante seda intensiivsem valgus.) 8. Kas ja kui siis miks avaldab valgus pindadele rõhku? - (Mass+Kiirus=Impulss) Impulss avaldab rõhku ja valgusel on impulss. 9. Millist nähtust nimetatakse fotoefektiks? - Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 10. Mitu elektrooni saab üks footon metallist eemaldada? Miks? - 1-e, sest footoni energiat ei saa tükeldada, neeldub tervikuna
spektrite mõõtmine ja iseloomustamine Töö käik: 1) Pesta küvett dest. veega. Pipeteerida küvetti ca 1 ml järgmiseid aineid: o Destilleeritud vesi o Riboflaviin o Puridoksiin 2) Asetada küvett ainega masinasse. Valida programmis „Measurements“ , anda spektrile nime ja vajutada START. Salvestada andmed. Aine Konts, Ergastus, Emissioon, Intensiivsus mg/ml nm nm (max) 1. Destilleeritud vesi - 230 250 240,5 2. Riboflaviin 0,025 370,0 525,0 2579,0 3. Puridoksiin 0,022 325,0 390,0 4422,1 Tulemuste kirjeldus ja analüüs: Vesi ei fluorestseeru, EEM spektri maksimum on tingitud Ramani hajumisest.
organismide ja keskkonna vahelisi suhteid ning organismide omavahelisi suhteid selles keskkonnas Ökoloogilised tegurid - keskkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust a) eluta abiootilised tegurid b) elus biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismi elutegevust Keskkonnategurite graafiline kujutamine Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri MINIMAALNE intensiivsus, mille alanedes organism hukkub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri MAKSIMAALNE intensiivsus, mille tõustes organism hukkub Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismile kõige soodsam
(vitamiin B1), hiniin (=kiniin), jood, punane veresool ehk kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6]. Proovid: vitamiinivesi (Vichy Vitamin Sport), toonik (Schweppes' TonicWater) Töö käik Kasutatud ergastamine lainepikkused on 230-400 nm ning emiteerimise lainepikkused on 250-615 nm. Mõõta tuli destilleeritud vee ja standardlahuste riboflaviin ning püridoksiin EEM spektrid. Tulemused: 1. Maksimumid: Destilleeritud vesi. Intensiivsus (maksimum): 132,6 Riboflaviin. Intensiivsuse maksimum: 4780,4.............................................................................. Püridoksiin. Intensiivsuse maksimum: 7418,9 Järeldused Destilleeritud vesi ei fluorestseeru, sest seal ei sisaldu flourestseeruvaid aineid. Saadav fluorestsentsspektraalkujund (SFS) kujutab ergastava valguse vee molekulidel mitteelastset hajumist ehk Ramani hajumist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutset murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda
kindlakstegemine. Tutvumine eelnevatel aastatel jões seisundi kohta tehtud 2 uuringutega. Ettepanekute tegemine reostuse kõrvaldamiseks 6 Probleemi püstitamine 1 1.7 Uuriti fotosünteesi intensiivsust mõjutavaid tegureid. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage graafikul olevat infot. GRAAFIK. (pole siin, aga küsimused ja vastused on) 1) Sõnastage uurimusküsimus ehk probleem. Kuidas muutub fotosünteesi intensiivsus erinevate CO 2 promilli sisaldustega õhus 2) Sõnastage uurimuse hüpotees. Hüpotees: Intensiivsus kasvab kui CO2 on rohkem õhus 3) Tehke graafiku alusel 2 üldistatud järeldust uurimistulemuste kohta. 1. Mida rohkem suureneb süsihappegaasi sisaldus õhus (promillides), seda suurem on fotosünteesi intensiivsus. 2. Umbes 0.15-0.2 promilli vahepeal intensiivsus stabiliseerub.
RAHVASPORTLANE KUIDAS TREENIDA? Järsk väsimus süsivesikud lõppevad (enamasti üle tunnised treeningud). Üle anaeroobse läve minek tekib intensiivsustsoon, intervalltreeningud. Tempo keskmises tsoonis enamasti. Kui inimene hakkab treenima, siis keskmisel intensiivsusel areneb võimekus hästi: intensiivne selleks, et pikka aega liikuda, inimene jõuab 7km joosta, mõjustab süsivesikute-rasvade ainevahetust, ei teki suurt väsimust. Kompleksne intensiivsus mõjutamaks ainevahetust. See on seotud sellega, kui palju inimene nädalas harjutab. Kui inimene tahab rohkem harjutada, siis see mudel enam ei tööta. Taastumine võtab kauem aega. Kui treeninguid teha iga päev, tekib väsimus kohe. Suurendada tuleb koormusi aeglase intensiivsusega tsoonides. Muidu kurname organismi ära. Tsoon1 mõjustab rasvade ainevahetust. Mida rohkem kasutame rasva, seda rohkem säästame süsivesikuid. Ökonoomsem distantsi läbimine. Aeglased lihaskiud kasutusel.
Jiirgmistele kiisimustele vastamisel kasutage graafikul olevat infot. 4 punkti fotosiinteesi inten siivsus CO, sisaldus 6hus (%o) 0,05 0,1 o?5 0,3 Sdnastage uurimiskiisimus ehk probleem. Kuidas muutub fotosünteesi intensiivsus erinevate CO2 promilli sisaldusega õhus? S6nastage uurimuse hiipotees. Intensiivsus kasvab kui CO2 on rohkem õhus. Tehke graaflku alusel kaks iildistatud jiireldust uurimistulemuste kohta. l) Mida rohkem suureneb süsihappegaasi sisaldus õhus(promillides),seda suurem on fotosünteesi intensiivsus. 2) Umbes 0,15-0,2 promilli vahepeal intensiivsus stabiliseerub. 15 1.8. A. Fleming avastas penitsilliini 1928. aastal
Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hälve 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants. 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha en ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine. 7. Nurga taga seisva auto mootori müra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb a. difraktsioon b. interferents c. Doppleri efekt 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2x suurem, siis heli intensiivsus (Heli intensiivsus on võrdeline heli sageduse ja heliallika võnkeamplituudi ruuduga.) a. on 2x väiksem b. On sama, sest intensiivsus ei sõltu sagedusest c. On 2x suurem d. On 4x suurem 9. Interferents on a. sageduse muutumine liikuva heliallika korral b. Lainete liitumine c. lainete paindumine tõkete taha 10. Suurema sagedusega lainetel on lainepikkus a. suurem b. Väiksem c. Lainepikkus ei sõltu sagedusest 11. Lainete liitumisel
Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed. Koherentsed lained on lained, millel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Koherentseid valguslaineid võivad tekitada laser või kui üks laine jada jaguneb kaheks mis pärast uuesti liituvad.
(Yannakou 2008) Mikrolainete energia muundub neeldudes soojusenergiaks. Mikrolained neelduvad vaid pealmistes kihtides ning toidu sisemus soojeneb soojusülekande mõjul, ning võib juhtuda, et näiteks külmunud lihatükk näib väljast täiesti küpsenuna, kuid seest on alles külmunud(Shelley 2007). Lained peegelduvad ahju seintelt nii, et toit küpseb ühtlaselt (Oxlade et al 1997: 45).(vt Joonis 3) Lained saavad ahju seintelt peegelduda vaid siis, kui laine intensiivsus samas punktis on null, vastasel juhul lained neelduvad ning ahju seinad soojenevad. Joonis 3. (Vollmer et al 2004: 74) Mikrolaineahi tarbib elektrienergiat üsnagi säästlikult: tavalise kodudes kasutatava mikrolaineahju
sagedusega kiirgus ei tekita fotoefekti. Enamikul ainetel tekib fotoefekti ultravalgus või violetne ja sinine valgus, aga punane valgus ei tekita. Sellepärast räägitakse fotoefekti punapiirist, s.o. Sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Iga footon suudab vabastada ühe elektroni. Mida rohkem on valgusvihus footoneid seda rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Teisiti öelduna, seda suurem on valguse intensiivsus. Seepärast määrabki intensiivsus ära ainest eraldunud elektronide arvu ja sellega ka fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektronide kiirus on aga määratud valguse sageduse ja väljumistööga. Nagu Einsteini valemist näha, saab fotoefekt esineda ainult juhul kui hf>A. Ainult siis jätkub energiat elektronile kineetilise energia andmiseks ja ainest Fotoefekti rakendusi Mikrolained läbivad Maa atmosfääri peaaegu
jõuharjutusteks. Aeroobharjutused. Kui sihtmärgiks on liikumisvaeguse kõrvaldamine pole harjutuste-tegemiste valikul määravat tähtsust. Olukord muutub, kui seame sihtmärgiks preventiivse mõju kahandamaks haiguse riski, eriti aga kui sihiks on tervisevaru suurendamine. Esmane tähtsus on mõõduka intensiivsusega kestusharjutustel. Tunnuseks on kestev katkestamatu tsükliline tegevus, mille intensiivsus pole niivõrd suur, et lihased jääksid aeroobsesse tööreziimi. See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges
Eesti oli siis mere põhi. 6. Miks Eestis (leidub/ ei leidu) naftat? Vali sulgudest ja põhjenda. Eestis ei leidu naftat, sest meil ei ole selle tootmiseks õigeid maavarasid. Nimelt koguneb nafta nn naftapüünistesse (nt murrangutesse), mis takistavad magma edasist liikumist. Kuna Eestis maavärinaid (sellest tekkinud murranguid) ei esine, siis pole siin ka õigeid maavarasid. 7. Kuidas on seotud vulkaani kuju ja purske intensiivsus? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske intensiivsus on suurem, sest magma liigub seestpoolt üles ja tekitab suure purske atmosfääri. Kilpvulkaanid asuvad ookeanides ning nende pursete intensiivsus pole nii suur, sest nad asuvad vee all. II Lähtudes laamtektoonikast ja toetudes juuresolevatele joonistele, vasta küsimustele 1
Nt jäävad talveunne karu ja mäger. Linnud aga võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega. ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS) Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid Elutegevuse aktiivsus 1 Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab 4
Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Töö ülesanne: Mõõta Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse neelduvused ja läbilaskvused lainepikkustel = 430 nm ja =550 nm
Naised- lähtumine menstruaaltsüklist! Ovulatsioon menstruatsioon- töövõime langenud. Ovulatsiooni ja menstruatsiooni järgne aeg- töövõime tõusnud. Mikrotsükkel Üksteisele järgnevad treeningpäevad. 7-14 päeva Treening ja võistlus mikrotsükkel Mikrotsükli põhitüübid Sissejuhatav- mahu ja intensiivsuse järk-järguline tõstmine. Arendav- suur maht, keskmine intensiivsus. Koormuslöök- maksimaalne maht ja intensiivsus. Stabiliseeriv- kõrge intensiivsus, väike maht. Mikrotsükli ülesehitusel arvestada erinevate kehaliste võimete taastumise aega ning võistlusstartide eripära. Sportlase organismile võivad mikrotsüklid olla järgneva toimega: mittemõjuv väikese koormusega koormavad ammendavad kurnavad Treeningpäev
Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlasel on vaid retseptorvalgud, mis eristavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom lainepikkus ja intensiivsus. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on arenenud eriti suured silmad, seevastu maa all elavad mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. Infravalguse ja ultravalguse toime: Valdav osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub mitmesugustes objektides ning muundub seejärel pikalainelisemaks infravalguseks, mida nim ka soojuskiirguseks. See võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada s.t tõsta oma kehatemperatuuri
valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar või Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi pool väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Aatomid siirduvad seejuures normaalenergia olekust ergastatud olekusse. Kiirguse absorptsiooni tüttu kiirguse intensiivsus väheneb. Kiiguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse kas optilise tiheduse või valgusläbilaskvuse kaudu. Kehtib Lambert-Beer'i seadus. D = log I0 / I või T = I0 / I 100 %, kus D on optiline tihedus, I0 kiirguse intensiivsus enne sisenemist, I kiirguse intensiivsus peale väljumist, T valgusläbilaskvus. Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs on vaba spektraalsetest segajatest, kuna
DIFRAKTSIOON *nim.valguse sattumist varju piirkonda. Ilmneb, kui avade mõõtmed on natuke suuremad valguselainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad, siis levib valgus sirgjooneliselt.Mida kirtsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. Lained tugevdavad teineteist kui on samas faasis. Suurte avade puhul me seda ei näe, sest tugeva valguse taustal jäävad ribad märkamatuks. INTERFERENTS-*nim.valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Valgus lained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus *Difraktsiooni ja inter.-i saab jälgida, kui valgulained on koherentsed st neil on sama Lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe *Laser on koherentse valguse vahe *Interferents tekib kiledes siis kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud Lainejada osad *kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist * selgendav kile on
vastupidavust ja ka koordinatsiooni. Hüpped, löögid, jooksu- ja tasakaaluharjutused. Aeroobikatrennidest tuttavad põhisammud kombineeritud jõu- ning koordinatsiooniharjutustega. Koosneb 11-12 laulust, igaüks arendab konkreetseid võimeid. Erineva raskusastmega harjutused 1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi. Suheldakse rühmaga. 8. osa: intervall 9. osa: võimsus, sügavad ja võimsad liigutused. 10
erinevate väärtuste puhul. Selleks pöörake analüsaatorit 0 kuni 180 ni ,mõõtes fotovool tugevust I iga 10 järel 5. Katseandmete põhjal koostage graafik If =f(cos2) ja võrrelge seda teoreetilisega. Töö teoreetilised alused. Polarimeetrit läbinud valguse intensiivsuse määrab Malusi seadus. I = I 0 cos 2 kus on polarisaatori ja analüsaatori tasandite vaheline nurk , I analüsaatorit läbinud valguse intensiivsus ja I0 analüsaatorile langenud valguse intensiivsus. Käesolevas töös on nii polarisaatoriks kui analüsaatorks Polaroid. Polarisaatorit läbinud valguse elektrivektori võnkumine toimub polarisaatori tsandis. Analüsaator laseb läbi temale langenud polariseeritud valguse elektrivektori selle komponendi Ea , mis on analüsaaoti tasandis , s. o. Ea = Ep cos , kus on polaroidide polarisatsioonitasandite vaheline nurk , Ep analüsaatorile langenud valguse elektrivektor
Treeningute põhiosa moodustavad madalstardid ja stardiharjutused. Sellel perioodil lisanduvad jooksud lõikudel 100-300m 91-100%. Treeningutel suureneb jooks lõikudel alla 80m 96- 100% kuid väheneb jooks lõikudel 100-300m alla 91% ning krossijooks. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Kiirjooksja võistlusteks ettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Sellel perioodil saavutab treeningmaht oma maksimumi ja mingil määral suureneb ka intensiivsus. Treeningute põhiosa moodustavad jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Talvine võistlusperiood kestab 3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab väike treeningmaht ja suurenenud intensiivsus. Põhitreeningu nädalatsükkel: Esmaspäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: kiiruslik vastupidavus Teisipäev Hommik: taastav treening Õhtu: jõutreening (jõusaal) Kolmapäev
liikidel.Maad soojendab philiselt infravalgus ja nhtav valgus.Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel. See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mnisada kraadi) on hgumine vaevumrgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hglamp, 3000), seejrel valge (Pike, 6000) ja lpuks sinaka tooni (alates ca 8000). Kuigi selline trend on omane kigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha
Aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset. Luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents
valgusallikast ja valguse spektraalset koostist tuleb oluliselt piirata. 83. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Vaatame punktis M toimuvat liitumist. Punktis S on faas t. Esimene laine ja teine tekitavad punktis M võnkumised, mis liituvad: Leiame faasivahe punktis M. 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. S1 ja S2 on koherentsed valgusallikad. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega Nüüd max. tingimus eelmisest punktist: Katse juuksekarva läbimõõdu leidmiseks. Uurime esimest maksimumi. 85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks. 1 ja 2 interfereeruvad. Leiame optilise käiguvahe joonel AB. On peegeldumisel tekkiv poollaine kaotus või võit
Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c h max= f min fmin= 6. Valguse intensiivsus on seda suurem, mida rohkem on valguvihus footoneid ja mida rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 7. Ainest välja löödud elektronide energia sõltub sagedusest. E=A+K ............................ 8. Footon on valguse portsjon. Omadused: *On kindel energia E=hf. Energia sõltub sagedusest. *Pole seisumassi. St et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. F omab massi liikumise tõttu.
kajaehitust ning hinnatakse vajadusel nende verevarustust. Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega. Mõned loomad (näiteks nahkhiir ja delfiin) suudavad tekitada ultraheli. Paljud loomad kuulevad ultraheli Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Suurtel sagedustel ja intensiivsustel muutub ultraheli toime elusorganismidele hävitavaks. Ultraheli kasutamine Ultraheli kasutatamine põhineb sageli kajameetodil. Ultraheli peegeldub teele jäävalt takistuselt. Kui püüda kinni peegeldunud helisignaal ning registreerida ajavahemik helisignaali väljasaatmise ja vastuvõtmise vahel, saab arvutada takistuse kauguse.
praktiliselt tasakaalus seintega (mida hoitakse fikseeritud temperatuuril). Seega avaus kiirgab välja tasakaalulise spektriga kiirgust (nagu absoluutselt must keha). Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (ühikulise pindala kohta). Näidatud on ka nähtava spektraalpiirkonna piirid. Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (temperatuuril T) on antud Plancki kiirgusseadusega: , kus I on kiirguse intensiivsus (W) ühikulise pindala (m2) ja ühikulise lainepikkuse intervalli (nm) kohta, on lainepikkus, h on Plancki konstant, c on valguse kiirus vaakumis ja k on Boltzmanni konstant. Integreerides üle kõigi lainepikkuste, saadakse summaarne kiirguse võimsus: . Seda nimetatakse Stefan-Boltzmanni seaduseks (võrdeteguri väärtuseks tuleb , mida nimetatakse Stefan-Boltzmanni konstandiks)
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas
Kvantseisundite eluiga 10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines Kiirgamisaega t tõlgendatakse kui aatomi ergastatud seisundi iga, kestust Valguse neeldumist aatomis võib vaadelda samalaadselt, ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva. Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi
ja hingamisel. CO2 kompensatsioonipunkt on hästi madal C4 taimedel, mis näitab, et fotorespiratsioonil vabanev CO2 reassimileeritakse mesofüllirakkude poolt, enne kui see jõuab difundeerida lehest välja. Kuidas on defineeritud valguskompensatsioonipunkt Valguskompensatsioonipunkt : fotosünteesi ja hingamise tasakaalustumise punkt valguse toimel. Varjulembelistel taimedel madal. Milline on fotosünteetiliselt aktiivse valguse maksimaalne intensiivsus maakeral? Päikese intensiivsus 2000 µm m-2 s-1 Mis on valgushingamine ja millise reaktsiooniga see algab? Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on valgusest sõltuv O2 neeldumine ja CO2 eraldumine. Gaasivahetuse poolest fotosünteesi vastandreaktsioon, mille käigus võib eralduda 30..50% assimileeritud CO2-st. Esimene reaktsioon on ribuloosbisfosfaasi seondumine O2-ga, tekib 3PGA (3C) ja fosfoglükonaat (2C) Mida mõistetakse taimede pimehingamisena
selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Seost kontsentratsiooni ja absorptsiooni vahel näitab Lambert-Beeri seadus: A=log10(I0/I) = *c*L = -log T = - log(I/I0) A-neelduvus, I0 -esialgne valguse intensiivsus antud lainepikkusel, I-proovi läbinud valguse intensiivsus, L-optiline teepikkus, c neelava aine kontsentratsioon, - neelduvustegur, T on läbipaistvus. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Monokromaator on spektraalriist, mis võimaldab kiirgusallika spektrist eraldada kitsaid piirkondi.
(energia) võrdub punapiirile vastava energia ja kineetilise energia summaga (hf = A + Ek) ning (kvandi)energia E on suurem või võrdne väljumistööst A. Lõplikult lüüakse elektronid minema vaid negatiivelt laetud ainest. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Mida suurem on katoodile langeva valguse intensiivsus I, seda suurem on küllastusvool ehk vool, mis mingi pinge väärtusest enam ei muutu. Fotoefektil töötavaid seadmeid kasutatakse automaatikas (valgustuses, detailide loendamises) ja telemehaanikas (elektritakistuse vähendamisega), toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel (fototakistiga, fotodioodiga, nõrka valgust fotoelektronkordistiga), kinos, televisioonis, fotograafias, päikesepatareides (hulk
Üks põhjus miks inimesed treenimisel surnud punkti jõuavad, on asjaolu, et nende keha ja vaim kohanevad konkreetse reziimiga, aga erinevat liiki treeningutega katsetamine aitab püsida värske ja motiveerituna. Selle asemel, et kõike uut ühekorraga proovida, lisa oma treeningkavva uusi elemente järk-järgult ning alusta alati aegamööda, et anda kehale aega uue treeninguga kohanemiseks. Enamikul jõutreeningu kavade puhul räägitakse neljast põhilisest näitajast. Need on sagedus, intensiivsus, aeg ja liik. Sagedus tähendab seda, kui sageli sa kavatsed treenima hakata. Intensiivsus-kui tõsiselt kavatsed lihaseid treenima hakata. Seda kui kaua sinu treening kestab ja kui palju kordusi kavatsed teha läheb aja alla. Liik- Millist liiki harjutusi kavatsed kasutada. Kas sinu kava on tervele kehale või kindlale piirkonnale. Need kõik punktid on treeningkava koostamise alustalad. Edaspidi kirjutan treeningmeetodite liikidest täpsemalt. Kokkuvõte
- Jääkprodukt on hapnik. - Toimub ATP süntees. Teine etapp - pimedusstaadium. - Pole vaja valgust - Reaktsioonid toimuvad stroomas - Lähteained: CO2 ja NADPH-ga kohale toodud H - Tulemus glükoos Fotosünteesi tähtsus - Toodetakse inimese eluks vajalikke materjale nt: puit, puuvill. - Fossiilsete kütuste teke - Kontrollib atmosfääri CO2 ja O2 taset. - Toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku. Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus? - Valguse intensiivsus - temperatuur - CO2 hulk õhus - Taime varustatus vee ja mineraalainetega nt: N ja F - Taime füsioloogiline seisund nt: haiguse korral, puhkeseisundis - Taimeliik nt: Jänesekapsas on varjulembeline, päevalill on valguslembeline. Anaeroobne ja aeroobne Anaeroobne - ilma hapnikuta Käärimist kasutatakse: - veini ja õlle valmistamisel - jogurti valmistamisel - hapukurgid, hapukapsad - reovee puhastamine Aeroobselt glükolüüsilt anaeroobsele - suure füüsilise koormuse korral
11. Mis tingimusel saab teenindussüsteem stabiliseeruda? Teenindussüsteemi saab stabiliseeruda, kui ajaühikus (näiteks tunnis) täidetakse rohkem tellimusi, kui neid saabub. Näide: Raudtee sorteerimisjaama saabub ronge intensiivsusega 4 rongi tunnis. Sorteerimisjaam suudab üht rongi teenindada keskmiselt 12 minutiga. Leida süsteemi karakteristikud. O 4 1 Teenindamise keskmine kestus on 0,2 tundi, intensiivsus seega P 5 . Tunnis täidetakse rohkem 0,2 tellimusi, kui neid saabub. O 4 U 0,8 1 , seega tegemist on stabiilse teenindussüsteemiga. P 5 12. Mis juhtub tellimuste keskmise arvuga, kui teenindamise intensiivsus natuke suureneb, tellimuste saabumise intensiivsus jääb aga samaks? O Suurus U näitab tellimuste keskmist arvu tellimuse täitmise keskmise aja jooksul
langemisnurgale α = 90° ja on leitav valemist: n1 sin P n2 Valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast on murdumisnurk α alati suurem langemisnurgast β. Nurga β = βP korral peegeldub kogu valgus antud keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks. Peegeldunud ja murdunud kiire intensiivsus sõltub langemisnurgast β. Langemisnurga β kasvamisel peegeldunud kiire intensiivsus kasvab, murdunud kiire intensiivsus väheneb. Täieliku sisepeegelduse korral on murdunud kiire intensiivsus võrdne nulliga. n1 n12 n2
Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Samuti on pidevspektri maksimum seda lühemate lainepikkuste pool, mida kõrgem on tema temperatuur. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumeda taustal. Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Iga aine kiirgab valgust ainult kindlail lainepikkustel, mis on iseloomulik just sellele ainele. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Joonspekter on aine ,,sõrmejälg", seda ei saa teistega segi ajada. Kui pidevspektrer meenutab meremüha, siis joonspektrile vastaks laulja hääl, mida on hõlpus ära tunda. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rühul. Joonspektri annab näiteks elavhõbeda aurudega täidetud kvartslamp. Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter
valguseks. Aisting sõltub sellest milline on selle lainepikkus. Valge valgus jaguneb piirkondadeks, millest kõige lühem lainepikkus on violetne kiirgus, siis on sinine, helesinine, kollane, roheline, oranz ja lõpuks punane. · Üle 760 infrapunane kiirgus. Neeldudes tekitab soojust, energia läheb molekulide kiiruse tõstmiseks ja see tähendab soojenemist. Nende 3 kiirguse intensiivsused ei ole samasugused. Kõige kõrgem intensiivsus on 480-500 nm. Kiirgus, mis tuleb, aga osakestega kokku puutes muudab oma suunda või peegeldub nimetatakse hajumiseks. Ning osa kiirgusest satub maapinnale hajusalt. Valgus jõuab maale kaht moodi: · Otsekiirgus paralleelsete kiirtena tuleb maapinnale. Mõõdetakse aktinomeetriga. Solaarkonstant (mõiste puudu) tähistatakse S0. Mõõdetakse siis kui Maa on Päikesest keskmisel kaugusel. Määramine on probleem, sest atmosfääri ülemisele kihile ei saa mõõtma minna lambist
Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm 14. Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis on T 15. Mis on lainesagedus? Lainesagedus on suurus, mis näitab mitu võnget teeb laine vaadeldavad ajaühikus. 16. Mis on laine kiirus? Valemid Laine kiirus kui pika tee läbi laine kindlas ajaühikus Valem: v=f*= 17. Mis on laine faas? Laine faas näitab ära muutuva suuruse antud ajahetkel 18. Mis on valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. 19. Millega on määratud valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus on määratud elektrivälja tugevuse ruudu muutumine ajas. 20. Mis on valge valgus? Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. 21. Mis põhjustab silmas erinevaid valgusaistinguid? Erinevaid valgusaistinguid põhjustavad silmas olevad kolvikesed, mis neelavad punast, sinist, rohelist. 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
