tegelikult intellekti näitaja. Ja ei ole sel põhjusel, et inimene ei pilguta silma mitte sellepärast, mida ta mõtleb, vaid teeb seda reflektoorselt. Intellekti jaoks on aga vaja käitumist, mida valitsevad põhjused, mis selle ratsionaalseks muudavad. ,,On vaja millegi tegemist (olgu sellest kasu või mitte) sellepärast, et seda peetakse vahendiks mingi soovitud eesmärgi saavutamisel." (1995, 1274-1275) Dretske sõnul võib mingit tegu pidada intelligentseks käitumissammuks vaid siis, kui käitumise põhjustajana esineb mõte sellest, milline saab olema tulemus või tõenäoline tulemus; kui käitumine toimub sellepärast, et tal eeldatakse olevat teatav mõju. Ta täpsustab veelgi, et intelligentne olemiseks peab käitumine olema selle kontrolli all, mida mõeldakse ehk mõtte sisu ja mitte selle sisu kandja kontrolli all. Näiteks toob Dretske mikrofoni, mille sisse öeldes ,,Võngu kiiresti!", mikrofon teebki seda
käitumise juhtimisel, et saavutada mingeid konkreetseid või üldisi eesmärke. Teisisõnu − emotsionaalne intelligentsus on see, kui inimene juhib mõtlemise abil oma tundeid (ja tunnete abil oma mõtlemist) ning suunab selle järgi oma käitumist. Tulemuseks on parem endaga toimetulek ja paremad suhted teiste inimestega. Intelligentsust on õieti kolm sorti: Esimene - mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine - on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on - sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. Jarek Vask 2012
vaatas neid küll silmad pärani peas ja otsis mõnd vaba nurka, et saada paremat pilti. Minule isiklikult meeldis messi juures, et sai vähese ajaga nii palju infot erinevate maade, rahvaste ja kultuuride kohta, et selle seedimiseks kulus veel oma paar head päeva. Näituste hallist väljumise ajaks, olin saanud tõelise kultuuri soki. Samuti sain teada palju uut ja huvitavat Eesti eri paikade kohta, kuigi pidasin end üsna intelligentseks selle koha pealt, leidus ikkagi fakte kommete ja pärimuste kohta, mida varem ei teadnud. Nagu iga inimene tundsin ka mina siiski puudust eesti keelsetest brosüüridest, kuid väikerahval nagu meie tuleb sellega lihtsalt leppida ja tegelikult olid inglise keelsed materjalid täiesti ammendavad.
Teatrietendus või film-kumba eelistada Teater on inimeste seas olnud juba väga pikka aega. Esimesed teated teatri kohta tulevad vana-kreekast, tänu sellele peetakse teatrit harivaks ja intelligentseks asutuseks. Kino on tänapäeval alguse saanud asutus, kus näidatakse uusi filme. Kino ei peeta teatriga võrdseks asutuseks, sest kino külastavad enamasti noored. Kino on noorte sest nõnda populaarne, sest neil ei ole teatri pileti jaoks piisavalt raha. Teatris on omad viisakus reeglid ning ka see mängib noortele olulist rolli. Teatris peab riietuma viisakalt, kuid kinos võib käia ka tavaliste igapäevariietega.
Arvan, et see meetod pole just parim viis, kuidas omale või oma riigile eduks baasi luua. Inimestesse positiivsuse ning ratsionaalsuse süstimine ei tohiks toimuda valede baasil. Sellele peaks aitama kaasa riigi tugev infrastruktuur ning edukalt ja läbimõeldult üles ehitatud ühiskond. Ühtlasi oleneb inimeste õnnelikkus ning üleüldiselt kogu elustiil sellest, kuidas nad on üles kasvanud. Kui perekond on omalt poolt panustanud, et nende laps kasvaks üles intelligentseks ning positiivselt mõtestatud inimeseks, siis mängib selle inimese elus riigi poolt mõjutamine väiksemat rolli. Arvan, et kui perekond on oma lapsele tugeva baasi alla andnud, siis pole tal endal oma edu saavutamiseks enam nii palju tööd vaja teha. Selleks aga, et perekondadesse jõuaks selline mentaliteet, kulub väga palju aega. Aega kulub transformatsiooniks selle tõttu, et lapsed, kes tulevikus vanemateks saavad, võtavad
klassi Inglise keele eksami ära jätta, kuna tulemusi Eesti koolides järgmisesse kooli sisseastudes vaja ei läheks. Uuriks ka mis toimub Eesti valdades ja kui oleks midagi korrast ära siis parandaks selle, üritaks vähemalt, kui see näiks täiesti võimatu. Peaks nõu rahandusministeeriumiga, et igale poole jagatakse seda vastavalt vajadusele ja võrdselt. Et oleks nii emal kui lapsel raha vajalikke asju osta, oleks suurtel peredel võimalik oma lapsed tubliks ja intelligentseks kasvatada, oleks vaesematel peredel mille eest süüa osta, oleks töötutel raha millest elada, senikaua kui töö leiavad,oleks valdadel inimeste rõõmuks tegemiseks raha, oleks koolidel raha õppeainete jaoks. Nagu praegune presidentki, oleksin ka mina e-maailmaga kursis ning oleksin tänapäevalikum ja aktiivne. Omaksin samuti igasuguseid interneti infoallikate kontosid, kus jagaksin inimestele uudiseid minu tegemistest. Sellega kaasneb tagasiside, ehk
Tema käitumine endaga, läbisaamine loodusega ja kõik humaanne ning loomulik, puhas ja lapselik aitab tal jõuda iseenese sisemise rahuni, mis on taoismi järgija põhiline soov. Taoistid vaatlevad ka loodust, õpivad seda tundma ja ette ennustama looduse teid. Loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne need on taoismi järgijale isloomulikud jooned. Inimene peab õppima end usaldama, järgima oma vaistu ja instinkte, aga jääma seejuures intelligentseks. Sundimatu olek on kõige võti tegutsemine oma tõelisele loomusele vastavalt. Tänapäeva maailmas on raske ennast leida ja elada harmoonias loodusega, seepärast on viimasel ajal taoism väga suure taasavastamise osaliseks saanud. Samas on väga raske taoismi põhitõdesid kapitalistlikus maailmas järgida, kuna selle aluseks on sundimatu käitumine, paraku oleme sunnitud tänapäeva ühiskonnale alludes tegema paljut, millele meie süda vastu seisab.
S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik
võimalused teemal ,,Kes ma õppimise olen?" räägivad rühmas väitluse õpisituatsiooni, toetamiseks -Suunab teineteisele ning koolitavad koolitatav juhib ise selle teooria reflekteerima endale väitlevad jäädes õppimise protsessi. aspektist Näitemäng tähendulikke "emotsionaalselt Koolitaja loob ,,Mina vs lugusid, intelligentseks" ülesande, mille sotsiaal- kuulajad loovad Koolitaja loob täitmiseks tuleb kultuuriline seoseid, takistusraja, mille leida rühma seast ühiskond" märkavad uute peab läbima ressurss, mida kogemuste (luues paralleele kasutada. tekkimist õppe takistustega)
Intelligentsed Agendid Tegu on väga laiaulatusliku teemaga, erinevad autorid on defineerinud Intelligentseid Agente (IA) väga erinevalt, mis tekitab infotehnoloogivaldkonnaga mitte kokkupuutuvatel inimestel kindlasti palju segadust. Tooksin välja mõned definitsioonid: Intelligentseks nimetatakse agenti, kui see on võimeline sooritama paindlikke ja autonoomseid tegevusi oma loomiseesmärkide saavutamiseks. Samuti on defineeritud intelligentseid agente kui arvutisüsteemi, mis asub mingis keskkonnas ja on võimeline selles keskkonnas ellu viima autonoomseid tegevusi, mis on suunatud agendi loomise eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelpool mainitud kirjeldustele on öeldud, et intelligentsed agendid on mitmesugused
Raha teenides ja vara kogudes tekkinud pingete maandamiseks ning sotsiaalse läbikäimise vähenemise asendamiseks lõbustatakse end labaste tegevustega. Muserdatud inimesed lohutavad end, tundes rõõmu veel õnnetumate saatusest. Ei suudeta keskenduda päevakajalistele või sügavasisulistele teemadele, vaid tahetakse mõttevaba tegevust, näiteks avaldatakse ühiste tuttavate või kuulsuste kohta oma subjektiivset arvamust. Matsist saab vurle, kuid ta ei tunnista seda. Ta peab end intelligentseks, kuigi eelistab ainelisi huvisid ja armastab keelepeksu. Kahjuks peab nentima, et seda protsessi ümber pöörata on keeruline. Uuesti matside hulka suundumine on raske, sest kaotades oma eripära, ei suudeta iseseisvalt arutledes oma maailmavaadet analüüsida ja määratleda. "Eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime sama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane," arvas Tammsaare
kohta vastu võtame ja kui kiiraste seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. ENESEHINNANG Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused ERI MINADE TEOORIA Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad:
Tervita esimesena ja hakkadki vestlust juhtima. Meeldivus Üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised sind tajuvad. Eksklusiivseid kaupu reklaamitakse sageli atraktiivseid modelle kasutades, et inimesel ehk tarbijal tekiks positiivne ülekanne modelli füüsiliselt ilult kauba või teenuse kvaliteedile ja tarbija ostaks, mis talle ette söödetakse. Hea välimusega inimesi peetakse andekas, lahkeks, ausaks ja intelligentseks alateadlikult. Inimesed tajuvad, et kui võistkond võidab, on see meie võistkond. Sportlasi tajutakse sageli lähedastena kui nad võidavad võistluse ja esindavad riiki rohkem kui iseennast. Kes seda oskab, see võidab terve maailma enda poole, kes aga mitte, käib üksi oma teed. Ainus viis maa peal teiste inimeste mõjutamiseks on viis rääkida sellest, mida tema soovib ja näidata talle kuidas seda saavutada. Parim nõuanne inimestele, kes tahavad teisi veenda kas
.............................................................................................13 SISSEJUHATUS “Reason is intelligence taking exercise. Imagination is intelligence with an erection.” ― Victor Hugo Valisin just selle teema, kuna olen ise väga huvitatud sellest ning sooviks teemast kordades rohkem teada saada kui hetkeseisuga aimatiga oskan. Olen alati mõelnud mis on inimese piirid ning mis takistab kuskilt edasi minemist ning miks. Mis teeb intelligentse inimese intelligentseks? INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. “The measure of intelligence is the ability to change.” - Albert Einstein INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks erinevatele definitsioonidele on olemas ka väga mitmeid intelligentsuse teooriad.
suhtumine teistesse). 5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks (miks ja kuidas, põhjenda)? 6. Kas ja mida autor tahab antud teosega öelda? 7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94) Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring, seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole
levitamisele. See on see hingelise ja filosoofilise hariduse esmajärgulise tähtsuse sisemine veendumus nendel ebakindlatel aegadel, mis on mind viimastel aastatel läbi arvukate elumuutuste toetanud. Teadmised mille ma olen ammutanud oma peaaegu katkematu uurimustööga ''jumalikku elamise teadusesse'', on nii hindamatu vara neil rahututel päevadel, et ma tunnen seda kohustusena, samuti ka privileegina, et anda edasi oma uurimustööde tulemused kui töötava valemi kasulikuks ja intelligentseks eluks. Keskmisel mehel või naisel ei ole ei vajalikku aega ega treeningut, et koguda kokku ajastute kogemusest substantsi, millest arendada valgustunud isiklikku filosoofiat, ometi on selline isiklik filosoofia indiviidi mentaalsele ja vaimsele heaolule absoluutselt hädavajalik. Inimene on see mida ta mõtleb. Tema mentaalne hoiak on võti tema tegude koodile. Cicero kohaselt, on tsivilisatsiooni eesmärgiks tuua inimeste pere valgustunud ja kooperatiivsesse seisundisse
klassiruumis ning seetõttu on ka õppimisstandardid madalamad. Ometigi on kindlad tõendid ning uuringud tõestanud seda, et erivajadustega lastega eelkoolid rikastavad mitte erivajadusega lapsi ning seeläbi õpivad lapsed olema empaatilisemad ning vähem isekad. (Smart, 2012, lk 260) Füüsilise atraktiivsuse efekt Erivajadustega laste vanemad ei pea oma lapsi „trofee lasteks“, keda peetakse füüsiliselt atraktiivseks, sotsiaalselt kiiresti kohanevaks ning intelligentseks. Perekondadel, kes nõuavad häid tulemusi ja seavad perfektseid standardeid võivad olla raskustes erivajadusega leppimisel. Erivajadusega lastele ei korraldata eriti iludus- ja spordivõistluseid, erinevaid auhinnaüritusi- õnneks seoses üldsuse teadlikkuse laienedes märgatakse, et ka sellised lapsed vajavad tunnustust. Vanemad teavad, et õpetajad ja täiskasvanud pööravad atraktiivsetele lastele rohkem tähelepanu ja seetõttu
· Sotsiaalne kasvatus. Riik ja kohalikud omavalitsused ergutavad hariduse edendamist kodus, töökohtadel ja kogu ühiskonnas. Selleks rajatakse raamatukogusid, muuseume, õppesaale kodanikele jne, kasutades selleks koolide tuge ja kohaseid õppemeetodeid. 9 · Poliitiline kasvatus. Hariduses väärtustatakse neid poliitilisi teadmisi, mis on vajalikud intelligentseks kodanikuks kasvamiseks. Koolid hoiduvad poliitilisest tegevusest mis tahes poliitilise partei kasuks. · Religioosne kasvatus. Hariduses väärtustatakse religiooni ja religioosset sallivust. Riiklikes ja kohaliku võimu asutatud koolides hoidutakse religiooniõpetusest mis tahes religiooni kasuks. · Kooliadministratsioon. Haridust ei tohi ebakompetentselt kontrollida. Kool kannab otsest vastutust kogu rahva ees
Oskuseid saab väljendada Bloomi taksonoomia kategooriates. Kasutusvõimalused: Spetsifikatsioonid on heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks ja selle jälgimiseks, et õppeühiku kõik alajaotused oleksid vastavalt nende olulisusele eesmärkidena kajastatud. III Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika 1) Vaimsete võimete (intelligentsuse) mõiste. Üldjuhul peetakse intelligentseks inimesi, kellel on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid lahendada ja kes on võimelised varasemast kogemusest õppima. 2) Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. Esimesed katsed mõõta 1905.aastal Binet-Simon – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas konkreetne õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele.
saab hakkama enamik 10-aastasi lapsi, siis tema vaimne vanus on 10. Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäämusega laste intellektuaalsete võimete ja õppimisvõime suhteliseks määratlemiseks. Järgmine tüüp: W. Stern (1871 - 1938). Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / (kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Järgmine tüüp: J. head õhtut. Teine loeng... Järgmine tüüp: J. M. Baldwin (1861-1934). (oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et
metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. W. Stern (1871 - 1938). Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / (kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Õppimine on seotud uudishimuga A. Gesell (1880-1961). Oli Stanley Halli õpilane, aga tema vaateid ei jaganud, ehk siis seda, et ontogenees fülogeneesi kordab. Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega
Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Nn tavateooriad isiksusest Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria -Asch - isiksuse kesksed jooned - Maier (1955) rolli kirjeldused kesksete joontena -Rosenberg, Nelson, Vivekanethan (1968) kaks hinnangulist põhidimensiooni: intellektuaalne, sotsiaalne – kui tark, kui seltskondlik? - Mida atraktiivsem on inimene, seda enam hinnatakse teda edukaks, enesekindlaks, sõbralikuks, intelligentseks, loovaks, põnevaks, seltskondlikuks (seosed 0.70 – 0.90) Taju mehhanismid: esmamulje - Asch (1946) esmamulje efekt - Hodges (1974) klammerdumine esmamulje külge. Me peame midagi ekstra tegema, et kujundada esmamuljet ümber. - Halo-efekt: esmamulje/üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele. Kui noor artist tuleb välja hea singliga > hea mulje põsib ka järgmise laulu puhul, isegi kui see nii hea ole.
1) domineerimine-allumine 2) vaenulikkus sõbralikkus. Nende kombinatsioonid annavad 4 peamist tüüpi mitteverbaalseid sotsiaalseid signaale: 1)domineeriv sõbralik 2)alluv sõbralik 3)alluv vaenulik 4)domineeriv vaenulik Inimese intelligentsuse (IQ) hindamine välimuse järgi osutub mitteprofessionaalide poolt hinnatuna täiesti ebaefektiivseks. Küll aga on suur sarnasus hindajate vael selles osas, keda hinnatavatest peetakse intelligentseks, keda mitte. On rida tunnuseid, mida peetakse kooskäivaks isiku ühe või teise tunnuse või omadusega ja mille tõlgendamisel inimesed lähtuvad üldlevinud stereotüüpidest (prillid tark, sõltuv, töökas jne jne). See, mida teises inimeses eelkõige tajutakse, sõltub ka tajuja enda omadustest (vanus, sugu, tegevusala jm). Kõige rohkem tajutakse inimese välimuses füüsilisi tunnuseid ja see tendents tunnetaja vanuse kasvades suureneb
2. Keskmise arvutamise mudel (teame mõlema kohta keskmiselt neli positiivset omadust). Juku: x= 4 Manni: x=4 Oluline on mõista, et meile piisab mõnest positiivsest või negatiivsest hinnangust, et inimesele teisi omadusi juurde omistada. 3) Atributsiooni efekt- kausaalsuse atributsiooniks nimetatakse sündmuste iseenda ja teiste käitumise põhjuste seletamist (?). 1949- anti hinnanguid prillikandjatele- nt kes kandis- hinnati töökaks, intelligentseks jne. Kokkuvõte: inimese tajumine Esmamuljet on raske muuta (ka siis kui see on vale). Negatiivne haloefekt on suurema mõjuga kui positiivne. Meid mõjutavad füüsilised omadused välimuse hindamisel. Hinnangud olenevad ka sellest, kes tajub (erinevate hinnangute andmist mõjutab see, milline on mu taju sensitiivsus). (?) Taju adekvaatsus oleneb ka sellest, milline on mu enda enesehinnang. Uurimused on näidanud, et inimesele kaldub meeldima see, kes temaga sarnaselt riietatud
Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele, et siiski on tegemist võrdlemisi püsiva nähtusega. Teiste sõnadega, osa inimesi hindavad endid üldiselt võttes kõrgemalt kui teised. Enesehinnangus võivad olla mõningad aspektid, mis inimesele on olulisemad kui teised. Nt kui inimene hindab end intelligentseks, siis võivad tema enesehinnangus vähemat rolli mängida mitmesugused füüsilised näitajad, et ta selles valdkonnas nii osav ei ole. Kōrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kōrgeid eesmärke ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste elus juhtuvate viperustega. Madala enesehinnanguga isikud on aga pessimistlikud, elu viperused mōjuvad neile hullemini ja üldiselt ei saavuta nad ka seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks.
Kasvatusstiilid: 1. autoriteetne: nõudlik + osavõtlik 2. autoritaarne: nõudlik + osavõtmatu 3. lubav: ei ole nõudlik + osavõtlik 4. tõrjuv: ei ole nõudlik + osavõtmatu Mitteosavõtlikute vanemate lapsed: –Agressioon –Kuritegelikkus –Tujukus –Raskus hoida intiimseid suhteid Kultuuridevahelised erinevused Jaapanis ei lubata lastel avastada/uurida – ohtlik • Läänes peetakse uurimiskäitumist intelligentseks ja eelistatuks • Saksamaal (Grossmann, et al., 1985) nõuti, et laste ja vanemate vahel oleks teatud distants. Turvaliselt seotud lapsi peeti mõnes mõttes ära hellitatuteks. Vaatamata kasvatusstiilile on võimalik kasvatada turvalise seotusstiiliga lapsi. Erinevused kultuuride sees on 1,5 korda suuremad kui kultuuride vahel. Suurtes riikides esineb alakultuure. Suhted eakaaslastega - Juba väikelapsed (11-24 kuud) otsivad eakaaslaste tähelepanu. Eelistus samast soost eakaaslastele
Kolm aastat enne oma surma kolis lõplikult Londonist ära: läks pensionile, loobus teatritegemisest. Suri oma sünnipäeval. Tuntud haritlane Ben Johnson kiitis matustel Shakespeare’i. Testamendis pärandab vara jne, aga juttu pole tema loomingust. Tekkisid kahtlused – äkki ta polegi päris autor? Ja kuidas nii napi haridusega inimene suutis nii hästi ajalugu tundvaid tükke kirjutada? Pakuti, et tegelik autor on Francis Bacon. Näidendeid ei peetud tol ajal nii peeneks ja intelligentseks kui proosat. Looming Shakespeare kasutas palju laendmotiive, tema käe all sündis vanast loost hoopis teise mõõtmega uus lugu. Jutustab vana lugu teistmoodi. Kui varem toimusid suured sündmused lava taga ja nendest ainult räägiti, siis Shakespeare tõi tegevuse lavale, vaatajate silme ette. Kangelaseks oli ajalooline isik, kes mõjutas paljude inimeste elukäiku. Rõhutas, et isik peab jääma kõlbeliseks, muidu järgneb moraalne kättemaks. Kirjutanud 36 näidendit ja 154 sonetti
annaabi.ee 
