Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Intellektuaalne omand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intellektuaalneTallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Intellektuaalne omand ja autoriõigused Referaat infotehnoloogias Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks (Õunapuu 2008). Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka
See peab olema kergesti haaratav ja lihtne nagu näiteks Olümpiamängude sümboliks olevad viis rõngast. Kombineeritud märkideks on siis eelnevatest, sõna- ja kujutismärgist, koosnev märk. 1 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonartikkel §1 p 3. Kättesaadav arvutivõrgus 09.10.2013 : https://www.riigiteataja.ee/akt/13088459 2 A.Kukrus. Tööstusomandi õiguskaitse. Tallinn: Mats 1995, lk 44 3 K.Kurisoo, V.Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 67 1.2 Leiutis: patent ja kasulik mudel Patent ja kasulik mudel on leiutiste ärakasutamise eest kaitsmise meetodid. Patendiga 4 kaitstavad on leiutised, mis vastavad patentsuse kriteeriumitele, mis on välja toodud Patendi- ja Kasuliku mudeli5 seadustes. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav
saa takistada tema enda või tema nõusolekul valmistatud ja seejärel käibesse lastud tööstusomandina kaitstud toodangu edaspidist äris kasutamist tööstusomandi kehtivusriigis. Toodangu müügiga on omanik oma tulu saanud ja realiseeritud toodangu edasist ärikäibes kasutamist ei tohi omanik enam piirata. 4. IO tekkimine töösuhtes - Kuid millised on loometöö tulemused, mida saab kaitsta? Kellele kuulub töösuhtes loodud intellektuaalne omand? Mis on nende õiguste sisu ja kuidas õiguste kuuluvust muuta? Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes.
tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel. 1 T. Kivi-Koskinen. Tööstusomandi õiguskaitse väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime teenistuses (Soome kogemus). Tallinn. Juura 2002, lk 2 2 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 67 3 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 69 4 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 71 5 A. Kelli, P. Lätt, H. Pisuke. Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk 42 Kaubamärgiomaniku ainuõigus on omandiga sarnane õigus, mis on kaitstav
· kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega; · esitluskunstnike poolt esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega; · leiutistega kõigis valdkondades; · teadusavastustega; · tööstusdisainiga; · kauba- ja teenindusmärkidega, kaubanduslike nimede ja tähistega; · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu; ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1
1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? | 3. Mis on e- majanduse plussid ja miinused? | 4. Mis on intellektuaalne omand? Miks on vaja seda kaitsta? | 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eksport, import õ lk 12 Imp
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus)
informatsiooni kandjad ning kogu muu Juhatuse liige raamatupidaja ametisoleku ajal saadud info, mis on mõeldud Äriühingu siseseks kasutamiseks. "Ärisaladuse" mõiste alla ei kuulu riigiorganitele vastavalt seadusele esitatavad dokumendid ja nendes sisalduv informatsioon ning seoses taotlustega finantsorganisatsioonidele vajalikud materjalid. 6.4.Juhatuse liige raamatupidaja kinnitab, et kogu intellektuaalne omand oskusteave, kaubamärgid, kommertsinformatsioon, patendid, kasulikud mudelid, tehnoloogiad, turu- uuringud,arvutiprogrammid, jne on Äriühingu omand, ka siis, kui see on töötatud välja Juhatuse liikme raamatupidaja enda poolt või tema osalusel ja need tööd on tehtud tööülesannete täitmise raames. Eelpooltoodu ei ole intellektuaalne omand, kui see on hangitud avalikest allikatest, näiteks
4)Konkurents võib muuta meid tugevamaks, targemaks, kiiremaks paremaks ja isegi loovamaks, annab meile uusi ideid ja muutub kaupade kvaliteedi paremuse poole. 5)Idee, turg, kapital, materialid, inimressursid, turundus, vahetus, kasum. Elatusase standard of living inimeste elu kvaliteet, mis põhineb materiaalsete väärtuste liigil ja kogusel, mis on nende omad. Eraomand private property maa, hooned või kaubad, mis on eraisikute omad. Siia hulka võib kuuluda ka intellektuaalne omand, nagu laulusõnad, arvutiprogramm või uue leiutise plaanid. Ettevõtja entrepreneur isik, kes loob ettevõtte lootuses teenida kasumit. Intress interest tasu kellegi teise raha kasutamise eest, tavaliselt väljendatakse aastase protsendina põhisummalt (laenatud summalt). Investeering investment majanduses on see kulutamne uue kapitali jaoks, nagu tehaste ja masinate tarbeks. Üldises tähenduses tähendab investeering sääste, mis pannakse kõrvale raha teenima.
romaani terviklikku süzeed koos lõpplahendusega või teaduslikke lõppjäreldusi, siis võib see vähendada lugejate huvi romaani ja teadusajakirja ostmise vastu. Sellest väheneks ja jääks saamata autori poolt põhjendatult loodetud autoritasu, mis on hinnatav autori huvide kahjustamisena.4 Teiseks teose vaba kasutamise juhtumid seonduvad vaid autori varaliste õigustega. Autori 1 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 56. 2 Ibid. 3 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 56-57 4 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57. 4 isiklike õiguste järgimise kohustuste täitmisest kasutaja vaba ei ole. Sellega seonduvalt nõuab seadus üldjuhul ka vaba kasutuse juhtude korral teose nime ning avaldamisallika äranäitamist.5
Lepinguline esindus Tähtaeg ja tähtpäev Tähtaeg – ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtpäev – tähtaja lõppemise päev. 27 5.05.2016 Tähtaeg ja tähtpäev Tähtaega määratakse tähtaja või sündmusega. Riigipühale või puhkepäevale langeva tähtpäeva puhul loetakse tähtpäev saabunuks järgneval tööpäeval. Intellektuaalne omand ja autoriõigused Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand on õigused loometöö tulemustele. 28 5.05.2016 Intellektuaalne omand Õigused seoses: - kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega - esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades
konfidentsiaalsuse kohta on alla kirjutatud Kompetents Tarkvarainsener ei tohi anda väära ettekujutust oma kompetentsist. Ta ei tohi võtta teadlikult vastu tööd, mis on väljaspool tema kompetents Intellektuaalne omand Tarkvarainsener peab olema teadlik kohalikest seadustest ja määrustest, mis sätestavad intellektuaalse omandi kasutamise näiteks patentide ja kopeerimisõiguse näol. Ta peab olema ettevaatlik, et tööandjate ja klientide intellektuaalne omand oleks kaitstud Arvuti väärkasutus Tarkvarainsener ei tohi kasutada oma tehnilisi oskusi teiste inimeste arvutite väärkasutamiseks. Väärkasutus katab vahemiku suhteliselt triviaalsest (näiteks mängude mängiminetööandja arvutil) kuni äärmiselt tõsiseni (viiruste levitamine ja teiste arvutite ründamine) RUP Rational Unified Process
.....................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................ 13 2 SISSEJUHATUS Kui veel 30 aastat tagasi ei mänginud intellektuaalne kapital ettevõtte edus suurt tolli, siis viimasel dekaadil on palju pööratud tähelepanu globaalse konkurentsieelise rollile ning ettevõtte pehmetele väärtustele. Teadmised on kestvad ja jätkusuutlik ressurss ning peamine vahend konkurentsieelise saavutamisel. Eduka strateegia elluviimiseks tuleb kaardistada konkurentsieelis ja teadvustada millist potentsiaali on tarvis konkurentsieelise hoidmiseks.
Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja sellepärast tähistataksegi igal aastal just sellel päeval maailma intellektuaalse omandi päeva. Konventsiooni artikkel (viii) (Definitsioonid) sätestab: "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajat
omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne · Tööstusomand - üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele,
kes oleksid hakanud praktiliselt seda ideed ellu viima. Meeskonna areng Meeskonna tööalase edukuse määravaks faktoriks on inimressurss. Ükskõik, kui geniaalsed ideed on õhus, sõltub ideede ellurakendamine ikkagi inimestest. Millistest inimtüüpidest peaks meeskond koosnema, et tulemused oleksid suurepärased ja toimuks pidev dünaamiline areng? Eristada võib siis erinevaid tüüpe, millest oli ka eelnevates näidetes juttu. 1. Intellektuaalne tüüp See inimene on meeskonnas ideede genereerija ja projektide väljamõtleja. Tal on selged visioonid eesmärkidest, kuhu firma peaks jõudma. Samuti on tal hea analüüsivõime, et kõik sammud hästi läbi mõtelda ning võimalikke takistusi ennetada. Intellektuaalse tüübi eriline anne on läbirääkimisi pidada ja jõuda soovitud kompromissini, juhul kui ideede ellurakendamist tuleb teiste instantsidega kooskõlastada.
SISSEJUHATUS Intellektuaalomand on immateriaalne vara, millesse tasub investeerida. Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast proprius kellegi oma (inglise keeles property). Üldmõistena tähistab intellektuaalne omand kõiki inimese vaimsest tegevusest tulenevaid resultaate, nagu: ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara. Intellektuaalomand on õigus, mida reguleerivad autori,- avastus- ja leiutusõiguse normid. Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalse omandi legaalne määratlus on antud 14. juulil 1967. aastal Stockholmis allakirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni 2. artikli 8.s punktis. Intellektuaalne
MULTIMEEDIA KASUTAMINE ÕPPETÖÖS Tiina Puusalu 2010 MULTIMEEDIUMI MÕISTE Multimeedium (ka multimeedia, ingl. k. "multimedia") termin, mis väljendab mitme erineva infoedastusviisi (näiteks teksti ja heli) koos kasutamist. Ka ,,puhas" tekst on meedium. Lisame siia heli, pildi jm ja kasutame neid koos ehk väljastame infot kasutades kompleksselt mitut erinevat vormiteksti, hüperteksti, pilti, animatsioone, heli, videot ja saamegi multimeediumi. MULTIMEEDIUMI RAKENDUSED Multimeediumi suurteks rakendusaladeks on näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid) pakuvad kombitavat tagasisid
hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus saada talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? Ülemaailmse Intellektuaalse omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artikli 2 (viii) kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses: Kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega; Esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega; Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse. 15. Elukestev õpe – kõikvõimalikku õppetegevust sõltumata east või eelnevast haridusetasemest. Õppimine ei lõpe (üli)kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. 16. Mõisted. – innovatsioon: uue asja sissetoomist. Kaugtöö: töötamine ükskõik kus, ühendust pidades interneti või telefoni kaudu. Intellektuaalne omand – 17. Tööturg, tööealine elanikkond (vanusepiirid+kuidas jaguneb) tööpuudus, tööjõupuudus. – tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes tasu. Tööpuudus: töö otsijaid palju. Tööjõupuudus – olemasolev inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust või vastupidi. 18. Mille poolest erinevad aktiivse ja passiivse tööhõivepoliitika meetmed? Too näiteid mõlemast. – Passiivne
Getri Mitt Moestilistika III Kunstnik ja autoriõigused Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Kunstnik ja autoriõigused Eesti Vabriigis kaitseb loomeinimest ja tema tööd intellektuaalne omand. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) kuulub 183 riiki, sealhulgas Eesti alates 1994. Aastast. Kuid seda tuleb osata enda kasuks rakendada. Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Tähenduses on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registre
kes seda suudavad. Seega innovatsiooniga kaasneb tavaliselt risk. Innovatsiooni peamiseks väljakutseks on hoida tasakaalu protsessi- ja tooteinnovatsiooni vahel. Kui protsessiinnovatsioonidega kaasneb tavaliselt paremat efektiivsust lubav ärimudel, mis on omakorda otseselt kasulik aktsionäridele, siis tooteinnovatsioonidega kaasneb klientide rahulolu kasv, seda aga teadus-ja arendustegevuse kulude kasvu riskiga, mis võib omakorda lühiajaliselt vähendada aktsionäride tulu. 12. Mis on intellektuaalne omand ja selle liigid? Intellektuaalne omand tähendab õigusi inimese loometöö tulemustele tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. Liigid: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad üigused, tööstusomand. 13. Kuidas saame kaitsta intellektuaalset omandid? Patendid, kaubamärgid, autoriõigusega kaitsemine. 14. Milles seisneb patendiomandi ainuõigus? Takistavab kolmandatel isikutel valmistada, kasutada või müüa teie leiutist teatava aja jooksul sõltuvalt leiutise
informatsioonitehnoloogia mõju sotsiaalsetele ja inimlikele väärtustele nagu tervis, heaolu, töö, võimalused, vabadused, demokraatia, teadmised, privaatsus, turvalisus, enese-teostus jne.“ (1989) PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD Privaatsus Turvalisus (eelkõige andmeturve) Arvutikuritegevus ja –terrorism Identiteet (sh anonüümsus, psedonüümdi) Intellektuaalne omand Arvutid töökohal (tööandja kontroll) Globaalne informatsioonieetika (piirideülene kaubandus ja suhtlus, seadused) Tehisintellekt Digital divide Internet ning põhiõigused ja -vabadused Teadmiste jätkusuutlik areng jne Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad: Kompetentsus; Seaduskuulekus Konfidentsiaalsus; Ausus;
või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad) ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2
õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1 Riigiõigus
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise kaudu Sotsiaal
koolisüsteemis ei pöörata autoriõiguse seadusele erilist tähelepanu enne, kui alles III kooliastmes. See, et II kooliastmes tehakse ülevaade, mis on plagiaat siis selleks, et kasvatada järeltulevat põlvkonda seaduse kuulekamaks, tuleks seaduste tutvustamisega alustada varem. 11 Kasutatud kirjandus Adamsoo, Reet, 2012. Intellektuaalne omand teadus- ja arendustöös. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24773/index.html, 21.12.2020 Autoriõiguse seadus. RT I 1992, 49, 615; RT I, 19.03.2019, 55. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv, 19.12.2020 EAS. Intellektuaalomandi kaitse. https://www.eas.ee/alustav/plaanitu-elluviimine/intellektuaalomandi-kaitse/, 19.12.2020 Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349; RT I, 15.05.2015, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv, 19.12.2020
õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus saada talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? Ülemaailmse Intellektuaalse omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artikli 2 (viii) kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses: Kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega; Esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega; Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus saada talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? Ülemaailmse Intellektuaalse omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artikli 2 (viii) kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses: Kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega; Esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega; Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
Intellektuaalne kapital on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt oskused, teadmised, suhted jne. Intellektuaalse omandi legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega, - kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, 1
annaabi.ee 
