Referaat Kurt Gödel 18.05.2013 Sisukord: · Sissejuhatus · Loogika · Elulugu · Viini ring ja Kurt Gödel · Gödel Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis. · Gödeli täielikkuse ja mittetäielikkuse teoreemid · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Sissejuhatus. Selles referaadis annan teile ülevaate loogikast ja ühest Austria-Ameerika loogikust, matemaatikust ja filosoofist, Kurt Gödel'ist. Loogika Loogika on teadus, mis uurib mõtlemise reegleid. Loogikat peetakse ka veel mõtlemismudeliks. On olemas eri liiki loogikaid, neid on umbkaudu 17, võib-olla isegi rohkem , aga kõige
............. 1 Jaan Rannapist................................................................................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2
Maalide hoolikad detailid ja loomutruudus, näitavad tema üksikasjalikku varajast faasi. Morani seotust Hamiltoni ja Weberiga näitab ka maal ,,New Castle on the Delaware". Aastal 1857, kui ,,New Castle on the Delaware" oli lõpetatud, pani Moran kaks selle nimega maali näitustele; üks ilmus iga-aastasel näitusel Philadelphia Kunstiakadeemias, ja teine oli paigutatud näitusele Rahvusliku Disainiakadeemiasse New Yorki. Üks neist maalidest võib olla nüüd olev versioon Butleri Instituudis. Maal kujutab New Castle'i linna, mis asub Delaweri jõe lääne kaldal. Algselt rajatud New Amstelina 1650-ndatel Hollandi poolt, New Castle asub umbes kuus miili lõuna Wilmingtonist ja vähem kui kolm miili edelast tänapäeva Delaweri Mälestus Sillast. Kupliga hoone, mis asub keskel on New Castle'i ja Frenchtown Turnpike Company lõpphoone. Kohe otse ees on Bank hoone koos oma ees verandaga, vaatega vanale turumarketile kail. Kesklinna
Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid: · ,,Eesti linde ja loomi" (1977) · ,,Rebasetund" (1977, 1981) · ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli rahvusvahelise levikuga eelretsenseerivates teadusajakirjades ja on mitmete teadusliku või populaarteadusliku monograafia või teatmeteose autor (kaasautor). Lisaks on ta avaldanud arvukalt populaarteaduslike artikleid
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head eeldused
august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna
Kogu keskkooli aja oli Sigmund huvitatud juurast, kuid kasvav vaimustus Charles Darwini teooriate vastu viisid tema seitsmeteistkümneselt arstiteaduskonda astumiseni. Ernst Brucke oli see mees, kes lõppude lõpuks noormehe tähelepanu püüdis ning kelle mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Sigmund avaldas oma töid kaladest ning teistest madalama närvisüsteemiga loomade histoloogiast Brucke Instituudis, kus enamuses tööd ka vastu võeti. Pärast lõpetamist ning magistri kraadi omandamist leidis Freud, et tema karjäär oli olnud ebarealistlik, kuna uurimisalast karjääri said lubada endale vaid jõukad, kuid Sigmund oli vaene ning elas siiani oma isa rahakoti toel, kuigi mees oli hiljuti armunud oma tulevasse abikaasasse ning tekkis vajadus majanduslikule stabiilsusele. Sigmund Freud alustas tööd haiglas, kuid tegeles ka uurimistöödega Tserebraalanatoomia
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm.
Inimrühm loob endale müüdi, mis seda „Ajalookirjutus retoorilise visiooni rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr jutustuse ehk narratiivi jõud annab 5; 2005. inimtegevusele õigustuse, toetab ja kujundab identiteeti. lk 4: Kirjanikud on juba ammu näinud, et Autor Eia Uus, Tallinna ülikooli eesti keele paljudel lugejatel on suur huvi autori isiku ja kultuuri instituudis kaitstud magistritöö vastu – milline kirjanik välja näeb, kuidas „Autorikuvandi ja –müüdi elab, keda armastab, kuidas kannatab. tekkemehhanismid“; 2012. Ajapikku kujunesid välja poeedi kui sellise tüüpelulood: autorimüüdid. Ent autorimüüt pole üksnes see klišeeline nägemus, mis on lugejal õigest kirjanikust: vaene, andekas, nälgiv, kirglik, õnnetu armastuse ja traagilise saatusega. Autorimüüt töötab ka
sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti Stabiilsem, kui JUKU Probleem: Floppy formaatimine pidi toimuma teises arvutis JUKU ja TARTU kasutasid CP/M operatsiooni süsteemi. NVSL arvutid Esimene projekt 1943 Kiievis. Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti konstrueerimine Esimene katsetus valmis 1951. Esimene NSVL arvuti, Sergei Lebedev juhtimisel NVSL arvutid NSVL Liidu Teaduste Akadeemia Energeetika Instituudis oli samalaadne töö I.Bruk juhendamisel. M1 1952 M2. Hiljem seeriatootmises nimega "Minsk" 1953 valmis J. Bazilevski juhtimisel arvuti "Strela", mis läks seeriatootmisesse 1954 a. järgnes B.Ramejevi "Ural". Tänan tähelepanu eest!
on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnaraamatu metakeeleks on saksa keel. A. Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" Formaat: 222 väikeformaadis lehekülge mahutab 5800 märksõna. A. Rauna teos on hõlpsasti loetav, kuid sisaldab klassikalise etümoloogiasõnaraamatu jaoks liiga nappi infot. Oli vajadus uues sõnaraamatus: esiteks, nimetatude põhjuste pärast; rolli mängis ka see, et eelmised tüübisõnaraamatud on koostud enne 1990. aasta. Eesti Keele Instituudis koostatavast eesti etümoloogiasõnaraamatust Ettevalmistustöödest ja üldistest koostamispõhimõtetest Sõnaraamatu ettevalmistustöid alustati tollases Keele ja Kirjanduse Instituudis 1970. aastatel. Sellest aastast on koostatud eesti tüvede etümoloogiline kartoteek, mis koondaks kõik eesti sõnatüvede päritolu kohta seni avaldatu. Praeguseks sisaldab kartoteek umbes pool miljonit kaarti (materjal on ka arvutisse sisestatud, kuid mitte andmebaasina).
Eesti Vabariigi Sordilehel on 2013. Aastal 12 sorti, neist 7 on varajased (,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Jõgeva 433", ,,Maro", ,,Mars", ,,Varte", ,,Vesna"" ja 5 hilist (,,Ilte", ,,Jõgeva 205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist aretatud sordid: ,,Jõgeva 433" (diploidne), ,,Jõgeva 205" (diploidne) ja ,,Varte" (tetraploidne) ja ,,Ilte" (tetraploidne) (Tamm, 2007). Tetraploidse punase ristiku sordi aretustöö algas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1972. aastal (Kotkas, 1990). Aretuse lähtematerjalina kasutati sorte `Jõgeva 433' ja `Jõgeva 205', kuna need on kohaliku kliimaga väga hästi adapteerunud. Aretustöös liiguti seemnesaagi suurendamise, haiguskindluse tõstmise õitsemisaja ühtlustamise suunas. 1989. aastal anti riiklikku sordikatsetusse hiline tetraploidne punase ristiku sort ,,Ilte" ja 1991. aastal varane tetraploidne punase ristiku sort ,,Varte". (Bender, 1996)
Vjatšeslav Molotov Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov sündis Vjatka kubermangus, Venemaa keisririigis 1890. aastal. Ta oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga.
Hispaania Infante Alfonso (Alfonso Cristino Teresa Angelo Francisco de Asis y Todos los Santos) (19411956) Puhkenud II Mailmasõja ajal Don Juan de Borbón y Battenberg (Juan Carlos I isa) kolis koos oma perega Lausannesse , kus elas tema ema kuninganna Victoria Eugenie. Hiljem nad asusid elama Estorilisse (Portugal). 1948.aastal Juan Carlos kolis koos oma vanematega Hispaaniasse. Haridus Ta alustas oma haridusteed 1948.aastal San Sebastiánis ja lõpetas need 1954.a Madridis San Isidro Instituudis. Seejärel õppis ta 1955.aastast 1957. aastani Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Seejärel teenis ta 1 aasta 3 mereväes ja siis 1 aasta õhuväes.19601961.a õppis ülikoolis seadust, rahvusvahelist poliitilist majandust ja riiklikke finanse. Abielu Juan Carlos I abiellus Ateenis Püha Dennisi kirikus 4. mail 1962.aastal koos
– Söö, kui maitseb. Paranemine võtab kolm kuni neli kuud – Ole siin, kuni ma tulen. Maria oli komtess ehk krahvipreili – Ehk ta küll kõike teab, ei räägi ta midagi. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, saati, nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, nt Tuleksin hea meelega, aga mul pole aega, või seletavad: ehk, elik, nt Ta töötab Eesti Keele Instituudis ehk endises Keele ja Kirjanduse Instituudis. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm. Alistavad ja alistav-rinnastavad sidesõnad võivad täita väga erinevaid funktsioone, olenevalt sellest, missuguste sõnadega koos nad sidendi moodustavad ja/või missuguseid osalauseid omavahel seovad.
soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoofi Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni oma surmeni 1955 töötas Einstein New Jerseys Princetonis Perspektiivsete uuringute Instituudis. Kokkuvõte Albert Einstein oli ravhuselt juut, kes sündis 14.märts 1879 Saksa keisririigis.. Enda elu jooksul omas ta nelja erineva riigi kodakondsust ning viis aastat oli ta isegi ilma kodakonsuseta. Peamiseks tegevusalaks oli tal füüsika. Töökohti oli tal nagu Hunt Kriimsilmal, küll ta oli Sveitsi patendiametis, Karli Ülikoolis Prahas, Keiser Wilhelmi Instituudis, Leideni Ülikoolis ja mõnes teises kohas veel. Tema tundmatuteks töödeks
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja
Mürareostus Põhja ja Lõuna-Ameerikas Madli Reesalu Mürareostus, kui mõiste... ● ...on ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liik, mis häirib inimeste, loomade ja taimede elutegevust. Mõõtmine ● Müra mõõdetakse helivaljusega ( mõõtühik 1 bell-1B;1 detsibell- 1dB e. 10B) Ajalugu ● Esimesed helitugevuse mõõturid ehitati Ameerika Rahvuslikus Standardi Instituudis. ● Loojateks olid Bell Telephone Company insenerid. Mürareostus Ameerikas ● Esineb rohkem suurlinnades, kuna seal on linnaelanikke rohkem, mistõttu on sõidukeid ja ehitustöid rohkem, mis põhjustab suuremat müra. Mürareostus Ameerikas Müra suurimad põhjustajad: ● Lennukid ● Sõidukid ● Ehitustööd ● Tööstused ● Politsei ● Karnevalid Tagajärjed ja lahendused ● Tagajärjeks on tervisemõjud inimestel ja loomadel.
leiutatud lainemehaanika oli sama kui Heisenbergi maatriksmehaanika. • Pärast, kui nendest mõlemast tehti ülevaade, said need tänapäevase kvantmehaanika aluseks Heisenberg ja Dirac Füüsikud, kes panustasid kvantmehaanika arengule Ülemine rida vasakult – paremale: Niels Bohr; Albert Einstein; Max Planck Alumine rida vasakult – paremale: Wolfgang Pauli; Werner Heisenberg; Erwin Schrödinger Määramatuse printsiip (Töötas välja Niels Bohr’i instituudis) • Määramatuse printsiip – teatud füüsikaliste suuruste paarid, näiteks asukoht ja impulss, ei saa olla korraga täpselt määratud. • Määramatuse relatsioonid Täname kuulamast!
Anne Vesk i Elulugu Anne Veski sündis 27. veebruaril 1956 Raplas. Raplas ta lõpetas eduga muusikakooli. Juba siis noor Anne õpis klaverit Õppides Tallinas Polutehnilises instituudis,Anne ei unustanud külastada stuudiot;kuhu ta oli kutsutud töötama pärast instituudi.Tõsine töö algaski ansamblis ,,Mobile". Tekkisid esimesed telesaated. 1979. aastal olid esimesed tuurid välismaal, mis toimusid Poolas.Selle aasta lõppus Anne kolis ansamblisse ,,Vitamiin". 1980. aastal toimus esimene soolo kontsert Moskvas,kus Anne sai väga suurt 198283. aastal Anne esineb koos tuntud eesti lauljaga Tõnis Mäega. Alustades aastast 1979 ,Anne Veski
mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt. Oma töös annangi ülevaate Võgotski, Elkonini ja Piaget`i mängu arengu teooriatest ja sellest, mida on ühist ja mida erinevat nendes teooriates. 3 ELKONIN Elulugu Daniil Elkonin (1904-1984) sündis Poltava kubermangus , ta õppis Poltava gümnaasiumis ja Alexander Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilise Instituudis. Ta on töötanud selle instituudis alates 1929 aastast ,kus tema töö teemaks olid (koostöös Võgotskiga) probleemid, mis kajastasid laste mängu. Pärast lüüasaamist pedaloogias 1937 a. töötas ta alglasside õpetajana ühes Leningradi koolis ,õpetas Pedagoogilise Instituudis, andis välja vene keeleõpikuid Kaug-Siberi rahvastele.. Aastal 1940 kaitses ta doktorikraadi väitekirja. Pärast Suure Isamaasõja lõppu (veetis rindel, oli autasustatud ordenite ja medalitega), andis
Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi
mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences. De Broglie jäi sinna tööle kuni läks pensionile aastal 1962. Töötas laine mehaanika arendamise kallal. Tänapäeval teatakse seda de Broglie - Bohmi teooriana, sest 1950 täiustas teooriat David Bohm. Lisaks rangelt teaduslikele töödedele kirjutas Broglie teadusfilosoofiat. Ta ei olnud kunagi abielus. Autasud ja auhinnad · 1929 - Nobeli füüsikapreemia
sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. Sajandil, kuna koos valgustusideede levikuga tekkis baltisakslastest estofiilidel huvi kohaliku keele ja kultuuri vastu. Esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. 1648. Aastal ilmus ka Johann Gutslaffi lõuna-eesti keele grammatika. Tänapäeval uuritakse eesti keelr Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja mitmes teises teadusasutuses üle maailma. Eesti kirjakeele norm Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust. Eesti kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse, häälduse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima
tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor, 1931 Paldiski ühisreaalgümnaasiumi direktor, 1931-1940 Eesti Õpetajate Liidu
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi
hobid. "Iga inimene lahendab vahetevahel ristsõnu," arvab Anne ja tunnistab, et nooruses oli päris andunud fänn. Anne Veski sündis 27. veebruaril 1956 Raplas. Raplas ta lõpetas eduga muusikakooli. Juba siis õpis Anne klaverit mängima. Õppides Tallinas Polütehnilises instituudis, Anne ei unustanud külastada stuudiot, kuhu ta oli kutsutud töötama pärast instituuti.Tõsine töö algaski ansamblis ,,Mobile". Tekkisid esimesed telesaated. 1979. aastal olid esimesed tuurid välismaal, mis toimusid Poolas. Selle aasta lõpus kolis Anne ansamblisse ,,Vitamiin". 1980. aastal toimus esimene soolo kontsert Moskvas, kus Anne kogus väga suurt populaarsust. 1982-83. aastal Anne esineb koos tuntud eesti lauljaga Tõnis Mäega. Kõige
Eerik Haamer Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis
neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnast. Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Alates 1953 aasta lõpust asus Liimets õppima aspirantuuri TRÜ pedagoogika kateedri juures. 1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja.
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater
Joel Sang on sündinud 15. mail 1950. aastal Pärnus. Joel sanga vanemad olid mõlemad kirjanikud, August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Kirjanduslik tegevus algas Sangal luulekogu ''Närvitrükk'' koostamisega koos Toomas Liivi, Jüri Üdi ja Johnny B. Isotammega. Luulekogu ilmus aastal 1971 sarjas ''Loomingu raamatukogu''. Joel Sangal on ilmunud 4 luulekogu: 1. ''Abisõnad'' (1983) 2. ''Vigade parandus'' (1988) 3. ''Loomariik'' (1991) 4
Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor Loodusvarade Instituudi esimees
Jaan Tätte sündis 24ndal märtsil, Viljandis. Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult
Eesti luuletaja Maetud Rootsi Looming Luulekogu ,,Sonetid" Luulekogu ,,Eelõitseng" Luulekogu ,,Sinine puri" Loomingu omapära Naiselik, kasutab lõhnu, värve Armastusluule rõõmsam Looduspitide kujutamisel kasutas emotsioone Johannes Semper ehk Asm (1892 - 1970) Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik On õppinud Pärnu Gümnaasiumis, Peterburi Ülikoolis, Riia Polütehnilises Instituudis, Moskva sõjakoolis, Berliini Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vormikindel luule ja proosa Friedebert Tuglas ehk Felix (1886 1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija Valiti "Siuru" ühingu sekretäriks. On olnud 2 kuud vangis. Elas nii Soomes kui Pariisis. Tuntust kogus novellikirjanikuna. Karl Artur Adson ehk Paaz (1899 1977)
· Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid · Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab kasvajate riski süljenäärmetes, kuulmisnärvis ja ajus TTÜ uuringud · TTÜ biomeditsiinitehnika instituudis tehtud EEG uuringu tulemused näitavad, et mikrolainekiirgus mõjub ajule kui mittespetsiifiline ärritaja · Sarnased muutused toimuvad EEG signaalis ka alkoholi toimel · Inimeste tundlikkus kiirgusel on erinev Piirnorme on vaja muuta! · Sõltumatute teadlaste ja ekspertide ühendus BioInitiative taotleb piirväärtuse kehtestamist 0,6 V/m · Kiirguse piirnormide karmistamine tähendaks tõsiseid probleeme kaasaegsete telekommunikatsioonivahendite, eelkõige
KÄIK 1911 õpetajana Lätis Limbaži, Valmiera ja Riia linnakoolides ning Valmiera tütarlastegümnaasiu mis. TEENISTUS 1919. aastast asus tööle KÄIK Pihkva kubermangu haridusosakonna instruktorina õpetajate ettevalmistuse ja täiendkoolituse alal, olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti KÄIK Õpetajate Liidu teadusliku
Seltsi koduleheküljel olevast infost? • Teave selle kohta, mis olulisi muudatusi on tehtud seoses keelega. • Info erinevate ürituste toimumise kohta. • Info Emakeele Seltsi organisatsioonidest, ühendustest. • Aitab arendada huvi emakeele vastu. • Saame kasutada sõnastikke, erinevaid andmebaase (Emakeele Seltsi sõnakogu). • Info liikmete ja Emakeele Seltsi toetajate kohta. Eesti Keele Instituut • Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus. • Instituudis uuritakse eesti keelt ja tema ajalugu ja muutumist ning eesti keele sugulust tema lähikeeletega. • http://portaal.eki.ee/ Mis kasu saavad õpilased Eesti Keele instituudi koduleheküljel olevast infost? • Info keelekogude kohta (sõnaraamatud ja sõnastikud + veebipõhised sõnastikud, erinevad raamatud, korpused + saab keelealast abi arhiividest) • Info Eesti Keele Instituudi kui organisatsiooni kohta. • Mis osakonnad kuuluvad Eesti Keele Instituudi alla?
Hiljem, kui Freud uuesti Deutsch´i jutule läks, selgus, et Freud vajab veel üht operatsiooni, kuid hoidus Freudile ütlemast, et tal on vähk, kartes, et Freud võib tahta oma elu lõpetada. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Freud avaldas arvukalt uurimusi seoses oma tööga Brucke Instituudis, mis hästi vastu võeti ning enamus neist töödest käsitles kalade ja teiste madalamate loomade närvisüsteemi histoloogiat. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus neil, kes olid jõukad ning Freud oli vaene ja sõltus ikka veel isa rahanduslikust abist. Siis
luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942)
esoleva sajandi esimesel poolel, on teadaolev kirjeldus tehtud E.Mark-Kuriku ja A.Kleesmenti poolt 1958. aastal, 1967.a. kirjeldas paljandit ja koobast H.Viiding, vôttes proovid mineraloogiliseks analüüsiks. Koopa plaan on tehtud Ü.Heinsalu poolt. Paljandi morfomeetrilist môôdistamist tegi 1996.a. A.Vellak. 1997.a. teostati paljandi ja koopa ülevaatus A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt.Enamus materjalidest on Tallinnas Geoloogia Instituudis. Mineraloogilise analüüsi tulemusi on kasutatud H.Viidingu ja A.Kleesmenti Aruküla ladet käsitlevates töödes.
see just haarabki inimesi kaasa. 2. JAAN TÄTTE Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Ta sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega, Jaan Tätte ja Kunter Tätte. 1.1 Lavastused · "Tere!" · "Ristumine peateega" 1.2 Näidendid · "Tere!" · "Ristumine peateega" · "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" · "Sild" · "Palju õnne argipäevaks!" · "Kaotajad" · "Latern" · "Meeletu" · "Kaev" 1
Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof. E. Märtsoni Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel. Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks. Ta on töötanud mitmetes koolides õppejõuna. Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art), 1981- 1989 töötas ta Liverpooli Playhouse teatris. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik.
Kherovbe ja Raphajel Patkajan, Levon Tigranjan, Mikhajel mirimanjan, Samson Majsurjan ja teised haritlased seisukohta, et Armeeniaga seotud küsimused tuleb lahendada Armeenias. 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul kasvas Tartus õppivate armeenlaste arv järsult seoses sellega, et ülikool viidi üle vene keelele. Sergei Issakovi andmeil õppis sel ajal siinses ülikoolis ja eri koolides umbes 200 armeenlast, lisaks M. Rostovtsevi eraülikoolis ligi 30 ja veterinaaria instituudis kümmekond. Armeenia üliõpilased osalesid rahvusliku võrdsuse, rahvaste enesemääramisõiguse ja isikuvabaduse eest peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid
neil, kes olid jõukad ning Freud oli vaene ja sõltus ikka veel isa rahanduslikust abist. Siis armus ta naisesse, kellega pidi abielluma ning tekkis vajadus ennast majanduslikult kindlustada. See oli Freudi elus pöördepunkt.Vastumeelselt hülgas ta laboratooriumi ja hakkas tööle haiglas. Tema tausataga inimesele oli spetsialiseerumiseks neuroloogia loogiline valik ja ta töötas arstina General Hospitalis. Oma huvi uurimistööde vastu säilitas ta töötades Tserebraalanatoomia Instituudis, kus ta uuris piklikaju kulgemisteid. Ta muutus sel alal väga edukakas ja suutis vapustava täpsusega diagnoosida piklikaju kahjustuse koha. Arstid tulid isegi Ameerikast tema meetodeid õppima.Peale mitmeid manöövreid, mille hulka kuulus ka Viini ülikooli närvihaiguste lektori ametikohale määramine, võitis Freud sellega Charcotiga koos töötamiseks rahalise stipendiumi. Charcot kliinikus saadud haridus oli veel üheks suureks pöördeks tema elus. Charcot erialaks
Aino Pervik kui uue aja Eesti lastekirjanik Looming alates 1991. aastast Eliis jürise Elulugu Kodaniku nimi Aino Raud Sündinud 22. 04. 1932 Rakveres velskri tütrena Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna.
(Arhitekt:Georg Winterhalter,1848). Suhteliselt hästi on esindatud ka sõjajärgsed aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (19451951), elamute, lasteaedade ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3). Lisaks plaanidele-projektidele sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis 1970. 1980. aastatel koostatud uurimusi. Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali õpilastöid, jooniseid ja projekte, fotosid, käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust). Muuseumi Maketikogu on kasvanud paarisajani, kolmandik sellest on püsivalt eksponeeritud I korruse näitusesaalis. Kogu sisaldab nii ajaloolisi kui muuseumi enda näituste jaoks tellitud makette, samuti
Ta suri 5. Septembril 1975. Ta oli Eest tuntud ooperi laulja ja näitleja. Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi
tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa loodusse, selle kadakaväljadesse ja nõmmemaadesse. Õppides Neini instituudis, tekib tal "kange nõu" sõita suvevaheajal Kõigustesse, "et vaadata oma sündimise kohta, et jälle näha neid paiku, seda küla, kus ta oma esimesed eluaastad elanud, neid rihvaaukusid, küla väljasid, saueauku, kus lapsepõlves mänginud", kus tal iga kivi, iga küngas selgesti veel meeles oli. J. Aaviku oli kuue või seitsmeaastane, kui ema õpetas talle lugemise selgeks. "Õppisin vist kerge vaevaga lugema," mainib J. Aavik kirjas
Ta elas teadmisega, et tema ülejäänud elu on ratastoolis. 14 märtsil 1932. aastal ta lõpetass oma elu ühe ainsa kuuliga, mis oli pärit automaatsest relvast, otse südamesse. Ta jättis ka kirja kus oli kirjas nii: ,, Minu töö on tehtud. Milleks oodata?" Eastman on maetud Kodaki`i parki Rochester`is, New York`is. Oma elu jooksul andis ta ära hinnanguliselt 100 miljonit dollarit. Enamuse Rocheesteri Ülikoolile ja tehnoloogia instituudile Massachusette`le. Rochester`i instituudis on ehitis pühendatud Mr. Eastman`ile, tänutäheks tema toetuste ja annetuste eest. Eastman tegi ka mahukasid kingitusi Tuskegee ja Hamton`i instituudile. Temale on pühendatud rahvusvaheline muuseum piltidest ja filmidest, mis on avatud 1947. aastast. Eastman`il polnud järglasi kellele oma firma üle anda. Septembril 1888. aastal Eastman registreeris firmamärgi KODAK, mis oli lihtsalt kombinatsioon tema lemmik tähtedest ja sai patendi oma kaamerale, mis kasutas rullifilmi
kultuuriga väikerahvas, kes oli lõpuks suuteline seisma oma poliitika, rahvuse ja õiguste püsimajäämise eest. Usun, et kõige suuremaks mõjutajaks oli hariduse areng, sest just see aitas tõestada nii rahvale kui ka arenenud Lääne-Euroopale, et eesti keel jääb püsima kui kõrgelt arenenud kirjakeel. Üheks märgiks võib lugeda 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli, mille juurde kuuluvas Professorite Instituudis õpetati välja õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Hakati looma ning levitama eesitkeelset ilmalikku kirjandust nagu juba 1806. aastal ilmuma hakanud Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Tänu sellele paranes kirja- ja lugemisoskus ka talupoegade hulgas. Ühtse kirjakeele teke 19. sajandi teisel poolel soodustas küll eestikeelsete raamatute väljaandmist, kuid teisalt võib seda pidada murdekeele aeglase hääbumise põhjuseks, mille mõju jätkub veel tänapäevalgi
annaabi.ee 
