Nice'i lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust ning laiendati nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist uutele valdkondadele. 3. Millised olulised muudatused tehti Nice'i lepinguga Euroopa Liidu lepingus. Euroopa Liidu laienemist silmas pidades tehti Maastrichti ja Nice'i lepingutega vajalikud muudatused 15 liikmesriigiga Euroopa Liidu toimimiseks. Maastrichti ja Amsterdami valitsustevahelistel konverentsidel käsitleti mitmeid institutsioonilisi küsimusi, kuid neile ei leitud rahuldavat lahendust (lõpetamata küsimustele viidatakse kui ,,Amsterdami ülejääkidele". Valitsustevaheline konverents algas 14. veebruaril 2000. aastal ja lõpetas oma töö Nice'is 10. detsembril 2000. aastal, jõudes kokkuleppele institutsioonilistes küsimustes ning reas muudes punktides, nimelt: uus kohtade jaotus Euroopa Parlamendis; paindlikum tõhustatud koostöö; põhiõiguste ja -väärtuste järelevalve ELis ning
ühtset keskvõimu, kuid suurem poliitiline ja kultuuriline mõju sellelel on ikkagi suurrahvastel ning väiksemad võivad eelkõige kultuuriliselt hääbuda. Rahaliidu loomisega Euroopa Liidus majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski vormiliselt saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras ka sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa põhiseaduse lepingule, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei toetanud kahes ELi asutajariigis edasist föderaliseerumist. Küsitlused ja uuringud näitasid, et põhjused peitusid nii vastuseisus ELi edasisele laienemisele kui ka integratsiooni süvenemisele. 5 Siin joonistub selgelt välja kartus globaliseerumise pärast ning tahe siiski kramplikult kinni hoida teatavatest rahvuriigile omastest tendentsidest
Et seda teevad ka teised satub ühiskond dilemmastruktuuri. Kokkuleppe kaks põhilist edutegurit on järgmised: 1. Üldisus kõik peavad selle heaks kiitma ning tingimusel, et kõik teised teevad samuti. 2. Usaldusväärsus igaüks peab olema kindel, et kõigil on kokkuleppe järgimiseks piisavalt stiimuleid. Nt Ühismaa probleemi lahendamine eraomandiga. Sõltuvalt ühisvara iseloomust on probleemi (dilemmastruktuuri) lahendamiseks erinevaid institutsioonilisi raamistikke. See, missugune neist igal konkreetsel juhul on otstarbekaim, sõltub juba olemasolevast stiimulstruktuurist ning institutsioonilistest ressurssidest (võimekusest). Põhimõtteliselt on vaja igal juhul paika panna ühisvara kasutamise õigused ja sellega seotud kohustused. Järgnevalt peatume veidi siiski ühel olulisemal lahendusel eraomandil. Eraomandi keskne funktsioon on pakkuda omanikele kaitset teiste
kasiinodesse raha paigutamine. Raha pestakse pidevalt ka maaklerfirmade, juveeliäride, automüüjate ja kindlustusfirmade vahendusel. Peale rahapesu kasutatakse vara tavaliselt selleks, et nendega tulevikus kuritegelikke tegevusi rahastada või ostetakse kinnisvara, luksuskaupu ja seaduslikke ärisid. Rahvusvahelist rahapesu süsteemi vaadeldes on kriminaalse tegevuse tüübist olenemata tulemuseks see, et „räpane“ raha liigub mööda kindlaid geograafilisi ja institutsioonilisi kanaleid. Ilmselgelt on finantsmaailmas selliseid piirkondi, kus saab suuri rahalisi tehinguid teostada selliselt, et neid ei ole kuidagi võimalik kontrollida. Kurjategijad pöörduvad enamasti pankadesse, mis asuvad nn maksuparadiisides. Kuigi kommerts- ja finantsasutused igal pool maailmas kaitsevad teatud määral oma klientide andmeid, siis ametlikuks juurdluseks nad jagavad informatsiooni. Samas on riike, mis oma seadustele tuginedes ei võimalda kliente uurida
kasutatud märgisüsteemi kohta. Avatud tekst on Eco järgi selline, mille diskursus ei piira lugejat ühe kindla tähenduse või tõlgendusega. Avatud ja suletud teksti eristamisel on potentsiaalne ideoloogiline tähendus. Eco uudised on tunduvalt suletumad ja piiritletumad oma informatiivse eesmärgi tõttu. Angi kritiseeris üldist auditooriumiuuringute traditsiooni institutsioonilise vaatenurga tõttu, mille tagamõtteks on toota kommertslikke ja institutsioonilisi teadmisi abstraktsest auditooriumist konrolli ja manipuleerimise eesmärgil. Moles eristas kultuuri kaks dimensiooni : vertikaalne , horisontaalne. Barthes on kirjeldanud müüdi tekke mehhanisme. Müüdi tekke mehhanismis on: müüt esitab tegelikke elunähtusi või sündmusi viisil, nagu need oleksid kõigele tuttavad. Tuttavate asjade omavahelise seostamisega on võimalik anda edasi mingeid muid seoseid. Kuna meedial on aega vähe, siis esitatakse müüdist vaid killukesi, kuid
Keskpank ning teised eurotsooni juhtorganid peavad lisaks majanduslikele otsustele pidevalt tõrjuma skeptikute rünnakuid ning pareerima ebapopulaarseid arvamusi. Rahaliidu loomisega majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras näteks sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa põhiseaduse lepingut, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei toetanud kahes ELi asutajariigis ELi edasist föderaliseerumist. Küsitlused ja uuringud näitasid, et põhjused peitusid nii vastuseisus ELi edasisele laienemisele kui ka integratsiooni süvenemisele. 15 Siin joonistub selgelt välja kartus nii globaliseerumise pärast kui ka tahe siiski kramplikult kinni hoida teatavatest rahvuriigile omastest tendentsidest
hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kud grupi seisukohad on erinevad tema omades, kahtlema oma seisukohtades. 3)iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukordades, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses. 12. Hälbivuse määratlused ja sotsiaalsed funktsioonid Hälbimise määratlused: E.Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ehk ükski käitumine pole iseenesest halb, vale või hälbiv. Kuid käitumine võib olla määratletud kui vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingumustes. Nt inimese tapmine on kuritegu vaid mingites konkreetsetes olukordad ja on olemas palju olukordi, kus inimese tapmine on õigustatud ja isegi soositav. Seega sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Sots.funktsioonid: durkheim rõhutas ka, et kuritegevus on iga ühiskonna vajalik osa
staatuste hierarhia Sotsiaalantropoloogia uurib mittemodernseid ühiskondi või teatud kaasaaegses ühiskonnas erituvaid alagruppe Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Sotsiaalne integratsioon näitab, kuivõrd indiviid on seotud laiema grupiga Sotsiaalne kihistumine võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia Sotsiaalne liikumine institutsioonilisi ja stratifikatsioonisüsteemi muutusi pooldavate elanike arvamuste ja arusaamade kogum Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja inimgruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees Sotsiaalne muutus protsess, mille käigus aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sotsiaalne struktuur korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldavad inimestel teatud korra kohaselt koos elada
tegevused, seejuures pole ühise välispoliit sammud automaatsed, need kooskõlastatakse alati rahvusriigi valitsus(t)e ja Euroopa Komisjoni vahel; 3. sammas koostöö justiits ja siseküsimustes: leping lõi Euroopa (Liidu) kodakondsuse. Amsterdami leping 1997 kirjutati alla, jõustus 1999 dets-s: Seoses Kesk-ja Ida-Euroopa vabanemisega tekkis vajadus suurema liidu juhtimiseks. Tuli ümber vaadata 12 liikme struktuur 20 riigi suunas, kavand Institutsioonilisi muutusi, mis pidid tagama EL laienemise järgse efektiivsuse kui ka demokraatia arendamise. 1996/1997 toimusid liikmesr valit-vaheline konverents Torinos,eesmärgid järgmised: A. valmistada ette uute Ida-Eur post-kommun riikide vastuvõtuks. B. tuua liit kodanikele lähemale, sest Brüsseli instituts-s ilmnes võõrandumine. C. Suur hulk muid muudatusi, sealhulgas poliitiliste põhiõiguste kinnitamine, kaotatakse võimalik diskrim. soo, rassi, usu, puuete, ea, etnilise päritolu alusel. D
eesmärk tõuseb teine langeb), sõltumatud(ühe täitmine ei mõjuta teist), teineteist välistavad(ühe eesmärgi täitmine välistab teise) Konkureerivate eesmärkide paarid: kasv ja stabiilsus, kõrge ja madal risk, kasumimarginal ja turupositsioon. Empiirilised uuringud ja nende tulemused Uuringute probleemid: · Majandusteadlased pole ühisel seisukohal, kas ettevõtte eesmärkide all mõeldakse institutsioonilisi või ettevõtja isiklikke eesmärke. · Kajastatakse tegelikke aga mitte tegelikke eesmärke · Uuringu grupp on liiga väike et järeldusi teha · Ainus võimalus ettevõtte eesmärkide väljaselgitamiseks. Turumajandusliku ettevõtte tegevuse suunad; 1. Kasumi maksimeerimine. Lähtuti ainult kasumist 2. Juhtkond tegeles ainult majanduslike probleemidega 3. Pikaajaline eesmärk oli ettevõtte säilitamine
Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused Ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus (õige käitumine) Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Tegelikult pole ükski käitumine iseenesest halb, kuid on vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. Kõik sots seletused püüavad leida vastust, miks on hälbed esinenud kõigis teadaolevates ühiskondades, kuidas inimesed muutuvad hälbeliseks. Perekond, kodu – suurem tõenäosus hälbivaks käitumiseks on ühe vanemaga peredest tulnud lastel (just isarolli puudumine) ning pered, kus on palju lapsi – siin on põhjuseks
Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. 55. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. 56. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik: Kuritegevus liidab ühiskonda liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda
solidaarsusprintsiibil. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: 14 Administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve. Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides. Ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi.
40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine. 41. Mida nimetatakse hälbeks? hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. 42. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Hälbelisust mõõdetatkse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Käitumine võib olla määratletud kui vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes, teises aga vastuvõetav. Normide tugevus mõned normid on: Keelavad rangemalt karistatavad Sundivad tekitavad halvakspanu, karistused kergemad Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast. 43. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Üldine tuju s.o. ühiskonna
valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 42. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. 43. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik: Kuritegevus liidab ühiskonda liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda
valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 68. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviantsus vs kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. 69
sotsiaalpedagoogikale kui teoreetilisele kontseptsioonile. Ühtse eelnevad ootused ja hoiakud mõjutavad paratamatult praktika seisukohalt on vajalik edasine filosoofiline arutelu, mis uurimistulemusi. Seega seletubki, et erinevate uurimuste põhjal on sotsiaalpedagoogika põhimõistete - näiteks eetilise - täpsem osutub "efektiivseimaks" tohutu hulk meetodeid ning sisu ning millistele teooriatele seejuures tuginetakse (Niemeyer institutsioonilisi ja organisatsioonilisi lahendusi, millel paraku 1994, 632-633). puudub sisemine ühtsus (Mollenhauer 1996, 870-871). Konkreetseks ja adekvaatseks kriitikaks Lüdersi ja Mollenhauer rõhutab ka sotsiaalpedagoogika raames arendatud Winkleri normaliseerumisteesi aadressil võib pidada Andreas populaarsete kontseptsioonide nagu elukeskkond Schaarschuchi artiklit (1996)
II OSA. KONKURENTSIVÕIME Majanduspoliitika Majanduspoliitika kohta võib leida mitmeid erinevaid definitsioone: Majanduspoliitika on abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et korrastada majanduselu ja mõjutada kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist Majanduspoliitikaks võib nimetada mistahes üldist majandusstrateegiat, selles seatud eesmärke ja vahendeid Majanduspoliitika on distsipliin, mis uurib avaliku majanduse tegevust, sotsiaalsete valikute protsessi, institutsioonilisi valikuid ja valitsuse otsuseid. Majanduspoliitilised eesmärgid Stabilisatsiooni eesmärk (tööhõive, hinnataseme stabiilsus) Kasvu eesmärk (sissetulekute kasv, avalike teenuste pakkumise kasv) Struktuuri eesmärk (regionaalsete erinevuste tasakaalustamine) Jaotuse eesmärk ( õiglane heaolu jaotus) Majanduspoliitika kujundamisel ja suunamisel tulebüheaegselt silmas pidada mitmeidmajanduspoliitilisi eesmärke
väärtus kajastuvad toote hinnas; • Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; • Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. [Eesti...] Olulisemad meetmed keskkonnakaitses (administratiivsed ja majanduslikud) Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates. - Kõigil administratiivabinõudel on üks ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. (Lisaks võib ta sanktsioonide vastu protesti avaldada.)
1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses 2. Struktureeriv õigusõpetus 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost 5.1. Oskussõnade lähteallikad 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted Sissejuhatus: Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi. Eesti keeles ei piisa enam sõnu objektide, nähtuste jm tähistamiseks. Aju on aga koormatud võõrkeeltega. Oskus selgelt ja lihtsalt end väljendada on oluline. Jurist peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi. Objektiivsetest põhjustest tingituna on olukord, et eesti keeles ei jätku sõnu suhete/terminite tähistamiseks.
tegevustest võib nimetada spordiks? Sellisele küsimusele vastamisel peab arvestama sotsiaalsete organisatsioonidega, sotsiaalse dünaamikaga ja teatud tegevuste, mis on piisavalt sarnased spordi kontekstis, sotsiaalsele rakendusele. 5 Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine. Spordi all mõistetakse institutsioonilisi võistluslikke tegevusi, mis sisaldab kas suurt kehalist pingutust või kompleksset kehaliste vilumuste kasutamist indiviidide poolt, kelle osalemine on motiveeritud tulenevalt isiklikust naudingust ja välistest autasudest lähtuvalt. Institutsionaliseerumine on sotsioloogiline mõiste, mille all mõistetakse protsessi, mille kaudu tegevused ja organisatsioonid ajaliselt ning tegevuslikult standardiseeritakse
-ajalooline institutsionalism keskendub võimujaotustele, mis on kaasa tulnud institutsionaalsete kokkulepetega, viisidele kuidas need kokkulepped tekitavad rajasõltuvust ning mittetahtlikke tagajärgi. -ratsionaalse valiku institutsionalism on huvitatud sellest, kuidas institutsioonid kujundavad ning piiravad poliitiliste osapoolte ratsionaalseid valikuid. -sotsioloogiline institutsionalism keskendub sellele, kuidas institutsioonilisi vorme ning praktikaid saab kultuurist tulenevalt seletada. Poliitika võrgustikud Poliitika võrgustike lähenemisest võib mõelda, kui uus-institutsionalismi aplikatsioonist laiemas mõttes. Seda lähenemist kasutatakse poliitikaprotsesside ja poliitika tulemuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks. Poliitika võrgustikud on areenid, kus otsustetegijad ja huvid tulevad kokku vahendama oma erinevusi ning otsima lahendusi. Poliitikavõrgustikud varieeruvad iseloomus kolmes põhimuutujas:
Poomisel osalemise eest ei karistatud kedagi kuni 1918.aastani. Hälbimise määratlused · 1960.aastatel Ameerikas läbiviidud uuringu kohaselt olid sellal kõige vähem tolereeritud gruppideks marihuaana suitsetajad ja prostituudid. 30 aastat hiljem oli juba peaaegu kolmandik keskkooli lõpetajatest marihuaanat suitsetanud. · Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Tegelikult pole ükski käitumine iseenesest halb, kuid on vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. · Sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. 8.1.6. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid · Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik: Kuritegevus liidab ühiskonda liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus
vahendite tootmise, jaotamise ja tarbimisega seotud eluavalduste kogum. Majanduspoliitika on abinõude ja meetodite süsteem, mida kasutatakse teatavate majan- duslike eesmärkide teadlikuks ja sihipäraseks saavutamiseks mis tahes kõrgemal, eriti aga riigi juhtimise tasandil. Majanduspoliitika on distsipliin, mis uurib avaliku majanduse tegevust, sotsiaalsete valikute protsessi, institutsioonilisi valikuid ja valitsuse otsuseid. Majanduspoliitika on suure hulga institutsioonide tegevus, mille eesmärgiks on mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast. Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes
annaabi.ee 
