Aineline, vormiline, tegev ja lõplik põhjus. 4. What is the name that Aristotle gives to his god? Noesis Noeseos – mõtte mõte. B. Saint Augustine 1. What is evil for the Manicheans? „Teine jumal“. 2. How does Augustine define evil? Millegi, nt headuse, puudumisena. 3. Why God cannot be the creator of evil? Kuna kurjus pole miski, vaid millegi puudumine. 4. Why does God allow evil to exist? Kuna ta suudab kurjast head esile tuua. 5. What is physical evil? Inimtahtest sõltumatu, vaatepunktist sõltuv kurjus. 6. What is moral evil? Inimtahtest pärinev kurjus. 7. Which evil is the only true evil? Why? Vähema hea valimine enama hea asemel, kuna sedasi inimene valib kurjuse (millegi puudumise). 8. Why do we make evil choices? Kuna me näeme neis (vähemat) head. C. Thomas Aquinas 1. Which are the three main philosophical topics that Aquinas developed? Usk ja mõistus; olemus ja olemine; 5 tõestust Jumala olemasolule. 2
surmaga Teovõime - isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, algab 18. aastaselt Piiratud teovõime - 7- kuni 18aastasel lapsel või isikul kellel on vaimuhaigus/nõrgamõistlikus, on piiratud teovõime, st tal on õigus teha tehinguid lapsevanema, hooldaja või eestkostja nõusolekul. Juriidiline fakt - eluline asjaolu, mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje (võib olla: º inimesest sõltuv tegu, º inimtahtest sõltumatu sündmus) Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu ( ajalooliselt esimene õigus norm) Õigus- riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani akt Moraal- põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku piires Tava- tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist (eripära - ei järgne otsest karistust)
ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt: SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise juriidiline fakt võib olla: 1) inimesest sõltuv tegu, mis võib olla õiguspärane või õigusvastane, st õigusnorme eirav 2) inimtahtest sõltumatu sündmus ÕIGUSSUHTE OBJEKT-ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud subjektid jagunevad: 1) füüsiline isik-inimene 2) juriidiline isik- seaduse alusel loodud isik, organisatsioonid, asutused Juriidilised isikud · eraõiguslik juriidiline isik-loodud erahuvides, näiteks osaühing
tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Kui oleks lihtsalt õiguspärane tegu siis läheks segamini moraali ja religioosse käitumisega. Kui oleks lihtsalt õigusliku tähendusega siis võib segamini minna õigusvastase teoga. Sündmus-inimtahtest sõltumatu (loodusõnnetus) Tegu-inimtahtes sõltuv, tegu on õiguspärane(toiming) ja õigusvastane Hierarhia:Leping->tehing->toiming Tehing ja leping erinevad sellepoolest, et lepingus on kaks tahteavaldust, tehingus võib olla ka üks. Tehing, mis pole leping on nt testament Tehing ja toiming erinevad, sest toimingus ei pruugi olla tahteavaldust. Toiming mis pole tehing nt autoriõigused Õigusjärglus-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele
Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus. käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides Millal juriidiline kohustus ja subjektiivne õigus tekivad? Juriidiline fakt on õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Miks mitte lihtsalt fakt? Fakte võib olla igasuguseid, kuid meil on vaja õiguslikku. Juriidiline fakt jagunes sündmuseks ja teoks. Mis tähendust juriidiline fakt omab? –tekivad muutuvad või lõppevad õigused/kohustused. Erinevus? Sündmus ei sõltu inimtahtest, aga tegu sõltub inimtahtest. (sündmus- loodusõnnetus) Nimetage tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alused? Tehingutest, sätestatud sündmustest, muudest toimingutest ja õigusvastastest tegudest. § 67. Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tahajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, milleks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Leping on mitmepoolne tehing. Mitmepoolne tehing. Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust
printsiibiks, saab kergesti iseenese vastand.. R. Sirge. subjektiivne avalik õigus - subjektile kuuluv õigus, mida peab tagama riik Haldusõigussuhte sisu: sisuks see ese, millele ta on suunatud. Eristada saab ühekordseid ja mitmekordsed/kestvad korraldused. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad või lõppevad. Nad tekivad isikute vahel, juriidilise fakti alusel. Meenutus TsüS - Millal tekib õiguslik suhe? Juriidilise fakti esinemisel juriidilised faktid jagunevad: 1) sündmus (inimtahtest sõltumatu) 2) tegu (inimtahtest sõltuv) Haldusorganisatsioon: Organite paljusus, mille tipus asub riik. Riik delegeerib (riik=valitsus kinnitab pädevusi) teistele. Avalikõiguslikud korporatsioonid ● NOTARite koda ● advokatuur Asutused (täidavad haldusülesandeid) ● muuseumid ● raamatukogud Avalikõiguslikud sihtasutused ● kultuurkapital Haldusorgan - tähistab haldusmenetluse läbiviijat ja otsuse langejat halduse struktuuris.
(laenuleping) ja konsensuaalseks õigussuhteks (hakkab kehtima kokkuleppe saavutamisest) (ostu-müügileping) Õigussuhte 2 poolt - õigustatud pool(tekib subjektiivne õigus) ja kohustatud pool (tekib juriidiline kohustus) subjektiivne õigus - konkreetsele subjektile kuuluv õigus objektiivne õigus - õigusnormid positiivne õigus - kehtivad õigused seda hetke millal õigussuhe tekib nim. juriidiliseks faktiks. Jaguneb sündmuseks ja teoks Juriidiline sündmus - inimtahtest sõltumatu (looduskatastroof) Juriidiline tegu - Inimtahtest sõltuv (mõrv) KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA 1) Kes on (teksti) subjekt(id) 2) Õigussuhte objekt (NB! võib olla mitu objekti) 3) Tuleb teostada subjektide kontroll 4) Välja tuua õigussuhte sisu 5) Abstraktsiooniprintsiip (kohaldub siis, kui tegemist on omandi printsiibiga) omandi õiguse 3 elementi: käsutamine (õiguslikul kujul otsustamine, ainult omanikul),
kohustus Millal juriidiline kohustus ja subjektiivne õigus tekivad? Juriidiline fakt on nende alguseks Juriidiline fakt – õiguslikku tähendust omav fakt. On õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Õiguslik tähendus –tekivad, muutuvad, lõppevad õigused/kohustused. Miks mitte lihtsalt fakt? Fakte võib olla igasuguseid, kuid meil on vaja õiguslikku. Juriidiline fakt jagunes sündmuseks ja teoks. Erinevus? Sündmus ei sõltu inimtahtest, aga tegu sõltub inimtahtest. (sündmus-loodusõnnetus) Nimetage TSIVIILÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMISE alused? Tehingutest, sätestatud sündmustest, muudest toimingutest ja õigusvastastest tegudest. § 67. Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tahajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on tahteavaldus teha toimingut. Toiming on õiguspärane tegu. Seega tehing ei saa olla õigusvastane. Tehing saab olla kehtiv ja kehtetu. Ka tehing on toiming.
Ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe võlgnikul on kohustus võlausaldajale). Mitmekülgne kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük). Müüjal õigus saada raha, samas kohustus anda kaupa. 2) Objekt see, millele õigussuhe suunatud. NB! Objekte võib olla mitu. 3) Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused poolte vahel. Õiguste ja kohustuste tekkimise hetk juriidiline fakt. 1) Sündmus inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus). 2) Tegu inimtahtest sõltuv. Millest juriidiline fakt tekib? 1. Tehingutest 2. Sündmustest 3. Muudest toimingutest 4. Õigusvastastest tegudest ÕIGE JÄRJEKORD OLULINE, KÜSITAKSE EKSAMIS! *Miks on sõna MUUD oluline? Sest tehing on ka toiming. Kui sõna MUUD ära jätta, jääb vastupidine mulje. 2.2. Tehingu mõiste § 67 Tehingu mõiste. Tehing on toiming, kus on tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühe ja mitmepoolseks.
kohustus anda kaup. 2. Objekt see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu- müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures. 3. Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Juriidiline akt õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!! Sõna ,,muud" on oluline, sest tehing on ka toiming. Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest. Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud
Ühel poolel võib olla mitu isikut. Ühelpoolel on õigus ja teisel poolel on kohustus. Kui kohustatud pooli on mitu, võib see olla osakohustus või solidaarne kohustus. Sisu – õigused ja kohustused subjektiivsed õigused – subjektid on kindlalt määratletud juriidilised kohustused – õiguslik kohustus. Võib tekkida sündmustest (inimtahtest sõltumatu) ja tegudest (inimtahtest sõltuv) Objekt – ese, laen. See millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu puhul raha. Müügilepingu puhul nt raha ja kaup. Objektiivne õigus – õigusnormid - omandiõigus Positiivne õigus – mingil ajahetkel kehtiv õigus Juriidiline fakt – tegu/sündmus millal tekivad/muutuvad/lõppevad õigused ja kohustused Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused: TsÜS §5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses
= soodus pinnas uue esteetika tekkeks; Oluline ka · suurlinna atmosfäär ja institutsioonid: kohvikud, kabareed, ajakirjad, kirjastused, galeriid, muuseumid, raamatupoed, teatrid, jne.; · põlvkondadevaheline pinge, voolude rivaliteet; Linn kirjanduses perioodide kaupa: · Realism: `humaniseerimine' (Linn on iseseisvumise koht, muudatuste paik lootusrikkama tuleviku suunas); · Naturalism: `teaduslikustamine' (Linn kui hiigelsüsteem, mis toimib (pulseerib inimtahtest sõltumata, dzungel); · Modernism: `sürrealiseerimine' (Ebareaalne linn, Üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus). Ühisjooned: · Urbanistliku keskkonna rõhutamine; · Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel; · Linn on modernistliku kunstniku vaatepunkt, mitte materjal;
Objektiises õiguses igaüks saab olla omanik, positiivses ainult konkreetse isik. 96. Millal subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus tekivad? Juriidiline fakt on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise hetk. 97. Miks mitte lihtsalt fakt? Fakte võib olla igasuguseid, meil on vaja õigustatud fakti. 98. Kuidas juriidiline fakt jaguneb? Sündmusteks ja tegudeks. Teod sõltuvad inimtahtest ja võivad olla õigusvastased, sünmused ei sõltu inimtahtest. 99. Mis on tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseks? Tehingud, sätestatud sündmused, muud tominud ja õigusvastased teod. 100. Mis on tehing? Tehing on toiming , milles on vähemalt 1 tahteavaldus. 101. Mis on ühepoolne tehing ja mitmepoolne tehing? Ühepoolses tehingus on vaja ühe isiku tahteavaldust(testament), mitmepoolses kahe või enama isiku tahteavaldust
Õigussubjektsust mõjutab üksikisiku teovõime kriteeriumid. Sama kategooria isikud peavad olema võrdsed. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõigusi ei tohi kodaniku õigus piirata. 41. Juriidilised faktid mõiste ja liigid: Juriidilised faktid - õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise muutumise lõpu teatavate asjaolude tekkimisel. Sisaldavad õigusnormi hüpoteesis. Tekkimise iseloomust sõltuvalt: 1) Juriidilised sündmused a) absoluutsed - ei sõltu inimtahtest b) suhtelised - teke sõltub inimesest, edasine protsess enam mitte 2) Juriidlised teod - tegevus või tegevusetus, millega seadus seostab õigussuhte tekke, muutumise, lõpu a) õiguspärased · juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei olnud · haldusaktid - adresseeritud konkreetsele isikule
Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu- müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures. 2.Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Teovõime on aktiivne võime. Juriidiline akt õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Võib olla ka sündmus, see pärast ei ole see tegu. Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!! Sõna ,,muud" on oluline, sest tehing on ka toiming. Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest. Juriidiline fakt tegelik asjaolu, millega seadus seob teatud juriidiliste tagajärgede
ning käendaja peab seda tegema. Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemal poolel. Nt ostu-müügi tehing. Enamik relatiivse iseloomuga tsiviilsuhteid on kahekülgsed õigussuhte, kus pooltel on üksteise suhtes nii õigused kui kohustused. Nii on müüjal õigus nõuda ostjalt raha maksmist ning kohustus müüdav asi üle anda, ostjal aga vastassuunalised õigused ja kohustused. Mis on sündmus? - Inimtahtest sõltumatu nähtus. Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest (looduskatastroofid ja muud loodusnähtused, inimese sünd ja surm). Mitte üksnes igal sündmusel ei ole õiguslikku tähendust, vaid üksnes neil, mis toovad kaasa kellegi subjektiivse õiguse ja kohustuse tekkimise, muutumise või lõppemise või muu õigusliku tagajärje. See, kas üks või teine
o õigustoimingud e. õiguspärased teod peamine liik on 1) tehing (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele); 2) muud tehingud teod, millega kaasneb õiguslik tagajärg; NT teose avaldamine on õiguspärane o õigusvastased teod i. kahju tekitamine a) lepinguline kahju b) lepinguväline ii. muud õigusvastased teod · sündmused ei sõltu inimtahtest. NT loodusõnnetused, surma saamine; ilmnemine on seotud inimese tahtmisega, kuid kulgemise protsess ei sõltu inimtahtest. Subjektiivse õiguse omandamine Subjektiivset õigust omandatakse kahel viisil: · algne tekkimise viis NT asjadele, mida ennem polnud, alles valmistatud/loodud; NT kunstiteos, algselt tekib omandiõigus. Õiguskahju hüvitamine; eelnevalt eksisteerinud, kuid mis läheb teisele isikule üle sõltuvalt isiku tahtest.
o õigustoimingud e. õiguspärased teod peamine liik on 1) tehing (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele); 2) muud tehingud teod, millega kaasneb õiguslik tagajärg; NT teose avaldamine on õiguspärane o õigusvastased teod i. kahju tekitamine a) lepinguline kahju b) lepinguväline ii. muud õigusvastased teod · sündmused ei sõltu inimtahtest. NT loodusõnnetused, surma saamine; ilmnemine on seotud inimese tahtmisega, kuid kulgemise protsess ei sõltu inimtahtest. Subjektiivse õiguse omandamine Subjektiivset õigust omandatakse kahel viisil: · algne tekkimise viis NT asjadele, mida ennem polnud, alles valmistatud/loodud; NT kunstiteos, algselt tekib omandiõigus. Õiguskahju hüvitamine; eelnevalt eksisteerinud, kuid mis läheb teisele isikule üle sõltuvalt isiku tahtest.
Kui situatsioon ei ole õiguslikult reguleeritav, pole tegu analoogiaga, vastasel juhul on seaduses auk ja siis on küll analoogia. Sel juhul peaks sarnased situatsioonid olema õiguslikult reguleeritud. Tsiviilõigussuhe Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos. Alused: 1. Sündmused- tegelikkuse asjaolud, mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine muudab sündmused õiguslikuks (nt sündides õigusvõime tekkimine). 2. Teod- jagunevad tehinguteks (otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutmiseks. Jagunevad veel ühepoolseteks ja mitmepoolseteks lepinguteks) ja toiminguteks 3. Muud õiguspärased teod- õigustoimingud, mis ei ole tehingud (nt pankrotihoiatus,
Juriidiline fakt selline tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. (ehk siis tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob mingite õigulike tagajärgede tulenemise vmt) Õigused ja kohustused Juriidiline fakt õigused ja kohustused Midagi peab juhtuma, et tsiviiligussuhe tekkiks ja ta saab oma sisu õigusnormidest ja põhimõtetest jne. Juriidilisi fakte võib järgmiselt liigitada: 1) Sündmused sellised jur faktid, mis ei sõltu inimtahtest (nt loodusnähtused). Või mille tekkimine on küll inimese tegevusega seotud, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu inimtahtest (nt surm kehavigastustest) 2) Teod kas tegevus või teost hoidumine, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed (see on siis inimtegevus, aga samas ka tegevusest hoidumine) . a. Õigustoimingud a.i. Tehingud sellised õigustoimingud, mis on suunatud õiguslike
tekkimise, muutumise või lõppemise. (ehk siis tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob mingite õigulike tagajärgede tulenemise vmt) Õigused ja kohustused Juriidiline fakt õigused ja kohustused Midagi peab juhtuma, et tsiviiligussuhe tekkiks ja ta saab oma sisu õigusnormidest ja – põhimõtetest jne. Juriidilisi fakte võib järgmiselt liigitada: 1) Sündmused – sellised jur faktid, mis ei sõltu inimtahtest (nt loodusnähtused). Või SUPE mille tekkimine on küll inimese tegevusega seotud, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu inimtahtest (nt surm kehavigastustest) R NB 2) Teod – kas tegevus või teost hoidumine, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed EKSA (see on siis inimtegevus, aga samas ka tegevusest hoidumine) . a. Õigustoimingud MIKS i. Tehingud – sellised õigustoimingud, mis on suunatud õiguslike
Tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alused. (Slaid 4) Kõige olulisem õiguste ja kohustuste tekkimise alus on tehing. Tehingud on tahtlikult suunatud õigusliku tulemuse saavutamisele. Tehingute puhul saab rääkida siiski õiguspärastest tehingutest, sest õigusvastased tehingud on kas tühised või tühistatavad. Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud, millede tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest (looduskatastroofid ja muud loodusnähtused, inimese sünd ja surm). Mitte kõik sündmused ei too kaasa tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimist, vaid üksnes need, mis toovad kaasa kellegi subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise. Nii ei pruugi laastav tormituul õiguslikku tähendust omada, samas sellest võib kindlustusvõtjal tekkida nõudeõigus kindlustusühingu vastu.
Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. 2. PEATÜKK 1. Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhe – isikute vaheline subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuse seos TSIVIILÕIGUSSUHTE TEKKIMISE ALUSED: sündmus – tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest õiguspärased teod – tehing, leping (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele) muud õiguspärased teod – õigustoimingud kaasnevad nimetatud teoga seadusest tulenevalt, ei ole seotud vastava tahte ja tahteavaldusega õigusvastane tegu – kellegi teise subjektiivse või objektiivse õiguse rikkumine 2. Subjektiivne õigus SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE: Subjektiivse õiguse kaks õigustuse liiki: 1) õigus ise teatud viisil käituda ja 2) õigust nõuda teistelt
tekitab tsiviilõigussuhte. Antud juhul on juriidiliseks faktiks müügileping, mis tekitab õigussuhte. Kahju tekitamine on juriidiline fakt, mis tekitab õigussuhte kannatanu ja kahju tekitaja vahel. Suhte sisu tuleb erinevatest õigusnormidest. Ehk: midagi peab juhtuma et tsiviilõigussuhe tekiks, suhe saab oma sisu tsiviilõigusnormidest. Juriidilisi fakte võib liigitada järgnevalt: · Sündmused on sellised juriidilised faktid, mis ei sõltu inimtahtest. Näiteks kõiksugu loodusnähtused. Või siis sellised, mille tekkimine on küll seotud inimtegevusega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu enam inimtahtest, nt. surm kehavigastuse tagajärjel. · Teod on kas tegevus või teost hoidumine, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Teod võib liigitada omakorda: o Õigustoimingud eelkõige kahju tekitamine (rikutakse nt.
tsiviilõigussuhte. Antud juhul on juriidiliseks faktiks müügileping, mis tekitab õigussuhte. Kahju tekitamine on juriidiline fakt, mis tekitab õigussuhte kannatanu ja kahju tekitaja vahel. Suhte sisu tuleb erinevatest õigusnormidest. Ehk: midagi peab juhtuma et tsiviilõigussuhe tekiks, suhe saab oma sisu tsiviilõigusnormidest. Juriidilisi fakte võib liigitada järgnevalt: ∙ Sündmused on sellised juriidilised faktid, mis ei sõltu inimtahtest. Näiteks kõiksugu loodusnähtused. Või siis sellised, mille tekkimine on küll seotud inimtegevusega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu enam inimtahtest, nt. surm kehavigastuse tagajärjel. ∙ Teod on kas tegevus või teost hoidumine, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Teod võib liigitada omakorda: o Õigustoimingud – eelkõige kahju tekitamine (rikutakse nt. omanikuõigusi
et ta on suudi). Kostja idee ja ulesanne on tõestada, et ta ei ole suudi. Kui ta seda tõestada ei suuda, siis kohtunik mõistab ta suudi. Miks tsiviilõiguses nii on? 13. Nimeta ja kirjelda lühidalt tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseid Tehing on suunatud õigusliku tulemuse saavutamisele. Tehingutest tekivad kõige rohkem kohustusi. Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud, millede tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest. Sundmused on näiteks sundimine, suremine ja katastroofid (mingi looduskatastroofid näiteks). Sundival lapsel tekib koheselt pärimisõigus. Kui sa ei lähe 3 kuu jooksul ja ei utle, et sa loobud, siis sa automaatselt oled pärinud kõik negatiivsed ja positiivsed asjad. Kui kõik järjest loobuvad, siis läheb pärand riigile või omavalitsusele. Muud toimingud on sellised õiguspärased teod, kus kaasnevad õiguslikud tagajärjed konkreetse teoga seadusest tulenevalt
määratus. See tähendab, et kõik teadlikult kujundatavate majandamistingimuste muutused peaksid subjektini jõudma enne nende tingimuste poolt mõjutatavate tulemustega otsuse vastuvõtmise optimaalset ajamomenti. Majandussubjektide jaoks oleks parim, kui kõikvõimalikud normatiivid ja tariifid püsiksid stabiilsena võimalikult pika aja jooksul, ses nende muutustega kurssi viimine ja otsustuses arvestamine põhjustab lisakulutusi. Inimtahtest sõltumatute välistingimuste ja teadlikult kujundatatavate regulaatorite vahepeal asuvad turu nähtamatu käe kujundatavad tingimused. Ühelt poolt on turusubjektid vabad oma kaupade hinna määramisel, müügijärgse teeninduse pakkumisel jms. Teisalt suruvad aga turujõud, eelkõige konkurentsivõitlus, subjektidele peale kindlad käitumisreeglid, kui nad soovivad turul pikka aega edukad olla. Turu nähramatu käega kujundatavad
mõtleks. Esimesel juhul pärineb õigus riigilt, teisel juhul ühiskonnast; esimest seisukohta toetab õiguspositivism, teist loomuõigus. Kui õiguspositivism käsitleb õigust seadusandja tahtega määratud fenomenina, mis nii tekkelooliselt kui ka olemuslikult on seotud riigi kui legaalse võimu suveräänse subjektiga, siis loomuõigusliku seisukoha järgi on õige olemise algoritmiks objektiivne õigus ja seda niivõrd, kui see on kätketud inimtahtest sõltumata sotsiaalse elu nähtustesse ja suhetesse. Nii saame õiguse tema tekkekohast lähtuvalt liigitada riiklikuks ja ühiskondlikuks õiguseks. Riiklik õigus esineb siis, kui on olemas tsentraalselt juhitud, militaarsele ja poliitilisele võimule toetuv õigusemõistmine ja valitsemine. Riikliku õiguse aluseks on asjaolu, et juhul kui riik (kui võimuaparaat) ja suur osa ühiskonnast on vastuolus, nii et riigi antud normid ei leia ühiskonnas
annaabi.ee 
