Ta oli kahtlemata „originaal”, kelle vaimusärast on praeguses kultuuriruumis puudus. Keegi ei oska lihtsalt tema moodi mõelda. Aga tema kirja pandud mõtteid tuleks hoida taaskasutuses. Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Mulle tundub et Unt ei ole põhimõtteline eksistentsialist, võõrandumus on sageli tingitud avalikust sfäärist, n-ö süsteemist, mis kandub üle inimsuhetesse. Teos „Võlg“ oli nõukogude ajal esimesi eesti kirjandusteoseid, mis põhjustas tõsiseid skandaale ja tohutuid vaidlusi noorte käitumise üle. Erinevalt mitmest teisest kirjanikust ei tähendanud ilmakorra vahetus Undi jaoks sugugi mitte loomingu kriisi, pigem vastupidi. Siis joonistus eriti selgelt välja fenomen, kuidas Unt oli tegelikult ka nõukogude keskkonnas kirjutanud nn normaalset teksti, mis sobib ja toimib ka vabas ühiskonnas. Mati Undi radikaalne vaim ei
klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr.
Seda on kokku 116 veergu. Aga ma ei oska arvestada, kui palju võib sellest saada lehekülgi. M u kõht oli ka täna haige ja see on töö juures väga tülikas. Käisin fotograafi juures passipiltide pärast. N eed lubati alles reedeks. Svensk Turistbyrå saatis oma brosüüri, aga ma ei leidnud sealt midagi erilist sügiseks. Rohtaed Loomingu probleemistik Ø Kasutab palju linna ja maakoha kõrvutamist (Tallinna triloogia) Ø N aiivne usk inimsuhetesse Ø Peategelase lootusetu ja hingeline ummik Ø Suured pingutused parema tuleviku poole Ø Tunne, et maailmas ollakse võõras või pagulane Rännakud Ø Rändas läbi Euroopa aja ja ruumi nii teostes kui oma elus Ø Köitis tundmatu maailm Ø On kirjutanud kolm reisikirja Ø Alguses kirjeldas rohkem loodust, hiljem meeleolusid ja tundeid Ø Tundis hirmu reisile minnes ja sealt ka tulles Ø Teda lummasid eelkõige Itaalia ja Kreeka
5. Nimetage organisatsiooni olulisemad huvigrupid Investorid, Poliitilised grupid, Tarbijad, Ühiskond, Töötajad, Kaubandus organisatsioonid, Pakkujad, Valitsus 6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö 5. Juhtkonna toetus alluvatele 6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7
Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutm...
· Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. 11. Organisatsioonikultuuri elemendid. Süvakultuur ja vaadeldav kultuur SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. VAADELDAV KULTUUR: igapäevane praktika sümbolid:sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse
grupis. 2. Väärtushinnangud.Jagatud väärtused ehk väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. Need väärtused on kognitiivse transformatsiooni osa, mida Schein selgitab kui heade ja halbade nähtuste mõistmist. 3. Baasarusaamad.Kajastavad suhteid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. Käibtõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Schein rõhutab, et organisatsiooni baasarusaamu tuleb käsitleda koostoimes ja vastastikuses suhtes, sest ühe elemendi kõrvalejätmine muudaks kogumi tähendust Tasandid on koostoimes ning muutused ühes kutsuvad esile teisenemisi ka teistes! Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid:
dial-up internetist · Mängude mängimine ja üldiselt arvuti taga olemine häirib tõsiselt suhteid perekonnaga, sõpradega ja ka isegi tööalaseid suhteid. 5. Interneti kasutusvõimalused ja ohud Interneti kasutusvõimalusi on üüratult palju, kõik need võimalused on suureks ohuks inimeste psüühikale, muutuvad harjumused ja ka käitumine. Internet, mis muudab inimese elu lihtsamaks, loob ka uued ohud inimsuhetesse. Arvuti-, interneti- ja ka online sõltuvus hõlmab enda alla mitmeid erinevaid probleeme (Saisan, Robinson, Segal): · Arvutisõltuvus vajadus mängida arvutimänge või kinnisideeline arvuti programmide kasutus · Kübersuhete sõltuvus sotsiaalsete suhtlusvõrgustike, jututubade sõltuvus. · Interneti sundus sunniviisiline ehk ajendatud online mängurlus, online aktsiate vahendamine ja ka eBay ja muude ostmislehekülgede liigne kasutamine.
neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetuse-, mõtlemise- ja käitumisviise. 2. Millised on E.Scheini järgi organisatsioonikultuuri tasandid? 1. Tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid 2. Väärtushinnagud - kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe 3. Peamised arusaamad - suhe keskkonda, inimesse, reaalsusesse, aktiivsusesse ja inimsuhetesse 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. 4. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi ja hoiakuid 5. Liikmetevaheline suhtlemine on lihtne 6. Vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega 7. Ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid 5. Iseloomusta positiivset organisatsioonikutuuri. 8. liikmed toetavad juhtkonda, 9. liikmed tunnevad, et nad mõjutavad organisatsiooni tegevuse tulemusi ja neist sõltub
2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama • Tugevad kollektiivsed tendentsid – organisatsiooni vajadused tõusevad isiklikest vajadustest kõrgemale • Sotsiaalne stabiilsus – käime tööl, saame palka, oleme kellegi jaoks vajalikud 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur?
nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav jagatud väärtused, väärtushinnangud lõppväärtused ja instrumentaalväärtused, mida on teadvustatud organisatsioonis; väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse baasarusaamad ehk tõekspidamised - käibetõed, mida ei vaidlustata, on alateadlikud, nähtamatud (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse). NÄITED: 1) Tehiskeskkond - TTÜ toolid, lauad 2) Väärtushinnangud organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu 3) Baasarusaamad organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 31. Kirjelda organisatsioonikultuuri dimensioone G. Hofstede järgi. Kuhu paigutad Eesti? 1. Võimudistants Millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust o Suur võimudistants
funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid · väärtushinnangud - määratavad ainult konsensuse korras, määratavad füüsilises keskkonnas · baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri kujunemise seaduspärasusi ja kujunemisprotsessi mõjutavaid tegureid. Tippjuhtkond (visioon ja strateegia) organisatsiooni käitumine (visiooni realiseerimine: tegutsemine lähtuvalt filosoofiast või strateegiast) tulemused (ettevõtte saavutused) kultuur (kujuneb kultuur, milles peegelduvad tegevuses saadud kogemused). 12 Kujunemisprotsessi mõjutavad tegurid:
2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama • Tugevad kollektiivsed tendentsid – organisatsiooni vajadused tõusevad isiklikest vajadustest kõrgemale • Sotsiaalne stabiilsus – käime tööl, saame palka, oleme kellegi jaoks vajalikud 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur?
perspektiiviseadusi,inimse anatoomiat,värvide kokkusobivust jne. Rokokoomaali tüüpiline esindaja oli Francois Boucher (1703-1770), kes portreeris korduvalt Louis XV armukest markiis de Pompadouri. Rokokoomaaliga on teatud määral seotud 18.saj algul Antoine Watteau (1684-1721),kelle tööde temaatika-noored in imesed looduses lõbutsemas,musitseerimas, flirtimas,samuti pastoraalsed teemad- oli ajastule omane. W maalid tegi aga eriliseks kunstniku tõsine süvenemine inimsuhetesse,eriti armastuse probleemidesse,mis tõstis ta kõrgemale tavalisest rokokoomaalijast. Francois Boucher "Diana pärast suplust" VALGUSTATUD ABSOLUTISM ROOTSIS *1771.a tõusis Rootsi kuningaks Gustav III, kes järgis Prantsusmaa eeskujusid nii valisemises kui ka kultuuri vallas. *1772a viis ta ohvitseride ja väeüksuste abil läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid ning sõjaväest ümber
· · 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · 1) Tehiskeskkond nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) · 2) Väärtushinnangud teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) · 3) Peamised arusaamad alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) · · 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? · Organisatsiooni identiteet · Vahend maailma mõistmiseks · Kollektiivne pühendumus hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama · Tugevad kollektiivsed tendentsid organisatsiooni vajadused tõusevad isiklikest vajadustest kõrgemale · Sotsiaalne stabiilsus käime tööl, saame palka, oleme kellegi jaoks vajalikud · · 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur?
Organisatsioonikultuuri avaldusvormid: Sümbolid Keel Jutud ja jutustused Tegevuspraktikad ja kombed 3. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? Tehiskeskkond Tehnoloogia Kujundatud keskkond Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud Kindel füüsiline keskkond Kindel kokkulepe Peamised arusaamad Suhe keskkonda Suhe reaalsusesse Suhe inimestesse Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse 4. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? Organisatsiooni identiteet 14 Kollektiivne pühendumus Sotsiaalne stabiilsus Vahend maailma mõistmiseks 5. Milline on tugev ja milline on nõrk organisatsioonikultuur? TUGEV ORGANISATSIOONIKULTUUR: Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne
Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav. Sisekujundus, mööbel, riietusmis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid. NÄITEKS: TTÜ-st majandusteaduskonnas punased toolid. · Jagatud väärtused, väärtushinnangud - väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. NÄITEKS: organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. · Baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). NÄITEKS: organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi ja too näiteid kultuuridest. Kuhu paigutad Eesti? 1) Kollektivism vs Individualism Näitab, kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik (USA, Austraalia, Kanada, Suurbritannia): suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad
rohkem ühiskonnaelust osa võtta. 5. Urbaniseerumine linnas on anonüümsuse kasv, maal teavad kõik kõiki. 6. Võõrandumine üksildlus, läbipaistmatud inimsuhted. 7. Pealiskaudsus ja ebakindlus inimsuhetes üldine meeleolu on aga võistluslik ja võitluslik. Sest hinnas on tugevam ja jõudsam. Kas või kinokunstis, esimene Tarzan oli ujumise olümpiavõitja. Nietsche üliinimlikkuse teooria kantakse üle inimsuhetesse. Populaarsust kogubki sotsiaaldarwinism. 8. Väga laialdlased levib antisemitism juudivaenulikkus. Juutidele hakatakse pahaks panema, et nad moodustavad väga paljudes maades liiga suure osa vaimu- ja rahanduseliidist. Samas unustatakse, et väga pikki aegu ongi Euroopa riikides selline poliitika olnud, juutidele lubati ainult kindlaid tegevusalasid. See taastootnud nende hulgas väga head geneetilist kraami
Hakkas noore mehena Austraalias tegema dokfilme. Kõik filmid on tuntud, ta on teinud muidugi vähe filme ka. Esimene läbimurre oli Trobriand Cricket, 1974. Kuidas Trobriani saartel on üle võetud valgete kriketimäng, see kujunes tõsiseks religioosseks sündmuseks, see on viis, kuidas põliselanikud inkorporeerivad oma kultuuri välimõjusid, teevad need enda omaks. Filmid on pikad, samas väga vaatlevad, filmitegija suhtub suure respektiga sellisesse aega ja inimsuhetesse ja laseb sellel siis oma filmi kaudu välja näidata. Käsitles olulisi teemasid ja viis antropoloogilise filmi arengut jõuliste sammudega edasi. Celso ja Cora, 1983, kõige tuntum ja edukam film, nimetatakse ka slumi filmiks, pere elab kesistes tingimusest, inimesed keda ta filmis olid vaesed, aga ta ei arva, et see film on eelkõige vaesusest. Tavalised inimesed, kellel on lapsed ja pereelu, need samad nähtused on tüüpilised
2. Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi 3. Tajutavad käitumismudelid mõistetav VÄÄRTUSHINNANGUD: Määratavad füüsilises keskkonnas Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja ruumi) Nähtamatud, 3. Suhe inimesse alateadlikud 4. Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid.
omaks. Antropoloog seletab peale, mis seal täpselt toimub. Film Koriam's Law, 2005 tehti samas piirkonnas, räägib gargokultusest kohanemine lääne ühiskonna mõjudega. Eeldasid, et valgetele saadetakse raudlindudega (lennukitega) igast erilisi lääne asju. Tegid bambusest samasuguseid linde. Tänaseks on arenenud sellest omanäoline religiooni vorm. Ta filmid on väga pikad, samas vaatlevad, kus filmitegija suhtub suure respektiga aega ja inimsuhetesse ning laseb sellel oma filmi kaudu ka väljenduda. Celso and Cora on üks ta tuntumaid ja edukamaid filme. On nimetatud slummifilmiks, ühe pere elu kehvades tingumustes, elu vaesuses. Tavaliselt mängivad slummifilmid stereotüüpidel ja haletsusel. Selles filmis näeb neid inimesi tavalistes tingimustes inimlikkus. Et ka slummides elatakse normaalset elu, täisväärtuslik elu. Samas näeme kui raske on elu, seega ei idealiseerita seda elu. Vaatamata vaesusel ollakse õnnelikud
ühiskonnaelust osa võtta. 5. Urbaniseerumine linnas on anonüümsuse kasv, maal teavad kõik kõiki. 6. Võõrandumine üksildlus, läbipaistmatud inimsuhted. 7. Pealiskaudsus ja ebakindlus inimsuhetes üldine meeleolu on aga võistluslik ja võitluslik. Sest hinnas on tugevam ja jõudsam. Kas või kinokunstis, esimene Tarzan oli ujumise olümpiavõitja. Nietsche üliinimlikkuse teooria kantakse üle inimsuhetesse. Populaarsust kogubki sotsiaaldarwinism. 8. Väga laialdlased levib antisemitism juudivaenulikkus. Juutidele hakatakse pahaks panema, et nad moodustavad väga paljudes maades liiga suure osa vaimu- ja rahanduseliidist. Samas unustatakse, et väga pikki aegu ongi Euroopa riikides selline poliitika olnud, juutidele lubati ainult kindlaid tegevusalasid. See taastootnud nende hulgas väga head geneetilist kraami. Praegu arstid, Hollywoodi näitlejaskond. 9
Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. VAADELDAV KULTUUR: igapäevane praktika 46
annaabi.ee 
