vältida suuremaid ohte, mis võivad tekkida ning oma elu või kellegi heaolu ohtu seada. Tuleb saavutada kuldne kesktee vooruste vahel, sest liigne voorus võib muutuda paheks. Riigiõpetuses pooldas Aristoteles niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Paremini sobib inimloomusega nende vormide segu- see on ka hõlpsamini teostatav ning selles pehmendab vaeste ja rikaste vastuolusid jõuka keskkihi olemasolu. See mõte imponeerib mulle, sest nii on olukord ka tänapäeval. Riigi eesmärk on oma rahva eest hoolt kanda ning vastutada nende heaolu eest. Rahvas on kõrgeim võim ning riigi ülesanne on toimida oma inimeste elu paremaks muutmise nimel. Tänapäeval pole küll klassiühiskond enam väga suur probleem, kuid arenemisruumi on veel ka selles valdkonnas
Kaastunne on küll kurbus teise õnnetuse pärast, aga see põhineb kujutlusel, et sama häda võib tabada ka teid ennast. Altruist annab küll kõik endast oleneva, et teistel oleks hea, aga ta ei võta ju siiski ennast paljaks, et kõik oma riided vaestele anda. Ette tuleb väärikuse piir, mis mõneti juhindub egoismist: ei lasta ennast naeruvääristada. Järelikult ei saa väita, et mõni isik on täielik egoist või täielik altruist. Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult on see võimatu. Ollakse lihtsalt kohustatud arvestama teistega ja neid abistama. Mõni inimene tunneb seda kohustust lihtsalt rohkem kui teine. Tänapäeval on altruismi osatähtsus ühiskonnas vähenenud. Inimesed aitavad teisi siis, kui see on neile endale kasulik. Balzaci ,,Isa Goriot's" andis Vautrin Rastignacile nõu ja abi vaid selle eesmärgiga, et viia ellu enda unistus, mille täitmiseks ta vajas raha
pean pidama kõiki sarnaseid tegusid heaks) 3. ülimuslikkus st. moraaliprintsiibid on ülimuslikud teiste printsiipide suhtes näiteks esteetiliste printsiipide ja seaduslike printsiipide suhtel 4. avalikkus moraaliprintsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtida kõigi inimeste tegusid ning nende alusel saaks kiita ja laita kõiki 5. rakendatavus peavad olema jõukohased, reaalselt täidetavad. ei tohi olla otseses vastuolus inimloomusega (nt. et avalikus kohas ei tohi naeratada, rõõmus peab olema sisemiselt sellist normi ei saa olla)
huvitavaks. Primitiivsusel kolm tasandit inimese, sotsiaalne inimühiskonna tasand, muusikaline tasand. Primitiivsus inimese mõistes seotud lapseeaga, noorusega. Romantismi jäljed nooruses ja lapsemeelsuses, inimesed kes lapsemeelsust väärtustasid leidsid, et tsiv. võib olla inimesele kahjulik, pärisloomust hävitab. Teine loogika, et lapsest täiskasvanu saamine, e tsiviliseeriv progress on väärtus. Positiivne arusaam lapsemeelsusest: lapsed on inimloomusega rohkem kontaktis, loomulikud, vahetumad. Primitiivsus ühiskonna tasandil, sotsiaalses mõttes: lihtsuse ja keerulisuse kujundid. Kultuuri lihtsust kui väärtus või siis vastupidi, selle areng keerulisuse suunas. Aafrika kultuur võrreldes Euroopa omaga. Idee selles, et kultuurid alguses lihtsad ja arenevad keerulisuse suunas. Lihtsust võib pidada ka väärtuseks. See, et Aafrika kultuur on lihtne pole millegagi põhjendatud. Muusika primitiivne kuna on rütmiline.
Siis tuleb lähtuda tüüpsituatsiooni kohta käivast printsiibist, mida ollakse varem õppinud või kasutanud = tuleb lähtuda esmapilgu-printsiibist. Hare kuldreegel: Toimi teiste suhtes ainult sellisel viisil nagu sa sooviksid enda suhtes toimimist täpselt samasuguses olukorras! Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks
Konservatiivide jaoks on väga oluline ajalooline järjepidevus ja olemasolevate vaadete, struktuuride ja traditsioonide säilimine läbi aegade. "Kehtivad institutsioonid on head, sest nad on vanad," väidavad nad. Inimene ei ole loodud täiuslikuna, konservatiivid on sotsiaalsed pessimistid: usutakse, et omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on paratamatult inimloomusega kaasaskäivad nähtused. 19. Iseloomusta sotsialismi kahte ajaloolist suunda tuues välja nende iseärasused ? Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad
kõrvale kaudsed tagajärjed tulevikule. Praktikate vahel valiku tegemise aluseks peetakse seda, kuidas on indiviididele määratud hüved ja koormised (mida mõõdetakse nende olemasoleva kapitaliseeritud väärtuse kasulikkuse põhjal kogu praktika eksisteerimise ajal), mis tulenevad praktika poolt kehtestatud õiguste ja kohustuste jaotusese. Printsiibid on tõesti eriliselt vajalikud, sest inimloomusega arvestades sõltub neist väga palju; see seletab ka õiglusega seonduvate moraalsete tunnete eripära. Õigluse printsiipide aluse tõlgendamises on klassikaline utilitarism ekslik. Näiteks võimaldab ta väita, et orjus on ebaõiglane sellepärast, et orjapidaja saadavad eelised ei kaalu üles orjapidamise puudusi orja ja ühiskonna jaoks tervikuna, mida selline suhteliselt ebaefektiivne töökorraldus koormab. Võib
elu. Kõik sõltub inimesest endast, tähtis on indiviid. Objektivismi järgi on aga teatud asjad lihtsalt objektiivselt head ja teised objektiivselt halvad, sõltumata sellest, mida konkreetsed inimesed mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. 35. Miks me peaksime täitma moraalinorme? Üks võimalus on põhjendada moraalinormide kohustuslikkust inimloomusega. Bernard Mandeville ütleb, et inimeste käitumise peamine motiiv on soov teenida kiitust. Adam Smith pakub välja, et moraali valdkonnas ajendab inimest moraalselt toimima soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi?
juhul kui mees Hadesest lahkudes tagasi ei vaata. Siiras armastus ja igatsus ning painav 2 Kristjan Vahtla teadmatus sundisid Orpheust seda siiski tegema ning noored armunud kohtusid järgmine kord alles pärast lauliku surma. Saatuse trotsimisele seadsid piiri inimloomusega kaasnevad tunded. Graiad Gorgode leidmiseks oli Perseus sunnitud pöörduma graiade poole. Nad elasid hallil ja pimedal maal, kuhu päike üldse ligi ei pääsenud. Kaugel pimeduses sarnanesid nad hallide lindudega. Nad meenutasid välimuselt vanainimesi, olles üleni hallid ning kortsulised. Tegelikult olidki need olevused igivanad neil oli kolme peale vaid üks hammas ja silm, mida nad kordamööda kasutasid. Viimast hoidsid nad sõna otseses mõttes nagu silmatera. Perseus pidi
karistada saab teda ainult jumal Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas tegu on ideaalmudeliga, mis ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele selle suunas Pr muidugi liiguti teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu Saksamaal kõrgeim võim jagunenud Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist elusolend = masin riik = masin = elusolend sellise riigi suurim eesmärk on inimeste turvalisus suverääni sisseseadmine, põhjendatud inimloomusega vaja Bodin'i tüüpi suverääni, igavest ja absoluutset ei pea olema monarhia, kuigi see parim vorm on suveräänil ulatuslikud õigused, oluline: maksud kiriku allutamine riigile alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes kuulekus riigile, mitte valitseja isikule Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem
Meid ei saa motiveerida mitte miski muu peale selle, mida me usume kaasa aitavat oma huvidele. Mina edendan alati oma huvisid, ja teie edendate alati oma huvisid. PE väidab end olevate inimloomuse kirjeldus. ·Psühholoogiline egoism on teooria, mis põhineb teatud arusaamal inimloomusest. ·Väidab, et me ei saagi teisiti, kui toimida omahuvist lähtudes ja et moraal, mis eeldab inimestelt altruismi, tegutsemist teiste huvides, on võimatu, sest on vastuolus inimloomusega. ·Moraal ei saa esitada inimestele põhjendamatuid nõudmisi. ·Igaüks soovib alati seda, mis on kõige rohkem tema huvides. ·Kui inimese võimuses pole mingit tegu teha, siis tal pole ka kohustust seda teha. ·Altruistlikult toimimine tähendab eelistada teiste inimeste huvisid enda omadele. ·Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. ·Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. ·Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed
lihtrahvas, kes ei lase ennast harida. Arnoldi loogika kehtib siiamaani ( inglismaa hierarhiate ülestõus). Tema zarn on hoiatus anarhia võib hakata kogu inglismaad hävitada. Nt. Folkloor teab, kus sfääris ta asetseb, anarhia aga ei tea. Ta ei asu kusagil. Arnoldile tegi muret demokraatia see kaldus anarhia normi. Kas peaksime võrdselt võtma kõikide kult erinevusi, kas kõikide argimendid on võrdsed? Ta ei taha, et rahvas määraks kultuurisfääri. Kult ei tohi määrata. Ühe inimloomusega peab suutma valida õige koha maailmas. Arnold: ,,et harimata inimene ei tõuseks valitsema, peab kult selle blokeerima." Hariduse probleem kuidas üles ehitada haridussüsteemi. Hariduse tähendus et neid saaks juhtida ja suunata. Massid peavad oskama ennast juhtida laskma. Kõik ei saa kõrgharidust. Harima peab keskklassi. Neid peab koguaeg korrigeerima ja harima. Kodanlus pidi asemele tulema. Aristokraadid pidid eralduma, et mitte takistaa teisi ehk olema kasutud
Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest rahvale ei tulnud kergendust, pigem lõikas revolutsioonist kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani ,,Noore Wertheri kannatused" 1774 tegevustikus... Werther on haritud ja tundlik, melanhoolse inimloomusega unistaja. Ta kolib idüllilisse maakohta, kus loodus inspireerib teda alustama maalitöödega. Ta armub imeilusasse tüdrukusse Lottesse, kuid Lotte on juba kihlatud. Nähes, et Lotte jääb truuks Albertile, otsustab Werther minna vabasurma, mida peab suurimaks ohverduseks armastatule. Kuid Lotte kihlatu peab seda suurimaks arguseks. Romaanis on esile tõstetud inimese tunded, vaimsus, ilu. Idealiseeritakse lihtsat kultuuri, loodust, maaelu, armastust
endale lubame liberaalsust, teiste suhtes ollakse konservatiivsed. · Ülimuslikkus Peab olema ülem õiguslike printsiipide suhtes. · Avalikkus Moraaliprintsiibid peavad olema kõigile teada, et need saaks juhtida kõigi inimeste tegevust, et nende alusel hinnata nende tegusid. Samas peab teadma ka inimese situatsiooni asjaolusid. · Rakendatavus Peavad olema kõigile jõukohased ja reaalselt täidetavad. Inimloomusega ei tohi vastuolus olla. Eetika ajalugu Sokrates saab tuntuks lausega ,,Don" ehk ,,Tunne iseennast". Alguses tegelesid Kreeka filosoofid esemete tekke otsimisega ehk arhé. Selle asemel oleks pidanud õppima inimest tundma, mitte näiteks maailma teket. Sokratese mõte oligi inimese tundmaõppimine eelkõige. Sokrateselt pärineb veel ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Sellest tuleneb kahtlus, läbi mille saab inimene jõuda elus edasi
Ka neid, mida lihtsalt ei jõua, ei viitsi või millega liigne tähelepanu võib tekkida. 7. Kuidas tõlgendab Machiavelli Cicero tuntud kujundeid valitsejast kui "rebasest" ja valitsejast kui "lõvist" ning kuidas see suhestub tema käsitlusega inimloomusest? Valitseja kui ,,rebane" nagu eelmises punktiski mainitud, oskab hoiduda püünistest, kuid mitte hundikarjast, ,,lõvi" aga hundikarjast kuid mitte püünistest. Sama ka inimloomusega, kuid osates mõelda ja analüüsida olukordi saab kasutada mõlemate loomade instinktidel põhinevaid kavalusi ja oskusi, et valitsejaraskustest hõlpsamini välja tulla. Oskus olla kaval, vahel ehk valelik ning laveerida oskuslikult probleemide vahel on siiani üheks elus edukalt toimetulemise võtmeks. Selleks ei pea käima tingimata üle laipade - vaid vähem kavalamatele ning rohkem ahnetele on see möödapääsmatu.
peamiselt uuritava seaduse eriosa, kuid on ilmselge, kui karistused on teatud kuritegude või väärtegude eest loomuõigusega vastavuses, peab ka seadus tervikuna hõlmama kõnealusele 24 Eesti Vabariigi Põhiseadus. - RT 1992, 26, 349. 10 õigusele vastavust. Antud analüüsist järeldub, et KarS vastab loomuõigusele, sisaldades elemente, mis arvestavad inimloomusega. 5. Uuritava õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt Süsteemiteooriast tulenevalt iseloomustavad süsteemi elemendid nagu mitteamorfsus, terviklikkus, organiseeritus, ning hierarhilisus.25 Järgnevalt analüüsib autor KarS'i normistikku 25 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 89. 11 süsteemiteooriast tulenevalt. 5.1 Mitteamorfsus ja terviklikkus
situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes AVALIKKUS moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita RAKENDATAVUS peavad olema jukohased, reaalselt täidetavad, ei tohi olla otseses vastuolus inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane, teeb inimesest ahvi. EETIKA AJALUGU Eetika kui teaduse kodumaa on VanaKreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja Sokrates tema sain tuntuks ütlusega: ,,Tunne iseennast!" Kreeklased püütsid selgitada maailma mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame maailma enda näo järgi
Primitiivsusel kolm tasandit inimese, sotsiaalne inimühiskonna tasand, muusikaline tasand. Primitiivsus inimese mõistes seotud lapseeaga, noorusega. Romantismi jäljed nooruses ja lapsemeelsuses, inimesed kes lapsemeelsust väärtustasid leidsid, et tsiv. võib olla inimesele kahjulik, pärisloomust hävitab. Teine loogika, et lapsest täiskasvanu saamine, e tsiviliseeriv progress on väärtus. Positiivne arusaam lapsemeelsusest: lapsed on inimloomusega rohkem kontaktis, loomulikud, vahetumad. Noble savage (õilis metslane) figuur. Ilmutas end kirjanduses. Mõiste taustal 2 väided: inimesel universaalne inimlikkus; inimene on olemuselt hea, kui on tsivilisatsioonist rikkumata. Rousseau ,,Kõik on hea asjade looja käes, kõik käib alla inimese käes." Primitiivsus ühiskonna tasandil, sotsiaalses mõttes: lihtsuse ja keerulisuse kujundid. Kultuuri lihtsust kui väärtus või siis vastupidi, selle areng keerulisuse suunas
võimalikkuse tingimused ja kuna matemaatikas ja loodusteaduses keegi ei kahtle, siis saame nende kaudu leida teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused. Miks on kaks küsimust metafüüsika kohta? Metafüüsika üks aspekt on teadusteoreetilisus – empiiriline vaatlus ja võrrelda parameetreid, kuidas metafüüsika paistab ehk ei paista teadusena ja jääb teistele teadustele alla. Teine aspekt on antropoloogiline käsitlus ja sellega viiakse metafüüsika suhtesse inimloomusega – vaadeldakse kui inimloomust. Inimloomusele omistatakse huvid, eesmärgid jne ehk muutub subjektiks. Metafüüsika küsimused on aga inimloomusesse kätketud ja sellest ei saa loobuda. Põhiline on transtsendentaalne käsitlus ja see seostab metafüüsikat tunnetesvõimetega. Tunnetusvõimed on väljatoodud – skeem, 6. erinevat. Need on omakorda seisunditeadvus ja teadvus üldse. Metafüüsika peaks suhestuma saavutatud tulemustega, milline on teaduse struktuur
uurib füüsikaliste objektide käitumist üksteise suhtes · Põhieesmärk: töötada välja käitumisreeglid, mis tagavad selle kunstliku olendi säilimise. Kuidas vältida mässu ja kodusõda? · Ülim eesmärk on riigisisene rahu. Sellega turvalisus ja heaolu tagatud, isegi kui riikidevahelised konfliktid jäävad Hobbes'i lahendused · Põhilahendus: suverääni sisseseadmine · Põhjendas inimloomusega. Anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu. "Kõikide sõda kõikide vastu" · Vaja Bodin'i tüüpi suverääni: absoluutne ja igavene võim 16 · Ei pea olema monarhia, ehkki monarhia on parim vorm. Absoluutse suveräänsuse, mitte absoluutse monarhia teoreetik! · Suveräänil ulatuslikud õigused. Oluline: maksud
kui riikidevahelised konfliktid jäävad Alusskeem ja terminoloogia loodud Aristotelese poolt Hobbesi lahendus Demokraatia hilisus Põhilahendus: suverääni sisseseadmine Demokraatia kultus on hiline nähtus Põhjendas inimloomusega. Anarhismi tingimustes on konflikt paratamatu Lääne poliitiline mõte on olnud ainuvõimu-keskne; rahvavõimude suhtes Loomuseisund: pole seadusi ega omandit, valitseb “kõigi sõda kõigi vastu” tugev kriitika Loomuseadus: tee kõik mis võimalik rahu tagamiseks Veel 19. saj. algul oli sõnal “demokraatia” halvustav tähendus
Näiteks autoritaarsed inimsed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasavanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänus vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950) Inimloomus Kui keegi ütleb, et utoopia on võimatu kuna inimene ei ole perfektne vaid on hoopis ahne ja individualistlik, siis seob ta koheselt poliitika inimloomusega. Maslow "inimvajaduste hierarhia": 1. primaarsed vajadused 2. turvatunne 3. armastus / kuuluvus 4. enesegaaustus / rahulolu 5. eneseteostus Kõiki neid vajadusi saab siduda inimese poliitiliste eesmärkide ja väärtustega, nibag seega ka uskumuste ja tegevusega. Näit: turvatunde saavutamiseks lõid inimesed riigi, toiduga paremaks varustamiseks loodi mingi poliitökonoomia,
säilimise. Kuidas vältida mässu ja kodusõda? (Machiavellil sama eesmärk, tema põhimureks oli väliskonflikt, Hobbesi jaoks oli tunduvalt ohtlikum sisekonflikt, mäss ja kodusõda suverääni vastu) · Ülim eesmärk on riigisisene rahu. Sellega turvalisus ja heaolu tagatud, isegi kui riikidevahelised konfliktid jäävad Hobbesi lahendused · Põhilahendus: suverääni sisseseadmine · Põhjendas inimloomusega. Anarhismi tingimustes on konflikt paratamatud. ,,Kõikige sõda kõikide vastu". · Vaja Bodini tüüpi suverääni: absoluutne ja igavene võim · Ei pea olema monarhia, ehkki monarhia on parim vorm. Absoluutne suveräänsus, mitte absoluutne monarhia! · Suveräänil ulatuslikud õigused. Üheks keskseks õiguses on see, et suverään võib kehtestada makse oma tahte järgi. Bodin pidas maksustamist eraomandi
annaabi.ee 
