INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 ...
kuid sellega tegeletakse ja on lootust, et inimeste harimisega suudetakse tulevikus ebaseaduslikku tööstust vähendada. 9 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Inimkaubandus http://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html http://www.amor.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20518/ettekanne_Luht.doc http://www.hot.ee/a/aaneva/ http://www.enut.ee/enut.php?id=194 http://avatudeestifond.wordpress.com/2009/11/05/inimkaubandus-eestis-ja-euroopa- liidus/ http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/inimkaubandus-ja- prostitutsioon.html http://www.unicef.ee/page/46 http://www.just.ee/inimkaubandus http://www.kuriteoennetus.ee/35855 10
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Inimkaubandus Referaat Gert Valdek 8c Katrin Hommik Viljandi 2007 Sisukord · Sissejuhatus...................................................................................................................3 · Inimkaubandus.......................................................................................................4 6 Tegutsemine, et mitte ise ohvriks saada...................................................................6 - 7 · Arvamus.........................................................................................................................8 · Kasutatud materjal.......................................................................................................9 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium INIMKAUBANDUS Referaat Janika Kleemann 11 c Juhendaja: Mari Kahu Viljandi 2011 Mis on inimkaubandus? Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Tasuvat tööd või abielu lubades, aga ka jõuga ähvardades kaubeldakse inimest välismaale või riigisiseselt, seejärel kasutatakse teda näiteks seksiäris, sunniviisilise töö tegemiseks või doonorina organikaubanduses. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orj...
Inimkaubandus Ülle Laasner, Rapla maakonna tervisedenduse septsialist 25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus "Inimkaubanduse ennetamine". Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti. Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed ("tingimisi")jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid. Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad, mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust. Inimkaubanduse põhjused on: · tööpuudus ja vaesus · sooline ebavõrdsus (kui naisel on väi...
INIMKAUBANDUS- MIS SEE ON ? Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid, kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid...
SEMINAR 1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega. ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: " Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud". Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: ,,Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu". Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%). Seksuaalse ärakasutamise ohvriteks on domineerivalt naised ja lapsed. Teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks on tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletav inimkaubandus (18%), kuigi see näitaja võib olla...
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutam...
Turismi vormid SEKSITURISM Kati Rannamees SEKSITURISMI VORMID · Seksiturism · Inimkaubandus · Prostitutsioon · Laste seksuaalne ärakasutamine Seksiturism · Eesmärk on seksuaalse erutuse ja rahulduse ostmine · Teenust kasutavad üldjuhul arenenud riikide kodanikud · Arenguriigid, kuid ka arenenud riigid Inimkaubandus · Isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine ähvarduse või muu jõu abil, sunni, inimröövi, pettuse, võimu kuritarvitamise või isiku kaitsetu olukorra ärakasutamise teel või altkäemaksu andes või võttes, et saada teiste isikute üle kontrolli omava isiku nõusolek. Prostitutsioon · seksuaalset erutust tarbekaubastav institutsioon · juhivad vahendajad · Tasu · vanim amet maailmas · Prostituut ehk "olmedaam" Seksiäri · Mitmekesine ja pidevalt arenev institutsioon · Juhivad vahendajad · Erinevad teenused (, ...
Miljonärid ei tea, mida tunneb vaene inimene, enne kui neil endal on rahakotis viimased sendid. Nad ei aima, mis tunne on, kui palgapäev ei näi veel tulevat. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige väärtuslikumad ja kallimad esemed- kas vana-vana-vanaema pärandatud ehe, enda keha, auto, elamispind või isegi oma hing. Üha suuremaks probleemiks viimastel aastakümnetel on saanud inimkaubandus. inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusesy tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Tööpuuduse käes vaevlevad naised usuvadki reklaami , milles lubatakse head ja tulusat tööd välismaal. Amet, mis naisi tegelikult ees ootab, pole miski muu kui prostitutsioon või mingil muul viisil keha müümine. Muidugi ei satu värbamise küüsi ainult naised, vaid ka alaealise poisid ja tüdrukud. Muret tekitab ka asjaolu, et paljudes riikides on inimkaubandus legaale...
Referaat Seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise aines "Inimkaubitsemine" 2005a Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, mi...
Lapstööjõu kasutamine ning nüüdisaegne orjakaubandus Koostajad: Silja Veddel,Anette Haidak, Kelly Seinpere Lapstööjõud ...on alla 15aastaste tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järgi). Eriti kasutavad lapstööjõudu rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad Tänapäeval on selle osakaal langenud pere sissetuleku kasvu, koolide leviku ning lapstööjõuseaduste leviku tõttu. Arengumaades on siiani levinud. Ajalugu Tööstusrevolutsiooni ajal võeti vabrikutesse ohtlikele aladele tööle lausa 4aastaseid lapsi. Söekaevandustes roomasid lapsed tunnelites, mis olid täiskasvanutele liiga väiksed. 1900. alguses töötasid noored poisid klaasitööstustes, mis oli sel ajal ohtlik, sest polnud veel korralikku tehnoloogiat. Paljud lapsed töötasid 16 tundi päevas. Pildil: Gaza tunnel Ajalugu 19. sajandi alguses viidi ellu tööpäeva pikkuse seaduseid, et piirata ületöötamist, e...
Ülerahvastumise pidurdamine: riiklik sünnikontroll Hiina RV näitel TLÜ 2011/2012, keskkonnaeetika Keskkonnaeetiline probleem Helene urva Probleemi taust Vajadused vs võimalused Võimalikud lahendused ülerahvastumise vastu Seksuaalkasvatus ja haridus Kättesaadavad rasestumisvastased vahendid Tabud (religioossed, ühiskondlikud, ...) Naiste harimine Loomulik kadu (haigused, tervishoid, katastroofid jne) Poliitika Hiina pereplaneerimispoliitika Meetmed Ühe lapse poliitika V.a. Etnilised äärmusgrupid, ilma õdede-vendadeta inimesed ning maapiirkondade elanikud Lisatasud lastetutele Lisamaksud liigsete laste eest Alates 1978 35.9% inimestest jälgib, 76% toetab. ...
Kas Eestis on turvaline elada? Eestile on kindlustatud head suhted naaberriikidega. Euroopa Liiduga ühinemine suurendas turvalisust Eestis. Eestit ümbritsevad riigid teevad koostööd ja veendumus, et üheskoos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Võrreldes teiste riikidega on Eestis turvaline elada. Vaesemates riikides on hariduse puudus, nälg, inimkaubandus, diskrimineerimine, usu pealesurumine jne. Loetelu on väga pikk, kuid eesti rahvas ei oska seda ettekujutada, sest pole seda reaalselt tundnud. Eesti on demokraatlik riik ja kehtib põhiseadus. Seadused annavad inimestele võimaluse end kaitsta, kuid on ka kohustus neid täita. Majanduskriisi tõttu on kasvanud huligaansus. Varastatakse ja petetakse, et lihtsamalt raha teenida, kuid koos kuritegevusega areneb ka politsei. Politsei on ennast mitmeti tõestanud näiteks aprillirahutustel suudeti mässumeelsed inime...
Referaat Prostitutsioon - inimkaubanduse vorm või vaba valik? Saaremaa Ühisgümnaasium Marii Keerd 12C Inimkaubandus ja prostitutsioon Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis, seega on inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud. Kui ei oleks prostitutsiooni, ei oleks ka vajadust kaubitseda üha uusi ohvreid sellesse sektorisse. Inimkaubanduse tunnuseid leiab vahendatud prostitutsiooni juures – kui isik on petetud prostitutsiooniga tegelema või isikut on petetud prostituudina tegutsemise tingimustega; kui isikut on sunnitud jõu või ähvardustega prostitueerima; kui isiku haavatavat seisundit, st sotsiaalset, majanduslikku ja/või ...
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu...
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine Abiks CD 1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühisko...
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministr...
Kirjand Kõik müügiks Kahekümne esimesel sajandil ei tundu sõnapaar ,,kõik müügiks" enam sugugi mitte nii vähelevinud. Praeguses majanduskriisis olles võib väga paljudes kohtades rippuda silt ostan, müün, vahetan. Teatekirju leiab mitmeilt reklaamitahvleilt. Kuulutuse taga võivad tegutseda mitmed illegaalsed ärid ning ühingud, nt inimkaubitsejad ja elunditega hangeldajad. Müügist pole ka välja jäänud sündimata lapsed. Üha enam süvenevaks probleemiks on inimkaubandus, mille eesmärgiks on kasu saamine. Tööpuuduse käes vaevlevad naised võivad sageli langeda reklaamiohvriteks. Kuulutustes lubatakse tulusat tööd välismaal. Võõrsil asuv amet pole miski muu kui prostitusioon või mingil muul viisil inimese keha ekspluateerimine. Kõige tulusam skeem kaubitsejatele on isikuttõendavate dokumentide konfiskeerimine, et ohver ei saaks oma k...
Parksepa Keskkool Maarjo Põder Essee Lilya 4-Ever Juhendaja: Heli Maaslieb 2014 Lilja 4- ever Lilja oli nagu iga teinegi 16 aastane teismeline tütarlaps kes elas koos emaga Paldiskis. Kui Lilja sai teada et nad lähevad koos ema uue mehega Ameerikasse, oli Lilja väga õnnelik. Lilja arvas et lõpuks saavad nad parema elu peale. Ema uus mees ei tahtnud et Lilja kaasa tuleks ja hommikul kui nad pidid Ameerikasse minema teatas ema et Lilja ei saa kaasa ja ta jääb Paldiskisse oma tädi juurde. Lilja puhkes peale seda nutma ja tahtis et ema tema juurde jääks aga ema ei hoolinud temast enam ja hülgas Lilja. Järgmisel päeval tuli...
Saaremaa Ühisgümnaasium Prostitutsioon – inimkaubanduse vorm või vaba valik? Referaat Kuressaare 2015 Sissejuhatus Prostitutsioon on teema, mille kohta pole olnud pikka aega suuremaid uudiseid. Siiski on ta igas ajas väga ajakohane teema ja tema kohta on nii mõndagi mida peaks enne teadma kui arvamust avaldama hakata. Prostitutsioon on ühest käest vaba valik, teisest käest inimkaubanduse osa: ei ole vahepealset. Selle kasvu peetakse tänapäeval probleemiks, kuid maailma vanim töö ei pruugi alati olla seoses inimkaubandusega. Kuid miks valida endale selline töö? On see seoses vanade traditsioonide hoidmisega või tõesti ei nähta mõnikord muud lahendust, kui et teha midagi lihtsat. Leida mingi uudne väljaminek ja lahendus, mille jaoks ei pea pingutama. Antud teema on väga probleemne ja paljude hulgas ka taunitav, kuid sellel ei ole kindlat lahendust. 1. Prostitutsioon M...
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomite...
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sot...
ORGANISEERITUD KURITEGEVUS Referaat Tallinn 2009 Igasugune võim, olenemata tema populaarsusest vajab oma ulatuse ja mõju kindlustamiseks teatuid struktuure, organisatsiooni. Seoses sellega ongi alles 20. sajandil hakatud maailmas laialdaselt rääkima uuest fenomenaalsest sotsiaalsest nähtusest ühiskonnas organiseeritud kuritegevusest. Just sotsiaalsest, sest igasugune õiguslik määratlus nõuab selle nähtuse valamist kindlasse juriidilisse vormi, mis sobiks kokku ümbritseva kindla õigusliku keskkonnaga. Organiseeritud kuritegevuse selline defineerimine oleks aga võimatu, sest oma varjatud ja ülikiirelt muutuva olemuse tõttu ei allu ta ühelegi kindlale määratlusele ja teooriale. Küll aga on võimalik läbi kogemusliku tunnetuse, võrdluse ja analüüsi luua teoreetiline pilt nendest õigusliku regulatsiooni valdkondadest, mis eriti tundlikult reageerivad organiseeritud kuritegevuse kui sotsiaalse nähtuse levik...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 0.1 Tapmine..................................................................................................................... 4 0.2 Varavastased kuriteod................................................................................................4 ...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järeleval...
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi p...
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirj...
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee ...
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. E...
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (s...
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankad...
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Norm...
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
