Erivajadustega inimestega suhtlemine Puue Puue on muutuv mõiste. Puudega inimeseks loetakse tänapäeval inimest, kellel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslik ja keskkondlike takistustega tõkestab teda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist Suhtlusnõuded puuetega inimestega suhtlemisel: Ära paku tervituseks kätt, kui tal pole käsi Ära kiirusta! Abi või toetuse pakkumisel ole kannatlik. Küsi, jälgi ning ära solvu, kui seda vastu ei võeta. Ära karda küsida, kui pole oma tegevuses päris kindel. Ära karju, vaid säilita normaalne hääletoon. Ära räägi temaga ülevalt alla Ära tee välise põhjal järeldusi, mida isik suudab või ei suuda. Ta ise teab ennast kõige paremini! Ära teeskle, et said aru, kui tegelikult ei saanud. Küsi uuesti!
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2
Suhtlemine inimestega - loomulik või õpitav? Inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelus. Inimestega suhtlemisest võib tulla meile tulu või kahju, vastavalt kuidas me oleme osanud situatsioone ära kasutada ja kuidas on teised sellele reageerinud. Tihti öeldakse, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja et seda pole vaja õppida, harjutada, kuid iga päev näitab vastupidist. Tihti suhtutakse suhtlemisse inimestega kui loomulikku asja, mida une pealt osatakse teha ja mis ei vaja õppimist. Selline väärarusaam võib viia lõpuks suurte konfliktideni inimestega, kellele me oleme mulje jätnud kui oskamatu, või ebapiisav suhtleja, kes ei näe oma sõnade varjatud mõtteid ja ei oska aru saada informatsioonist mida talle antakse. Üks olulisemaid aspekte inimestega suheldes on jätta hea esmamulje. Ei hakka diskuteerima milline on hea
Kuidas te kipute suhtlema teiste inimestega, kui teil on erinevad seisukohad? Tänapäeval igaüks saab kokku puuta arusaamatusega. Selles olukorras, ma proovin alati kompromissi leida. Minu arvates, konflikte vältimine on selle probleemi parem lahendus. Millest lähtudes te kujundate oma seisukohta? Miks? On niisugused olukorrad, kui oma arvamuse kujundamine on väga oluline. Inimeste seisukoht on isikupärane aine ja igal inimesel võib olla oma hinnang. Lisaks, me elame vabas riigis, kus kodanikel on õigus oma seisukohta valdada. Miks on tähtis oma õigusi teada? Iga allaheitlik kodanik peab oma riigi õigusi hästi teadma. Kui inimene saab aru konstitutsioonist, siis tema elu on kergem ja temal on vähem võimalusi seadust rikkuma. Mida tähendab mõiste "olla kodanik"? Esiteks, kodanik peab olema seaduskuulekas. Teiseks, kodanik peab teadma oma riigi ajalu...
Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist aegadest ainult piinab mind pidevalt; miks olid need ajad nii õndsad?(lk138) ,,Mu Jumal! Mu Jumal! Miks oled sa mu maha jätnud?" (lk141) ,,Jumal sa näed mu viletsust ning teed sellele lõpu"(lk150) Werther ja kirjandus. Milline oli Wertheri suhe kirjandusse? Raamatuid luges ta harva, kuid kui ta mõne raamat...
· Me talume küllaltki hästi ebaõiglust, kui see meile kasuks tuleb. · Hoiatavad sildid: "Läbikäik keelatud!" on üles seatud selleks, et inimene enne kõhkleks, kui läbi läheb. · Laisad inimesed on meeldivad - ei viitsi kaaslasi tülitada. · Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. · Võlad anname andeks oma võlglastele siis, kui need on ära makstud. Arvustamine Kuidas on võimalik suhelda inimestega õigesti? Kuidas aru saada, missugune on õigesti käitumine? Arvan, et need küsimused käivad meil tihti peast läbi, eriti juhul, kui meil on vaja midagi saavutada või uues keskkonnas hakkama saada. 2 Üheks esimestest sammudest, et saavutada paremat suhtlemisoskust, peaksime kõigepealt vaatama endasse. Inimestel on tihti kombeks teisi ja teiste tegemisi arvustada, nende üle
Soomusloomad Imetajate rühmatöö. Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(m...
Eesti rahva mure liiga palju alkoholi tarbimist. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Enam polegi nii harv nähtus kui uudistes räägitakse alkoholi tõttu juhtunud õnnetusetest. Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Alkohol on olnud probleemide allikaks juba aastaid, kuid tänavu on need probleemid aina tihedamaks muutunud. Eestlastele mõjub see laastavalt kui liiga palju inimesi järjest rohkem hakkavad oma tervist alkoholiga rikkuma. Paljud inimesed armastavad depressiooni korral matta oma mured alkoholi. Kui alkoholi mõju aga ära läheb siis on juba tahtmine jälle tarvitada ,,mõnujooki". Sellest hakkab juba kooruma alkoholism. Kuid alkoholilembelised inimes...
Australopithecus ,,lõunainimahv" Sander Toop 9b. Kes on australopiteek? täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuseHominina perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli Australopithecus africanus (,,Aafrika lõunainimahv"), kes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebMiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta on saadudTansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensis'ele (,,Afari lõunainimahv"). Kuigi A. afarensis olibipedaalne, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõr...
MAAILMA TOIDUPROBLEEMID Pärnu Täisksvanute Gümnaasium 10bH Vesta Baranauskaite TOIDUPROBLEEM Tänapäeval on maailmas inimesi,kes söövad,kas liiga palju või liiga vähe. Tervise probleeme esineb mõlemil juhul. Praegu elab maailmas umbes 1 miljard inimest,kes kannatab toidupuuduse käes. Maailmas elab ligi 100 miljonit inimest,kes söövad end üle. TOIDUPROBLEEM Iga päev sureb umbes 20000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel. Iga päev sureb umbes 3000 inimest ülesöömisesse ja sellega seonduvate terviseriketesse. Aastas põhjustab toidupuudus ligi 6 miljoni lapse surma. Iga aasta sureb umbes miljon täiskasvanut nälga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLEKAALULISUS Ülekaalu...
huuled ja suur suu. Nad on jälgid ning rõvedad nii oma välimuselt kui ka iseloomult, nad kasutavad relva(de)na iseenda väljaheiteid mis toob kaasa ka selle, et nad puhtust ei oska hoida, nende elus ei ole mitte mingisugust korrapära ning nad ei suuda ohjeldada oma meeletut aplust ega ahnust. Kuigi jähuud on tugevamad kui inimesed ning neil on enesekaitseks teravad pikad küüned, mille abil nad saavad ka puude otsa ronida, on nad inimestega füüsiliselt väga sarnased- neil on samasugune kehakuju, pead katavad tihedalt karvad, sabad puuduvad ka... suguelundid on sarnased... Hiihnhmide maal ei ole seadusi ega reegleid. Hobuste jaoks on sellised nähtused nagu varastamine, valetamine ja teiste vigastamine tundmatud ning nad ei suuda neid mõista, sest... neil on kõigil olemas elupaik ja söök, nad oma eluga rahul ning ei tule isegi selle peale, et tahta kellegi teise vara või soovida neile halba
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened ...
Arvo Pärt kas lihtsalt muusik? Arvo Pärt on oma pika heliloojakarjääri jooksul tuntuks saanud nii Eestis kui mujal maailmas. Ta ei ole kunagi kõndinud vanade tegijate varjus, vaid järginud omaenda tundeid ja tahet, luues isikupärase kompositsioonistiili, niinimetatud tinntinnabuli-tehnika. Tema teatavat isepäisust ei suutnud alla suruda ka tolleaegne võim ning 1980. aastal emigreerus ta koos naisega Nõukogude Liidust. Olles elanud mitmetes riikides ja kultuuriruumides, on Arvo Pärt hea näide kosmopoliitsest isiksusest. Ta elab vaheldumisi Saksamaal ja Eestis ning räägib meelsasti eesti, saksa, vene ja inglise keelt. Sageli vahetab Pärt, ehk naljaviluks, ehk enesele märkamatult, kõneldes keelt. Oma laiade teadmiste tõttu saab ta vahetult suhelda pillimeeste ja lauljatega, kes tema näpunäiteid hoolega järgivad. Mõnikord laulab ta isegi kaasa. Pärdi seletused, kui ta näiteks klaveri taga harjutab, on ühtaegu k...
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
2. Minu kuulamisoskused Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi sed...
Ülevaade majandusest ............................................................................... 6 Riigi iseärasused ...................................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.)
Kuidas õpilane peab suhtlema õpetajaga?: 1) Õpetajaga rääkides tuleb teda ,,teietada". 2) Õpilasel ei ole sobilik kasutada õpetajaga rääkides oma vanusegrupi slängi, vaid tuleks kasutada selget ja arusaadavat sõnavara. 3) Õpilane ei tohi õpetajale esitada nõudmisi. 4) Õpilane ei tohi suhtuda õpetajasse ülbelt. 5) Õpilane ei tohi õpetajale vastu rääkida. 6) Õpilane peab õpetajasse suhtuma lugupidavalt. Kuidas käituda eakate inimestega igapäevases elus?: 1) Endast vanema inimesega rääkides tuleb teda ,,teietada", kui tegemist ei ole enda tuttavaga. 2) Eakate inimestega suhtlemiselt tuleb kasutada selget ja rahuliku hääletooni. 3) Eakatel inimestel on alati eesõigus. 4) Eakatele inimestele tuleb avada uksi ning neid ennem sisse lasta. 5) Ühistrantspordis tuleb pakkuda endast vanematele inimestele istet. 6) Endast vanematesse inimestesse tuleb suhtuda lugupidamisega.
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse.
Raske on mõista inimest ja inimsuhteid. Kord võivad need olla head, järgmisel hetkel ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi ha...
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus
Väga tihti jäävad osad asjad tegemata, sest lihtsalt ei leia piisavalt aega. Tänu sellele olen ma hakanud hindama aega, millel kunagi ei olnud minu jaoks mingit väärtust. Koolis mõistsin ka seda, milleks peab seal käima. Oli mingi periood kus ei näinud õppimisel mingit mõtet, kuid nüüd ma tean, et see on eluks vajalik. Kool on koht, kus ma saan sotsiaalse suhtlemise õpetuse, mis on elus väga vajalik oskus. Olen kokku puutunud väga erinevate inimestega. Läbi selle olen õppinud suhtlema igasuguste isiksustega. Saan aru, et kui tahan kuhugi elus jõuda, pean oskama suhelda. Olenemata sellest, kas see inimene meeldib mulle või mitte. Juba esimeses klassis, õppisin ma arvestama teiste klassikaaslastega. Nende üheksa aastaga on mu silmaring väga palju laienenud. Koos klassiga oleme käinud väga paljudel väljasõitudel. Külastanud erinevaid muuseume ja käinud teatris. On toimunud
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda
Rahvusvahelistumine Enne Tartu Tervushoiu Kõrgkoolis õppimise alustamist planeerisin juba minna praktikale välismaale. Arvestades minu tuleviku elukutset, mulle oleks väga huvitav tutvuda teiste kultuuridega. Minnes praktikale välismaale mul on hea võimalus laiendada silmaringi, õppima käituda võõras keskkonnas. Samuti see on ka suurepärane võimalus õppida võõrkeeli. Praktika välismaal annab võimalust kohtuda uute inimestega. Need tutvused võivad olla väga kasulikkuks tulevikus, näiteks, elukutselistes küsimustes. Välis-praktika abil võib saada uut kogemust, mis on erinev varem saadud kogemusest Eestis. Kui mul on võimalus teha praktikat välismaal, siis muidugi ma kasutan seda võimalust. Uurides minu õppekava olen jõudnud järeldusele, et heaks võimaluseks minna välis-praktikale avaneb teisel kursusel „Emadushooldus I“ praktika raames. Erasmus-programmi tingimuseks, et
Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2
meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglapersonali suhtes patsienti, kui ka sõprade-tuttavate poolest
...............7 LISAD..................................................................................................8 3 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema sellepärast,kuna mulle kui ka teisele lastele meeldib arvutis käia. Arvutis saab palju asju teha.Näiteks: Internetis mitmesugustel lehekülgedel sind huvitavaid teemasi uurida või nende kohta videoid vaadata, suhelda teiste inimestega, mängida mänge, kuulata muusikat, joonistada, kodutöid teha, äriasju ajada ja palju muud.Minu jaoks ei piisanud teadmine, et esimene arvuti oli suur ja hiiglne ning ekraan oli väike,ma tahtsin teada milline oli arvuti ehk kalkulaator enne esimest elektroonilist arvutit. Käesolevas teemas uuritakse arvuti ajaloost, millal ja kes leiutas esimese elektroonilise arvuti ning milline oli arvuti ajalugu enne elektroonilise arvuti leiutamist.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond AÜSR2 TERVISHOIU SOTSIAALTÖÖ TERMINAALSELT HAIGETE INIMESTEGA Referaat Juhendaja: Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Tänapäeval tuleb tervishoius järjest rohkem kokku puutuda inimestega, kes on teadlikud neile määratud elupäevade arvust. Mõned neist on terminaalselt haiged, kes kannatavad pikaajalise surmaga lõppeva haiguse käes ja kannatavad pikalt nii oma haiguse kui ka teadmisega, et nende elu on lõppemas. Mõned aga saavad diagnoosi oma elu viimasel hetkel ega pea kaua kannatama. Siiski on mõlemal juhul kliendil ja tema perel vaja nõustamist ja inimest, kes aitaks leida vastused nende küsimustele ja pakuks erinevaid võimalusi lisatoe saamiseks.
3. Ohud · Inimeste anonüümsus · Avatud võimaluste kuritarvitamine · Virtuaalne ahistamine · Reaalse ja virtuaalse maailma põimumine 4. Ohtude vältimine · Mitte avaldada liigset informatsiooni enda kohta · Teavitada rohkem ohtudest, eriti noori inimesi · Vältida suhtlemist võõra inimesega · Suhelda inimestega arvutimaailmaväliselt (näost näkku) Kokkuvõte 1. Mõõdukalt veeta aega virtuaalmaailmas 2. Olla teadlik ohtudest
- Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliu otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas tehakse koostööd? Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm (organon)- instrument, töövahend (ergon)- töö Tootmine iseendale / teistele Tööjaotus Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel Keskkonnast tulenevad Planeerimine ja Organiseerimine sisendid: otsustamine eesmärkide kohustuste, õiguste ja püstitamine ja nende vastutuse saavutamise teede kindlaksmääramine Eesmärgid kindlaksmääramine
kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn kõigi jaoks erinev. Õnn võib olla ka õnnelik perekond, sest perekonda ühendab armastus, hoolivus ja usaldus.
ARVUTI JA TERVIS Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks kuid on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale, kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata kaugusesse ning pilgutada silmi liigse silmkesta kuivamise eest Silmaarstil peaks käima regulaarselt, et kontrollida silmanägemist ja ega see ei ole
1. ÕENDUSANAMNEES Laps on kolme aastane, kaalub 18 kg ja on 102 cm pikk ning on meessoost. 1) Turvaline keskkond: Poisslaps kasvab koos oma mõlema vanematega ja veedab võrdselt aega nii ema kui ka isaga oma majas. Laps on kolinud kuid ei mäleta seda hästi, mis näitab seda, et tagatud on turvalisus. Seda näitab ka, et laps on õnnelik ja räägib positiivselt kodust. Samuti puutub kokku paljude inimestega, kuna perekonnas ja sugulastel on lapsi palju ja samas eas. Vesteldes antud teemal oli laps väga õnnelik ja jutukas, millest võis tuletada, et tagatud on lapse turvalisus ja talle meeldib. 2) Suhtlemine: Laps tuli ise minu juurde alustas vestlust ja tahtis mängida. Olen arvamusel, et seda mõjutab kokku puude erinevate ja paljude inimestega. Suhtlus keeleks on eesti keel kuid oskab ka inglise keele termineid, mida soodustab tehnoloogia areng
Inimene võib kokku puutuda vabatahtliku tegevusega tegeledes uute väljakutsetega, mis pakuvad väärtuslikke elukogemusi ning enesekindlust erinevates olukordades hakkama saamiseks. Vabatahtlikuna saab hõlpsalt proovida, kas sinus on juhiomadusi, meeldib sulle töötada koos teistega või eelistad tegutseda omaette. Mitmed inimesed leiavad vabatahtliku tegevuse käigus oma kutsumuse ja eneseteostuse. Selle käigus võib kohtuda väga erinevate inimestega ning leida mõttekaaslasi ja sõpru kogu eluks. Näiteks lüües kaasa naabruskonna ühisüritustel saab paremini tuttavaks oma kodukandi rahvaga. Erineva taustaga inimestega suheldes luuakse väärtuslikke kontakte. Samuti pakub heategevus positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust saada uusi väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, ennast arendada ning avardada oma maailmapilti. Olles vabatahtlik, ei pea kursustele ja koolitustele minema, et midagi juurde õppida.
Netis sündinud Tänapäeval on internet saanud kohaks, ilma milleta enam väga paljud inimesed hakkama ei saa. Internetist on võimalik leida kõige kohta informatsiooni, seal on võimalik suhelda inimestega üle kogu maailma. On võimalik end läbi mitmete internetiallikate harida ja teadmisi omandada, kuid samas on internetil ka omad vead, millest kindlasti peaksid kõik noored teadlikud olema. Etendus "Netis sündinud" kajastaski võimalikke tekkivaid probleeme seoses interneti kasutamisega. Minu seisukohast etenduse põhiprobleemiks oli, et internetis pidevalt inimestega suheldes ja tutvudes kaob oskus suhelda inimestega päriselus.
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber.Tuttavatega suhtlen palju, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber. Sõprade ja tuttavatega suhtlen samuti palju päriselus, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult
Suhtlemisoskus kui visiitkaart Suhtlemine on tegevus mis ühendab meid teiste inimestega, ilma suhtlemiseta ei räägiks me teiste inimestega ja me ei teeks mitmeid asju sellisel juhul. Suhtlemine ja teistest arusaamine annab meile selle, et inimesed mõistavad teisi inimesi. Suhtlemisega saame me olla toeks oma sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Minu arvates Suhtlemine on üks parimaid asju, mis inimestele antud on. See , et me rääkida saame teiste inimestega, muudab inimesed palju hoolivamaks. Sest rääkimise abil saame me kirjeldada, mida me tunneme, kuidas on meie enesetunne, kirjeldada oma rõõmu.
Vaaraosipelgad. (Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid
Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad erinevates olukordades ja kuidas interpreteeritakse võõra kultuuri liikmete käitumist sarnastes situatsioonides (Keesing 1974, 89). Need reeglid omandatakse märkamatult ja sujuvalt koos suhtlemise õppimisega, eraldatakse alateadlikult aktsepteeritav ja domineeriv käitumismood tabuks peetavast
Mis tähtsus on viisakusel? Heade tavade tundmine kujundab inimese elu. Väärt kommetel on elus palju suurem kaal, kui oskame arvata. Viisakas käitumine on tähtis suhete loomisel ja hoidmisel. Samuti on see vajalik endast hea mulje jätmiseks. Uute inimestega kohtumisel on esmasmulje kõige olulisem, sest sellest sõltub, kas soovitakse suhteid edasi arendada või mitte. Endast jäetavat imagot on raske muuta ja sellepärast tuleks kohe alguses pingutada, et endast halba kuvandit mitte jätta. Viisakusreeglite tundmine ja lugupidavalt käitumine aitab kaasa hea esmamulje kujunemisele ja mängib suurt rolli edasiste suhete kujunemisel. Viisakas inimene oskab valida sobiva suhtlusviisi. Erinevate inimestega suhtlemisel tuleb
Eneseanalüüs Inimesed on erinevad ja kõik nad suhtlevad omavahel. Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda
Minu eesmärgid 1. Sooritada edukalt kõik sügissemestriks valitud ained. 2. Õppida piisavalt hästi, et järgmisest semestrist saada õppetoetust. 3. Leide endale soodne korter kooli lähedal. 4. Püüda paremini planeerida oma aega. 5. Sooritada edukalt esimene õppeaasta TTÜ-s. 6. Leida ülikoolist uusi tutvusi ja sõpru. 7. Veeta piisavalt aega lähedaste inimestega. 8. Arendada oma füüsilist vormi. 9. Elada tervislike eluviise järgides. 10. Koguda raha, et minna välismaale puhkama. 11. Leida suveks tasuv ja meeldiv töökoht. EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus Summa olulisus ehk kui kiire asjaga minu jaoks on
nad teavad ja võivad aru saada pimeduse kahjutusest, ei suuda nad pimeduse korral olla normaalsed.Nüktofoobia esineb kõige enam lastel. Arahnofoobia: on haiglaslik hirm ämblike ees. Seda loetakse maailma kõige enam esinevaks foobiaks.Arvatakse, et selle all kannatavad ligi pooled naistest ning neljandik meestest Ameerika Ühendriikides. Afefoobia ehk hafefoobia on haiglane hirm (foobia) kehalise kokkupuute ees teiste inimestega.Kokkupuudet ka tuttavate inimestega tajutakse määrdumise või sissetungi ohtu tekitavana.Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega. Naiste puhul kaasneb see sageli hirmuga seksuaalse ahistamise ees. Poisid, keda on seksuaalset kuritarvitatud, on kirjeldanud puudutust põletavana.Afefoobia esineb harva Aerofoobia on hirm õhuvoolu (tõmbetuule), ka lendamise ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata või alla neelata Koolifoobia ehk koolihirm on alusetu hirm kooli minna. Sageli ei taha laps kooli minna
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike
mõtlemiseks. Igaüks võib lavastusest leida mõtlemisainet, mis just teda kõnetab. Lavastuse võtmesõnaks oli kontakt ning mind panigi see mõtlema, kui tähtis on tegelikult kontakt inimeste vahel, inimeste omavaheline suhtlemine ja nende vastastikune mõju. Meie elu põhineb kontaktil nii iseenda kui ka teistega. Kõik saab alguse kontaktist, paneb see ju alguse ka meie elule. Me puutume päevast päeva kokku teiste inimestega. Kontakt ümbritseb meid kõikjal ja omab seepärast olulist tähtsust. Kontakti kaudu inimene kasvab, areneb, kujundab oma identiteeti ja tajub iseend, tänu sellele nähakse, kes ollakse ja kus lõppeb piir enda ja teiste vahel. Inimene eksisteerib läbi selle, et eristab end ja on ühenduses teistega. Seega on kõige tähtsam enese aktsepteerimine, usaldamine, eneseteadlikkus ja võime olla kontaktis. Lavastuses olid mõned tegelased nii öelda katki ega suutnud end leida. Nad
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama
Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame.Enesehinnang mõjutab ka meie suhtlemist ja suhteid teiste inimestega. Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks. Kes oskab ennast õigesti hinnata ja endaga hästi läbi saada, oskab seda ka teiste inimeste korral. Madal enesehinnang ja alaväärsuskompleksid on aga normaalse suhtlemise üheks suurimaks takistuseks. Madal enesehinnang rikub suhted teiste inimestega. Tavalisim viis alaväärsuskompleksi varjamiseks on enesesse tõmbumine, võimalikult vähene suhtlemine ja arglik väljapiilumine sel ajal, kui kogu maailm teist mööda kihutab. Te olete võimeline andma midagi teistele ainult siis, kui teil on eluterve arvamus iseendast. Kui te ennast alahindate, keskendute te liialt omaenese isikule ja teil ei jää midagi üle teiste jaoks. Ka sellepärast on tähtis olla endast positiivsel arvamusel. Tuleb olla see, kes sa oled, ja mitte
Mina teiste seas Ma arvan, et me kõigi käitumist mõjutavad väga paljud asjaolud. Nii käitun ka mina erinevalt, olles avalikus kohas, koolis või koduses keskonnas. Samuti on käitumisel määravaks see, kellega ma koos olen, kas võõraste või sõpradega, kas omaealiste või vanemate inimestega. Avalikus kohas on olukorrad väga erinevad ja kindlasti käitun seal vastavalt mingisugustele normidele ja enda arusaamistele. Näiteks kauplustes, tänaval, kinos jne on selge, et ma ei häiri teisi oma käitumisega. Need on ka kohad, kus mu ümber on palju võõraid inimesi ja arvatavasti ma nendega ei suhtle. Kui seda siiski on vaja, siis räägin viisakalt. Avalikus kohas on võimalik halva käitumisega ja sõnavaraga väga kiirelt negatiivset tähelepanu äratada ning
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a
inimene ise seda üldse ei salli, siis võib paratamatult tekkida väikegi huvi selle mängu vastu. Pärast on siis hea koos mängu jälgida. Ilus hetk võib ju olla seegi, kui nähakse, et teine on õnnelik ühiste huvide üle. Ilusad hetked on tihti seostatud romantikaga. Üks ilusamaid hetki, mis inimestele alati meeldib ning muljet avaldab, on päikeseloojang. Seda hetke seostatakse alati kahe armunuga, kes üksteisel ümbert kinni hoiavad. Lähedased hetked kallite inimestega on alati kõige ilusamad ning väärtuslikumad. Ilusateks hetkedeks loetakse ka neid hetki, mis on kallite inimestega, keda ammu pole näinud. Näiteks lahutatud vanematega lastele on ilusad hetked need, mis veedetakse koos mõlema vanemaga. Tüdruk, kes ammu vanaisa näinud pole, väärtustab seda, kui vanaisaga koos kalale saab minna, isegi kui kaladest kahju on. Ilusad hetked on need, mida veedetakse ilusate inimestega. See on hetk, mil midagi inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
