eri valdkondades. Jason 1 NASA/CNES Saadeti orbiidile 2001 Okeanograafilise missiooniga: jälgib ookeani tsirkulatsiooni, uurib seoseid ookeani ja atmosfääri vahel, täiendab globaalseid kliimaprognoose ja ennustusi, jälgib El Ninot ja ookeani keeriseid. 5 instrumenti, millest üks Poseidon 2 on radar altimeeter, mis mõõdab kõrgust mere kohal Mere veetaseme mõõtmine Jason 2 NASA/CNES Saadeti orbiidile 2008 Saadavaid geofüüsikalisi andmeid kasutavad kliimateadlased kliima seireks ja modelleerimiseks. Need andmed on väga täpsed ja saadavad 60 päevaga. Et tagada vaatluste järjepidevus, lendab Jason 2 samal orbiidil nagu Jason 1 ja Topex/POSEIDON Envisat Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. Orbiidile viidi 2002 8. aprillil 2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas ESA missiooni lõppenuks. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja
Käesolevas töös on selgitatud ka seda, miks peavad teadlased globaalset soojenemist inimtekkeliseks protsessiks. Töö eesmärk oli anda võimalikult tä ne ülevaade globaalsest soojenemist ja kliimamuutustest praegu saadavalolevate andmete põhjal. Me kasutasin põhiliselt raamatute abi. Lisainfot leidsin ka Internetist. Globaalne soojenemine Maa keskmine temperatuur tõusis 1906 ja 2005 aasta vahel 0,74 kraadi võrra, 0,2 kraadi iga kümne aasta jooksul. USA kliimateadlased kinnitavad, et maailma keskmine temperatuur on tõusnud viimase 12 000 aasta kõrgeimale tasemele. Kõige kiiremini on kliima soojenenud viimase 30 aasta jooksul. Hinnanguliselt on selle põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid soojenevad atmosfääri saabudes ning seejärel soojendavad ka ennast ümbritsevat atmosfääri. Globaalne soojenemine avaldab juba praegu loodusele arvestatavat mõju
kümmnendil. NASA andmed näitavad, et Arktika igijää, mis tavaliselt elab üle suvise sulaaja, on 20042005 järsku 14% võrra vähenenud. Aruanne teatab: "Igijää paksus võib ulatuda üle kolme meetri. Selle asemele on tulnud uus, hooajaline jää, mis on vaid 30 sentimeetri kuni kahe meetri paksune ning sulab suvel kergemini." Arktika jää kadumine, liustike taandumine Himaalajast Peruuni, varajasemad kevaded ning soojemad suved seda kõike on kliimateadlased viimastel aastatel täheldanud. Need muutused annavad ainest Al Gore'i kliimasoojenemist käsitlevale filmile, milles USA endine asepresident kirjeldab hiiglaslike jäämägede lagunemist, liustike äkilist merre kukkumist ja jääkarude uppumist, sest nad ei saa enam varasemal kombel jääpankade vahel ujuda. Isegi need, kes kahtlevad, kas soojenemist põhjustab fossiilkütuste kasutamine, nõustuvad, et maakera temperatuur on kerkinud, ja et tõus näib jätkuvat
muutused erinevad - teatud piirkondades võib sademete hulk suureneda ning teistes piirkondades väheneda. Intensiivsema auramise ja vähenenud sademete tõttu laienevad kõrbed, nagu on juhtunud Hiinas, kus liivatormide ulatus küünib isegi pealinna Pekingini. 7 6. Tormid ja ekstreemne ilm Peale seda, kui orkaan Katrina oli tekitanud ulatusliku kahju, arvasid meedia ja kliimateadlased, et üks põhjustajaid võib olla globaalne soojenemine. Orkaanide tekkimiseks on vaja sobivat olukorda. Kuigi meedia on jätnud mulje, justkui oleks Katrina tekkinud globaalse soojenemise tõttu, ei ole selle kindlaks tegemine tegelikult võimalik. Tornaadod Tornaadode arvukus ning intensiivsus ei sõltu otseselt globaalsest soojenemisest, sest tornaadode tekkimiseks vajalikud tingimused on üsna spetsiifilised ning puudub otsene seos kõrgemate temperatuuridega. Kuumalained ja üleujutused
annaabi.ee 
