Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast. Suund, kuhu me vaatame, lõhn, mida me tunneme, asi, mida me puutume kõike seda me saame lugeda absurdiks. Kuid seda mõista ja sellest aru saada, on vaja suuremaid teadmisi, kui meile antud on. Friedrich Nietzsche " Ecce Homo " Miks ma saatus olen? Raamatu kirjutaja laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid. Pärast, kui ta on kokku puutunud usklike inimestega, tahab ta pühakud ja kõik, mis on religiooniga seotud, ära unustada
*Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus! *Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *See, kes ei ole armukade, ei armasta. *Me armastame neid,kes ei armasta meid ja teeme haiget neile,kes armastavad meid. *Sõprus võib lõppeda armastusega, kuid armastus ei lõpe kunagi sõprusega. *Armastus On See, Mida Vajame. Armastus On See, Mis Meid Ühendab. Armastus On See, Mida Tunneme. Sina Ja Mina. Alati. *Armastan just kõiki neid,kes ei jookse raskel ajal minema.Neid,kes on algusest lõpuni ! *Ära kõnni minu järel, ma võin valesti minna. Ära kõnni minu ees, ma võin maha jääda. Kõnni lihtsalt minu kõrval ja ole minu sõber *See on armastus millest sina aru ei saa mäletan aegu, ammuseid kurbi ja kauneid neid mis muutund kas olen suutnud valida muud ei sügaval kui puujuur armastus on suur korruta kümnega võta ruutjuur vastus armastus
Meestele meeldivad targad naised. Ei meeldi, pigem võõrastame neid. Tarkus ning eriti selle väljanäitamine meile on ohtlik. On korduvalt tõestatud, et naiste kõrgem IQ tase vähendab tõenäosust püsisuhte partneri leidmisel. Samas meile meeldib, kui naine teab teatud asju meist paremini ning on mõningad valdkonnad, kus saame talt midagi õppida. Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võivad isiksuslikud muutused eeldada teatud vanust ning piisavat hulka läbitud suhteid. See pole lihtne, kuid oleme vahel võimelised muutuma küll. Kui mees armastab naist, siis ei vaata ta pornot. Loomulikult vaatame pornot ja erinevate uuringute kohaselt oluliselt sagedamini kui naised arvavad. Vaatame seda edasi ka siis, kui oleme lähedussuhtes. Samuti paneme pihku. See ei tähenda
Materiaalsete asjade eksistentsist ning vaimu ja keha reaalsest erinevusest Neljas osa Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused Keha ja vaim on omavahel tugevas seoses. Ilma kehata ei saa olla ka ideed. Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju. Loomus aga ei õpeta meile midagi nii selgelt
Mis on isiklik kutse? See on Jumala õnnistus, see on see tee, mille jaoks Jumal valis meid siia Maa peale. Kui me teeme midagi, mis täidab meid entusiasmiga, siis me järgime oma legendi. Siiski pole meil kõigil julgust vastu astuda oma eneste unistustele. [4] Miks? [4] On neli takistust. Esiteks lapsepõlvest saadik on meile öeldud, et kõik, mida me tahame teha, on võimatu. Me kasvame üles selle ideega ning aastate möödudes tunneme üha suuremat hirmu ja süüd. Tuleb aeg, mil meie isiklik kutse on nii sügavale meie hinge maetud, nii et see on lõpuks nähtamatu. Aga see on ikka seal. Kui meil on julgust see unistus uuesti välja kaevata, seisame me silmitsi teise takistusega: armastusega. Me teame, mida me tahame, aga me kardame meie ümber olevatele inimestele haiget teha neid oma unistuste täideviimise nimel hüljates. Me ei mõista, et armastus annab vaid veelgi hoogu, mitte ei takista meid edasi minemast
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
sellest oma elus täielikult. Selle tulemus oleks katastroofiline. Kui me selle asemele, et oma eelnevate otsuste ja tegudega kooskõlas vurinal edasi minna, enne iga uue teo sooritamist peatuksime, et selle häid ja halbu külgi kaaluda, ei jääks meil kunagi aega midagi olulist korda saata. Ainus lahendus sellele dilemmale on aru saada, millal selline järjekindlust võib viia vale valikuni. Sellest annavad märku kaht erinevat liiki signaalid, mida me tunneme oma keha erinevates osades. Nendeks on kõhutunne ja südamepõhjas teadmine. Enne igat otsust peaks inimesed endalt küsima küsimuse: " Kui saaksin ajas tagasi minna, kas teeksin siis sama valiku-teades, mida ma nüüd tean ?". Vastus võib tulla esimese tundevälgatuse näol. 14 4. SOTSIAALNE TÕENDUS Sotsiaalse tõenduse printsiip See printsiip seisneb selles, et me otsustame õige ja vale üle, jälgides, mida teised
kehtestada. See võimu tahe ei ole tegelikult muu kui elutahe ise. See ei ole julm. See mida nimetab judeokristlikuks on inimese võimutahte eitamine, animaalse jõu eitamine ja mahasurumine. Kui inimene tuleb maailma, sisi ta kehtestab end läbi agressiivsuse nietzche järgi ja hiljem toimub instinktide mahasurumine ja see asendub millegi muuga. Freudil on teooria kuidas superego kaudu toimub allumine autoriteedile.allumisega võtame reeglid omaks ja superego on südametunnistus. Keegi ei karista meid, südametunnistus karistab meid. Südametunnistus arendatakse välja tsiviliseerimise käigus, mis võimu tahet alla surub. Kuidas leida õige valitsemise viis, mis kõigile sobiks? Valgustusaja teooria loogika oli see, mida nietszche ei usaldanud. Kristlikud mudelid ei sobinud talle samuti, allumise õpetamine ei sobinud võimu tahtega. Võimu tahte mõõdetavus. Seda on toonitanud tema edasiarendajad Deleuze nt. jõu hulk ühiskonnas on vaadeldav. On inimesi, kellel on
oli nii vaikne ja mõnus. Selle peale võin praegu öelda ,,maailm meie ümber oli inimtühi." ,,Väga aeglaselt kahvatusid tähed ja õhk meie ümber muutus koolnuhalliks." - Sügav ning väga hästi olukorda kirjeldav lause. ,,Armastust ei ole olemas." - Väga negatiivne lause, sest see pole üldse tõene. Armastus on olemas ja alati on olnud. Neljas raamat ,,Nefernefernefer" ,,...sest kui inimese häbi ja kahetsus on küllalt suured, siis mõjub see nagu tuimestav ravim." - ,,Mu süda on juba nagu kivi mu rinnas ja miski ei tee mulle haiget." Väga hea võrdlus, samuti ka väga sügav lause. ,,Mu keha ja mu süda olid nagu üksainus haav, ja kui keegi oleks mind sel ajal kõnetanud, oleksin kõva häälega karjuma hakanud ja kisendanud, ja ma kartsin, et kaotan mõistuse." Hea võrdlus ning väga hea kirjeldus.
vähendavad riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Kõige enam aga erutavad head tunded meie vaimu saavutusi. Positiivsed tunded panevad närviühendused ajus kasvama. Just õppimise ja õpetamise protsessis on selle teadmine olulisest olulisem. Me kõik kogeme rõõmu ja naudingut sarnasel viisil, sest meie ajud on ehitatud ühe ja sama skeemi järgi. Ent selles, mis neid tundeid vallandab, oleme erinevad. Igaüks peab ise leidma oma isikliku õnne valemi. Kui me tunneme end õnnelikuna, on meie mõtted avatud. Ümberpöördult - kui oleme kõigele avatud, oleme õnnelikud. Õnn on kui tõusev spiraal. See ei pane meid ainult paremini tundma, vaid aitab meil ka parem olla - aitab luua paremini toimivaid suhteid, leida tähendusrikkaid eesmärke ja aitab elumuutustega paremini toime tulla. Õnn aitab meil tervena püsida igas olukorras. Kõige parem on asja juures see, et me suudame seda isegi teistele meid ümbritsevatele inimestele edasi anda.
Sa igatsed mind ? Milles probleem ? Tule ukse taha. Ma ootan sind isegi siis, kui sa enam ei tule. Mul ei ole sind, kuigi vajan sind. Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem. ILM: Ilm on nagu naine, meeleolu on alati muutlik. Päikeseloojang on uue ja parema alguseks. Ma kõnnin üksinda sügis tuules ja kuulen, kuidas tuul su nime hüüab. Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud.
arusaamatusel või vältimatuil vigadel. Kui me oleme kord endale kujutluse koonud, ei pane meie meel selle tõesust enam kahtluse alla. Sageli ei suuda me koguni selgusele jõuda, kuidas ja miks on meil välja kujunenud mingid arvamused iseendast. Me lihtsalt reageerime neile kui tõestele. Meie enesekujutlus määrab ära selle, kuidas me oma elu ära elame. Kogu meie tegevus, kõik tunded, käitumine ja suutmised lähtuvad pildist, mille me oleme endast loonud. Käitume nii, nagu usume ja tunneme ennast olevat. Me ei suuda reageerida mingil muul viisil. Kogu meie tahtejõudu ja otsustavust juhivad need kujutlused. Meie enesekujutlused vahelduvad ja muutuvad ümbritsevate asjaolude kohaselt. Alateadvus fikseerib ümbritsevat tegelikkust nii, et keskonnast jõuab meieni see informatsioon, mis toetab meie hetketõde ja kujutist iseendast. Võib öelda, et mõistus on sihiteadlik ja isekäivituv liikurmehhanism, 8
Põhjenda. Mina leian, et kõige õigem on indeterministide arusaam tahtevabadusest, kuna nad väidavad, et tahtevabadus eksisteerib determineerimata sündmuste puhul. Meist igaüks on valikute tegemisel põhjalikult kaalunud iga valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui tahtevabadus oleks võimatu, siis ei oleks kujunenud ei moraali ega etiketti. Vabaduseta poleks võimalikud vastutus- ja kohusetunne, südametunnistus ja teised kõlbelised tundmused, kuid neid on kogenud tõenäoliselt igaüks. 7. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism Seisukoht, mis väidab, Seisukoht, mille järgi Seisukoht, mille järgi et mingit tahtevabadust alati ei pea mingil determinism kitsamas
TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja
Inimene saanud oma eksimused andeks mitte seepärast kui hea ta on, vaid seepärast, et Jumal soovis nii. Kui inimene saab sellest aru, siis tema käitumismotiiv on see, et see on vähim, mis ta teha saab, et avaldada tänu kingitusele. Normatiivsed süsteemid kuuluvad sinna hulka ka mängud. Moraalinormid mitteformaalsed. Nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Riik ei kehtesta. Moraalinormid kehtestatakse: ühiskonnast väljatõrjumine. Kokkuleppe rikkumine > häbi, tõrjutus, südametunnistusepiin. Sisemised sanktsioonid nendega tagatakse normaalinormide täitmine. Enda sisemised tundmused tagavad, et ma tahan täita moraalinorme. Välised sanktsioonid teiste reaktsioon, suhtumine. Moraali normide täitmine tagatakse, kuna ei taheta saada erinevate reaktsioonide osaliseks. Seadused on piiratud riigipiiriga, religioonid grupi piires, moraalinormid universaalsed. Üldkehtivad. Võimalik
Erik Mandel 8.A Juba enne selle pildi joonistama hakkamist, oli mul sees soov teha sellest midagi erilist. See pidi olema midagi sellist, mida ma pole kunagi varem teinud ning lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge, kuid neid on kindlasti sadades kordades rohkem
Selgitage seda väidet? Ainuüksi kultuurist ja rafineeritusest ei piisa, ideaalsetest püüdlustest ei piisa, kui nad ei ole ühendatud südiduse ja tahtega. Aga ka südidusest ja tahtest, kannatlikust visadusest ja kartmatusest ohu ees omaette ei piisa. Need printsiibid peavad andma mingi sulami, teatava keemilise ühendi, et tulemus oleks objektiivselt ja täielikult tähendusrikas elu. Inimeste vahel on päris palju vastastikkust pimedust ja kurtust. See on inimeste loomuses. Kuid siiski tunneme sisemist tähendust, mis ei paista välja. Selline sisemine tähendus kehtib üksnes juhul, kui sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta
Nii tõstame õpilase eneseaustust ja nõudlikkust enese suhtes. Inimene püüab aga õigustada seda arvamust, mis meil temast on. Kui kõik õpetajad ja õpilased mõtlevad õpilasest head, püüab ta selliseks saada. On väga oluline, et me õpilasi taktitundeliselt kohtleme. Sellega võidame laste armastuse ning austuse ja nad täidavad siis meie korraldusi püüdlikult. Kui õpilased ei austa õpetajat, ei pea nad lugu ka põhimõtetest, mida õpetaja propageerib. Selline õpetaja teeb kasvatusele karuteene. Et seda ei juhtuks, peame õpilastega suhtlemisel olema kannatlikud ja heatahtlikud. Armastus on meile väga vajalik, aga kust seda leida, kui seda ei ole. Armastust ei saa kusagilt võtta ja ta ei teki ka iseenesest nagu näljatunne. Armastus tuleb ara teenida. Armastuse tekkemehhanismi on hästi selgitanud A.- H. Tammsaare: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Tõepoolest, ema teeb oma lapse heaks rohkem kui laps ema heaks ja ema armastab last rohkem
mitte vinguma oma keha üle, teesklema täiskasvanut ja või mõtlema, kas saab oma juhiload või mitte. Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde. Mina võin öelda, et kunagi pole liiga hilja näidata ennast heast küljest, kuid miski ei tule niisama lihtsalt. Peab andma nii inimesele kui ka ajale aega, et olla hingelt terviklik. Kui teda lõputult kiusata oma tegude pärast ja öelda, kuidas elama peab, hakkab vaimselt nõrk inimene alateadlikult käituma just vastupidistelt teiste soovidele. Niiviisi võib inimese tasakaalust välja lüüa tekib ebakindlus, viha teiste ja ka enda suhtes. Me kõik vajame aega, et mõelda läbi, mida valesti tegime või pruugime teha ning
On tähtsusetu, mis see maksma läheb. Ükski hind pole liiga kallis mistahes elamuse eest. Meie tulevik on samasugune, nagu oli minevikki, ja pattu, mida me tegime algul jälkusega, kordame hiljem uuesti, ja rõõmuga. Just need kired, mille päritolu suhtes me end petame, valitsevad meie üle kõige vägevamalt Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame. End ise hukka mõistes tunneme, et kellelgi teisel pole enam õigust meid hukka mõista. Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, aga mitte preester. Ainus viis, kuidas naine iial võib meest muuta, on teda nii põhjalikult ära tüüdata, et ta kaotab elu vastu igasuguse huvi. "Kui saaks ristata inimest kassiga, see täiustaks inimest ja halvendaks kassi." - Mark Twain Inimesed, kes vihkavad kasse, on järgmises elus hiired
kaastunnet, mis paneb inimesi nakatuma kannatustesse, see põhjustab jõu kahanemist. Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne. Mis on tõde? Üks põhilisi küsimusi, mis läbib teost on just see. Kuid mis on siis tõde? Minu arvates pole tõde vaid õigete sõnade leidmine asjadele nii, nagu nad on, vaid tõde on midagi palju enamat. Tõde paljastab meie tegeliku olemuse ning tunded, mida tunneme. Tõde aitab meil tunda ennast puhtamana, sest oleme suutnud midagi head korda saata. Nietzsche on raamatus toonud tõe kohta ühe väite, mis minu meelest peab ka paika. "Kui tõe eest astub välja olematuse ja eituse advokaat, saab tõde moonutatud." Tihti nimetatakse tõeseks seda, mis on elule kõige kahjulikum, vääraks aga seda, mis elu ühendab, kinnitab, jaatab, õigustab ja talle võidu kindlustab. Põhiprobleemiks on raamatus usuteema. Kõige enam pöörab autor
väga raske eksisteerida. Samuti ei ole kerge leida üdini halba inimest. Tihti teeb ta oma kuritegusid endaarvates õigel ja heal eesmärgil. Mõni üritab saavutada rikkust oma pere heaolu nimel. Ta arvab, et teda on terve elu valesti koheldud ja nüüd on aeg hakata vastu, pole tähtis, et suurem osa ühiskonnas seda ebamoraalseks peab ja hukka mõistab. Miks pole headus midagi muud kui vaid soovunelm? Valgustusajast pärinev arvamus inimese läbinisti heast loomusest on käesoleva sajandi sündmuste taustal osutunud vaid soovunelmaks. Vangilaagrite süsteem Stalini aegses Nõukogude Liidus või koonduslaagrid natslikul Saksamaal on tõstatanud radikaalselt kurjuse küsimuse. Ei küsita enam, miks lubab Jumal nii palju kurja, vaid kas saab olemas olla Jumalat, kes nii palju kurja lubab. Kurjus ja Piibel 2
see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles. Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Ka üks inimene võib kõike muuta. Me elame, et võita endale veel üks murelik päev Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma.
moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus, et valetamine on ebamoraalne aga pole ühtegi seadust, mis keelaks valetamist. Seadus erineb moralist ka selle poolest, et seaduse kehtestamiseks on olemas füüsilised ja rahalised sanktsioonid (nt vangistus, trahvid), samas kui moraali kehtestamisel on sanktsioonideks vaid südametunnistus ja reputatsioon. Seaduse puuduseks on see, et see ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi. Moraal ja etikett. Etiket puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etiketi puuduseks on see, et ta ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis. Etiket on kultuuriline leiutis, samas kui omraal pretendeerib sellele, et olla avastus
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
ja suhtlust inimestega (Reis & Sprecher, 2009 lk 685). Olen ka ise kogenud, et muljed, mida me jätame teistele või mida jätavad teised meile, mõjutavad meie elu paljusid aspekte. Näiteks meie sõprust, meie karjääri, romantilisi suhteid partneriga ja palju muud. Kohates tundmatut inimest võib üllatavalt kohe tunduda, et meil on selle inimesega palju ühist. Räägitakse palju ka armumisest esimesest silmapilgust. Sageli tunneme juba esmakohtumisel mingit seletamatut ühist keemiat sobiva inimesega. Tihti on siiski ka erandeid: inimesega, kelle kohta ütleb esmamulje, et meil küll temaga mingit klappi olla ei saa, võib hiljem kujuneda suur sõprus, olen seda ise kogenud. Olen pannud tähele, et mõni inimene on osavam esmamulje alusel inimese iseloomu määrama, naised paistavad ka selles asjas paremad olema, vist seepärast, et nende sotsiaalsed oskused on paremad ja nad tunnetavad inimloomust paremini. Ka
Kui ma tunnen kurbust ning kaotusvalu, arvab Seneca, et ma pole tark, sest annan emotsioonidele järgi aga Sartre leiab, et tegin õige otsuse juhul, kui tunnen ise, et leinamine on minu jaoks õige ja vajalik. Mis oleks aga õige? Kas tahta olla tark ja käia ringi pidev keep on smiling ees ning mõelda ja sisendada endale, et pole hullu et mu ema ja õde ära surid, sest me kõik sureme niikuinii või võtta endale aega ja õigus tunda. See ongi ju see, mis meid eristab näiteks kivist. Me tunneme. Nõustun Seneca'ga selles mõttes küll, et surm tõesti on elu paratamatu osa. Nõustun ka sellega, et surma ei peaks kartma aga pole nõus sellega, et kellegi kaotuse üle ei tohiks kurvastada. Paljalt mõttest, et kaotan oma poja, ajab mul ihukarvad püsti ning tekitab juba emotsioonide voogamise. Ja seda paljalt mõttest. Ma ei kujuta ette et peaksin suhtuma külmalt kellegi nii kalli kaotamisesse. Samas kui läheneda jällegi selle nurga alt, et oleme oma lähedastest sõltuvuses
1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sarnasus seadus
tavarahva suhtes,vaid mõtles samu mõtteid kui ülejäänud ühiskond.Selle luuletuse tulemusel võib väita,et olenemata ajastust,siis armastus pole kaotanud seda endale omast metsikust ning kõigil on need samas soovunelmad.Kirjanik on väga hästi kirjeldanud oma alluvust armastusele,et ta lihtsalt joobub sellest,ta ei suuda vastu panna nendele suuretele tunnetele ja on sunnitud alistuma. Luuletus "Kiusaja" Luuletuses väljendab Under oma häbi,et ta on suutnud pattu teha.Selle luuletuse valisin ühel lihtsalt põhjusel,see tundus mulle olevat kõige keerulisem loetutest.Ma ei saa päris täpselt aru,mis autoril on sellel ajal mõttes mõlkunud.Minule jäi mulje,et kirjanik tunneb end oma mõtete ahistuses ja palub abi jumalalt,et ta suudaks vastu panna oma ihadele ning seista vastu oma patustele mõttetele.Aga sündmustiku käigus selgub,et inimlikud nõrkused on kindlama kaaluga kui enesetalitsus.Kui me tunneme
See on homne, mida sooviti, oleks pidanud kogu oma olemusega vastu võitlema. o Maailma tihkus ja võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? o Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast. o Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest.
Inimene peaks võtma elu vabalt, olema oma aja ära- arukam on triivida lainetel kui vastu rabeleda. Inimene on sünnist saati universumi ori, tööriist. Elu petab meie ootusi, ei vasta nendele. Cioran ei väärtusta elu, pigem pilkab seda. 21. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioran väitis, et pole mõtet edasi elada, kui oled kõigest juba aru saanud. Enesetapp on ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma, pigem edasi elades häbistaks inimene end. Enesetapp näitab kindlameelsust ja tarkust, väljaspool enesetappu pole lunastust. 22. Miks Cioran võitleb elu vastu? Inimesed peidavad pea liiva alla, nad ei näe paratamatust ning arvavad end olema surematud, nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus.
Suhtlemispsüholoogia lõputöö IDEALISEERIMISEST Aet Uibo 011MT Aine juhendajaa : Mare Kiis IDEALISEERIMISE KÜLJED. Iga rahulolematuse põhjuseks on meie ideed ja ettekujutused selle kohta · Kuidas peab kulgema meie (meie lähedaste) elu . · Kuidas (millal) peab toimuma teatud sündmus · Kuidas peab käituma konkreetne inimene või inimesed üldse. · Milline pean ma olema ise jne... Me hoiame oma peas kinni oma ootuste mudelit. Kui tegelikkus hakkab erinema teie poolt loodud kujutisest , kogeme laias gammas mitte eriti meeldivaid tundeid. IDEALISEERIMINE on inimesele ülitähtsa idee , elu korraldamise mudel, mille purun
" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
