See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja hormoonid Kirjelda selle tagamise mehhanisme (neuraalne organismi elundkondade talitluse reguleerimine närvisüsteemi vahendusel. Talitluse aluseks on refleksid Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastuseks keskkonnast tulevale ärritusele Refleksid on kaasasündinud või omandatud humoraalne regulatsioon Organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Enamasti mõju aeglasem kui NS puhul Hormoonid kas pidurdavad või aktiveerivad füsioloogilisi protsesse Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet a)termoregulatsioonil, Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine Sooja toodetakse ainevahetusprotsessidega. b)veresuhkrusisalduse regulatsioonil · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine
Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi
vastupanuvõimet haigustele. Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete regulatsioon oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui
Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdeerumisel. Seda protsessi regulatsioon nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt
Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside.
- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab
M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine)
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et nende sisaldus jääks vaj
isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas toodab lisaks seedeensüümidele kahte hormooni - glükagooni ja insuliini. Kui veres on palju glükoosi, siis kõhunäärme rakud vabastavad insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid avaldab mõju eelkõige lihasrakkudele, maksarakkudele ja rasvkoe rakkudele. Insuliin aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Maksa ülesanded : · Sapi tootmine
Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = A + K + M + V + U + T *Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab. Selle tagajärjel toimub kõhnumine. Positiivne energiabilanss on siis kui inimene saab energiat rohkem kui kulub. Sellise pikaajalise energiabilansi hoidmine põhjustab rasvumist. 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse
· ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast · Töötleb ja salvestab informatsiooni Närvisüsteem Peaaju, seljaaju, närvid · Kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd
Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused
pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse
Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude- kollageen võrgustikuna, tugevad painduvad tugistruktuurid(luude otstes, kõrvalestas) Luukude- jäik kollageeni ümber Ca ja fosfaadi soolad.Veri- vedel, hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine. Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele.
Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid. Mäluhäired: täielik mälukaotus (amneesia, lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia)- see võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nedne poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmete poolt toodetavad hormoonid reguleerivad organite tööd. Käbinääre reguleerib öö-päevaseid rütme Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) Neerupealised- eritavad kortisooli (tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja viha)
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
ei ole võimalik enam kasutada ei süsivesikuid ega rasvu. 4)Missuguste energeetiliste ressursside arvel läbivad sportlased Tartu maratoni? 5)Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Füüsiliste harjutuste tagajärjel toimuvad organismis järgmised muutused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel. Kõik see püstitab organismi homöostaatilistele mehhanismidele suured ülesanded. Homöostaasi tagamiseks reageerib organism järgmiselt: Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivsuse tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus. Vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt. Kemoretseptoritest antakse signaal ajus asuvale
Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED:
Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised. Sisenõrenäärmed humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, harknääre, neerupealised, kõhu nääre sugunäärmed.
5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, toodavad hormoone kõhunääre, kilpnääre 9. munasarjad, paljunemine, sugu/sigimiselundkon munajuhad, emakas hormonaalne tasakaal d Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne emakas tasakaal 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöostaas on organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi
Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse 7. Kuidas kontrollib maks 1)vere glükoosisisaldust 2)aminohapete hulka veres 3) mittevajalike ainete sisaldust veres? 1) Kui veresuhkru liiga kõrge- eritub kõhunäärmest INSULIINI; Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI 2) Kehavalkude tootmisest ülejäänud aminohapped lõhustatakse 3) Lagundab 8. Kuidas toimub organismis hingamise regulatsioon? Toimub vere CO2 sisaldusest sõltuvalt. 9. Mil viisil reguleerivad pankrease (kõhunääre) hormoonid vere glükoosisisaldust? Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres liiga väike, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. 10. Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb? Organism ei suuda vere glükoosisisaldust kontrollida, sest nende kõhunääre toodab liiga vähe või ei
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4
Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada- peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Mäluhäired - amneesia, hüperamneesia, hüpoamneesia jne. 23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Suuraju koores paiknevad keskused - liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, nägemiskeskus, haistmiskeskus ja kuulmiskeskus. 24) Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Sisenõrenäärmed - Ajuripats ehk hüpofüüs toodab kasvuhormoone ja endorfiine; Käbikeha sünteesib nahapigmente; Kilpnääre toodab türoksiini; Neerupealised toodavad adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon); Kõhunääre toodab insuliini. 25) Immuunsuse mõiste ja organid, mis osalevad immunsüsteemi töös.
22. Millised on veres oleva glükoosi allikad inimese organismis. Süsiveskud, glükoosi sünteesimine, glükogeeni lagundamine 23. Millised organid ja millised hormoonid ning mil viisil reguleerivad inimese veresuhkru sisaldust. Kõhunääre eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verre suhkur, glükogooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama 24. Maksa ülesanded organismis (õp lk. 79). a) vere glükoosisisalduse regulatsioon b) aminohapete sisalduse regulatsioon c) plasmavalkude süntees d) vere punaliblede lagundamine e) kahjulike ainete lagundamine f) sapi tootmine g) rasvade sisalduse regulatsioon h) vitamiinide varu säilitamine i) kolesterooli süntees 25. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust
Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi. 9. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Toimub kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta selle ainevahetust või enda talitlust. 10. Millel põhineb neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Ühine- mõlemas toimub elundite ja elundkondade regulatsioon Erinev- neuraalne regulatsioon toimub kiiresti, humoraalne toimub aeglaselt; neuraalne regulatsioon toimib närvisüsteemi vahendusel, humoraalne hormoonide vahendusel 11. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi?
- Kahjulike ainete lagundamine - Sapi tootmine easvade lagundamine väiksemateks osadeks, sapi tootmise häirimisel kehakaal tõuseb - Rasvade sisalduse kontoll - Vitamiinivarude säilitamine - Kolesterooli süntees Eritumine ja veebilanss - Veesisaldus 65 kg inimene o Rakkudes 28l o Koemahlas 9-10l o Vereplasmas 2-3l - Tagatakse o Neerud o Higistamien o Hingamine - Regulatsioon o Sisse 2/3 joogiga ja 1/3 toiduga o Välja neerud, higi, hingamine o Negatiivse tagasiside põhimõte o Hüpotaalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskuskust Antidiureetikumi süntees käbikehs imatakse vett neerudest tagasi kontsentreeritud uriin - Neerude töö o Vee ja soolade kontsentratsiooni reguleerimine o Vedelate ainevahetusjääkide eraldamine
t sugunäärmed Adrenaliin vastupidine Seemnesarjad kaltsitoniinile Parathormoon 50. Kirjuta tabelisse hormooni mõju järgi õiged hormoonid ja õiged näärmete nimetused! Hormooni mõju Hormooni nimi Sisenõrenääre Ainevahetuse regulatsioon Türoksiin kilpnääre Inimese kasvu mõjutamine Ajuripats kasvuhormoon Mehele iseloomulike sootunnuste testosteroon Seemnesari arengut Naisele iseloomulike sootunnuste Östrogeenid Munasari arengut Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd - Ajuripats Kaltsiumi ja fosfori aineahetuse Parathormoon kõrvalkilpnääre
t sugunäärmed Adrenaliin vastupidine Seemnesarjad kaltsitoniinile Parathormoon 50. Kirjuta tabelisse hormooni mõju järgi õiged hormoonid ja õiged näärmete nimetused! Hormooni mõju Hormooni nimi Sisenõrenääre Ainevahetuse regulatsioon Türoksiin kilpnääre Inimese kasvu mõjutamine Ajuripats kasvuhormoon Mehele iseloomulike sootunnuste testosteroon Seemnesari arengut Naisele iseloomulike sootunnuste Östrogeenid Munasari arengut Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd - Ajuripats Kaltsiumi ja fosfori aineahetuse Parathormoon kõrvalkilpnääre
Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Käbinääre reguleerib ööpäevaseid rütme. Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine). Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur). Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus). Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
