2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude-
21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade
Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea.
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas. Kriitiline on kehatemperatuur on 25-28 C, mis võib põhjustada surma. HÜPOTERMIA VAEGSOOJUMUS, ALAJAHTUMINE,kui kehatemperatuur langeb alla 35 C. · Ülemine kriitiline piir - Higistamine ei suuda piisavalt jeha jahutada, sest higi eritub rohkem kui ära aurustub. Kõrgel temperatuuril töötavad ensüümid veel aktiivsemalt ja sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset
K- kasv; A- ainevahetus; M- metaboolne; T- töö energiakadu. Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U kui oleme aktiivsed siis lisandub ka T. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele. Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdeerumisel. Seda protsessi regulatsioon nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse.
- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude:
väljaheide; U- uriin; K- kasv; A- ainevahetus; M- metaboolne; T- töö energiakadu. Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U kui oleme aktiivsed siis lisandub ka T. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele. Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete regulatsioon oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust.
11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne
M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine)
· Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused: piisavalt magada; piirata alkoholi kasutamist; ravida kroonilist stressi; ravida kõrgenenud vererõhku; veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid. Seljaaju Ülesanne: vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Humoraalne regulatsioon Hormoonid toimivad aeglasemalt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud, mis väljutavad need vereringlusse. Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse. Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid. Homoöstaas inimesel Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest.
Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = A + K + M + V + U + T *Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab. Selle tagajärjel toimub kõhnumine. Positiivne energiabilanss on siis kui inimene saab energiat rohkem kui kulub. Sellise pikaajalise energiabilansi hoidmine põhjustab rasvumist. 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse
mõjutavate hormoonide liigproduktsiooni korral. · PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos).
· ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast · Töötleb ja salvestab informatsiooni
3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest
peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb, seljaaju, närvid salvestab, väljastab) 4. liikumis- ja skelett, lihased, toestus, liikumine, tugielundkond liigesed kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, toodavad hormoone kõhunääre, kilpnääre 9
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks.
Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused
3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4. liikumis- ja tugielundkond skelett, lihased, liigesed toestus, liikumine, kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne
V(seedimata toidu sisse jäänud energia)+ U (uriiniga välja minev energia) + T (töö)
o Negatiivne E
Sidekude (ül: täita elunditevahelisi tühimikke, hoida elundeid paigal; palju rakuvaheainet; uueneb kudedest kõige kiiremini) Rasvkude palju suuri ümaraid rakke, vähe rakuvaheainet, 80% rasva; ül: kaitse (mehaaniline ja termo), varu (aineline ja energeetiline), eritus Kõhrkude sidekoest jäigem, luukoest elastsem, veresooned ja närvid puuduvad Luukude vähe rakke, rohkem rakuvaheainet, intensiivne ainevahetus (palju veresooni); moodustub, kui kõhrkoele ladestuvad mineraalsoolad Veri ja lümfikude ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko- ja trombotsüüdid Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6
+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine. Nikotiini toime vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere trombotsüütide kleepuvust. Vingugaasi toime takistab hapniku edasikandmist. Tõrva toime halvab ripsmed hingamisteedes, stimuleerib lima eritavaid rakke.
Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside.
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne
Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres
1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
