Täis nimi on James Jacob Hinrich Krüss Eesti keeles ilmunud teosed · "Timm Thaler, ehk, Müüdud naer" (tõlkinud Linda Ariva; illustreerinud Marju Mutsu, ER, Tallinn 1970; 2. trükk: kujundanud Tarmo Puudist,Tänapäev, Tallinn 2001) · "Minu vaarisa ja mina, ehk, Suur ja väike Boy" (tõlkinud Linda Ariva; luuletused tõlkinud Harald Rajamets; illustreerinud E. Binder, ER1979) · "Timm Thaleri nukuteater, ehk, Müüdud inimarmastus" (tõlkinud Eve Sooneste, illustreerinud Sybille Hein. Tänapäev 2004) · "Majakas Vähimadalal" (tõlkinud Eve Sooneste; järelsõna: Renate Raecke; Jutta Baueri pildid, Tänapäev 2005) Looming Eesti teatrilaval · "Timm Thaler ehk Müüdud naer". Seiklus 2 osas. Dramatiseeris Peeter Tammearu, lavastas Andres Noormets, esietendus Ugalas 25. oktoobril 1996. 3
Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada. Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus. Need on jooned, mille järgi võib rääkida tugevast või nõrgast iseloomust.
Ooperi ideeline mõte on seotud Viinis populaarse Vabamüürlaste liiduga,millest ka Mozart viimastel eluaastatel aktiivselt osa võttis. Analoogiliselt rahvamuinasjuttudele On ka selles ooperis vastandatud kaks maailma. Ühte valitseb julm ja salakaval öökuninganna, teist tark humanist Sarastro. Öökuninganna on andnud lubaduse hävitada tarkuse ja mõistuse templid, hoida rahvast pimeduses,Sarastro riik asub aga päikesepaistelises palmisajus,kus valitseb inimarmastus,vendlus,valgus ja soojus. [4.Lk.142] Sonaat la-minoor 1778. aasta suvel Pariisis loodud klaverisonaat. Protest ja ahastus,mida põhjustas ema surm. Mozart kaotas inimese,keda ta armastas ja hoidis.Nendest tulenenud meeleoludest sündiski see sonaat. [4.Lk.119] G-moll sümfoonia See sümfoonia on omapärane helistiku valiku seisukohalt. [4.Lk.98] 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike
unustame kõik ja hakkame sõda isegi ülistama. · Kirjanikud on üldiselt meeldivad inimesed, kuid peavad palju endale. Nad ei armasta jagada, mida teavad, hoides selle enamjaolt oma raamatute jaoks. Teadlastest võiks ehk toredat seltsi leida, kuid üksnes nende ilmumine võõrastetuppa halvab enamikul mõtlemisvõime. Kunstnikud on üsna tüütud, sest enamik neist tahab sind uskuma panna, et on pigem filosoof kui kunstnik. · Inimkonna progressi teel sammub inimarmastus tohutu aeglaselt. Altruismi sammud on tillukesed ja teaduse kannul komistab ta ühtepuhku. · Mul ei ole kindlat eluplaani- ega filosoofiat, tean ainult, et ole sa rumal või tark, elus tuleb ikka võidelda. · Tõelisest armastusest aga ei saa kirjutada, sest see on kaunim kui inimsõna väljendada suudab. Oonaga koos elades avastan tema iseloomus üha uusi sügavusi ja värsket veetlust.
tänapäeval · Millised on inimõiguste piirid? · Geneetilised sekkumised · Doonorlus ja siirdamine · Kunstlik viljastamine ja abort · Elustamine · Passiivne ja aktiivne eutanaasia · Õigus elule kelle otsus? Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine · Õiglus inimeste vahel · Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised
maas. Vürst istus liikumatult tema kõrval asemel ja libistas haige karjatuste või sonimise puhul iga kord väriseva käe kiiresti üle ta juuste ja põskede., nagu tahaks ta teda hellitada või vaigistada. Aga ta ei saanud enam midagi aru ega tundnud inimesi ära. Täieliku ja nüüd juba ravimatu idiotismi seisukorras lähetatakse vürst taas sveitsi. Vürsti üheks peamiseks loomu jooneks on see , et temal on piiritu inimarmastus ja usaldus. See on sõltumatu sellest, et kas inimene on selle ära teeninud või mitte, vaid hoopis vastu pidi , mida suuremad on inimese kuritööd , seda rohkem kaastunnet ta vajabki. ,, Kaastunne on kogu inimkonna eksistentsi peamine ja võib-olla ainus seadus" Vürsti lihtsameelsus ja usalduslikkus näivad olevat lapsiku ja selle pärast kahtlustataksegi teda idiotismis. Ometi on Vürst kõrge vaimsusega inimene. Vürst on väga peene tundeline inimene. Tema ümber keerlevad kavaldajad
18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest looduses valitseb harmoonia enda ja teiste eest hoolitsemine mille aluseks on armastus inimene kui loomupäraselt sotsiaalne naudib seltskonda armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile riik peab olema hea ning tema aluseks peab olema kodanike armastus riigi vastu sellised riigid ei sõdi, vaid austavad üksteise õigusi ideaalideks üleüldine inimarmastus, inimkonna sõprus üksikisikute vahelise armastuse lätteks teise voorus harmooniline isiksus ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ei ole vastuolu universaalse inimarmastusega eesmärgiks on universaalne harmoonia Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest iga inimene on kordumatu indiviid ideaal oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine armastus on selle tulemus ja tingimus armastus seob kogu loodust ja inimkonda Schlegel
sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine , mille aluseks on armastus. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, sest ta naudib seltskonda . Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". Epikuurlased 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi
Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust valgustatud enesearmastusest. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda. Armastus laieneb ka riigile aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu ehk patriotism. Ideaalideks "inimkonna sõprus" või "üleüldine inimarmastus". Üksikinimestevahelise armastuse läte on teise inimese voorus. Harmooniline isiksus: ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid
Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine , mille aluseks on armastus. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, sest ta naudib seltskonda . Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Herder on öelnud, et iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine Armastus: selle tulemus ja tingimus 8 · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse ja armastusest
armastus · Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast · Armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile · Tingimus: riik peab olema "hea": aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Vabariik: kodanikud valitsevad end ise · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus" · Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu · 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest · Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene
.. Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui oma tõest jäik kinnihoidmine. Tõe ja õiguse II osa on rikas ideeromaan; peale võitluse jumalaga on kõne all palju moraali-, ühiskondlikke, filosoofilisi probleeme. Tabavalt nähtud tegelaste hulgas on hiigelsaavutuseks härra Mauruse koloriitne karakter. Näiliselt on härra Mauruse iseloom vastuoksuslik ja peaaegu tabamatu; süvenevas vaatluses ilmneb ajalooliste olukordade poolt muserdatud mees, kes olupoliitiliselt kohanedes on kaotanud iseenda ja ideaalid
loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia, mille aluseks on armastus. Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja naudib seltskonda. Seega suudab ta laiendada oma armastust (ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna 1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus on oma eelduste väljaarendamse tulemus ja tingimus. Schlegel: "Ainult
keskenduvad inimese psühholoogiale riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö? Ideaalideks “üleüldine inimarmastus” või “inimkonna sõprus”: aristotellikud, Enesearmastus ja ühiskond stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Üksikisikute vaheline armastus Augustinus, Hobbes: tugev ilmalik võim, „hirmuvalitsus“ Üksikisikute vahelise armastuse läte?
väljaspool om ajastu ühiskondlik-poliitilisi sündmusi. Kirjapandu puudutab peamiselt abstraktseid teemasid: kosmogoonia, metafüüsika, usufilosoofia, eetika valdkonda puudutavad probleemid. Puuduvad autori arvamused eesti kaasaegse kirjanduse kohta. Veendunud, et inimese vaim on surematu, tema luulesümboolikas ka hauataguse elu võimalikkusest. Usufilosoofiliste küsimuste kõrval mõtisklused liikunud ka eetikaprobleemide valdkonnas. Headus,voorus, inimarmastus läbivad tema kogu vaimse pärandi. Rahvaluule kunstiliste väärtuste kasutamine tõstab Petersoni kõrgemale selle aja eesti keele, rahvaluule ja kirjanduse harrastajaist, Peterson hindas oma päevaraamatus luulet, mis oleks seotud oma maa ja rahvaga. Petersoni värsikeelt iseloomustab metafooriliste kujundite rikkus, eestikeelne lüürika kirjutatud riimita vabavärsis 13. 19. sajandi esimese poole eestikeelne proosa: valgustus, ilmutuskirjandus, sentimentaalne
.. Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui oma tõest jäik kinnihoidmine. Tõe ja õiguse II osa on rikas ideeromaan; peale võitluse jumalaga on kõne all palju moraali-, ühiskondlikke, filosoofilisi probleeme. Tabavalt nähtud tegelaste hulgas on hiigelsaavutuseks härra Mauruse koloriitne karakter. Näiliselt on härra Mauruse iseloom vastuoksuslik ja peaaegu tabamatu; süvenevas vaatluses ilmneb ajalooliste olukordade poolt muserdatud mees, kes olupoliitiliselt kohanedes on kaotanud iseenda ja ideaalid.
· Suudab laiendada armastuse riigile · Tingimus: riik peab olema "hea": aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik. Kodanikud suudavad end ise valitseda. Inimesed ei haara võimu enda huvides, ,,hirmuvalitsust" pole vaja. · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus": aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Üksikisikute vaheline armastus ei ole suunatud omandamisele, ei saa alguse omamise tungist · Üksikisikute vahelise armastuse läte: teise inimese voorus. Tunnete harmoonia tuntakse teises inimeses ära samad voorused, mis on iseendas ja see viib armastuseni.
.. Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui oma tõest jäik kinnihoidmine. Tõe ja õiguse II osa on rikas ideeromaan; peale võitluse jumalaga on kõne all palju moraali-, ühiskondlikke, filosoofilisi probleeme. Tabavalt nähtud tegelaste hulgas on hiigelsaavutuseks härra Mauruse koloriitne karakter. Näiliselt on härra Mauruse iseloom vastuoksuslik ja peaaegu tabamatu; süvenevas vaatluses ilmneb ajalooliste olukordade poolt muserdatud mees, kes olupoliitiliselt kohanedes on kaotanud iseenda ja ideaalid
.. Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui oma tõest jäik kinnihoidmine. Tõe ja õiguse II osa on rikas ideeromaan; peale võitluse jumalaga on kõne all palju moraali-, ühiskondlikke, filosoofilisi probleeme. Tabavalt nähtud tegelaste hulgas on hiigelsaavutuseks härra Mauruse koloriitne karakter. Näiliselt on härra Mauruse iseloom vastuoksuslik ja peaaegu tabamatu; süvenevas vaatluses ilmneb ajalooliste olukordade poolt muserdatud mees, kes olupoliitiliselt kohanedes on kaotanud iseenda ja ideaalid
.. Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui oma tõest jäik kinnihoidmine. Tõe ja õiguse II osa on rikas ideeromaan; peale võitluse jumalaga on kõne all palju moraali-, ühiskondlikke, filosoofilisi probleeme. Tabavalt nähtud tegelaste hulgas on hiigelsaavutuseks härra Mauruse koloriitne karakter. Näiliselt on härra Mauruse iseloom vastuoksuslik ja peaaegu tabamatu; süvenevas vaatluses ilmneb ajalooliste olukordade poolt muserdatud mees, kes olupoliitiliselt kohanedes on kaotanud iseenda ja ideaalid
1877 valiti ta Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. 1880 asutas raamatuäri (raamat postimüügiga). 1881 suri suht äkitselt (kurguverejooks). Looming: Uuris venelast ja vene hinge, oli tõeline slavofiil, aga ei jätnud tähelepanuta ka venelase negatiivseid külgi (nt kohatine julmus ja masohhism). Loomingus on korduvaid persoone Kristus lemmikkangelane, aga kui kannataja, mitte kui jumal. Teine lemmiktüüp oli don Quijote. Mõlema tüübi puhul oluline inimarmastus. Teosed ajaloolise taustaga, st kaasaegne Venemaa. Venes tollal õhk ideedest paks, igasugused käärimised ja liikumised. Inimesed muutusid pinnapealseks. Jagas inimesed pinnase ja pinnatuteks inimesteks, oli mures selle pärast, et perekond, väike ühiskonnamudel, hakkas lagunema. Seega kogu ühiskond haige. Kahtles Vene helges tulevikus vaesus, joomine. Pärast sunnitööd oli sügavalt veendunud selles, et in ei sünni heana, vaid tal on sees nii headuse
kooliõpikuid ja muud kirjandust. F. Dostojevski Looming: Uuris venelast ja vene hinge, oli tõeline slavofiil, aga ei jätnud tähelepanuta ka venelase negatiivseid külgi (nt kohatine julmus ja masohhism). Loomingus on korduvaid persoone Kristus lemmikkangelane, aga kui kannataja, mitte kui jumal. Teine lemmiktüüp oli don Quijote. Mõlema tüübi puhul oluline inimarmastus. Teosed ajaloolise taustaga, st kaasaegne Venemaa. Venes tollal õhk ideedest paks, igasugused käärimised ja liikumised. Inimesed muutusid pinnapealseks. Jagas inimesed pinnase ja pinnatuteks inimesteks, oli mures selle pärast, et perekond, väike ühiskonnamudel, hakkas lagunema. Seega kogu ühiskond haige. Kahtles Vene helges tulevikus vaesus, joomine. Pärast
.. Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei tähenda ometigi lahtiütlemist veendumustest; selliste järeldustega on vastuolus ka romaani järgmised köited. Romaani niisugune lõpplahendus rõhutab humanismiideed, sest inimarmastus on Tammsaarele suurem kui oma tõest jäik kinnihoidmine. Tõe ja õiguse II osa on rikas ideeromaan; peale võitluse jumalaga on kõne all palju moraali-, ühiskondlikke, filosoofilisi probleeme. Tabavalt nähtud tegelaste hulgas on hiigelsaavutuseks härra Mauruse koloriitne karakter. Näiliselt on härra Mauruse iseloom vastuoksuslik ja peaaegu tabamatu; süvenevas vaatluses ilmneb ajalooliste olukordade poolt muserdatud mees, kes olupoliitiliselt kohanedes on kaotanud iseenda ja ideaalid
Nii nagu tavanormid on ka moraalinormid aegruumis pidevalt muutunud ja teisenenud. Pikka aega on moraalinormide arengut mõjutanud ja mõjutavad tänini religioonid, aga samavõrd ka regionaalsed kultuurid. Moraalinormide seast on samuti selekteerunud teatud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus; õilsus; egaliteet; vägivalla eitamine; inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika). Samas peab märkima, et erinevates aegruumides ning erinevates sootsiumides võivad kehtida üsna erinevad käsitlused nn õigest moraalist. Näiteks inkvisitsioon ja sellega kaasnenud eriti sadistlike tortuuri- ning hukkamisvõtete kasutamine keskajal oli kooskõlas
1877 valiti ta Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. 1880 asutas raamatuäri (raamat postimüügiga). 1881 suri suht äkitselt (kurguverejooks). Looming: Uuris venelast ja vene hinge, oli tõeline slavofiil, aga ei jätnud tähelepanuta ka venelase negatiivseid külgi (nt kohatine julmus ja masohhism). Loomingus on korduvaid persoone Kristus lemmikkangelane, aga kui kannataja, mitte kui jumal. Teine lemmiktüüp oli don Quijote. Mõlema tüübi puhul oluline inimarmastus. Teosed ajaloolise taustaga, st kaasaegne Venemaa. Venes tollal õhk ideedest paks, igasugused käärimised ja liikumised. Inimesed muutusid pinnapealseks. Jagas inimesed pinnase- ja pinnatuteks inimesteks, oli mures selle pärast, et perekond, väike ühiskonnamudel, hakkas lagunema. Seega kogu ühiskond haige. Kahtles Vene helges tulevikus vaesus, joomine. Pärast sunnitööd oli sügavalt veendunud selles, et in ei sünni heana, vaid tal on
annaabi.ee 
