Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse seadnud kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu ja Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ei tohtinud Inglismaaga kaubelda. Kuid saareriigi laevastik oli väga võimas ja toimus salakaubandus. Majandusliku olukorra parendamiseks maksustati kolooniad ja kasutati neid oma huvides ära. Peale Napoleoni kukutamist paranes ka Inglismaa majanduslik olukord. Inglismaa poliitilises elus konkureerisid omavahel kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Kuni 1830. aastate alguseni oli parlamendis ülekaalus toorid. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, paljud piirkonnad olid peaaegu inimtühjad, kuid pidid ikka oma esindajad parlamenti saatma. Aga suured tööstuslinnad nagu Birmingham ja Manchester, kus elas palju inimesi, ei olnud üldse esindatud. Sel viisil jättis vana valimiskorraldus suured majandusringkonnad parlamendist välja
Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, mis toimuski 1832. aastal. Alandati varanduslikku tsentsust, suurenes hääleõiguslike valijate arv, vanade parteide asemel uued parteid: tooridest said konservatiivid ja viigidest liberaalid. Inglismaa vahekord iirimaaga keeruline. Iirimaal kasvatati peamiselt kartulit ning tegeleti
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa mahajäetud kohtade mandaate linnadele, enamarenendud põllumajanduspiirkondadele ning Iiirimaale ja sotimaale. Briti parlament 18. sajandil Click to edit Master text styles
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa mahajäetud kohtade mandaate linnadele, enamarenendud põllumajanduspiirkondadele ning Iiirimaale ja sotimaale. Briti parlament 18. sajandil Click to edit Master text styles
Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale võõrad lääne kombed. Nad olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikud. Nende arvates tuli Venemaal kehtestada kodanlik monarhia. Venestamispoliitika Nikolai ! ajal tugevnes tsaarivalitsuse surve poliitilises eristaatuses äärealadele. Seal hakati rakendama venestamispoliitikat, eesmärgiga muuta need piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti saada vene keelt asjaajamiskeeleks, levitada vene õigeuski ja venekeelset kooliharidust. Lääne kubermangudes tugevnes surve Balti erikorrale. 3. USA territooriumi laienemine. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused. Missouri kompromiss. Abolotsionism Monroe doktriin
esindatud Mil moel muutis 1832. Aasta parlamendireform senist valimiskorda? · Kaotati 56 vähese elanikuarvuga valimisringkonda ning 30 ringkonnalt võeti ära teise saadiku valimise õigus · Vabanenud kohad anti uutele linnadele ja enamarenenud põllumajanduspiirkondadele · Iirimaal oli maa enamasti Inglise aadli käes, iiri talupojad olid rentnikud, kellel lasus suur maksukoorem · Katoliku usku iirlased ei võinud olla Miks 19.sanjandi keskpaiku Iirimaa elanikkond oluliselt vähenes? · 1840.aastal hävis suur osa kartulisaagist, suri üle 1,5 miljoni inimese · Algas massiline väljarändamine, eriti Ameerikasse. Mida nõudsid tsartistid Inglismaal? · Valimisõigus meestele 21.eluaastast · Iga-aastased parlamendivalimised · Parlamendisaadikutele tasu maksmine · Salajane hääletamine Millised vahendeid kasutasid tsartistid oma nõudmiste saavutamiseks? · Nad kasutasid massimiitinguid ja demonstratsioone
Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt. Eriti oldi rahulolematud sellega, et valimisringkonnad oldi ebavõrdsed. 1832. aastal viidi parlamendireform ellu. Alandati varanduslikku tsensust, likvideeriti ,,pehkinud kohad". Pärast parlamendireformi muudeti parteide nimetusi. Toorid said konservatiivideks ja viigid liberaalideks. Iirimaa näljahäda Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal. 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda. Selle põhjuseks oli kartulihaigus, tõenäoliselt lehemädanik. 1846. aastal muutusid kartulipõllud mädanevaks massiks ja saak jäi saamata. Kuna kartul oli iirlaste põhiline toit, puhkes suur näljahäda, millesse suri umbes 1,5 miljonit inimest. Tsartistlik liikumine
· 1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. · 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism. 18.saj · Inglismaal algas tööstuslik pööre. · 1707 Inglismaa ja Sotimaa moodustasid reaaluniooni. · 1783 Inglismaa pidi Versailles`i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 19.saj · 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. · 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. · 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. · 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. · 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). · VARAKESAEGNE INGLISMAA: · Keldid:
1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism. 18. saj Inglismaal algas tööstuslik pööre. 1707 Inglismaa ja Sotimaa moodustasid reaaluniooni. 1783 Inglismaa pidi Versailles`i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 19. saj 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). 1 1
21. Inglismaa 19. sajandil Inglismaal puudus Euroopa mandririikidele 18. sajandil iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt ammu kaotatud, seega riigis valitses parlamentaarne monarhia, aga sellegipoolest ei jäänud Inglismaa revolutsiooniideede poolt puutumatuna, kuna oli palju selliseid inimesi kes pooldasid Prantsusmaa demokraatiat: nad tahtsid ümberkorraldusi ja uuendamist. Inglismaa poolitikas konkureerisid neile vajaliku võimu pärast 2 parteid : toorid ja viigid ja peale 1832. aastal toimunud parlamendireformi tekkisid neist konservatiivid ja liberaalid. Kuna Iirimaa kaotas oma parlamentaarsuse 18. sajandi lõpul, siis ühendati see Inglismaaga ja edaspidi valiti Iirimaa esindajad Inglise parlamenti kelleks võisid olla ainult protestandid. Kuigi Parlamendireform suurendas valimisõiguslike kodanike arvu jättis see siiski töölised endiselt valimisõigustest ilma, seega tahtsid nad uut Parlamendireformi, mis oleks muutnud parlamendi
Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja vasakpoolseteks. 2) Jakobiinide reformid - ümberkorraldused sõjaväes - üldine sõjaväekohustus, uue ohvitserkonna loomine, relvatootmise hoogustumine, taktika ümberkujundamine USA eeskujul. Kujuneb uus, rahvuslik armee. Tõi kaasa murrangu sõjas 1793.aasta suvel. - talupoegade kõigi feodaalkohustuste kaotamine; nad said maa omanikeks ilma väljaostumaksuta - see otsus jäi püsima.
võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus Suurbritannia sellega, et edaspidi on tema ja USA sõjalaevastikud võrdsed. 1930. aastatel olid Inglismaa positsioonid rahvusvahelisel areenil veelgi nõrgenenud, mis määras paljus ära ka tema Saksamaa poliitika. 5. IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a
rajamine 1701), Mississippijõe org kuni Louisianani · Prantsuse alad takistavad (PA idaranniku) inglaste valgumist läände: kindlused! · Ristiusu levitamine ja karusnahakaubandus · Pigem kaubateede võrgustik kui kompaktne koloonia: suurel alal vähe elanikke (1700: 25 000; 1763: 83 000) III HOLLANDLASED: · 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhatteni saare ja rajas Uus Amsterdami koloonia (1660. aastatel 10 000 el.) · Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja põllumehed · Inglismaale 1664-74: New York · Sallivus, rahvaste sulatusahi: 1644: 18 keelt IV ROOTSLASED: · Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637: Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delawares 1638 · 1638-56 12 kolonistide laeva: rootslastel ja soomlastel kerge kohaneda · 1656 kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele · 1703 inglise koloonia staatus V INGLASED:
Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada) kõikide punktide üle. Rahvaesindus ei ole pädevust piirata kuningavõimu. Erinevalt
Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581) - Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine - 1)Luther : Kõik on jumala ees võrdsed, aga võrdsus ei kehti poliitika alal (allumine valitsejale) - 2) Galvin : Kollektiiv otsustab koos ühised asjad Kat.Kiriku Vastureformatsioon - Usupuhastus suundus nii Rooma Paavsti kui ka Habsburgide monarhia vastu (Karl V) - Uus Paavst Paulus III (1534): Ülesandeks Kat.Kiriku sisemine reformeerimine. - 1536 Reformikomisjon: Koolitusprogramm ja usuelu süvendamine - Spontaane sisemine uuenemine , Hispaanlane Ingnatius Loyola (1491-1556) - Asutab Jesuiitide Ordu (1540): Usu kaitsmine on sõjaline väljakutse.Loojalsusvanne Rooma Paavstile. - Vaimulike harjutusi: ordu tegevuse juhtnöörid - Jesuiitide ordu = Paavstikiriku kõige efektiivsem relv võitluses reformatsiooni vastu:
antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet.
maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Despootiat pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopale täiesti sobimatuks. valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi aristokraatia Montesquieu meelest hoiduma pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist.
Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19.saj II poolel ja 20.saj alguses tekkis Lääne-Euroopas põhiseaduslik riigikord ja
suudavad end maksma panna ja kiriku konkurents oluliselt väheneb, võidi riigistada kiriku vara ja seda kasutada). Uusajal tugeva riiklusega riigid / tsentraliseeritud riigid on eelkõige Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Venemaa. Tsentraliseerimist ei viidud läbi Poolas ja 18saj ta kadus. Uusajale (17saj kuni 1789) on iseloomulik kuninga võimutäius, nad ei pidanud oma võimu jagama teiste institutsioonidega ja ainus kus kuningas pidi leppima parlamendiga oli Inglismaa. Kujunes absoluutne monarhia, kus kuningas valitses üksi aadlibürokraatia abil, valitseja võimu ei piira ei rahvaesindusorganid ega põhiseadused. 17saj absoluutse monarhia musterriik on Prantsusmaa, mis on eeskuju peaaegu kogu Mandri-Euroopa jaoks. Absoluutse monarhia oluliseks erandiks on Inglismaa (teatud perioodil ka Holland ja Rootsi), kus parlament ja seadused piiravad valitseja võimu. Uusajal võimukad kuningad allutavad endale aadli (vabastati maksukohustusest ja peeti
Preisimaal pandi ametisse liberaalne valitsus, samuti ka mujal(Baieris, Hannoveris, Hessenis, Saksimaal). Need märtsivalitsused püsisid enamasti 1848a lõpuni ametis, kuni nad uuesti tagasi suruti. Toimuvad Rahvuskogu valmimised 18.mail 1848. Rahvuslik vaimustus oli väga suur. Rahvuskogu tuli kokku Frankfurtis. Ennekõike oli eesmärgiks välja töötada kõikide kodanike põhivabadusi tagavaid seadusi ning seada sisse parlamentaarne kord(parlamentaarne monarhia vmt). Keskse kuningana nähti Preisi kuningat. Konstitutsioon suudeti Rahvuskogu poolt välja töötada märtsiks 1849, kui oli juba revoulutsioonilistele gruppidele vastupealetung. Friedrich Wilhelm III pakuti Saksa kuningatrooni,mille ta tagasi lükkas. Pärast seda toimus Preisimaa eestvõttel revolutsiooni mahasurumine jõulisel teel ning kevadeks 1849 saadeti ka Rahvuskogu laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid. Liberaalist peaminister Henry Campell-Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks. 1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei. 1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei. David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Soti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse
laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus.
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
