Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Informaatika. Linuxi korraldused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kataloogi, linux, korraldused, shell, client, signe, jooksva, date, kellaaeg, clear, finger, pine, postkast, pico, vajutada, touch, mkdir, exit1 Unix käsud: 17/18/24. September Roberti minek: CTRL + L smb://robert.vkhk.ee KÄSK SELGITUS KÄSK SELGITUS ls (-l-a/-h/-lah) näitab kausta sisu less pwd Näitab, mis kataloogis hetkel asud more cd Kataloogide vahel liikumine (cd /home) grep rmdir Kustutab kataloogi (rmdir x)(rmdir *) reboot Taaskäivitus (-f/-force sunnib taaskäivituse) mkdir Loob kataloogi (mkdir tund) half -p (-p elas/metsas/muti/onu loob kaustad üksteise sisse) rm Kustutab faili (rm asd.txt) shutdown Lülitab arvuti välja (-r eemaldab kõik kaustad sees) (shutdown now lülitab kohe)
128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143. Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi. 13. Interbetiteenuse Telnet ja SSH kasutus SSH SSH (Secure Shell - e. k. kindel koorik) on programmide komplekt, mis on mõeldud r- korralduste (rsh, rcp ja rlogin'i) asendamiseks funktsionaalsuselt sarnaste, kuid pealtkuulamise ja IP-aadressi võltsimise suhtes turvalisemate vahenditega. SSH võimaldab üle mitteturvalise liini turvaliselt: · logida teise masinasse ja seal toimetada · anda käske teises masinas · kopeerida faile masinate vahel · porte ümber suunata (ingl. k. port forwarding), nt. Fetchmaili ja FTP kasutamisel
Arvuti kõvaketas on UNIXis jagatud osadeks, igal kasutajal on seal oma piirkond (kodukataloog), kus sisalduvat saab lugeda ja muuta tavaliselt ainult kasutaja ise, kui ta ei ole neid õigusi teistele edasi delegeerinud. Seega ei pääse teised kasutajad ligi kettal asuvatele isiklikele failidele ning kirjavahetusele, kui nad parooli ei tea.Operatsioonisüsteem haldab kogu riistvara ja tarkvara. UNIXi op. süsteemil on kolm tähtsat osa: kernel, shell ja failisüsteem.Kernel on UNIXi süda, see laaditakse arvutisse kohe pärast bootimist e. algkäivitamist. See tegeleb protsesside ja mälu haldamisega, korraldab riistvara tööd, andmete vahetamist, käskude täitmist. Shell on programm, mis vahendab kasutaja käske kernelile ja kuvab ekraanile käsu täitmise tulemused. Kasutaja seisukohalt on shelli näol tegemist töökeskkonnaga. Shellis toimub käskude andmine shelli prompti abil, milleks on märk (tavaliselt kas #, $, >), mille
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut
Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas. · My Pictures Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud pildi- ja videofailid. · My Music Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud muusikafailid.
SMALLINT (mõõt) Vahemikus -32 768-32 767 MEDIUMINT (mõõt) Range -8388608 kuni 8388607 INT (suurus) Vahemikus -2147483648 kuni 2147483647 BIGINT (mõõt) Vahemikus -9 223 372 036 854 775 808-9 223 372 036 854 775 807 FLOAT (suurus, d) Floating-point number väike täpsus. DOUBLE (suurus, d) Number kahekordse täpsusega ujukoma. DETSIMAALSED Murdarv, on salvestatud stringi. Kuupäev ja kellaaeg DATE () Kuupäev YYYY-MM-DD DateTime () Kuupäev ja kellaaeg YYYY-MM-DD HH: MM: SS TIMESTAMP () Kuupäev ja aeg, ajatempel. Kuid saamisel valdkonnas väärtus ei kuvata vormi timestamp, kuid vorm YYYY-MM-DD HH: MM: SS TIME () Aeg HH: MM: SS YEAR () Aasta kahekohaline või neljakohalise formaadis. PostgreSQL Om Postgresql on Berkeleys Ülikoolis arendatud postgres andmebaasi vabavaraline
0 tuli välja 1981.aastal. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses tehti MS-DOS-le juurde graafiline kasutajaliides MS Windows. 1995. aasta augustikuus tuli müügile Microsoft Windows 95, mis on iseseisev operatsiooni-süsteem. Ta ei nõua, et arvutis oleks enne käivitatud MS- DOS, aga ta võimaldab enamasti kasutada ka MS-DOS-i programme ja MS Windows 3.x programme. PC tüüpi arvutitel kasutatakse ka teisi operatsioonisüsteeme, näiteks IBM OS/2, Solaris, SCO UNIX, Linux, Microsoft Windows NT. Operatsioonisüsteemi valik sõltub arvuti riistvara tüübist ja ka sellest, millise töö jaoks arvutit kasutatakse. Apple firma arvutitel jookseb näiteks Macintosh System. Et vältida konflikte riistvara ja tarkvara vahel, müüakse enamasti arvuti koos operatsioonisüsteemi OEM-versiooniga (Original Equipment Manufacturer). Operatsioonisüsteemi valikust sõltub edasine rakendusprogrammide valik, sest iga programm on kirjutatud töötamiseks kindlas keskkonnas.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine...............................................
· manipuleerida serveri failisüsteemis FTP seansi juures peab tähele panema, et teie antud käsud toimivad kahes failisüsteemis: · kohalik arvuti (klient) on see, kust te ftp programmi käivitasite · kauge arvuti (server) on see, millega te avasite ühenduse Õiendamine kauge arvuti failisüsteemis (on võimalik pärast ühenduse loomist ja serverisse sisse logimist) toimub sarnaselt UNIXi koorikus toimetamisele järgmiste FTP käsukude abil: · cd - kataloogi vahetamine 8 Arvutivõrgud · ls, dir - kataloogi sisu kuvamine · mkdir - kataloogi moodustamine · rmdir - kataloogi kustutamine · delete - faili kustutamine · mdelete -mitme faili kustutamine · pwd - käesoleva kataloogi tee näitamine
võimalus on "ehitada" veebiserver oma arvutisse, kasutades selleks WAMP serverit. Mis on WAMP? WAMP serveri puhul on tegemist veebiserveri tarkvarapaketiga, mis paigaldab väikese vaevaga sinu Windows arvutisse korraga nii veebiserveri Apache, andmebaasi MySQL ja meie soovitud Php mootori. Jah, me saame selle kõik paigaldada oma tavalisse laua- või sülearvutisse ning see käitub tavalise veebiserverina. Eeliseks oma arvutisse paigaldamisel on üleslaadimise, testimise ja muutmise kiirus. Linux fännid võiks proovida LAMP serverit. Allalaadimine WampServeri leiad aadressilt http://www.wampserver.com/en/. Seejärel kliki nupul Download ja leia oma süsteemile vastav versioon. Mina teen valiku WAMPSERVER (64 BITS & PHP 5.3) 2.2E. Klikkides oma valikul antakse kolm hoiatust, kus esimest korda WampServeri paigaldamisel on kõige tähtsam paigaldada arvutisse Visual C++ 2010 SP1. Kuna minu arvutis on need kenasti tehtud, klikin tekstile you can download it directly
olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati tänuväärsed ning samas tõstavad saatja enesetunnet ja enesekindlust. Microsoft .NET platvorm Microsoft .NET raamistik (Framework) on platvorm programmide loomiseks. Enne .NETi oli võimalik programme luua mitmetele erinevatele platvormidele nt DOS, Win32, Linux jne. .NET platvormi loomise eesmärk on võtta programmeerija õlult kohustus tagada programmi ühilduvus erinevate protsessorite ja operatsioonisüsteemidega, andes rohkem aega programmiga põhifunktsionaalsusega tegelemiseks. Riistvara ja operatsioonisüsteemidega ühilduvuse tagamine on jäetud raamistiku loojate hooleks. Lisaks Microsoftile, kes pakub raamistiku Windowsi operatsioonisüsteemidele, arendatakse Novelli
config-nimelise failiga. Sellest ei tasu end segada lasta. Web Developeri paremas servas võiks olla nähtaval Solution Explorer. Või kui seda mingil põhjusel seal ei paista, siis võiks aidata View menüüst valitud Solution Explorer. Selles parem hiireklõps rakenduse kataloogi nime peal ning võib valida enesele veebilehestiku uue elemendi. Sealt omakorda HTML-lehe ning lehe nimeks näiteks peokuulutus.html. Tulemusena tekib HTMLi kest, mille sisse saab sobivaid teateid lisama hakata. Üles
1. Mis on IP aadress ? 2. Mis on domeen ja miks kasutatakse ? 3. Mida teeb (domeeni) nimeserver ? 9 DOMINEEMINIMI http://www.ng.edu.ee/~kair/esitlused/barokk1.ppt Http Hüpertekstprotokoll faililaiend Www veebilehtede võrgu tähis Ng. serveri nimi Edu Haridusasutuse tähis Ee Riigi tähis Kair Kataloogi (kausta) nimi Esitlused Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt . HTTP hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol )
Kasuta rahaväärtuste salvestamiseks. FLOAT - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis lubatakse 5 arvu komast vasakule ja 2 paremale. Väärtused ümardatakse. DOUBLE ja REAL - reaalarvude salvestamiseks; sarnanevad FLOAT tüübile BIT - hoiab maksimaalselt ühte baiti, seega väärtused saavad olla 0 (või NULL) ja 1 BOOLEAN - loogilised väärtused TRUE või FALSE SERIAL - sama mis BIGINT Kuupäev ja aeg DATE - kuupäev 1 päevase täpsusega; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM- DD. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 kuni 9999-12-31 DATETIME - kuupäev ja kellaaeg täpsus 3 millisekundit; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM-DD HH:MM:SS. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 00:00:00 kuni 9999-12-31 23:59:59. TIMESTAMP - sarnane DATETIME funktsioonile, kuid võimaldab edastada väärtusi vahemikus 1970 kuni 2038
Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
Fail on loogiliselt grupeeritud kogus andmeid (infot). Igal failil on hulk omadusi, mis teda iseloomustavad, kõige tüüpilisemad omadused on: · Nimi · Tüüp · Asukoht · Suurus · Ligipääsu- ja kasutusõigused · Loomise, muutmise ja viimase kasutamise kuupäev · Looja või omanik Faili tüübi määramiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: Microsofti operatsioonisüsteemid lisavad failile faililaiendi, Linux kirjeldab faili tüübi ära numbri abil ning näiteks MacOS lisab faili programmi nime, millega fail loodi jne. Faili tüüp omakorda vihjab enamus juhtudel sellele, milliseid andmeid failis hoitakse ja mis rakendus seda failis olevat infot tõlgendada oskab Failide asukohta kirjeldatakse tavaliselt kahest vaatenurgast: kus fail füüsiliselt andmekandjal asub ning milline on faili asukoht failisüsteemi mõistes. Faili asukohta failisüsteemis kasutaja
juurde. 7 / 55 Google App Engine Andris Reinman Joonis 1. Google App Engine SDK graafiline liides programmide haldamiseks Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55
Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe- mõõtmelisest polüjoonest isegi lihtsamaks, sest tal on lubatud vaid sirgjoontest koosnevad lülid ja ka joone laiust kehtestada ei saa. Sisuliselt toimub käsu 3DPOLY järgi joonestamine nagu käsus LINE. Erinevus on muidugi selles, et joon 3DPOLY on tervikobjekt (nagu on seda PLINE), joonel LINE on selleks aga iga lüli.
rääkija kohe õigesse kohta. Kümnekonna puhul piisab telefoninumbritest, mis telefoni külge kleebitud või kiirklahvidele salvestatud. Kui aga raamatupidaja peab vajalikul hetkel kätte saama kõik temaga viimastel aastatel suhelnud kliendid, siis läheb juba tarvis korralikumat kataloogi. Nõnda on C# ja ka mitme muu keele loojad otsustanud juba alguses programmikoodi osad korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla
salvestamise kohta kinnitust. 2 5. Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine Tiitelriba vasakus servas kuvatakse vihiku (kui vihik on ekraniseeritud) ning programmi nimi. Menuuribal menuu nimel klopsates avaneb rippmenuu, kust valige sobiv korraldus. Menuuriba paremas servas on lahter, mille abil saab teha paringuid Exceli spikrisse. Nupuribadele on valja toodud enamkasutatavad korraldused. Valemiriba esimeses pooles naidatakse aktiivse lahtri aadressi ja teises pooles aktiivse lahtri tegelikku sisu. Valemiriba ekraanile kuvamiseks/eemaldamiseks valige menuust View/Formula Bar. Vihikus on kolm toolehte. Toolehele saab kohe alustada andmete sisestamist. Kerimisriba(de) abil on voimalik infot aknas kerida. Alumise kerimisriba vasakus servas naidatakse vihikus olevaid toolehti. 6. Menüüde lühiülevaade 7. Menüüriba File menüüs on järgmised käsud:
Eesti etalonturbe süsteem -- ISKE (Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturve) · https://iske.ria.ee/ · Kohustuslik riiklike andmekogude, riigi ja kohalike omavalitsuste sisemiste infosüsteemide jaoks · Etalonturve -- valmis turvameetmete komplekt vastavalt turvaklassile · Põhineb esialgselt Saksa BSI etalonturbel, hiljem omasoodu edasi arenenud · Riskianalüüs on suures osas varem valmis tehtud (ohtude ja meetmete kataloogid) - kaardistatud tüüpilised ohud mingisugusesse kataloogi, samuti meetmed nendega võitlemiseks · Tulemuseks kolm taset -- madal, keskmine, kõrge Riiklikel andmekogudel kohustuslik Eesti turvaklassid (ISKE) · 3 sõltumatut mõõdet Konfidentsiaalsus (S) Käideldavus (K) Terviklus (T) · Kokku on andmekogu turvaklassiks näiteks S0K2T2 · Igal mõõtmel 4 taset (0, 1, 2, 3), seega kokku 4 x 4 x 4 = 64 turvaklassi Eesti turvaklassid -- konfidentsiaalsus
veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli. FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll, mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents.
rääkija kohe õigesse kohta. Kümnekonna puhul piisab telefoninumbritest, mis telefoni külge kleebitud või kiirklahvidele salvestatud. Kui aga raamatupidaja peab vajalikul hetkel kätte saama kõik temaga viimastel aastatel suhelnud kliendid, siis läheb juba tarvis korralikumat kataloogi. Nõnda on C# ja ka mitme muu keele loojad otsustanud juba alguses programmikoodi osad korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla
2010) Tarkvara on kahte peamist tüüpi: operatsioonisüsteem, mis loob arvutiga suhtlemise alused samal moel, nagu meil keel. Operatsioonisüsteem juhib arvuti tööd, programmide täitmist, korraldab ressursijaotust, info sisestamist ja väljastamist. Praegu on tavakasutajate seas levinumad operatsioonisüsteemid Microsoft Windows XP, Microsoft Windows Vista, Mac OS X ja Linux. Käesoleva materjali illustratsioonid põhinevad Windows XP operatsioonisüsteemil. erinevad programmid, mis täidavad kitsamaid tegevusi – võrrelda võib neid üldkeele kõrval erialase terminoloogiaga. Nii näiteks on programme projektijuhtide, raamatupidajate ja paljude teiste ametiisikute jaoks. Kontoris enim kasutatavad programmid on kokku
Kui süsteemi kõvaketas ei olnud enne nakatunud, siis juhtus see viirusega nakatunud kettalt käivitamise ajal. Kuna DIR II on mälus residentselt, siis iga ketas, mis pole kaitstud ülekirjutamisseadmega, nakatatakse kasutamisel. Viirus paigutab oma koodi ketta viimasesse klastrisse (cluster). Süsteemi kõvakettal asetab viirus end eelnevalt kasutamata klastrisse. Seejärel kodeerib viirus õiged käivitusfailide viidad ja kopeerib need ketta kataloogi kasutamata osasse. Siis muudetakse õiged viidad nii, et need osutaksid viiruse koodile kõvakettal. Vaadates nakatunud kataloogi ei märka kasutaja mingit erinevust. Kõik käivitusfailid säilitavad oma esialgse suuruse ja kuupäeva/kellaaja stambi. Tegelikult ei muudeta originaalprogramme üldse. Kui kasutaja käivitab mõne programmi, siis käivitub viirus. Kasutades kodeeritud viitasid, mis sisaldasid programmi tegelikke viitasid laeb DIR II programmi, mille kasutaja kavatses käivitada.
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Jätka eelmisest jaotisest (Continue from previous section) lehti nummerdatakse järjest; Alusta numbrist (Start at) lehekülje algusnumber (joonisel on esimese lk number 3). Lehenumbreid saab eemaldada valikuga Eemaldada leheküljenumbrid (Remove Page Numbers) või märkida ja kustutada. Allpool oleval joonisel on näidatud lehenumbri lisamist tekstikursori kohale päises või jaluses. Kuupäeva või kellaaja lisamisel on hea kasutada nuppu Kuupäev ja kellaaeg (Date & Time). Ava- nevas dialoogaknas (alloleval joonisel paremal) saab valida sobiva kuupäeva või kellaaja laadi ja määrata kas sisesta- tud kuupäeva või kellaaega muudetakse automaatselt (valida märkeruut Värskenda automaatselt (Update automatically))
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse
). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring
annaabi.ee 
