Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Aatomi ehitus-perioodilisustabel-Ainete ehitus #1 Aatomi ehitus-perioodilisustabel-Ainete ehitus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merkhh Õppematerjali autor
1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik
Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest
Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend
Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel puudub laeng see tähendab, et ta on neutraalne
Elektroonid on üliväikesed negatiivsete laengudega osakesed, mis moodustavad aatom tuuma ümber elektroonkatte
ja veel muud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e

Keemia
thumbnail
5
doc

Üleminekueksam KEEMIA

2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reaktsioon ainete muundumine teiseks nt süst + õhuhapnik ­ aineks süsihappegaas 7.Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist vesilahus ja lahustunud ainest 8

Keemia
thumbnail
10
doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed.

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemia KT mõisted

Keemia KT mõisted  aatom - laenguta aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest  molekul - aine väikseim osake, millel on selle aine omadused  ioon - laengu omandanud aatom  periood - perioodilisustabelis ühel real horisontaalselt kõrvuti paiknevad elemendid ja näitab, mitu elektronkihti aatomil  rühm - perioodilisustabelis ühes veerus üksteise alla paigutatud sarnaste omadustega elemendid (näitab A rühmade elementidel, mitu elektroni on aatomi välises elektronkihis)  keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik  aatommass - täpne aatomi mass (Ar, AMÜ)

Keemia
thumbnail
7
doc

Keemia materjali lühikonspekt

5)valguse süttimine 6)soojuse teke või jahtumine Keemilisel omadusel tekib uus aine, füüsikalisel omadusel muutub olek ja kuju. Näited: a) küünla põlemine - keemiline b)roostetamine - keemiline c)rasv kõrbeb pannil ­ keemiline d)soolalahuse kokku aurustamisel sadenevad soola kristallid -keemiline e)mineraalvee pudeli avamisel eralduvad mullid ­ füüsikaline f) puude põlemine ­ keemiline 4.1)Vees lahustumatute ainete eraldamine: a)setitamine ­ seistes suured ja raskemad osakesed settivad anuma põhja b)nõrutamine ­ laboris valatakse põhjasettinud aineilt vesi ettevaatlikult pealt ära. c)filtrimine ­ vesi ja lahutamatud ained, vesi läheb läbi, aga osakesed jäävad filtrile 2)Vees lahustuvate ainete eraldamine a)destileerimine ­ vedelik kuumutatakse. Esimesena aurustub neist madalama keemistemp. komponent. Eraldunud aine aurud jahutatakse, muutes need jälle vedelikuks.

Keemia
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol.

Keemia
thumbnail
48
pptx

Aatom

kuni 18 elektroni. kihil saab leida 2 .  Viimane elektronkiht – kuni 8 elektroni. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht Perioodilisussüsteemi avastamine Mendelejevi tabel Tänapäevane perioodilisustabel Perioodilisustabel Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) Perioodilisustabeli lahter Periood Rühm Sisuleht Perioodilisustabeli seosed Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Ülesanne 1 Mõtlemisülesanded Mõtlemisülesanded Teemaga seotud lingid Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi Dimitri Mendelejev avastamine

Füüsika
thumbnail
2
doc

Keemia KT 8.klass - Ioonid, aatomid

Periood- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid Molekulvalem- molekuli kostist ja ehitust kirjeldab molekuli valem Indeks- aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis 2. Molekulmassi leidmine- Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)= 2*1+1*32+4*16= 98 amü (mõisted: molekulmass- molekuli mass aatommassiühikutes, tähis M, aatommass- aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü 3. Elektronskeemi koostamine ­ aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik Elektronskeem: C +6/ 2)4) ­ aatomskeem ja iooniline kui loovutab või võtab Kihi nr Elektronide max arv 1 2 2 8 3 18 4 32 5 32 6 32 7 32 4

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun