Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus (0)

Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos
Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel . Ainete ehitus
1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom , prooton , neutron, elektron , lihtaine , liitaine , molekul , indeks
2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate , tuumaosakesed, elektronkihid , prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi.
3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga ( tuumalaeng , prootonite, neutronite ja elektronide koguarv , elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem).
4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest
1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik
Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest
Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend
Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel puudub laeng see tähendab, et ta on neutraalne
Elektroonid on üliväikesed negatiivsete laengudega osakesed, mis moodustavad aatom tuuma ümber elektroonkatte
Lihtaine on aine, mis koosneb ainult 1 aine okestest.
Liitaine on aine mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest.
Molekul on väike aine osake, mis koosneb omavahel seotud aatomitest
Indeks on aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomte arvu molekulis või ioonide arvulist suhet kristallis.
2.
Aatommass on aatomi mass aatommassühikutes, mida saab leida kui liita kokku prootonite ja neutronite arvu aatom tuumas
3. Elektroonskeem näitab elektroonkattes olevate elektronide jaotamist kihtides
Perioodilisustabelis on ained jaotatud rühmadesse, rümad kulgevad ülevalt alla. Rüma nr (A-rümas) näitab väliskihis olevate elektronide arvu. Ained on pandud ka erinevatesse perioodidsse ja need kulgevad vasakult paremale. Perioodi nr näitab väliskihtide arvu elektroon kattes .
Naatriumi elektroonskeem:
Elektroon kihid
Na: +11| 2)8)1)
Elektronide jatus
Sümbol kihtides
Tuumalaeng
4. Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
Liitaine koosneb vähemalt kahe keemilise elemendi aatomitest.
Molekuli koostist väljendab molekui valem, mis näitab millistes aatomidest molekul koosneb. Ühe ja sama elemendi aatomite arvu näitab vastava elemendi sümboli järel olev väike number ehk indeks.
Näited:
1)Vee valem H2O näitab, et molekul koosneb 2 vesinikust (H2) ja ühet hapnku (O) aatomist.
Nii, kui sa tea ainete sümboleid, siis on liit-ja lihtaineid väga lihtne valemi kujul ära tunda, kuna valemis on kirjas nende ainete (aine) sümbolid ja aatomite arvud millest nad koosnevad.
Näiteks:

CO2 valem näitab, et tegemis on liitainega, mille molekul koosneb 1 süsiniku (C) ja kahest hapniku (O2) aatomist.

Cl2 on kaheaatomilisest molekulist koosnev lihtaine ehk siis kloor