Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA
Veo kulud Veo aeg Veo kaugus Kauba omadused Laadimistingimused lähte-ja sihtkohas. 11.Transiitveod- kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata. 12.Turism jaguneb siseturismiks ja välisturismiks, risi eesmärgi järgi võime turismi liigitada näiteks suusa-, kultuuri-,loodusereisiks jne. TURISMI PÕHJUSTATUD KESKKONNAPROBLEEMID: MAJANDUSELE: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad. Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja SOTSIAAL-KULTUURILISELE KESKKONNALE: Kohalike ja turistide vahelised konflikid Võõrtööjõu sissetoomine Kultuurilise eripära kadumine LOODUSKESKKONNALE: Liiklus muutub intensiivsemaks, tekivad liiklusummikud Suureneb koormus loodusele, loodusesse jäetakse maha prügi. Kaudne surve loodusmaastikele
vaba aega, mida püütakse mitmekülgselt sisustada. Arenenud riikides on turism kiiremini arenenud. Turismiliigid on: meelelahutusturism, loodusturism, seiklusturism. Turismi positiivne mõju on: töökohtade arv suureneb ja ka nende valikuvõimalus, suureneb elanike sissetulek, rajatakse teenindusettevõtteid, e paraneb infrastruktuur, elavneb majandus üldse, paraneb piirkonna väljanägemine. Negatiivsed mõjud on: tõusevad kohalike kaupade hinnad, kasutatakse palju importkaupu (viib osa kasumist välja), kasvab liiklusintensiivsus (tekivad ummikud), loodusesse jäetakse palju pürgi, loodus saab üldse kannatada
vajadusi igapäevaste, lihtsamate tarbeesemete ja toiduainete järele või teenindasid kaugkaubandust. Hansakaubanduse keskne asend scletaln rtäiteks transpordiga seotud erialade rohkust suuremates linnades. Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed.
Linna valitses raad, suurus sõltus linna suurusest Korraga ametis pooled rae liikmed Rael kõrgeim kohtuvõim Linn sekkus kodaniku isikliku ellu, et panna piir priiskamisele: pulmade suurus sõltus kaasavara suurusest, mis riideid võib mingi seisus kanda jne Käsitöö ja kaubandus Käsitöö osatähtsus väiksem kui teistes Lääne-Euroopa linnades käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi liivimaa asendi tõttu jõudis siia palju importkaupu Käsitöölised koondusid tsunftidesse Tsunft korraldas väljaõpet, kaitses turgu ja kontrollisid toote hindu ja kvaliteeti Kui taheti erialaselt tegeleda, pidid tsunfti kuuluma Tsunftil oma põhikiri, määras, millistel tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikeks, erialal töötamise reeglid Ihaldusväärsematel aladel sai meistriks tõusta vaid siis kui sakslasi ei jätkunud
Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus · Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi kinnisvara hinnad ja parandab elatustaset · Töö hooajalisus · Elavneb majandus üldiselt · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist · Paraneb infrastruktuur välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka · Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred liiklusummikud
(puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb piirkonna väljanägemine. Sotsiaal-kultuuriline: · Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet. · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet. · Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri. Negatiivne mõju turismist: Majanduslikud: · Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad. · Töö hooajalisus. · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja. Keskkonnale: · Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud. · Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond. · Suureneb reostus. Sotsiaal-kultuuriline: · Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, alkoholism · Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud. · Konfliktid kohalike ja turistide vahel. MÕISTED Kõrgtehnoloogiline tootmine-uurimis-ja arendustöö.
Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus · Tõusevad kohalike kaupade ja · Suurenevad elanike sissetulekud, mis teenuste hinnad, sh ka kinnisvara tõstab maksulaekumisi ja parandab hinnad elatustaset · Töö hooajalisus · Elavneb majandus üldiselt · Kasutatakse palju importkaupu, · Paraneb infrastruktuur mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii · Kasvab liiklusintensiivsus, loodus- kui ka kultuurikeskkonna suureneb müra, tekivad parandamiseks (puhastatakse tee ääred liiklusummikud võsast, niidetakse, restaureeritakse · Kaovad loodusmaastikud,
Aastal, kui maailmaturul olid soodsad hinnad. Eesti majanduse stabiliseerumine ja kasv tagasid selle, et kaubakäive suurenes kiiresti kuni 1928. Aastani. Selleks ajaks oli käive 12,2 korda suurem kui 9 aastat varem. 1920. Aastate lõpuks oli Eesti maailma majandusruumis leidnud kindla kinda koha. Väliskaubanduse käibelt oli Eesti 1928. Aastal 150 riigi hulgas 61. Kohal. 2.1 Ostujõud Majanduse kõrgkonjuktuuri ajal tõusis elanike ostujõud ja nad soovisid rohkem ja mitmekesisemaid importkaupu osta. Samuti suurenes märkimisväärselt moderniseerimiseks vajalike tootmisvahendite sissevedu. Nii kasvas import ekspordiga võrreldes kasvas 1939. Aastal võrreldes 1938. Aastaga 14%, import kahanes aga 5%. Seetõttu muutus kaubavahetuse bilanss taas positiivseks. 2.2 Struktuur Eesti väliskaubanduse struktuuris domineeris ajavahemikul 1919-1939 import. 21 aasta jooksul ületas eksport impordi vaid üheksal korral, mis näitas, et Eesti väliskaubandust
Majandusele: Majandusele: suureneb töökohtade arv ja tõusevad kohalike kaupade ja teenuste valikuvõimalus. ja ka kinnisvara hinnad. suurenevad elanike sissetulekud, mis töö hooajalisus. tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset. kasutatakse palju importkaupu. rajatakse teenindusettevõtteid, mida Keskkonnale: saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur. kasvab liiklusintensiivsus, tekivad ummikud, suureneb müra, reostus. elavneb majandus üldse. suureneb koormus loodusele, restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine
kaupmehesellidest. Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Mustpea abielludes sai temast tavaliselt Suurgildi liige. 3. Käsitöö · Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud, sest Liivimaale jõudis kvaliteetseid importkaupu. · Tsunftisundus tähendab, et kõigil tegutsevatel käsitöölistel oli kohustus kuuluda tsunfti. Sellega hakati aina enam mittesakslastest käsitöölisi väärikamatelt aladelt välja tõrjuma. · Skraa oli tsunfti põhikiri. See määras, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Meistriks saamine: a) Alustati õpipoisi/sellina. b) Tuli omandada tööoskused mõne meistri juures
osa palgast neelavad maksud. Otseste maksude (riigi-, tulu-, varandus-, kommunaal-, kirikumaks)suuruse poolest oli Soome üks esimesi riike maailmas. Soomele oli veel omapärane olukord, kus suuremaid makse tasub see, kes vähem teenib. Sõjajärgse perioodi kokkuvõtteks Tol perioodil ilmnes majanduses 2 etappi, mis teineteisest teravalt erinesid. Esimest etappi iseloomustas tootmise ,,universaalsus", st kõige mitmekesisemate kaupade tootmine kodumaal, kuna väliskaubandus oli piiratud ning importkaupu ei jätkunud. Teisel etapil väliskaubanduse kitsendused taandusid ning teravnenud rahvusvaheline kapitalistlik konkurents sundis Soome tööstust spetsialiseeruma aladele, mille arendamiseks Soomes valitsevad suhteliselt soodsamad tingimused st.eelkõige tselluloosi- ja paberitoodang, vase- ja kaablitoodang jms. Need muutused näitavad Soome majanduse progressiivset arengut sõjajärgsel perioodil. Peamised soodustavad tegurid olid siseturu ja välisturu laienemine,
muutund sinna suunas, et konkurentsi säilitada, et ettevõtetel ei tekiks liiga mugavat äraolemist, et EV ei oleks riigile liiga lähedased- ei korrupeeriks ametnikke jne. Ladina-Ameerika puhul on (algselt prooviti seal sarnast poliitikat nagu IA) oluline erinevus selles, et algusest saadik oli väga nö liberaalne suhtumine väliskapitali, riigit omas see erinevat rolli. Väliskapital liikus valdkondadesse kus kasv oli väga kiire, raha oli võimalik väga kiiresti teha ja enamasti osteti importkaupu. Väliskapital kippus finantseerima tarbimist, tarbimine mis keskendus importkaupadele ja see viis riiklike kriisideni ehk riigil oli raha ostas. Riik ei pruugi alati targalt käituda. Loeng 5: 1. Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt. Mastaabiefekt: Mastaabiefekt käsitleb seost lõpptoodangu hulga ja selle valmistamiseks vajalike tootmistegurite hulga suurendamise vahel.
turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi töö hooajalisus, ja parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid,
mööda kõverat) Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine. Rikkuse efekt - Kui hind langeb, siis nõudlus tõuseb ning kui hind tõuseb, siis nõudlus langeb (liiga kallis, et osta, ostan vähem) Välismaiste ostude mõju -- kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima suhteliselt odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Peamised kogunõudlust (lisaks hinnatasemele) mõjutavad tegurid: (kogunõudluse kõvera nihe) 1) tarbija eelistusete muutumine (C) - Kodumaiste vs importkaupade tarbimine - Tulevikuootuste muutused - Muutused maksuseadustes - Säästmiskalduvuse muutused 2) investeeringud (I) (Investeeringute mahu muutumine)
Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja töö hooajalisus, parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid,
· suureneb töökohtade arv ja · tõusevad kohalike kaupade ja valikuvõimalus; teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; 28 · suurenevad elanike sissetulekud, · töö hooajalisus, mis tõstab maksulaekumisi ja · kasutatakse palju importkaupu, mis parandab elatustaset, viib osa kasumist välja · rajatakse teenindusettevõtteid, Keskkonnale: mida saavad kasutada ka · kasvab liiklusintensiivsus, tekivad kohalikud, seega paraneb liiklusummikud, suureneb müra, infrastruktuur reostus, · elavneb majandus üldse; · suureneb koormus loodusele, võivad
· suureneb töökohtade arv ja · tõusevad kohalike kaupade ja valikuvõimalus; teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; 28 · suurenevad elanike sissetulekud, · töö hooajalisus, mis tõstab maksulaekumisi ja · kasutatakse palju importkaupu, mis parandab elatustaset, viib osa kasumist välja · rajatakse teenindusettevõtteid, Keskkonnale: mida saavad kasutada ka · kasvab liiklusintensiivsus, tekivad kohalikud, seega paraneb liiklusummikud, suureneb müra, infrastruktuur reostus, · elavneb majandus üldse; · suureneb koormus loodusele, võivad
Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset · Elavneb majandus üldiselt · Paraneb infrastruktuur Negatiivne mõju · Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad · Töö hooajalisus · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb piirkonna väljanägemine Negatiivne mõju · Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud · Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond · Suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline:
- Vägede integratsioon -> Uus leiutis, NATO on lipulaev, vägede ühildamine, suhtlemine jne. - Geograafiline ulatus -> NATO ei sekkunud Falklandi sõjas, sest see toimus Lõuna- Atlandi piirkonnas. Heaolu ● 20. sajandi eesmärk - Sotsiaalne heaolu ja majanduskasv ● Strateegiad - Autarkia -> Täielikult isemajandav, varem lihtsam (pmst ainult toit), tänapäeval on keerulisem. - Merkantilism -> Oma siseturu kaitse, ei lase importkaupu lihtsalt sisse (tollimaksud). ** Uus protektsionism -> Bürokraatia keerulisem väliskauplejatele, maksusoodustused väliskonkurentidele ei laiene jne. - Vabakaubandus ** Regionaalsed liidud -> Euroopa Liit - Majanduslikud liidud -> nt G77 - Kartellid -> Kontrollib kõiki; pmst OPEC, aga see kontrollib ainult umbes kolmandikku nafta tootmisest. Prestiiž ja muu ● Prestiiž - Sõjaline jõud - Tuumarelv - Kultuur ja teadus - Sport
paraneb piirkonna väljanägemine Sotsiaal-kultuuriline: Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri Negatiivne mõju 40 Majanduslikud: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad; töö hooajalisus; kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud; kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond; suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu,alkoholism; kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud; konfliktid kohalike ja turistide vahel
Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; maksulaekumisi ja parandab elatustaset, töö hooajalisus, rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, Keskkonnale: suureneb müra, reostus, tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja
Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; maksulaekumisi ja parandab elatustaset, töö hooajalisus, rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb Keskkonnale: müra, reostus, tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja
Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; maksulaekumisi ja parandab elatustaset, töö hooajalisus, rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad Keskkonnale: liiklusummikud,suureneb müra, reostus, tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest
indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766.deklaratsiooniga London kuulutas, et kolooniad peavad vaid olema- sellega rahava pahameel vaid kasvas. 1767 Charles Townshend Acts- importakaubad pandi maksu alla, kohalikel kaupmeestel raskused, hindade tõus. Rahvas protestis ja vältis importkaupu. 1770 Bostoni veresaun- 5 inimest sai surma/8 haavata. London võttis tagasi Townshendi seadused. Briti kolooniate eneseteadvus kasvas veelgi. 1773 Tee seadus, Ida-India kompaniile anti ainuõigus teega kaubelda. UK’st hakati rääkima, kui despootiast/türannist. Samuel Adamasi eestvedamisel toimus 1773 „Bostoni teejoomine“- hiiliti Ida-India komp.laevaele ja tee loobiti merre. Briti vastureaktsioon- Bostoni majandus pandi seisma, nõuti kompensatsiooni, keelati koosolekud.
Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jne) Positiivsed Negatiivsed Majanduslikud suureneb töökohtade valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; töö hooajalisus, käsutatakse palju maksulaekumisi ja parandab elatustaset, elavneb importkaupu, mis viib osa kasumist välja majandus üldse; paraneb infrastruktuur Keskkonnale kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, reostus, tekivad tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka liiklusummikud, kaovad loodusmaastikud, kahjustub kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse looduskeskkond hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon,
meetmed. • ELTL artikkel 35 - keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. • Mis juhtub, kui sellised koguselised piirangud kehtestada? Direktiiv 70/50 ja Dassonville • Direktiivi 70/50 kohaldati ühenduse üleminekuperioodil, sedastas komisjoni kavatsuse hõlmata mitte üksnes meetmed, mis selgelt võimaldavad kodumaiseid ja importkaupu erinevalt käsitleda, vaid ka neid kaupu võrdselt kohtlevad meetmed. Direktiivi artiklis 2 oli antud konkreetne nimekiri meetmetest (näiteks imporditud toodete maksimumhinnad, importtoodete ebasoodsamad maksetingimused, jne. • C-8/74 Dassonville’i kohtuasjas otsustas kohus, et kõige olulisem element, mis määrab ära, kas riiklik meede kuulub ELTL artikli 34 reguleerimisalasse, on meetme mõju ... Võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada...
juhul, kui kogu majapidamiste rikkus on paigutatud inflatsioonikindlatesse varadesse), seega tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti. Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine. Välismaiste ostude mõju - kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima rohkem odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Kogupakkumine (QS või AS aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul.
seotud hinnatasemega, sest toimib rikkuse efekt ehk Pigou efekt hindade kasvades sissetuleku ostujõud väheneb, seega ka nõudlus väheneb; toimib intressimäära mõju hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja ettevõtteid investeerima (nõudlus väheneb); toimib välismaiste ostude mõju kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima välismaiseid odavamaid importkaupu, samas ekspordi võimalused langevad (puhaseksport ja kogunõudlus vähenevad). 7.3. Kogunõudluse kõvera nihke tegurid 1. Tarbijate käitumise muutumine kodumaiste kaupade tarbimiselt välismaistele ümberorienteerumine või vastupidi; säästmiskalduvuse muutmine; tulevikuootuste muutused; maksustamise muutused 2. Investeeringute mahu muutumine intressimäära muutused; tulevase perioodi kasumiootuste muutumine; ettevõtluse maksustamise muutused; tehnoloogia areng 3
annaabi.ee 
