Tasakaaluniiskus temperatuuril +20ºC ja 9,50% suhtelise õhuniiskuse korral 50% Veeimavus 24 tunniks vette asetamisel 16 % Paksuse suurenemine 24 tunniks vette 0,28 % asetamisel Soojajuhtivus ~0,2 W/mK Külmakindlus 100 tsükli RL = 0,97 Helipidavus vastavalt normidele 30 dB Tempsi COLORE fassaadiplaat Tempsi COLORE ehitusplaadid on valmistatud Tempsi Base tsementlaastplaadist, mis on krunditud ja kaetud ilmastikukindla värvkattega. Plaatide suur värvivalik ja erinevad kinnitusmeetodid annavad arhitektidele ning ehitajatele laialdased võimalused luua omanäolisi fassaade. Ehitusplaat kuulub nn ,,kuivmeetodil" paigaldavate ehitusmaterjalide gruppi. Kasutuskohad · Tempsi COLORE ehitusplaadiga saab katta nii uute kui ka renoveeritavate hoonete fassaade ja arhitektuurseid elemente. · Plaate võib kasutada ka sisetöödel seinaviimistlusmaterjalina. Nad on
on oluline ikkagi dekoratiivkrohv. Selleks on kõige kasutatavamad tooted silikaat ja silikoonkrohvid. Viimased neist eelkõige oma hüdrofoobsete omaduste tõttu, kuna nii püsib fassaadipind kauem puhta ja nägusana. Soodsama variandina võib kõigepealt pinnale kanda valgemineraalse struktuurkrohvi ning hiljem värvida kas silikaat või silikoonvärviga. Soklite viimistlemiseks sobib kohekomponentne kivipuruviimistlus, mis annab soklile tugeva ja ilmastikukindla pinna. Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline ehitusvaldkond. Tänapäevased põrandalahendused peidavad endas mitmeid erinevaid kommunikatsioone kanalisatsiooni ja veetorustikke, elektri ja telekommunikatsioonivõrke ning kütteelemente. Weberi põrandatasandussegud on Eestis tuntud läbi aegade mitme erineva kaubamärgi all Vetonit , ABS ja nüüd Weber. Isetasanduvate segude rühmas on
ja tasanda joonlauda ja loodi kasutades. Ladumisel peab ka jälgima, et vuukidega paigaldavate kivide vahele jääks enam-vähem ühtlane. 7) Kui vuugivahed on tahenenud, kuid pole veel päris kuivad, kaabi ära liigne segu ja puhasta kivikontuurid kasutades selleks puust või metallist pulka. Puhasta vahed ja kivipinnad harjaga. 8) Müüritööde lõpus, kui vuugivahed on kuivad on soovitatav katta müür ilmastikukindla lakiga. Lakiga katmisel kasuta ainult selleks ette nähtud kvaliteetseid lakke. Testi eelnevalt, et lakk ei muudaks kivi värvi. Kasutatud allikad http://www.pkpk.ee/sites/default/files/5.ee_module3__el_ehitaja_6ppekava_myyr- betoon.pdf http://www.lossikivi.ee/index.php?a=looduskivid Müüritööd.- Tallinn, ,,Ehitame" kirjastus, 2006
taluma suurt seespidist niiskust. Sinna sobib plastprofiilist raamiga aken, mis on seest jäigastatud metallarmatuuriga ja ei vaja hooldust.Tasuks jälgida terve maja või korteri akende kooslust -- kui maja aknad on plastraamidega, oleks ilus, kui samast materjalist oleksid ka katuseaknad. Hüdroisolatsioon Katuseaken on tavaline aken, mis jääb oma asukoha tõttu ilmastiku meelevalda ning peab taluma vihma, lund ja päikest. Seetõttu on kõik katuseakende raamid kaetud pealt ilmastikukindla alumiiniumplekiga.Väga oluline on katuseakna ostmisel valida aknale sobiv ääriseplekk, millel on tähtis roll akna ilmastikukindlaks muutmisel. Ääriseplekk valitakse vastavalt katusekattematerjalile -- on see siis sile kate või profiilis, katusekivi või bituumenkate, oleks siiski hea nõu küsida asjatundjatelt. Turvalisus Katuseakna turvalisust suurendavad nii klaaspakett kui ka sulustus. Klaaspaketti on nii
Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv
kive puhastada, mis omakorda võib koduomanikule kulukas olla. Seetõttu oleks soovitatav kasutada lihvitud plaate, mis tunduvalt kauem puhtad püsivad. 1.2. Graniit Graniidiga fassaadi katmine on taas populaarsust kogumas, kuna kaasaegsed materjalid ei suuda täita looduslikule graniidile esitatavaid nõudeid. Graniit sobib kokku ka teiste ehitusmaterjalidega, nagu puit, metall ja plastik. Graniidist fassaadi ei riku vihm, tuul ega tolm, mis teeb temast ilmastikukindla materjali, mis püsib värskena aastakümneid. Graniitplaatide kinnitamine on keeruline protsess, mis nõuab erilisi kinnitusvahendeid ning meetodeid, mis muudab graniidi kasutamise küllaltki kulukaks. Ka graniit ise on suhteliselt kallis materjal, kuid siiski on graniitfassaad pikaajaline investeering, kuna graniidi kui materjali eluiga on sarnaste materjalidega võrreldes pikem. 2. TEHISKIVI FASSAADID 2.1. Marmoroc plaadid
vähemalt 12cm. Eelistada tuleks kaske, paplit ja haaba, aga sobivad ka teised lehtpuud ning külmakahjustusega õuna- ja pirnipuud. Pakud peaksid olema lõigatud vähemalt 3 kuud enne seenega inokuleerimist ning 15 35 cm pikkused, aga kasutada võib ka 5 6 cm paksuseid kettaid (diske). Puidu niiskussisaldus peaks olema vähemalt 60%, vastasel juhul tuleb neid enne seenega nakatamist 1-2 päeva vees niisutada. Järgmiseks aetakse ketaste vahele mütseel, kettad ühendada tugeva ilmastikukindla plastnööri abil 5 6 üksustest koosnevaks pakuks ja pakkida need omakorda mitme kaupa kilest kottidesse või kilega ümbritsetud konteineritesse, kus neid tuleb hoida temperatuuril 16 18 °C. Kasutades pakke, tuleb mütseel kanda paku pinnale ning peale kinnitada 3 5 cm paksune ketas. Inkubatsiooniperiood kestab keskmiselt 6 10 kuud
käitlusnõuded" Määrusega on sätestatud akude ja patareide kogumise kord ning käitlemise nõuded. Patarei- ja akujäätmetest sortimiseks või ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks ettevalmistamise käigus tuleb eemaldada vähemalt kõik vedelikud. Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskoht, sealhulgas ajutine ladustamiskoht, peab vastama jäätmeseaduses jäätmekäitluskohale sätestatud nõuetele ning olema vedelikukindla pinnakattega ja ilmastikukindla pealiskattega. Patarei- ja akujäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse välitingimustes, peavad olema ilmastikukindlad, ei tohi läbi lasta vedelikke, on happekindel ning kust ei saa kolmandad isikud ilma abivahendeid kasutamata või mahutit purustamata patareisid ja akusid välja võtta. Siseruumides kasutatava mahuti ainukeseks erandiks on see, et see ei pea olema ilmastikukindel, kõik teised nõuded laienevad ka sellele. 4. Keskkonnaministri 21.12
Katusekivid näevad kõikjal maailmas enam-vähem sarnased välja, kuid ainult enam-vähem. Läbi aja on arhitektuuri trendidega muutunud ka katusekivid. Katusekivid on aga midagi rohkemat kui vaid kaunistus teie majale. Oluline on ka Katuse funktsionaalsus, sest see mõjutab maja soojapidavust ja ventileeritust. Uue katuse paigaldamine on suur töö ja ettevõtmine kogu perele. Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põhjus. Kiviga saab ilmastikukindla, turvalise ja kauni katuse. Katuse toimimisest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni. Tihti räägitakse katusest kui maja viiendast fassaadist. Ja nii see kindlasti ka on. Kuid tuleb tõdeda, et katuse ülesanded on pisut keerulisemad kui seda on tavalisel majaseinal. Vihmasadudele, tuultele ja lumele vastupidamine nõuab õigeid materjale. KUIDAS KATUS TOIMIB? 1.1 Katusekivid Klassikaline katusekivide materjal on savi
· Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. · Looduskividest seinad · Tehiskivi seinad · Puidust seinad · Metallist · Klaasist Kiviseinad Kiviseinte detailid. Sokkel - välisseina alumine osa, mis tavaliselt astub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kiviseinte detailid · Karniis - tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. · Vahekarniis - tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. Sillused - ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: r/b-st sillused
koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti.
plaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse SPOONLIIMPUIT laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimi- misel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku- PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist- lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi
- Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused
plaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse SPOONLIIMPUIT laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimi- misel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku- PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist- lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi
aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu- mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna-
Tulekindla Keevitamine kinnises ruumis kaitseriietuse kasutamine Nahkpõlle Keevitamine kasutamine Sepistamine Kinnaste Keevitamine kasutamine Teravate servadega esemete käsitsemine, välja arvatud töö seadmetega, kus kindad võivad kinni jääda Lahtise happe ja aluse kasutamine Metallvõrguga Lõikemasina terade vahetus varustatud kinnaste kasutamine Ilmastikukindla Välitingimustes vihma või külma ilmaga riietuse töötamine 11/18 kasutamine Peegeldava Töö, kus töötaja peab olema hästi riietuse märgatav kasutamine Päästevestide Tööd vee kohal, ujuvvahendis, kaidel kasutamine 12/18 Ohutusvöö ja Töö tellingul või ripptellingul
ümber. Kui pooljuht on varustatud sobivate lisanditega, liiguvad elektrilaenguga osakesed ühele pinnale, indutseerides elektrivoolu. Iga element tekitab väga väikese koguse elektrit. Tugevama elektrivoolu saamiseks ja elektrivõimsuse suurendamiseks ühendatakse elemendid kokku nii, et tekivad suured fotoelektrilised paneelid ehk moodulid. Kuna elemendid on väga õhukesed ja purunevad kergesti, ümbritsetakse nad ilmastikukindla materjaliga ning kaetakse läbipaistva ja tugeva klaasikihiga. Moodulid on tavaliselt ristkülikukujulised ning mõne millimeetri paksused. Neid on võimalik integreerida ehitusmaterjalidesse (katusekivid, tahvelkiltkivi või läbipaistvad raamid). Katus on päikeseelementide paigutamise jaoks kõige |7 sobivam koht, kui ta on päikesekiirguse vastuvõtmiseks õige asetusega (Kivinukk & Staak,
muuta nende omadused vajalikeks. Näiteks vanapaberist või papist lahendus peab olema ka niiskuse ja veekindel, aga ka piisavalt tugev. Sellise olukorra saavutamine on keeruline ning kulukas. Teiseks võimaluseks on kombineeritud lahendus. Ka siin saab taaskasutada erinevaid materjale, mida kombineeritakse tuntud ehitusmaterjalidega. Selline lahendus võimaldab saavutada vajalikud omadused mõistlikuma ressursi kuluga. Näiteks paber- või papp- jäätmetest soojustus kaetakse ilmastikukindla kaitsekihiga, mis koos moodustavad tervikliku paneeli. Paraku võib ka selline kombineerimine osutada keeruliseks ja kulukaks. Vajalik on hinnata materjalide omavahelist koostoimivust. Ainult looduslike materjalide kasutamine soojustuspaneelide tootmisel on igati loodussõbralik lähenemine. Paraku on raske looduslikest materjalidest toota sama heade omadustega soojustuspaneele, kui tehislikult. Looduslikud materjalid nõuavad samuti töötlemist, et takistada hallituse, seente jms teket. 11
Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi (nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv
männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides 11 ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti.
Mõnel seadmel on alam- või ülemrõhupoole voolikus väike järske rõhumuutusi siluda aitav tasandusruum. Praegu kasutatav külmutusaine R-134a on voolikute ja tihendite suhtes nõudlikum kui kunagine R-12. Vanu R-12-le mõeldud kummidetaile praeguse ainega koos kasutada ei tohi. R-134a puhul on vooliku südamik nailonist, seda ümbritseb tehiskiudsarrusega butüülkummist vahekiht. Väljast on voolik kaetud ilmastikukindla etüleenpropüleendieen - monomeerkummi (EPDM) kihiga. Kõik liitmike tihendid peavad olema õigete mõõtmetega ja kasutatava külmutusainega kokku sobivast materjalist (hüdrogeenitud nitriilbutadieenkummist HNBR). Enne paigaldamist tuleb tihendeid õigeks kohalesobitumiseks õlitada -- aga ainult kasutatava külmutusagensi õliga. NB! Tuleb meeles pidada, et liitmike tiheduse peab kindlustama õige ja korras kummitihend, mitte suur pingutusjõud! 2
laiuselt umbes 24 miljonit teades, et liinikoridori puhastamine koos koristusega maksab umbes 850 /ha. See tuleb odavam kui maakaabel, kuid varustuskindlus pole nii hästi tagatud (erinevalt maakaablist mõjutavad jäide, torm, äike, linnud-loomad õhkkaablit). Kõike kokku võttes leian, et maakaabli paigaldus on parem variant kui liinikoridoride hooldamine 36 meetri laiuselt ja Elektrilevi OÜ liigub õiges suunas. 6. KOKKUVÕTE Elektrikatkestuste peamised põhjused on mitte ilmastikukindla paljasjuhtme, iganenud seadmete kasutamine, kuid peasüüdlane on liinikoridorid. Liinikoridor peab vastama nõuetele, mis välistaks olukorra, kus puudel või võsal oleks võimalik õhuliinidele kukkuda. Jooniselt 4.26, 4.27 ja teistelt samalaadsetelt jooniselt võib tõdeda, et hetkel see nii ei ole. Elektrilevi alltöövõtjad hooldavad liinikoridore viieaastaste tsüklitena, kuid see on liiga pikk aeg ja seda tuleks samm-sammult hakata lühendama
Mõnel seadmel on alam- või ülemrõhupoole voolikus väike järske rõhumuutusi siluda aitav tasandusruum. Praegu kasutatav külmutusaine R-134a on voolikute ja tihendite suhtes nõudlikum kui kunagine R-12. Vanu R-12-le mõeldud kummidetaile praeguse ainega koos kasutada ei tohi. R-134a puhul on vooliku südamik nailonist, seda ümbritseb tehiskiudsarrusega butüülkummist vahekiht. Väljast on voolik kaetud ilmastikukindla etüleenpropüleendieen - monomeerkummi (EPDM) kihiga. Kõik liitmike tihendid peavad olema õigete mõõtmetega ja kasutatava külmutusainega kokku sobivast materjalist (hüdrogeenitud nitriilbutadieenkummist HNBR). Enne paigaldamist tuleb tihendeid õigeks kohalesobitumiseks õlitada -- aga ainult kasutatava külmutusagensi õliga. NB! Tuleb meeles pidada, et liitmike tiheduse peab kindlustama õige ja
pronkspulber. Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal Traditsiooniline värvkate koosneb kolmest eri tüüpi värvist: krunt, alusvärv, pinnavärv. 1. Krundid – katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse. Lahustipõhine krunt – sõltuvalt värvist valida valge või roosa krunt; kuivab järgmise päevani. Akrüülkrunt – veepõhine, võib kasutada õli- kui akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab u 4 tundi. Alumiiniumkrunt – loob ilmastikukindla aluse. Soovitatakse kasutada kõikide lehtpuuliikide (eriti õliste), vaiguste okaspuude, tumeda immutusainega töödeldud materjalide kruntimiseks. 16 2. Alusvärvid – kaks või kolm kihti tihedat matti alusvärvi moodustavad kaitsekihi. Lahustipõhised alusvärvid – valgeid, halle, piiratud arvul ka teisi toone, kuivavad järgmise päevani. Seejärel võib pinna kuiva/märja paberiga ideaalselt siledaks lihvida.
Liited Liitumisel pü püstpinnaga tuleb katusekate pöö pöörata rata pü püstpinnale vähemalt 300 mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöö lespöörde rde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Uste kohal võib ülespöö lespöörde rde kõrgust vä vähendada kuni 150mm katuse pinnast ja katusekatte võib lõpetada lälävepleki all. Kolmnurkliistu nurgas. 70 35 Deformatsioonivuugid
Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. 3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti: a)standardtootete puhul on puidusüü pikkisuunas kõikides kihtides... b)riststruktuuriga toodetes on osa kihte liimpuitu ristipidi (kasutatakse põranda, vahelagede, katuse, sillus ja tugitaladena. Liimpuidu jätkamis viisis: Sõrmjätk, ... Pilet nr. 6 1.Säsikiired, niin, mähk. 2.Puidu putukvigastused. 3.Laminaat- ja kihtparkett. 1.Puidu ristlõike joonis:
- Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused
· Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist ning nendega pannakse paika värvi õige viskoossus. Värvide liigitus: · Õlivärvid pigmentite ja täiteainete suspensioonid, kus sideainena kasutatakse taimeõlisi. Hea nakkuvusega, ilmastikukindlad. · Lakkvärvid pigmente sisaldavad lakid. Kuivad moodustavad kõva läikiva kelme. · Pulbervärvid termoaktiivsed vaigud ja termoplastsed polümeerid. Nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla läikiva katte. · Vesivärvid liim-, lubi-, silikaatvärvid. · Emulsioonvärvid sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Nt. akrüülvärv. Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. · Vee baasil lakid koosnevad veest, kilemoodustajast, sideainest ja lahustist. Praktiliselt lõhnatud, hea
lakkvärvid (lahustiks lakibensiin) - on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakk-, alküüdlakk-, epoksüüdlakk-, nitrolakkvärve jne. pulbervärvidenakasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. 2.Vesivärvid (lahustiks vesi) – liim-, lubi- ja silikaatvärvid.Kasutatakse siseruumide ja lagede värvimiseks. 3.Emulsioonvärvid–polüvinüülatsetaat-, akrüül-, glüftaal- ja stüroolbutadieenvärvid, mille sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme.
Sideainena kasutatakse värnitsaid ehk oksoole (taimeõlid); on hea nakkuvusega ilmastikukindlad, pikk kuivamisaeg. - lakkvärvid - on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakk-, alküüdlakk-, epoksüüdlakk-, nitrolakkvärve jne. pulbervärvidenakasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. - Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. *Vesivärvid (lahustiksvesi) – liim-, lubi- ja silikaatvärvid.Kasutatakse siseruumide ja lagede värvimiseks. *Emulsioonvärvid – polüvinüülatsetaat-, akrüül-, glüftaal- ja stüroolbutadieenvärvid, mille sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. 104. Lakid: mõiste liigitus.
Madalama kalde puhul suurem >200mm. Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole (kalle 1:6). Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadikattele >70mm. Parapeti ja fassaadi vahele peab jääma >30mm tuulutusvahe. Tuulutusvahest lume ja vihma vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. Liited Liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöörde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Deformatsiooni vuukide juures tuleb tagada katusekatte püsivus. Lahend peab võimaldama liikumist. Läbiviigud Läbiviigud ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul. Selle tagamiseks tuleb: läbiviigud paigaldada eemale neeludest ja ei tohi neid paigaldada liiga lähedale (>1m). 38
Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks
Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks
annaabi.ee 
