Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "II Maailmasõda ja Külm sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saks, komm, nsvl, nato, blokaad, stalin, kommunistid, demok, hitler, truman, doktoriin, võidurelvastumine, kommunism, raudne, eesriie, rigid, kodusõda, tuumapomm, turumajandus, väliskaubandus, põhiseadus, propaganda, karmid, võlad, kehv, töölispartei, vanglas, mein, kampf, vaesus, liitusid, saata, churchill, otsest, suurendamine, versioonvõõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide
sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955
mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad);
Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953.
1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna
Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli
1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 19141918 I maailmasõda 19181920 Vabadussõda 1919 Komiterni loomine 19191920 Pariisi rahukonverents 1922 Genova konverents, Itaalias tulevad võimule fasistid 1922 Itaalia tulevad võimule fasistid 1922 Mussolini võimuletulek Itaalias, Nõukogude liidu moodustamine, Stalin sai kommunistliku partei peasekretäriks 1925 Locarno konverents 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1928 BriandiKellogi pakti sõlmimine 19291933 suur ülemaailmne majanduskriis 1933 Roosevelti uue kursi rakendamise algus, Üheparteisüsteemi kehtestamine Saksamaal, Hitler saab Saksamaa kantsleriks 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis
1921a tegi Saksamaa katse jätta täitmata talle pandud kohustusi, ta üritab mitte maksta reparatsioone (ei ole raha lihtsalt).Vastuseks sellele okupeerisid prantsuse väed inglaste toetusel kolm Saksa tööstuslinna. Alles pärast seda kuulutati välja reparatsioonide suurus ja maksmise kord. 132 miljardit kuldmarka. Kuna Saksamaal tekkisid makseraskused tungisid Prantsuse ja Belgia väed 1923ndal aastal Ruhri tööstuspiirkonda seal oli kivisütt. Saksa kommunistid said Moskvast korralduse valmistuda relvastatud väljaastumiseks. Punaarmee tegi ettevalmistusi läände tungimiseks. Septembris 1923 lõpetas Saksa valitsus vastupanu ja jätkas reparatsioonide maksmist. Adolf Hitleri juhitud NSDAP ehk Natsinaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, korraldas Münchenis võimuhaaramiskatse ehk nn. Õlleputsi. See suruti kiiresti maha. Seoses 1923a. kriisiga kartsid suurriigid revolutsiooni puhkemist Saksamaal. USA eesvõttel loodi 1924a
kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf"
a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). 33* RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 34* 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). 35* RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. . Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): 48* 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult
1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. ● Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju SM-le 1. Suur tööpuudus(6miljonit töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. ADOLF HITLER (1889-1945) ● Algselt Saksamaal üsna tundmatu ● 1923.üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu Mein Kampf (Minu võitlus) ● Raamatus esitas eesmärgi: 1. Versailles lepingute tühistamine 2. Demokraatia, juutlus, kommunismi kõrvaldamine Hitleri võimuletulek ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse.
Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmsit. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju Saksamaale 1. suur tööpuudus (6 mln töötut) 2. ettevõtete pakrotid 3. sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. pidev valitsuse vahetumine kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: puane või pruun katk NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (Sturmabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler (1889-1945) Algselt saksamaal üsna tundmatu 1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu „Mein Kampf“ (Minu võitlus) Raamauts esitas eesmärgi: versailles lepingute tühistamine demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine hitleri võimuletulek 1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse 30
Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar
Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks. 1919 - Vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Kommunistliku Partei, kuid revolutsiooni tulemusena pääsesid võimule parempoolsed sotsialistid. Suvi 1919 Weimaris otsustati, et Saksamaast saab vabariik ja seal võeti vastu põhiseadus. Algas Weimari Vabariigi aeg. 20ndate alguses valitses majanduskriis. Oli palju töötuid. Sellest saadi üle USA abiga (seda selleks, et äärmuslikud poliitlised parteid nagu kommunistid või fasisitid võimule ei pääseks). Saksamaa totuseks tegu USA rahandusminister oma nimelise plaani - Dawes'i plaan. Selle järgi USA laenab Saksamaale raha majanduse arendamiseks. Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee.
välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud trooni (1936). Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles'i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938)
siingi mängib naiivsus olulist rolli). On ka arvamusi, et külgetõmme NLiidu suhtes algas juba enne 1934. a. riigipööret ning põhjuseid võib otsidagi meelsuses ja vaadetes. Kindlat 100% tõde iga indiviidi kohta polegi võimalik teada saada. Ka läänes viskasid sealsed vasakintellektuaalid NL-ile silma, kuid võrreldes Eesti omadega, ei seatud neid kunagi valiku ette ning seega ei saa me teada, kas nad oleksid samamoodi üle jooksnud või mitte. Sealsed põhjused, miks NSVL tundus ligitõmbav olid võõrdumine oma ühiskonnast, eriti ilmnes see pärast majanduskriise ning rasketel majanduslikel aegadel, kuna näis, et NSVL-i ei näi see tänu sotsialismile mõjutavat. Vasakintellektuaalidele on omane tarvidus „maise paradiisi“ järele ning riigi süüdistamine iseenda ebaõnnestumistes. Usuti Nõukogude müüti ning tema tulevikuvisiooni. Ka nende hulgas oli siiraid uskujaid kui ka eksiteele juhitud naiivitare. Samuti tõukas Stalini-imetlust
veel suhteliselt värske ja traditsioonid olid välja kujunemata.Kriisi ajal kõikides hädades süüdistas rahvas demokraatiat ja nõuti diktatuuri, mis viiks majanduse õitsengule. Anti valimisõigus mõjutatavatele inimesete, mida kasutati poliitikas ära. 3. Sarnasused: võim koondus ühele isikule; rahval puudus riigimeeste otsusi mõjutada; nii Mussolini ja Hitler soovisid saada maailma parimaks riigiks; oma tahtmist saavutati terrori ja vägivallaga. Erinevused: Saksamaal oli rassiteooria kõige aluseks, Itaalias polnud see sellise mastaabiga. Hitleri majanduskasv oli silmaga nähtav, Mussolini seda ei suudetud. 4. 20.-30 oli totalitaarne valitsemisviis populaarne, sestrahvas ei uskunud demokraatiasse, kellegil polnud kogemust demokraatiaga idas, ka arvati et
- kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped sõlmis NSVL ka Läti, Poola ja Soomega), pikendati 1934. 1934.a. Eesti-Läti-Leedu koostööleping majanduse, kultuuri ja välispoliitika vallas - Balti Entente. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks, samast aastast algas ka lähenemine Saksamaale - sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle
2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused
Vabariik 1920-1922). Revolutsiooni eksport · Lootused koheselt puhkevale maailmarevolutsioonile. Loodi III Internatsionaal ehk Komintern. · Saksamaa kommunistlik partei üritas korraldada jaanuaris ja märtsis 1919 Berliinis kommunistlikku pööret. · Aprillis 1919 kuulutati välja Baieri Nõukogude Vabariik (Ernst Toller, Eugen Levine), mis püsis veidi üle 3 nädala. Suruti maha vabakorpuslaste poolt. · Ungaris tulid 21. märtsil 1919 võimule kommunistid, kes kuulutasid välja Ungari Nõukogude Vabariigi (Bela Kun, Mátyás Rákosi) ja alustasid edukat sõda Rumeeniaga. 20. juulil 1919 said nad lüüa. Rahutu 1923 · 11.01.1923 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri väidetavalt Saksamaa maksmata reparatsiooni katteks. · 24.-30.09.1923 provotseeris Komintern kommunistliku mässu Bulgaarias. · 23.10.1923 Hamburgis kommunistide mäss Ernst Thälmani juhtimisel.
NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu need reservväed, mis olid kohale toodud Punaarmee pealetungi peatamiseks. Poolakad panid uskumatult visalt vastu -august, sept, okt esimeste päevadeni, siis jõud läbi. 50 000 Armija Krajowa võitlejast oli surma saanud 10 000, sakslased olid Varssavi pommitamisega tapnud u 200 000 tsiviilisikut, linn sisuliselt tehtud maatasa. Stalin üritas end välja vabandada sellega, et Punaarmeel ei jätkunud jõudu. Tegelikult põhjused olid poliitilised, selleks ajaks oli Stalini lähikonnas olnud üks väheseid Poola kommuniste Koleslaw Bierut, kelle juhtimisel moodustati Poola rahvusliku vabastamise komitee- Ljublini Komitee. Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
annaabi.ee 
