Milleks tänapäeva inimesele raamat? Raamatud on olnud läbi aegade väga olulised. Ammustel aegadel kirjutasid raamatuid ümber mungad, kes sellega oma päevi sisustasid. Sadu aastaid tagasi olid raamatud pigem infoallikaks, tänapäeval on nende tähendus muutunud, nad on meelelahutuseks, teadmiste saamiseks, enese leidmiseks. ,,Harry Potter" ja ,,Videvik" on tänapäeval väga populaarsed teosed, mis on kogunud hulgaliselt lugejaid. Raamatud on põnevad, kõigil on ennast huvitav asetada peategelase rolli, hetkeks unustada kooli- ja töömured ning keskenduda ainult teosele. Tänapäeval tuleb lugeda ka väärtkirjandust: ,,Tõde ja õigus", ,,Romeo ja Julia", ,,Kuritöö ja karistus". Need on kirjutatud kirjandusklassikute poolt, kelle teoste tundmine avardab oluliselt meie silmaringi ja nagu Rein Veidemann ütles: ,,See on dialoog iseendaga ja selle dialoogi läbi oma mina ehitamine." Mida rohkem teoseid ...
(abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940
tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940.
sajandist. Harlan võeti Igavikku 16 aastaselt ning ta töötab Tehnikuna, kelle ülesandeks on teostada Reaalsuse Muutuseid. Reaalsuse Muutused on, nagu arvata võib, reaalsus, mida muudetakse teiseks reaalsuseks. Seda tehakse probleemide, näiteks narkomaania, lahendamiseks. Igavik on niiöelda ,,ühing", kus töötavad Igaviklased, kes arvutavad välja sobivaimad Reaalsuse Muutused. Tehnikuid ei sallita Muutuste tegemiste tõttu, kuna muutes reaalsust muudetakse ka isiksusi. Igavikus on trumlid, milles rännatakse ühest sajandist teise, et vaadelda erinevaid sajandeid. Vaatlemist on vaja, et teada saada, millised sajandid vajavad muutmist. Romaan on üpris keeruline, selle sisu täielikuks mõistmiseks tuleb raamat ise läbi lugeda. Teose nimi on ,,Igaviku lõpp", sest Harlan teab, kuidas Igavikku hävitada. Ta ei tohiks seda teada, kuid ta on leidlik ning sugugi mitte kehva mõistusega. Mängu tuleb ka naine, Noys, kellest Harlan hakkab hoolima
ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga
tulevikus. Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab! Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aime – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 5. TAARAUSU KALENDER Taarausulised võtsid kasutusele oma ajaarvamise, mille alguspunktiks on Eesti Vabariigi asutamine 1918. aastal. Seega, aasta 2003 p.Kr. on aasta 85.Vahetamaks välja kiriku kalenderi tähtpäevi, hakati tähistama uusi. Toona algatatust on tänapäeva jõudnud jüriöö tähistamine. 6. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Taarausk http://www.maavald.ee/taarausk.html?rubriik=11&id=76&op=lugu
veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eepose, koolilugemike ja laulude kaudu jõudis Taara kuju ja nimi rahva sekka. 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus. Nemad tõlgendasid Taarat deistlikult: "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Eelnev fakt näitas muinasusundil alguse saanud usu jumalasse kajastust isegi lähiminevikus. 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest küll Jumala olemasolu, kuid 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati
muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise.
rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare suri 1.märtsi 1940. aastal oma töölaua taga südamerabandusse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan
inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. 14. Eesti mütoloogia tegelased: Vanaisa- kutsutakse ka taeva- ja äikesejumalaks. Taevataat, Uku või Ukko Taara- Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose "Kalevipoeg" kaudu. Taarausuliste arvates "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Murueide tütred- laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks. Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta on kogu maa hoidja ja kaitsja *maaisanda Mastoron' kirdi tütar, kes elab kaugel meres
rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Kuna elu on kõikjal pks ja õhine, siis ta on allutatud ka kõikjal samadele seadustele. Neid seadusi tuleb arvestada ka inimese kui lõpmatu looduse osa kasvatusel. Inimene ja inimsus pole midagi viimisteldut ja lõplikult valmis kujunetut, vaid ta on kestvas ja pidevas saamises, mis ühelt arenguastmelt sammub edasi järgmisele, jõudes nii ainult relatiivselt lähemale lõpmatuses ja igavikus peituvale eesmärgile. Fröbel toetub oma arenguidee üksikasjalikul selgitusel kaasaegsele filosoofiale. Ühtsuse ja arengu idee moodustavad Fröbeli pedagoogika kõige üldisemat laadi eeldused. Inimene on oma loomult hea. Kasvatuse ülesandeks on valvata, et inimese vaimne tuuks saaks areneda ja kasvada. Vaimse elu ülesandeks on kujundada, elustada ja vaimustada vormitut mateeriat. Kasvatuses tähtsaim ülesanne seisneb selles, et hoolitseda kõige varasemast lapse-east alates selle
1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii oma ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja
(abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. 1. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal on vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha A. H. Tammsaare sai Eesti Punase Risti teenete märgi II klass 24
Püramiidi kompleks: Egiptuse valitsejad ehitasid püamiidikujulisi hauamonumente aastatel 2630-1640 eKr seega ligikaudu 1000 aastat. Kuid püramiid oli vaid osa suuremast hauaansamblist. Kohe püramiidi kõrval asus kaheosaline hauatempel. Sissepääsuvärav viis templi välimisse sammasõue, sisemuses aga paiknes ruum kus olid valitseja raidkujud ning hoiti hauatahuseks eluks vajalikke lauvarusid. Preestrid tõid iga päev templisse hõrgutavaid ohvriande, et valitseja saaks igavikus meeldivat elu nautida. Templi kõrval hoiti uhket paati, mis oli tema liikumisvahend. Hauatemplist viis pikk katusega tee alla Niiluse äärde. Seal asus sildumiskohaga orutempel, kuhu paadid tõid vaarao surnukeha ja matuserongkäigust osavõtjad. Orutemplis palsameeriti valitseja surnukeha enne püramiidi matmist. Suure püramiidi lähedal asusid väiksemad püramiidid kuningannadele ning lihtsad matmispaigad
Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele–poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga.
4 Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Inimene ja inimsus pole midagi viimistletud ja lõplikult valmis kujunenud, vaid ta on kestvas ja pidevas saamises, mis ühelt arenguastmelt sammub edasi järgmisele, jõudes nii ainult relatiivselt lähemale lõpmatuses ja igavikus peituvale eesmärgile. Fröbel toetub oma arenguidees üksikasjalikul selgitusel kaasaegsele filosoofiale. Ühtsuse ja arengu idee moodustavad Fröbeli pedagoogika kõige üldisemat laadi eeldused. Inimene on oma loomult hea. Kasvatuse ülesandeks on valvata, et inimese vaimne töö saaks areneda ja kasvada. Vaimse elu ülesandeks on kujundada, elustada ja vaimustada vormitut mateeriat. Kasvatuses tähtsaim ülesanne seisneb selles, et hoolitseda kõige varasemast lapse-
Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sygavaim aime ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Pühitsetud taaralased kandsid kaelas hõbedast medaljoni tõletit, mis sisaldas mulda taaralaste pühaks peetavatest paikadest. Taaralaste rituaalidel põletati urikivil urituld. Taarausu juhtide (eeskätt Marta Lepp-Utuste) välja töötatud stsenaariumide järgi toimetati abielu pühitsemist, surnu ärasaatmist ning teisi kombetalitusi ja rituaale. Tähistati mitmeid rahvuslikke-usulisi tähtpäevi, millest olulisem oli Jüriöö ülestõusu mälestuspäev. Jüriöö mälestuseks rajati
- Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud - Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel)- eesmärk pere varanduse alleshoidmine - Mees ja naine jäävad kokku ka igavikus - Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) - Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest - Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast
- Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud - Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel)- eesmärk pere varanduse alleshoidmine - Mees ja naine jäävad kokku ka igavikus - Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) - Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest - Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast
näidend "Kuningal on külm". Kirjaniku viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan" ilmus aasta enne tema surma. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaevats, Ü. 1996. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat 3. Cederberg, A.R. 2001. Eesti biograafiline leksikon. Saku: AS Rebellis 4. Linnamuuseum... 2007. Linnamuuseum A. H. Tammsaare majamuuseum. http://www.linnamuuseum
Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele-poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry
ka klaveriteoses ,,Lindude kataloog". Heliloojana polnud Messiaen radikaalne helikeele uuendaja, tema teostes säilib traditsiooniliselt heakõlaline harmoonia ja meloodiajoonis. Uuenduslikult mõjub aga tema rütmikäsitlus. Messiaen:,,Rütm on oma olemuselt muutumine ja jaotamine. Muutumise ja jaotamise uurimine tähendab Aja uurimist. Aeg mõõdetud, suhteline, psühholoogiline on jagunenud tuhandel viisil. Vahetum meile on tuleviku igavene muutumine minevikuks. Igavikus selliseid probleeme enam ei esine." Minimalism MINIMALISM ( ing k minimal music) levis 1960-1970 USA-s. Minimalismi iseloomustab tonaalne, heakõlaline ehk konsoneeriv helikeel, mis oli kontrastiks tolleaegse modernistliku avangardmuusika dissonantsidele. M on korduste muusika, mida iseloomustab algmaterjali nappus - üksikute muusikaliste ideede kordamine (järk- järguline, astmeline, varieerimine) pika aja jooksul, meditatiivsus (M nimetatud ka
Teose iseolemine. Loodud teosel on oma elu. Insichselbststehen (enese sees ise seisma). Teost võime mõista sõltumatult teose loojast, geeniusest, ja teisalt ka vaataja retseptsiooni subjektiivsusest. Teos on ise olev, oma maailma konstitueeriv. Ta saab loojast sõltumatuks, hakkab elama oma elu, läheb üle oma puhtasse ja sõltumatusse iseolemisse. Kunstnik jääb teosega võrreldes tundmatuks ja vähemnähtavaks. Mida enam elab teos igavikus, seda vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus (1981) Ajalooline hermeneutika Isik ja sootsium (haridus, terve mõistus, otsustusvõime, maitse, esteetiline kogemus) Kunstikäsitlus lähtub kogemusest. Kunst kui mäng. Kunst ja traditsioon.
uskumusi ei põhjendata täpsemalt, vaid asjad, need lihtsalt on nii nagu need on. 4.individuatiiv-reflektiivne 13-30-.. mingid küsimused millele me ajajooksul ei saa vastata ratsionaalselt. 5.konjuktiivne- 35+ inimene astub erinevate seletuste maailma,elu alusmõte paradoks, midagi muuta ei saa, elu on vastuoluline:õnn ja kanntus käivad käsikäes, suheldakse teiste maailmadega jn. ei ole ühest seletust 6.universaliseeriv(siduv)- inimene reinkarneerib absoluutset tõde, elatakse igavikus, käiakse maa peal. tähendab seda, et inimene elab mingit tõde millesse ta usub, elab enda tõde siin. ei tähenda et inimene on perfektne v veatu, elutunnetus lis viinud kuskile kõrgemale tasemele. 26. Religioon kui toimetulekuvahend. See, miks ja kuidas inimesed pöörduvad raskustes religiooni poole, oleneb stressori usulise tõlgenduse määrast, usulisest probleemide lahendamise stiilist ja konkreetsetest usulise toimetuleku meetoditest. Religiooni üks
korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. Kronoloogia · 30.01.1878 sündis Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Anton Hansen · 1886 - Sääsküla vallakool · 1888 Prümli vallakool · 1892 Väike-Maarja kihelkonnakool · 1898-1902 Hugo Treffneri gümnaasium
Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab! Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 23. Kuidas määratleda folkloori ja žanri? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 24
selgitamiseks pöördub Augustinus tagasi ürgidude teooria juurde ehk jumal on pannud kõigesse idud, mis panevad meid pidevalt arenema ja muutuma. Augustinus ütles, et jumal loob maailma igas ajahetkes uuesti. Jumal on igavine, inimene/loodu on ajaline. Me küll ütleme, et me tajume aega mineviku, oleviku ja tulevikuna, siis reaalselt me tajume vaid olevikku ning minevik on mälestustes ja tulevik on ootustes ja lootustes, kuid jumal asub igavikus ning seepärast saabki jumalat vaadata kui midagi, mis asub terves ajas ja kogus ruumis. Ta ütles, et inimese teadvuses on aeg olemas ning seda ei saa sealt eemaldada. Augustinus uskus, et me võime küll taibata aja olemist, kuid me ise ei ole seda. Meie jaoks aeg on jumala jaoks olevik niisiis omas keeles puudutab Augustinus relatiivsus teooriat. Augustinus uskus, et aeg saab olla ainult seal, kus on maailm. Skolastika
Augustinus sotsiaalsest aktiivsusest ei huvitunud. Ta vaatas asja Jumala seisukohalt. Milline koht ja ülesanne on Jumalal inimese elus? Jumala armust sõltub kõik - Jumal on see, kes meid valib, kutsub ja seab. Jumala suuruse ja absoluutsuse toonitamine. Enne ristimist vabadust ei ole. Caritas - jumalik riik; Cupitidas - ilmalik riik. Kirik on osa mõlemast. Sümboolselt Abeli/Kaini järeltulijad. Kirik siin maa peal on nagu corpus mixtum. Võidutsev (juba igavikus) ja võitlev kirik. Neid kahte seob hierarhia. Algkristluses langeb kiriku pühadus kokku liikmete pühadusega. Püüeldi kiriku ja liikmete õndsuse poole. Inimene on nüüdsest püha mitte sellepärast, et ta isikuna püha oleks, vaid sellepärast, et ta valdab sakramentaalset väge. 313 Milano edikt. 380 kristlik riigikirik. Kirikuliikmete pühadus lakkas olemast, jäi ainult saksakeelne pühadus. Asi on kandunud tänapäevani. Tavaliikmed eriti pühad pole
" (JUNG 1977:89) Jungi järgi elab iga indiviid viimselt liigile omaselt. Individuaalsed omapärad pole tervikpildi seisukohalt olulised. Seega on loomulik, et Kristus elab inimesele ja samas Kangelasele omaselt. Sellisesse konteksti asetatuna muutub püüd leida tõendusmaterjali Kristuse elu kindlate seikade ajaloolisuse tõestamiseks äärmiselt raskeks ja tänamatuks tööks. Jung selgitab veel, et kuigi Kristuse sünd on kord ajaloos esinenud juhtum, siis ometi on see alati eksisteerinud igavikus. Ta möönab, et taolist asja on tavainimesel raske mõista, kuid et aeg on relatiivne kontseptsioon, siis näeme, et ajaloos esinevad sündmused on pleromas ehk teispoolsuse absoluutses täiuses (kreeka pleroma = täius, täielikkus, tervik) eksisteerivate asjade analoogid. (Kontseptsioon on platonistlik - kõigi asjade ,,tegelik originaal" asub ideedemaailmas.) ,,See mis eksisteerib pleromas kui igavene protsess, ilmub ajas aperioodilise kaadrina ehk
annaabi.ee 
