Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Igaühel on oma saatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saatuse, uskuma, sündisid, teiselt, kuulnud, sundida, sündimist, kodutud, veab, pereelus, kustutavad, jumalaga, mõndade, sattumine, jutustJumalate sõnad olid pühad ja muidugi usuti seda ennustust ning kuningas Oidipus hakkas kohe otsima võimalust, kuidas linna päästa. Oidipusele ei tulnud isegi pähe, et see võiks vale ennustus olla. Nende uskumus jumalatesse oli liiga tugevalt põlvest põlve edasi kandunud. Tänapäeval ei usuta enam nii palju otseselt jumalatesse. Jumalaid austatakse edasi, aga nende usu järgijaid on jäänud vähemaks. Nüüdisajal, ehk siis meie 20.sajandil on hakatud aina rohkem ja rohkem uskuma kosmilisi jõude ja sellest on saanud tänapäeva inimese ,,jumalik maailm". Aina enam üritatakse aga ikkagi mõelda vanade ugride moodi: ,,Igaüks on oma õnne sepp". On rumal mõelda, et sinu saatus on juba sündimisest alates ette määratud. Kõik tahavad ise oma elutee valida ja selle järgi käia. Ka Laios ja Oidipus teadsid enda saatust ette, aga üritasid seda muuta. Saatus võib küll ette määratud olla, aga seda ei peaks teadma ja elu tuleks elada võimalikult "olevikus"
jumalanna Morriganiga.Pentagrammi on lihtsaim tähe kujutis, mis moodustub ühestainsast joonest, seepärast nimetatakse teda ka Lõputuks Sõlmeks. 11) Kus asub kolme suurema religiooni ühiskodu? - Mina usun Maria Anisovets 10E KTG Mina usun saatusesse. Saatuse all ma mötlen teerada mida inimene käib ja kõik kurvid või ristmikud mis sel teel on on määratud talle ja ta peab need läbima, seda kuidas ta seda teeb otsustab ta inimene ise. Kuigi öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp siis on see minu meelest ainult osalt tõde.54 Uskumise küsimus on vist maailma vanim probleem, sest inimene kes millegisse ei usu on tühjus. Iga inimene peab vähemalt ühte asja uskuma olgu see siis Jumal, armastus või parem tulevik
erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja
üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,...usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei
päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüdes aega võita. ,,Ometi olete alati uskunud ja usute edasi." ,,Te eksite: ma tean, et ma elan paradiisis, ma olen Piiblit lugenud ja ma ei kavatse teha sama viga,
Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis end. Ühiskond ei saa iial teada, miks inimesed end tapavad, kuid nad saavad aidata nende otsuste mõjutamisel, mis võib otsustada nende elu. Nad peavad suutma näha ja kuulata enesetapja
muidugi hind kohandada. Nõu tuleb küsida kindlasti ekspertide-spetsialistide käest, kuna ettevõtte loomise alguses võib ise tähtsaid otsuseid tehes kergesti alt minna. Ettevõtjale on iseloomulikud mitmed erinevad iseloomujooned. Kindlasti on vaja püsivust ühe ettevõttega tegelemisel ja loovust, et pidevalt arendada oma firmat ja toodet. Enesekindlus ja eneseteadlikkus, initsiatiiv ja saavutusvajadus kõige olulisemad omadused. Ettevõtja peab uskuma oma tootesse, ettevõttesse ja selle tulevikku. Tuleb püstitada järjest suuremaid eesmärke endale ning neid järjest täites, kasvab ka enesekindlus. Varem ületamatud raskused saavad siiski ületatud. Eneseusku ei tohi kaotada. Eneseteadlikkus tähendab seda, et sa tead, mida tahad. Tead, miks sulle on oluline oma eesmärke saavutada ja kuidas sa seda tahad. See on hea ettevõtja juures väga oluliseks näitajaks.Initsiatiivikus
Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ette määratud. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevik, kas siis seda ühele indiviidile või siis hoopis paljudele inimestele korraga, ja seda olenevata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatust võib näha ka kui vältimatu ja muutmatuna, kuid seda on jällegi võimalik suunata, kui indiviidid valivad erinevaid eluteid. Selleks ,et saatuse suunda mitte muuta jäävad kaaslased kokku. Nende elu oleks justkui üks. Inimene võib olla teisele saatuseks , kui armastatu heidab hinge , võib kaaslase süda murduda. Ta elult kaob mõte ning ta ei suuda muust mõelda kui oma lahkunust. Head mälestused ning asjad ,mida ta oleks pidanud temaga teistmoodi tegema enne surma jäävad südant kriipima. Teda võib rünnata must pilv , mis võib lõppeda enesetapu mõtetega. Teostuseni võib asi kergelt viia.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
(496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla. Täiesti idiootse käitumise puhul hävitaks inimene nii oma ilu, tervise kui ka lugupidamise. Ka vedamisest tuleb osata kinni hakata. Järelikult, ütleb Sokrates, on õnneks vaja veel niisugust teadmist, mille abil kõik need suurepärased asjad inimese kasuks pöörata. Me oleme harjunud uskuma, et kui meil ainult oleks raha, küll me oskaksime siis sellega juba õnnelikud olla. Nii nagu Sokratese vestluskaaslased, ei pane me tähelegi, et me vaikimisi eeldame endas selle teadmise olemasolu, mis oskab rikkust, ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. Õnneks on vaja tarkustMis teadmine see niisugune on? Miks me eeldame, et meis on see teadmine olemas? Kui sotsioloogiliselt uurida rikkaid, terveid,
jagavad omavahel ainult vanad sõbrad. Küsisin, kas esitan küsimusi või alustab ta ise vestlust, et kuidas talle meeldib. Mõeldes mõnda aega ütles ta, et lihtsam on vastata küsimustele. Adriana: Mis on su nimi siin, Maal? David: David. A: Kas sul on ka teisi nimesid? D: Praegu pole. Mul on olnud palju nimesid, kuid praegu on ainult üks. A: Kuidas ma peaksin sind kutsuma? D: David. A: Miks? D: Sest praegu on see minu nimi. A: Päris alguses ütlesid sa, et tulid siia teiselt planeedilt läbi kehastumise. Kas tead, kuidas seda nimetatakse? D: Selle nimi on Inua ja see asub Orioni kõrval. A: Kas selle elanikke kutsutakse inua'teks? D: Ei, neid kutsutakse inuakkideks. A: Sa oled siis inuaki? D: Olin inuaki aga nüüd olen maalane. A: Kirjelda oma eelmist planeeti. D: See on Maast ilusam. A: Kas reljeef on samasugune? D: Peaaegu. Seal on vesi, mäed, põllud, aga taimed on teised. Puude värv on hõbe- dane kuid veidi heledam. A: Kas seal on aastaajad?
Minu joonistamisalased võimed olid vaieldamatud just need olid mu isa jaoks üheks argumendiks panna mind reaalkooli. Kuid isa ei lasknud isegi tekkida mõttel sellest, et see võiks saada minu elukutseks. Vastupidi! Kui ma esimest korda, lükanud tagasi isa lemmikidee, küsimusele, kelleks ma ise tahaksin saada, ütlesin kunstnikuks, oli isa vapustatud ja äärmiselt löödud. "Joonistajaks? Kunstnikuks?" Talle näis, et ma olen hulluks läinud või oli ta valesti kuulnud. Ent kui ma täpselt ja selgelt kinni- tasin talle oma mõtet, viskus ta mulle tema iseloomule omase otsustavusega kallale. Sellest ei või juttugi olla. "Kunstnikuks? Ei, ei iialgi, kuni ma elus olen!" Kuid kuna poeg oli muude joonte hulgas pärinud isalt ka tema kangekaelsuse, kordas ta sama ot- sustavuse ja kindlusega oma isiklikku seisukohta. Kumbki pool jäi oma juurde. Isa jäi oma "ei iialgi"-le kindlaks ja mina teatasin veel kord, et "tingimata saan".
puhul on lohutuseks, et sa paratamatult lakkad seda tundmast, kui oled seda tundnud ülemäära. Ära kaeba ära muuda vaevu ise raskemaks, koormates end kaebusega. Kerge on valu, kui sa ütled ,,see pole midagi". kõik põhineb kujutlusel Mõtle millestki muust kui tunned valu, pööra vaim teistsuguste mõtete poole. Mõtle sellele, mida oled teinud auliselt, mõtle millestki, mida imetled. · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? Suur hing on see, kes end saatuse hoolde annab. Väiklane inimene on too, kes vastu tõrkudes tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: · Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzsche arvates kõneleb tema vaid tõest ehk jõuab järeldusele, et kõik mida me tunneme ,,tõe" nimetuse all on tegelikult vale. · Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? N
Ta ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse, enne on ta juba tola. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? o Inimene, kes eitab head inimest ja kehtivat kristlikku moraali. Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust- inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud- heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha
kaasa antud. Kahjuks ei saa seda öelda raamatukangelaste kohta, nende saatus on selline, nagu autor selle ette näeb ja vaid tema saab seda muuta. Võiks ju öelda, et Esmeralda oleks saanud ise oma saatust mõjutaja, valides Claude Frollo, olekski kõik olnud teisiti. Kas ka parem? Seda on kahjuks väga raske ennustada, kuigi minule oleks sobinud selle raamatu lõpp just sellisena. Nüüd kus kahjuks enam midagi muuta ei anna, tundub küll, et just usk ja inimesed otsustasidki Esmeralda saatuse. Usk millesse? Kas armastusse? Esmeralda raudne veendumus, et just Phoebus on tema jaoks see ainuõige. Selles loos määras saatus Esmeraldale surma, ta poodi üles ja suurest südamevalust suri ka raamatu teine peategelane Quasimodo, oma armastatu Esmeralda embuses. Ju siis soovis saatus ka tema surma. Kahjuks pean ütlema, et minule see raamat ei meeldinud. Kuna läbi raamatu oli minus ainult üks emotsioon- mul oli kahju Quasimodost. Kui mõelda selle raamatu peale, siis
Kas inimene on kõige lõpp? Kristlus püüab kõike muuta paremaks ning kujutada paremates toonides. Harva esineb alus ettekavatsetud headust. Tihti on tegu vaid õnnelike juhuste ning eranditega. Olemas on üks karjainstinktiga koduloom, haige inimloom- kristlane. Ristiusk ning kristlus astus välja abitumate ning vaesemate inimeste heaks. See kuulutas kõrgematele inimtüüpidele sõja. Autor on seletanud kristlust teisiti, kui siiani oleme kuulnud. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kristlus paneb inimesi uskuma pattude andeksandmisesse, lunastustesse, igavesse elusse. Nietzsche aga kirjeldab kristlust ja usku hoopis oma moodi. Nimelt ei tohtivat seda kaunistada ega ehtida. Pole vaja ülistada kristlust, sest see õpetavat kõrgemaid vaimseid väärtusi pahelisteks ning eksitavateks kiusatusteks. Kristlus puudutab meie igapäevaelu, on seotud meie
ori võib olla kõigist kuningatest vooruslikum ning targem. Sattus ju ka Zadig ise oma elu keerdkäikudes ühel hetkel orjaseisusesse, kust ta omaenda kavaluse ning laialdaste teadmistega uhkelt väljus. Järgmine, kuid sugugi mitte ebaolulisem kui eelnevad teemad, on õiglus. Kogu tolleaegne maailm oli ebavõrdne kuningad valitsesid oma alamate üle, mõni paremini, teine halvemini ning inimestele polnud ühepalju antud. Kui Zadig saatuse keerdkäikude kaudu ministriks sai, tahtis ta oma tööd teha õiglaselt. Ta andis rohkem neile, kes seda väärisid, ning võttis ära nendelt, kes selle ära olid teeninud. Tema langetatud otsused ei olnud juhuslikud ega omakasupüüdlikud, hoopis vastupidi, ta tegi head riigile tervikuna, mõtlemata seejuures enda huvidele. Selline oli Voltaire'i meelest ideaalne maailmakord, mida valitseks tark ja aus mees, kes suudaks panna ühiskonna heaolu enda omast kõrgemale
hingeldus või ta armuohe ei jõua meieni. Kui ta ei leia tunnustust, siis polegi ta mänginud, ja kui ta pole mänginud, siis on ta sada korda surnud koos kõigi nende olenditega, kellele ta oleks võinud elu või ülestõusmist anda. Raske on öelda, kuivõrd näitleja oma rollidest kasu saab. Aga see polegi tähtis. Oluline on vaid see, mis määral ta nende kordumatute eludega samastub. Vahel juhtub, et ta võtab midagi neist endaga kaasa, et nad valguvad üle aja ja koha raamide, kus nad sündisid, siis saadavad nad näitlejat, kes ei suuda enam täielikult vabaneda sellest, mis ta on olnud. Ei, vahemaa, mis teda elustatud kangelasest lahutab, polegi nii suur. Pidevalt illustreerib ta ohtralt seda nii viljakat tõde, et pole piiri selle vahel, mis inimene olla tahab ja mis ta on. Püüdes aina paremat kuju luua, tõestab ta, mis määral näimine ongi olemine. Sest tema kunst on absoluutne teesklus, tungimine võimalikult sügavale võõrastesse eludesse
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
juurest alati ära jooksed? IKE Sa ebalev varjav õelus. KASSINI Õelus? Ike, sa oled nii kulunud. IKE Mis see on, mida sa tahad? KASSINI Kas iseenda kohalolu on sulle tõesti nii talumatu, Ike, et sul on vaja kedagi enda kõrvale, kellega sõnu ja kehavedelikke vahetada? IKE Mida sa tahad? KASSINI Ma arvan, et sa sündisid kaduvasse maailma. Nad kõik surevad niikuinii. Et sa neist varakult vabaned säästab ainult aega. Lõpuks su tunne murdub niikuinii. Või murdub selle tunne, kelle armastuse ajal sa sured. 42 IKE Nii see käib. KASSINI Ei, mulle ei meeldi need alandlikud noogutused paratamatuse ees. Inimesed
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil endal pole aimugi, mis võiks kesta igavesti, ning mis toob näole naeratuse. Naeratuse, mis on olnud
Ütle oma sõbrale, kui palju ta sulle tähendab, võib-olla seda ta just ootabki. TUNDED: Võid mu ju unustada, sest kõiki meeles pidada on raske. Tüdruk, kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mida rohkem me räägime oma tunnetest, seda väiksemad need tunduvad. Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI: Uni on vaid unistus, millesse sa laskud siis, kui silmad kinni paned Unemaailmas ei saa me kunagi haiget - see ülesanne on pärismaailmal.
mida ta ei ole teinud. Ükski lumehelves ei tunne ennast laviinis süüdi. Platon Vaprus on teadmine mida karta ja mida mitte karta Winston Churchill Kui sa oled põrgus, siis liigu edasi. Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise hääletajaga George Carlin Mõtle kui loll on keskmine inimene. Mõista, et pool nendest on lollimad. Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks kuni sa välja lähed ja neid juurde tood. Religioon on pannud inimesed uskuma, et taevas on nähtamatu mees, kes jälgib kõike, mida sa teed igal minutil, igal päeval. Sel nähtamatul mehel on nimekiri, mida ta ei taha, et sa teeksid. Kui sa teed midagi nendest, siis saadab ta sind erilisse kohta - põlevasse, suitsusesse ja piinarikkasse - kus sa kannatad ja põled aja lõpuni. Aga ta armastab sind. Ta armastab sind ja ta vajab raha. Mis Jeesus arvas, mis aasta on? "Ei kommenteeri!" on kommentaar.
Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28
vaid subjekti enda valikuga. Ta peab hüppama. Kui ta ei hüppa, siis ta ka ei usu. Kui ta ei julge või ei taha hüpata, kui ta veendub hüppe mõttetuses ta ,,teab'' -, siis ta ka 10 ei usu. Kuid Kierkegaardi armutu tees on, et kõige sügavamalt ilmneb inimlikkus just selle lõhe ees seistes; hüpe määratleb meie olemasolu.(Meos 2000) Et autentselt olemas olla, peab inimene hüppama. Et olla autentne subjekt, peab inimene uskuma; ta peab uskuma objektiivse, kõigil tingimustel püsimajääva ebakindluse ees. Inimlikkust ja autentset eksistentsi ei ole ilma ühetagi neist ilma usuta, ilma riskita, ilma ebakindluseta; ilma hüppeta, mille mina sooritan.(Meos 2000) Objektiivne ebakindlus ühineb Kierkegaardil isikliku valiku nõudega. Usk eeldab subjekti oma sisemistm isiklikku tegu; see eeldab temalt otsustust ja sellel otsusel ei saa olla mingit tuge väljaspool teda ennast. Kierkegaard on öelnud, et objektiivne
kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi arenemast. (3) Näitan teistele õiget teed, mida eksimustest väsinuna õppisin tundma hilja. Hüüan: "Vältige seda, mis lihtrahvale meeldib, mida juhus pakub! Jääge kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul; ka metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab
et tihti märkame endid tegemas toimetusi või tegevusi kus kaotame täielikult ajataju. Mõnel muul korral aga termin ,,aeg" üldse ei liigu ning meile tundub nagu oleksime antud tegevust sooritanud terve igaviku. Kui mõtiskleda veel aja üle siis samamoodi nagu muusika mängimisega seostub ajataju kadumine on pöördvõrdeline seos muusika kuulamine. Võib jääda tunde kuulama midagi mis väga meelepäraseks osutunud. Ma arvan et pole ühtset õiget vastust sellele kas peaksime uskuma jäägitult Jumalat ja seostama kõik maise ja ebamaise tema tahtega või peaksime uskuma ja vaatama veidi rohkem ka endasse ja leidma endas Jumala nii et saaksime olla õnnelikud ja rahul. Arvan et sõnades säilitab Jumal esikoha ka tänapäeval kuid eesmärk on siiski vaid üks: näidata, mida inimene omaenese jõul suudab korda saata.
· KÕIGEL ON PÕHJUS, ISEGI KUI SA EI TEA SEDA. · kui mõelda, et tänapäeva lääneinimese jaoks tähendavad numbrid eelkõige ikka aega ja raha, siis on täiesti arusaadav ju, miks enamus neist pikemalt matemaatikat teha ei taha- kardavad vaesust ja surma. · Õnn ja saatus on kaks eri asja. Üks on see, mida sa ise saad/suudad/võid teha enda või enda elu jaoks, teine on aga see, mida sina mõjutada ei saa... Selle kohta on lihtne näide: Sinu teha on osta loteriipilet, saatuse teha on loosida sind võitjaks. · Kui inimene pole leidnud õigustust oma eksistentsile, ta mitte ei ela, vaid lihtsalt on. · See, mis on otse nina ees, kipub kahe silma vahele jääma. · Sa tead kõike siis, kui sa tead kõike seda, mida sa teadma ei pea. · Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. · Tasuta lõunaid pole olemas.
arvatavasti on ta selleks liiga õel, et iseennastki uskuda. Ta ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse, enne on ta juba tola Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? o Inimene, kes eitab head inimest ja kehtivat kristlikku moraali. Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud, nimelt häid, heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o N. arvab, et kristlik moraal on tegelikult koobas, millest maailmateostuse mürgiaurud vastu hoovavad. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud
ÕNNELIK OLEMINE ALGAB SUHTUMISEST Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas ongi kõige suuremaks probleemiks materiaalsete asjade orjamine. Kõik peab olema viimase peal: välimus, eluase, auto, kodu jne. Püüeldes kogu aeg uue ja parema poole, on inimene kui jooksurattal, ilma et kunagi kohale jõuaks. Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist On üldteada, et m
Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. Tõeline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kõigile teistele needsamad õigused, mis ta enesele nõuab. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad. Kuulsus pole surematus, samamoodi nagu inimesest jäänud jälg pole tema juuresolek. Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. Mida me saame kergelt, seda me ka hindame vähe. Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist.
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavuta
annaabi.ee 
