Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist.
Omandatud staatus- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Riigivõimu tunnused: · kehtestada seadusi · koguda makse · hoida sisekorda · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi kodanikele · esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi (poliitilised ja mittepoliitilised). Parempoolsed- liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. · Vabaturumajandus · Konkurents · Avatud turud · Minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksude eest.... · Traditsioonid · Rahvuslus · Kollektiiv Sotsiaalne heaolu! Vasakpoolsed- sotsiaaldemokraadid · Võrdsus, võrdsed võimalused kõigile · Segamajandus
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi
Maksud:riigilõiv(dokumendid,juhiluba) Otsesed maksud:füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks(21%) Töötuskindlustusmaks:riik 1,4% ; töövõtja 2,8% Sotsiaalmaks(33%;20%tervisehoid;13%pansion)töökindlustus,kaudsedmaksud, käibemaks,aktsiisimaks,tollM Riigivõimu komponendid · Riigivõim on stabiilne;majanduslik võim võib muutuda ja kultuurivõim on ebastabiilne. 4. Parempoolsed ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid kõrgemate maksudega,inimesel on võimalus otsustada kuidas raha kulutab. · Konservatis on liberalismi vastand.Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile.Konservatiivid
avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad: * Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. * Parem: liberalisk, konservatism, kristil demokraatia Vasak: sotsiaaldemokraatia, uusvasakpoolsus majanduses sotsiaalsfääris LIBERALISM · Vabaturumajandus · Indiviidi vabadus · Konkurents · In-l võimalus otsustada
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse
Riigivõimu komponendid: *sotsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse *inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks *kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimu institutsioonide ja rahva vahel *sotsiaalpartnerlus- töötajate ning ametiühingute kaasamine tööstuskindlustus ja miinimumpalkade küsitlevatesse aruteludesse. POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus.
Haridus Hariduse avalik funktsioon – kultuuri edasiandmine Hariduse varjatud funktsioon – edasiantav kultuur ja õpetatavad rollid on konformistlikud, keegi täna ei tea, mida vajakse Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses Eluaegne õpe Religioon Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust senikaua, kui ideaalid ja rituaalid vähendavad individuaalseid muresid ja loovad sotsiaalset kokkukuuluvust Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum Uskumuste süsteemid Pärimusmüüt – kirjeldavad sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai grupp alguse Praeguse aja käitumisreeglid Linnastumine tekib sekulariseerumine Teadus ja tehnoloogia Sotsaalsete muutuste allikad Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand)
suhe võrdne ehk ei ole ülemuste ja alluvate suhet. Tegutsemispiirid on rangelt paika pandud, võrgustikuvalitsemine on paindlikum b.)esinemine: hierarhia nt erasektoris, kus on kindlad alluvad ja ülemused. Võrgustik kodanikuühiskonna korral c.) tooge kolm võrgustiku näidet: KOV ümarlaud, rahvusvähemuste ümarlaud, regionaalarengu ümarlaud 12.Poliitilised ideoloogiad (Liberaalide, konservatiivide, sotsiaaldemokraatide peamised seisukohad). IDEOLOOGIA on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. POLIITIINE IDEOLOOGIA maailmavaade, korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. Poliitiliste ideoloogiatele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid., kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ning
kasutada vägivalda seisukorra tagamiseks 2)Riigivõimu otsued on kohustuslikud kõigile riigis asuvatele isikutele 3)Õigus ja kohustuskorraldada riigi igapäevaelu ja esindada riiki rahvusvahelistes suhetes.4) 1 keskpunkt ja selge hierarhia. Riigivõimu komponendid : 1)spetsiaalsed asutused 2)riigibürokraatia 3)kirjalikud õigusnormid --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Ideoloogia- korraldatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Iga ideoloogia ei pea olema poliitliline(budism) Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist
Diktatuur: 1) Autoritaarne ebademokraatlik valitsemine; sageli ajutine; õigusi piiratakse, et režiim püsiks 2) Totalitaarne riik hirmuvalitsus; kontroll kõigi eluvaldkondade üle; ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus.
spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (valitsus, kohus) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk ülevalt- alla sõltuvusest. Üldjoontes tähendab see bürokraatlikku valitsemist. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Parempoolsed ideoloogiad Levinumad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia.
ringkonna kvoodist · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse Kvoot a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang ( impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valmiste 4 perioodi: · ETTEVALMISTAV periood · VALIMISKAMPAANIA periood · HÄÄLETAMINE · HÄÄLTE LUGEMINE Ideoloogia korrastunud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Iga ideoloogia ei ole poliitiline (budism, feminism, asketism jne.) · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetulekut ja võrduse küsimusi (erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Erakond ehk Partei ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised · Multikultuursus. Õp. l k. 42 (2, 3). P. Bourdieu ja tema teooria (õp. lk. 42, 43). Tv ül. 25 A, 26. 2. 5. Võim ühiskonnas. Paberil 2.6. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia-korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49.
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest.
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine.
Eesti) • Sageli ajutine • Õigusi piiratakse, et režiim püsiks 2) Totalitaarne diktatuur (NT: Hitleri 2) • Hirmuvalitsus Saksamaa, Põhja-Korea) • Kontroll kõigi eluvaldkondade üle • Ideoloogiakeskne • Agressiivne Poliitilised ideoloogiad • Korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi • Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade Põhitunnus • Parempoolsus ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad Liberalism • Indiviidi vabadus • Vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine • Inimeste töölemotiveerimine
· tööliklassvalitseb aga alles pärast revolutsiooni Kui võim on autoriteetne kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimude nõudmised on õigustatud Riigivõimule ainuomased tunnused (e. monopoolsed) · ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks · tema otsused on kohustusliku · korraldab riigi igapäevaelu · üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Poliitilised ideoloogiad Aktsepteeritud Vihatud Konservatism Kommunism Sotsialism Natsionalism Rahvuslus Natsism Liberalism Fasism 4 · Kontenar riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj
majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja millised on kaasajal eksisteerivate poliitiliste ideoloogiate kesksed väärtused (liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia)? Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilisel ideoloogial on kaks poolsust, milleks on parempoolusus(liberalism) ja vasakpoolsus(sotsialism) ● Liberalism - indiviidi vabadus, vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine, inimeste töölemotiveerimine ● Konservatism - traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilimine, aeglased muutused, rahvuslik kapital, füüsiline turvalisus on tähtsam kui
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid
Religioon uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas Avalik funktsioon nt armulaud, vihmatants, nõiajaht. Uskumuste ja rituaalide väljendatud, kavatsuslik osa Varjatud funktsioon uskumuste ja rituaalide tunnustamata, sageli ootamatu funktsioon. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, kuid vabastab vähemalt ajutiselt põuast tingitud stressist Düsfunktsioonid eeldab, et ainult üks ideekogum peegeldab tõde, erinevate uskude esidajate vahel potensiaalne konfliktivõimalus. Eemaletõukavus. SEKTANKTLIKUD KONFLIKTID religioonidevahelised suurtülid Süsteemide struktuur kolm olulist komponenti pärinemismüüt (Piibli maailma loomise lugu); käitumisreeglid (taaskehtestavad sotsiaalset korda, nt 10 käsku); tulevikunägemus ("hea sõna" levitamine, saatusetunne) 14. Perekonna tekkimise funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused
kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine- valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist
kavandatav poliitika puudutab. Nt ametiühingute kaasamine miinimumpalga aruteludesse. Võrgustikuvalitsemine võrdsete osalejate suhe. Osalejad ei ole üksteises suhtes domineerival positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed sobivad antud aegruumi oskuslik propaganda. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi.
kavandatav poliitika puudutab. Nt ametiühingute kaasamine miinimumpalga aruteludesse. Võrgustikuvalitsemine – võrdsete osalejate suhe. Osalejad ei ole üksteises suhtes domineerival positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed sobivad antud aegruumi – oskuslik propaganda. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi.
3.............................................................................................................. 31 Euroopa ühtne majandusruum 5.9 Peamised julgeolekuorganisatsioonid 6.4 Arvestutöö: ptk 2.6, 3.5, 3.6, 4, 5.1-5.6, 5.8-5.9, 6.1-6.4 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6 Mõiste · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia · Mittepoliitiline ideoloogia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia aka kommunism juhtidee Stabiilsus, järkjärgulisedIndviidi vabadus Võrdsed võimalused kõigile reformid, kogukong
kokku liita. nt laulva revolutsiooni ajal eesti. See kui tugeva mõju mingi ideedesüsteem omandab oleneb sellest kuidas ta sobib oma aegruumi ja sõltub ka sellest kuidas need ideoloogiad taeavitatakse. Laia leviku saavutavad need ideoloogiad mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. nt 1970. aastatel muutus populaarseks roheliste ideoloogia, sest kiire tööstuse areng tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propgeerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesi nähtusi soovitavateks, teisi aga taunitavateks. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühikonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi.
poliitikat. Tüübid: 1) Kategooria parteid 2) Massi parteid 3) Populistlik partei Sotsiaalne liikumine - probleemipõhine inimeste ühendus, kus puudub kindel liikmeskond ja juhtimine ning selle eesmärgiks on probleemile tähelepanu tõmmata. Kui probleem on lahendatud, siis liikumine läheb laiali. Poliitilised ideoloogiad Poliitilised ideoloogiad erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. NB! Demokraatia pole ideoloogia, vaid riigi valitsemisviis! Konservatiivne ideoloogia (konservatism): · Tugev võim · Traditsionalism · Kiriku ja riigi liit (aga riik on tähtis) · Mõõdukad maksud · Kodumaise kapitali toetamine · Riik ei sekku majandusse · Elitarism Inimesed on ebavõrdsed · Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne
massimeedia, kool jne. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Sotsiaalsete liikumiste tunnused Üleilmne ulatus Otsesed aktsioonid Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda On probleemipõhised Ideoloogia korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. Liberaalne heaolumudel (etaloniks on USA, Suurbritannia) Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalse heaolumudeli seab
Tähtsamad isikud sageli kujutatud suurematena, et rõhutada taeva hierarhilist korda. Erinevate sündmuste üheaegse kujutamisega näidatakse aja ja põhjuslike seoste kadumist kontaktis taevaga.), teater ja filmikunst (,,Kristuse kannatused", ,,Da Vinci kood" jne). 18.1.12. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid. Konfliktid ja sotsiaalsed muutused. Enamik uskumuste süsteeme eeldab, et ainult üks ideekogum peegeldab tõde, mille järgi teised ideekogumid on valed. Veelgi enam, ainsa tõe valdajad tunnevad kohustust tõde levitada. Sellest tulenevalt on erinevate uskumuste esindajate vahel olemas kogu aeg potentsiaalne konfliktioht. Ususõjad on kogu inimajaloo vältel olnud ühed verisemad ja kauakestvamad. Kuigi erinevate religioonide idee on halastus ja vendlus, on enamus jõhkraid tagakiusamisi jms just religioosse kuuluvuse pärast
annaabi.ee 
