4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares
· Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu) 2. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 (hoogne pealetung ja Elsass-Lotringi vallutamine) 3. Inglismaal sõjaplaan puudus, koostoo Prantsusmaaga ja abiväe saatmine 4. Venemaa valis kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel esimese 5. Austria-Ungari suunas suuremad sõjajõud Venemaa vastu ja väiksead Serbia vastu Antant: · Inglismaa · Venemaa
sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga · st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu · Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda. Eesmärk Pariis ja Pr armee ümber piirata. PRANTSUSMAA · Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale. INGLISMAA · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada +70000 armee VENEMAA
tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Ohtlik piirkond oli Balkan, sest neil lepingud kõigi liidulepinguid sõlminud riikidega. Serbia agressiivsus. Venemaa seisis Serbia taga. Türgi nõrgenemine. 1912. kuulutasid osad Türgile sõja. Türgi kaotas. Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa sai lüüa. Hiina pärast sõda. See kaotus soodustas 1095. revolutsiooni puhkemist. Verine pühapäev. 9. jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama. Kõige olulisem oli agraarreform talupoeg sai õiguse küla kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri
vastu. Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid
vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi Von Luddeendorf läänerinde esimestes lahingutes silma paistnud kindral, kellest sai idarinde staabiülem Suhtumine sõtta esialgselt suhtuti sõtta, kui romantilisse, hiilgavasse ja ülevasse tegevusse, sõtta lausa
Selleks rajati piirile kaitsevöönd ning otsustati pidada kaitsesõda. VENEMAA - plaanis suurt pealetungi Ida-Preisimaale ja seejärel teistele Saksa ja Austria-Ungari aladele. INGLISMAA - plaanis liitlaste sõjaliste tellimuste finantseerimist, lahingutegevuses osalemine piiritletud koguses. Sõjategevus ja sõjalised kampaaniad 1914-1918. 1914 LÄÄNERINNE: Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ühe suure pealetungiga. Läbinud Belgia ründisid Saksa väed Prantsuse armee vasakut tiiba ja sundisid prantslasi taganema. Prantsuse valitsus evakueerus Bardeaux'sse. Venemaa pealetungi tõttu nõrgenes saksalaste surve Prantsusmaal ja Lääne rinne stabiliseerus. Algas kaevikusõda. IDARINNE: Idas oli kavas pidada kaitsesõda kasutades eelkõige Austria-Ungari vägesid. Sakslaste vallutuskäik VArssavisse ebaõnnestus ja nii stabiliseerus ka idarinne. Serbia vastupanu tõttu ei saavutatud Austria mingit edu. Venemaa alustas kahte pealetungi:
23. aug Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas 29. okt Saksamaa ja A-U poolel astus sõtta Türgi Peagi 34 riiki. Kõrvale jäi vaid Itaalia Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Nelikriik (keskriigid): Saksamaa, Austria-Ungari,Türgi, Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia, Rumeenia Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan nimetati kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaan:Prantsusmaa kiire purustamine Belga ja Luxemburgi kaudu 39 päevaga, seejärel väed paisata Venemaa vastu, kogu sõda võita 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan 17: loodeti tugevale kindlustusvööndile, Elsass-Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale, kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa
juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3
juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3
hakkama sõdima Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. Sõdivate poolte plaanid 1. Saksamaa Prantsusmaa kiiresti purustada Luxemburgi ja Belgia kaudu, seejärel paisata väed Venemaa vastu. Loodeti sõda lõpetada 3-4 kuu pärast. 2. Prantsusmaa Lootis oma tugevale kindlustusvööndile Saksamaa piiri vastas. Lootis hõivata Elsass- Lotringi piirkonna ning minna sealt sissetung Saksamaale. 3. Inglismaa Puudus sõjaplaan. Kavatseti teha koostööd Prantsuse armeega saates Prantsusmaale 70 000 mehest koosneva ekspeditsioonikorpuse. 4. Venemaa Prantsusmaa palvel võttis kohustuseks rünnata Preisimaad ning rünnata ka Austria- Ungarile kuuluvat Galiitsiat. 5. Austria-Ungari Austria-Ungari arvestas kahel rindel võitlemisega ja koondas oma sõjaväe kahte ossa: suurem Venemaa vastu ja väiksem Serbiaga võitlemiseks. 1914. aasta Läänerindel 2. augustil hõivasid Saksa väed Luxemburgi
Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu. See haaras kaasa ka vasakpoolseid poliitikuid. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ja lootes aastavahetuseks kodus olla. Sõda laienes kiiresti, ka teistess maailmajagudesse. Sõdivate riikide arv-34. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunkti Hiinas. 1914.novembris astus sõtta Türgi Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. 3.SÕDIVATE POOLTE PLAANID *Saksa sõjaplaan e.Schlieffeni plaan(krahv Alfred von Schlieffeni järgi) Esiteks, Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan-plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Lotringi ja Elsassi hõivamine ja seejärel sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid. Venemaa valmistus nõrgalt.Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad.
11B Klass I MAAILMAÕDA Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1. Maailmasõja puhkemise põhjused, ajend 3 1.1 Ajend 3 2. Sõjaplaanid 4 3. Rinnete väljakujunemine 5 4. Tähtsamad lahigud ……………………………………………………………6 5. Venemaa kokkuvarisemine ………………………………………………7-8 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’is rahuleping, Rahvasteliit …………………8-9 7. ALLIKAD 2 1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 –
vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist Saksamaa Schliffeni plaan seisnes Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel oma vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Enamus jõud pidid Luksemburgi ja Belgia kaudu Prantsusmaad ründama ja Pariisi seejärel kotti haarama. Prantsusmaa sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Väed koondati Prantsuse-Saksa piirile, sest rünnakut ei oodatud Belgiast. Plaan 17 nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ja seejärel sissetungi Saksamaale, see pidi käima kõik hoogsalt. Venemaa oli halvasti varustatud kuigi suure armeega. Tal oli valida Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel, aga Prantsusmaa palvel ründas Venemaa Ida-Preisimaad, kuigi kasulikum oleks olnud löök anda Austria-Ungarile.
Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine. Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel
riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida lüüasaamist *Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem *plaan 17- Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari *tuleb võidelda mitmel rindel: Serbia (väiksem osa) ja Venemaa (suurem osa) .Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased
ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa: Schlifferi plaan: Prantsusmaa purustamine, seejärel väed Venemaale. - Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale -Tugev kindlustuste süsteem vaid ühele piirile Inglismaa: Sõjaplaan puudus, ühineti prantslastega Venemaa: Rünnata Ida-Preisimaad, Austira-Ungarit -Nõrk ettevalmistus ja relvastus, suured vahemaad Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded
Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA.
selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil
*Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia. *Prantsusmaa soovis saada tagasi Elsassi ja Lotringi ning vallutada Saarimaa. *Inglismaa tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. *Venemaa soov oli vallutada Konstantinoopol, Galiitsia ja Musta mere väinad. Oli vaja purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. *Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 6. Schlieffeni plaan? Miks just Belgia kaudu? Välksõda? - Saksamaa sõjaplaan, mis nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed
*valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENEMAA: *sõjaks nõrgalt ettevalmistunud *Ida-Preisimaa ründamine 5.AUSTRIA_UNGARI *tuleb võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu *suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa
02.1918 Eesti iseseisvus, 3.03.1918 Sõlmiti Bresti rahu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, 11.11.1918 Compiegne'i vaherahule kirjutas Saksamaa alla. 6) Suurriikide plaanid sõjaks (sakslased, austerlased, inglased, prantslased, venelased). Sakslased Schlieffeni plaan nägi ette prantsusmaa kiiret purustamist, sissetungiga läbi Belgia ja Luksemburgi. Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu Inglased sõjaplaan puudus, ette oli nähtud vaid koostööd prantsuse vägedega Prantslased plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale. Venelased sõjaplaani järgi kaks rünnakusuunda: Austria-Ungari ja/või Ida-Preisimaa, Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand A-U troonipärija, Hindenburg Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes
Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel
korda lennuväge ja tanke. Saksa rinnet ei suudetud läbi murda. Verdun'i lahing Saksa väejuht vältis sõja venimist ja tahtis vaenlase kiireti hävitada. Sakslased valisid objekti, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Veebruarirevolutsioon tsaar Nikolai II loobus troonist.Võim läks Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme.
juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus,
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1
Meeleolud sõja algul On märkimisväärne, et suurriigid läksid sõtta enesekindlalt ja entusiasmiga. Euroopas valitses üleüldine sõjavaimustus. Vähesed oskasid ette näha, et I maailmasõjast kujuneb üks inimkonna suuremaid katastroofe. Sõja esimene pool Sõja algul kujunes Euroopas kohe välja mitu rinnet. · Läänerinne Saksamaa vs Prantsusmaa (+ Inglismaa); Saksamaa eesmärgiks oli anda pealöök läänerindel ja purustada nii ruttu kui võimalik Prantsusmaa. Saksa armee tungis läbi Belgia Prantsusmaale, kuid sunniti enne Pariisi peatuma. Samal ajal ei suutnud ei prantslased ega inglased sakslasi tagasi lüüa ja nii kujunes läänerindel nn. positsioonisõda (kaevikusõda). Tolleks hetkeks oli kaitserelvastus rohkem arenenud kui ründerelvastus. Seda iseloomustasid hiigellahingud ja suur ohvrite arv (Marne'i lahing (I ja II); Somme'i lahing; Verduni lahing).
hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile.
Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt.) C) Austria-Ungari (3.nov.) Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist. Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda.
Algas positsioonisõda läänerindel. x) Ypres'i lahing 1915 aprill. Toimus positsioonisõda. Saksamaa üritas mürkgaasi kasutades inglaste kaitsest läbi murda, kuid sakslaste väed tõrjuti tagasi. x) Verduni lahing 1916. a veebruaris ründasid sakslased prantslaste Verduni kindlust. Sakslased kasutasid suurtükke ja saavutasid ka edu. Lahing kestis 10 kuud, kuid lõppkokkuvõttes ei suutnud Saksamaa ikkagi Prantsuse vägesid alustada. Sakslased tahtsid Prantsuse armee 'verest tühjaks jooksutada,' kuid pidid ise tõdema suuremat kaotust. Hukkus ligi miljon meest. x) Somme'i lahing 1916 Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. Esimest korda kasutati lahingus tanke (inglased). Suurim lahing inimkaotuste poolest Esimeses maailmasõjas (surnud umbes 1,3 mil meest). Kumbki pool märkimisväärset edu ei saavutanud. x) Sõda merel Inglismaa blokeeris Saksamaa mereteed, kuid Saksamaa alustas 1915. veebruaril allveesõda Inglismaa ümbruses. 7
* andis välja rahu ja maadekreedi. Senine majandus-, rahandus-, halduskond likvideeriti. Hakati looma uut sõjaväge (punaarmee) . Omanike vara riigistati * siiski korraldati Ak valimise ehkki valimistel kasutasid pettusi. 06.01.1918. Ometi saavutasid võime esseerid. Enamlased ajasid AK laiali- kehtestus üheparteisüsteem. * 1917 a. enamlased annavad välja rahvaste õiguste deklaratsiooni- kuulutavad kõigi rahvaste võrdsust ja enesemääramisõigust. * Enamlaste põhisooviks oli vaherahu sõlmimine saksamaaga, ehkki loodetu et enne puhkeb saksamaal revoulitsioon. Kuid peale Baltikumi vallutamist, nõustusid enamlased Brestis rahu sõlmimisega 03.03.1918 Sõja lõpp 1918 Veebruaris okupeeris saksamaa ukraina, eesti, pihkva ja osa venemaast, mis allakirjutatud Bresti rahu kohaselt jäi saksamaale. Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas saksamaa rakendada kõik jõud et võita sõda läänerindel. 21.03 17 juuli , neli suurt pealetungi, mis aga
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
